hoopiski peatada või lõpetada. Teisest küljest on see loonud ka uusi võimalusi planeedi Maa ellujäämiseks. Arvatakse, et inimkultuur on välja arendanud tõeliselt uue kopeerumispommi vormi, mis areneb ainult omapärases ja inimestele omases kultuurikeskkonnas. Oluline on siinjuures taas inimeste järjest kasvav oskus suunata ja produtseerida isekat geeni ennast. Kõikide künniste tekkimisel ja ületamisel on määrava tähtsusega olnud koostöö ehk ühistegevus. Seejuures pole ühistegevus olnud mingi vähetähtis kõrvaltegevus või abivahend. ühistegevus on kogu eluslooduse oluline koostisosa, milleta poleks ka elusloodust ennast. Ilma selleta ei saa olla elu ega ka jätkuda kopeerumispomm. Ainult geenide ja nende kaudu edasikanduv liikidesisene ja liikidevaheline ühistegevus viib elu Maal edasi. Kus ja miks tekkisid esimesed kaupmeeste vastastikuse abistamise kindlustusseltsid? Kirjeldage Francesko Datini rolli ühistuliste kindlustusseltside asutamisel ja rahvusvahelises
pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad: Viet,Pol,Rum,SaksaDV, Tseh,Ung, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Sotsialismileer-NL võimu all olevad riigid-Rum,Bulg,Pol,Tseh,Jugo,Alb,Ung,I-Saks,Hiina Rahv,Mongol,P-Viet,P-Kor,Kuuba.Orientats-kaudse võimu all,NL toetas rahaliselt:L- Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan jpt.ENSV- kompartei lähtus Moskva juhtnööridest,valitsus:kuni 1946 rahvakommissariaadi,siis ministeeriumid.Ülemnõukogu seadusandlik,polnud võimu
õpilaste arv. 20.sajandi algul oli võimalik omandada ka kutseharidust (nt merekoolides). Põllumajandus Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad- suurmajandid, kellele kuulus ligikaudu pool põllumaast ning kes kasutasid palgalist tööjõudu. Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakarjakasvatus ja loomakasvatus. Suureks probleemiks kujunes maapuudus. Arenes talupoegade ühistegevus, et muretseda põllutöömasinaid ja töödelda põllumajandussaadusi. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu www.yle.edu.ee/wp-content/.../4.-Eesti-19.-20.sajandi-va
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest
Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunnevad muidu ebakindlad suhtlejad end internetis turvalisemalt. Eriti aktiivsed virtuaalses elus on noored, kellele meeldivad need laialdased võimalused, mida internetisuhtlus pakub. Kahjuks vähenevad selle tõttu omavahelised reaalsed kokkusaamised ja ühistegevus. Vanasti, kui internetti polnud, sisustati oma aega pigem õues mängides või raamatuid lugedes. Psühholoogid väidavad, et just tänu interneti puudumisele arenesid noorte suhtlemisoskused varem paremini välja kui praegu. Enam ei pea sõpradega kokku saama, et reisipilte näidata. Piisab sellest, kui need internetti üles laadida ja sõbrad vaatama kutsuda. Virtuaalsed inimsuhted pole kaugeltki nii püsivad kui reaalsed. Internetis suheldes saab inimesest ühekülgse pildi
Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri LÕUNA-AAFRIKA Sahara kõrbest lõuna pool paiknevas Ghanas, Nigeerias, Mosambiigis, Angolas jm on levinud traditsiooniline põliselanike kultuur. MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte plaksutamisega peamiselt vabaõhuüritustel. RÜTM Tähtsaim väljendusvahend on rütm. Korraga võivad kõlada erineva meetrumiga rütmimudelid = polürütmia (paljurütmilisus). Ka tantsus võib iga tantsija või tantsijate grupp oma liikumise aluseks võtta erineva rütmi- ostinato. Kasutatakse ka kehapilli. AAFRIKA LAUL
jooksul välja kujunenud omad laulud, tantsud ja pillid. Traditsioone hoitakse elus, sest koos keele ja muu kombestikuga on neil väga oluline osa hõimu või piirkonna identiteedi kujundamisel ja säilitamisel. Muusika kõlab nii meelelahutuseks, inimese elu oluliste sündmuste (sünd, naiseks ja meheks pühitsemine, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine jm) tähistamisel kui ka religioossetel rituaalidel (suhtlemine jumalate ja esivanemate hingedega jm). Musitseerimine on ühistegevus, millest võtavad osa kõik hõimu liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad
ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud, raha jms) samaks. Mario Mariani ühistegevuse üldine teooria Ühisettevõteteks loeb Mario Mariani majanduslikke koondisi, mida juhivad liikmed ja mis on liikmete ...
sõjamehed, vastase sõjaline ülekaal, parem uusi sõdapidamise meetodeid.) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5.)Keerulised suhted naabirtega (Liivlased- ( järelandmised venelastele, vallutajad suutsid Kaupo, Latgalid-kättemaks, venelased-omakasu, rajva enda vastu ässitada, vastastikused koostööpuudumine. sõjakäigud.)
nad sõjapidamise käigus uusi võitlusmeetodeid. Eestlased jäid vabadusvõitluses alla ka seetõttu, et ei saadud vastu mitmele vallutajale. Nendeks olid Saksa ristirüütlid, taanlased ning rootslased. Nende vallutuste tulemuseks oli eestlaste majanduslik kurnatus ning inimjõu ammendumine. Sellele vaatamata suudeti tagasi lüüa vähemalt Rootsi. Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette. Selline tegutsemisviis tõi kaasa aga maakondade alistamise ühekaupa. Asjaolusid raskendasid keerulised suhted naabritega. Lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased
vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks, see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda Polnud korralikku juhti. Eestlastel puudus väheste sõjaliste oskuste kõrvalt ka oskus teha koostööd. Kuna iga maakond tegutses omaette, siis ei olnudki loota, et neil toimiks selline asi nagu ühistegevus. Sidemed olid maakondade vahel nõrgad ja seetõttu alistati maakonnad ühekaupa. Keerulised suhted naabritega. Naabritega puudus samuti koostöö ja vallutajad ässitasid rahvad üksteise vastu ülesse. Hakati tegema vastastikusi sõjakäike Baltimaade rahvaid hakati alistama ühekaupa. Mitu vallutajat. Eestit käidi vallutamas, mitme erineva vallutaja poolt. Käisid Saksa ristisõdijad aastal 1208, siis käisid taanlased 1219 ning käis isegi Rootsi 1220
pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra.
Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama/taluma tohutult raskusi, kui ta teab mille nimel" Jungi öeldud. Draama, muinasjutud, ilukirjandus õpetavad elu tähendust. Enesearenduslik draama Selgitab välja minu individuaalsed ressursssid
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...
Miks eestlased kaotasid muistse Vabadusvõitluse? Muistne Vabadusvõitlus on lahing, mis jääb alatiseks eestlaste südametesse, sest see on üks tähtsamatest võitlustsest Eesti ajaloos. See lahing näitab, et eestlased on juba 13.sajandist peale oma vabaduse eest võidelnud. Ma arvan, et eestlaste üheks kaotamise põhjuseks oli see, et eestlastel puudus ühistegevus ja polnud ühtset riiki. Iga maakond võitles enda eest ja teiste saatus neid ei huvitanud. Samuti olid maakondade vahelised sidemed nõrgad. Maakonnad ei aidanud üksteist materiaalselt ja häda tekkimisel keegi ei raatsinud appi tulla. Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Eestlaste sõjavagi koosnes tavalistest meestest, kellel puuudus eelnev sõjaline kogemus ja strateegline mõtlemine.Vallutajate sõdurid
matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2
Rüütlid said pidevalt abiväge, rüütlil oli hea väljaõpe ja relvastus. Eestil oli ka palju vaenlasi 1208. aastal Saksa ristisõdijad, 1219.aastal Taani ja 1220. aastal Rootsi. Eestlased olid majanduslikult kurnatud, inimjõu ammendumine, Rootsi tagasilöömine. Eest oli jagatud mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus, lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud, sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel. Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et
Eestimaalaste allajäämine 13. sajandi alguseks läks maapind eestimaalaste jaoks ennekõike tuliseks, oli alanud risitsõdade ajastu. Kristliku maailma piire taheti laiendada, paganlus taheti välja juurida, sakslastest kaupmehed ihkasid oma mõjuvõimu itta laiendada - see kõik pani alguse 1206. aastal eestlaste muistsele vabadusvõitluse. Eestimaalased olid varemgi võõrvõimudega sõdinud, miks jäid nad aga seekord kaotajateks? Paarikümne aasta jooksul tuli vastu seista sadadele rüüsteretkedele, mis vähendasid märgatavalt eestlaste vastupanuvõimet. Eestimaal olid eelnevate aastate jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida. Esmakordselt sõdis Eesti territooriumil selle ajajärgu kohta väga heal tasemel sõjavägi. Vastasteks olid ordurüütlid, kes olid elukut...
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ...
Third level Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø metsandus ja keskkonnaharidus. Click to edit Master text styles Second level Third level Läänemer
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60%...
lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a. tulid Rootslased kuninga Johan I juhtimisel Lihula linnuse alla. Kui kuningas lahkus ründasid eestlased linnust ja võitsid selle. Eestlaste alad jagati mitme erineva riigi vahel. Üheks põhjuseks on ka see, et eestlastel puudus ühistegevus, puudus ühtne riik. Iga maakond tegutses omaette ja nad arvasid et kui nad sõdivad üksteisega saavad nad hakkama. Igal maakonnal eraldi traditsioonid, side oli nõrk. Tänu sellele oli lihtsam võõrvõimudel oma eesmärki saavutada, eestlased alistati ja maakonnad vallutati ühekaupa. Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid
alla. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest end kaitsta ning paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult ära. Eestlaste valdusi tahtsid veel peale sakslaste ka taanlased ja rootslased. Vastupanu suutsid eestlased osutada ainult rootslastele, kes said saarlaste käest lüüa, kuid lõpptulemusena jagati Eesti ikkagi mitme riigi vahel ära. Eestlaste maakondade omavaheline koostöö ja ühistegevus oli nõrk riikluse puudumise tõttu, mis andis vastastele võimaluse alistada eestlasi maakondade kaupa. Polnud ka ühtset juhti, kes oleks minu arvates olnud suureks abiks õigele valitsemisele ja vägede juhtimisele samal ajal, kui vastastel oli feodaalühiskond, kus keskenduti peamiselt majanduslikule ja sõjalisele olukorrale, mis tugevdas vastaste positsiooni. Puudusid kindlad liitlased, kuna liivlased olid alistatud ning latgalid tahtsid eestlastele
kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, mustmuld, noormees, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, uusehitus, nooremleitnant, argpüks, vanemteadur, magustoit. Kokku kirjutatakse need sõnad järgneva nimisõnaga siis, kui tekib omaette kindel mõiste. Näited: nelinurk, noormees, omakasu. Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Näited: võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus. Reeglid III EELNEV SÕNA + OMADUSSÕNA Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste. Näited: sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Määrsõnaliselt kasutatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku. Näited: tohutu suur, hirmus kauge. ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva
Maailm 20. sajandi alguses Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa pa...
hea väljaõppe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vägesid täiendada. 3) Lisaks sakslastele tuli võidelda ka sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mõjuvõimas rooma-katoliku kirik 4) Vallutajad kasutasid ära alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sõjakäikudele eestlaste vastu 5) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus oli orienteerutud vaid üksikute sõjakäikude tarvis mitte plaanipärase vallutuse vastu 6) Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma riiki. Sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, mis halvas vastupanu 7) Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine naaberrahvastega 8) Tõsisteks vastasteks vabadusvõitluse algperioodil olid venelased. Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt
· 1905 nov tühistas keiser veebmnifesti, andis loa soome esinduskogu valimisteks · 1906 parlamendivalimised, valida said ka naised · Edu oli ajutine, uus venestumislaine. Keiser saatis eduskunda mitu korda laiali · Pol erakondade sihid ei ulatunud esialgu kaugemale autonoomia taastamisest Balti kubermangud 20. Saj algul: · 20. Saj algul areneti kiiresti, kasvas rahvaarv, arenes tööstus ja põllumaj ühistegevus · Leedus aeglasem areng, ulatuslik väljaränne venesse ja usasse · Lätis j. Rainis uue ideoloogiaga, vanem põlvkond on liiga ükskõikne sots küsimustes · Eestis mõjukas j. Tõnisson, postimees, oluline hariduse ja kult edendamine · K. Päts, teataja, kuulutas uueks jumalaks majanduse · Mõju kogus lätis ja eestis sotiaaldemokraatia · Lätis ja eestis kasvas nende mõju ühisk oluliselt, nt mitmed maj asutused ja omavalitsused läksid nende
Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad. Usuliste rituaalidega kaasneb ühtekuuluvustunne ja ühistegevus. Usund aitab säilitada ühtseid väärtusi ja elunorme. Usund kindlustab ja korraldab ühiskonna elu ning võib kujuneda seda säilitavaks jõuks. Kõik suured maailmareligioonid pärinevad Aasiast. Vanimad neist on hinduism, judaism, budism ja islam. Usundilugu näitab, et muutuvad nii religioonid ise kui ka nendevahelised suhted. Suurte usundite põhivaated on üksteisest üsna erinevad, mis on põhjustanud ka üsna vaenulikke suhted.
sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt ei suudetud võõrvõimule vastu hakata. Sõda oli vältimatu, sest Eestit ümbritsesid ristiusulised riigid. Raske on ära hoida sõda, mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik
JUHIROLLID Situatsioonülesanne Suure turvafirma piirkondlik juht täidab tööalases tegevuses nädala jooksul 10 eri rolli, mis omakorda moodustavad kolm rollide gruppi: suhtlemisega seotud rollid, infoga seotud rollid ja otsustamisega seotud rollid. Siinkohal on kaardistatud piirkondliku direktori tööpäeva. Ülesanne: määra, millist rolli juht täidab antud aja jooksul. Vajalikud/rakendatud Rollitüüp oskused Kellaaeg Tegevus (suhtlus, info, Roll (tehnilised-, suhtlus, otsustamine) konseptuaaalsed ...
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastu...
16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks
Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena alistati Baltimaade rahvad ükshaaval. Ma arvan,et eestlased kaotasid sellepärast,et neil puudus ühistegevus ja kõige tähtsam oli,et riiki ei olnud välja kujunenud. Iga maakond tegutses omaette ning sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena "kolme maleva manööver", mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega
- piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte Esindusdemokraatia suund Võimul vähemus (eliit) arvestab enamuse (rahvaga) Valimiste funktsioonid - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (korrapäraselt toimuvad ehk korralised valimised: parlament ja kohalikud volikogud iga 4 a tagant, president 4-6 erakorraline parlamendi laiali saatmise tõttu) - vahendada võimude kodanike nõudmisi
probleemid: immigratsioon, Trustide ülemvõim, sisemigratsioon, Venemaa tsaaririik, pärisorjuse kaotamine, suures ja sügavad majanduskriisid, revolutsioon 1905 aastal, tegi läbi suure majandusliku tõusu, kuid jäi endiselt alla suurematele riikidele, Eesti tähtis tugipunkt Venemaa sõjalaevastikul Läänemerel, metalli- ja masinatööstus, Tallinna areng, mõisate põletamine, põllumajandus: ühistegevus, kunstväetised, tõuaretus, teravilja- ja piimakarjakasvatus.
suhetega seotud oskused(emotsioonide äratundmine teistes, suhtekorraldus). Siia alla kuulub Empaatia, mis jaguneb üksikisiku tase(teiste mõistmine, orienteeritus teenuste osutamisele, teiste arendamine) ja kollektiivne tase(mitmekesisuse ärakasutamine, poliitiline teadlikus). Samuti sotsiaalsed oskused, siit tuleneb teiste mõjutamine(mõjuvõim, kommunikatsioon, konfliktidega toimetulek, eestvedamine, muutuste esilekutsumine). Samuti ühistegevus, koostöö(sidemete loomine, koostöö ja ühistegevus, valmidus meeskonnatööks Neli eestvedamise stiili: toetamine, juhendamine, delegeerimine, käskimine Eestvedamine oma erinevates vormides mõjutab alati otseselt organisatsioonide tulemuslikkust. Ümberkujundav eestvedamine"4l model" 1.) Idealiseeritud mõju karismaatilisus, tugev rollimudel järgijatele 2.) Motiveerivalt inspireeriv kõrgete ootuste viimine järgijateni 3.) Intellektuaalne stimuleerimine suunata järgijaid käituma loominguliselt ja innovaatiliselt
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule; matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet. Kolmandal eluaastal: Kolmanda sünnipäeva künnisel muutub laps hoolivamaks, seltskondlikumaks ja tundlikumaks. Ta on teadlikum teiste inimeste tunnetest: eriti püüab ta aidata ja lohutada kurba inimest. Selles eas hakkavad lapsed rohkem koos mängima ning neile meeldib ühistegevus. Tekivad esimesed sõprussuhted nendega, kellega tihti koos ollakse; paljudel väikelastel on väljamõeldud sõber. Selleealisele on iseloomulikud jonnihood ja emotsionaalsed puhangud, mis enamasti on siiski ajutised. Ta esitab küsimusi nii enda tegevuse kui ka teiste reaktsioonide kohta. Laps huvitub iseendast, oma teadmistest ja asjadevahelistest seostest. 3. eluaastal ilmnevad komplekssed eneseteadlikud hindavad emotsioonid nagu uhkus , häbi , süütunne.
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. An...
1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Siin ühines ta protestiliikumisega tsaarivalitsuse sammude vastu, millega üritati antud vabadusi tagasi võtta. Seetõttu istus ta mitmed kuud vangis. See ei suutnud Jaan Tõnissoni aktiivsust aga pidurdada. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis. Jaan Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. Peale I Maailmasõda kasutasid eestlased tsaarivõimu kokkuvarisemist ning saavutasid endale Vene Ajutiselt Valitsuselt õiguse autonoomiale ja rahvusväeosade moodustamisele. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust, tegutsedes
Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse ja valitsemise detsentraliseerimine, võimu hajumine,suhete ja kihistuse muutumine ebapüsivaks; majanduses erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD-temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism,liberalism.Kakristlus,rahvuslus.Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv.BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid- reaalsete asjade või sündmuste koopiad, hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse meelelahutuseks jne.
rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus Leedus oli areng madalam, tõi kaasa väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule Soome Vene imp. koosseisus Soome oli Vene imp. liige alates 19.saj algusest, kuigi omas ulatuslikku autonoomiat Soome oli Venemaa üks arenenumaid piirkondi 15. veeb 1899 veebruarimanifestiga hakati Soome vabadusi oluliselt piirama, mispeale noored koos sotsiaaldemokraatidega hakkasid organiseerima vastupanu
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
Ajaloo KT 16.PTK 1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline o...
maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning inimjõud ammendus. Tulemuseks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel ära. Eestlased ei hoidnud piisavalt kokku, ehk siis puudus ühistegevus ja ei olnud välja kujunenud ühtset riiki. Sugukondlik ühiskond lagunes, eestlaste valitsejateks ei olnud enam endised vanemad, kes olid olnud eesti ühiskonna orgaaniliseks osaks ja kes jagasid üldisi eestlaste tõekspidamisi, uskumusi ning kõlblusnorme. Nüüdsest olid valitsejateks Reinimaalt või Saksimaalt tulnud uued isandad. Nad küll tunnustasid osade vanade valitsejade positsiooni ja autoriteeti, kuid miski polnud enam endine. Vanad valistejad ei
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Enesekasvatus-inimese teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on suunatud enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse. Kasvatusmeetod- plaanipärane toimimisviis. Isiksus on omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Indiviid- inimene kui üksik teiste seas; üksikolend
eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Tallinnast pidi tsaarivõimu arvates saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Põllumajanduslik ühistegevus, talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Rahvuslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks, hiljem erakondadeks. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees (hariduse ja kultuuri edendamine) ümber oli koondunud suurem hulk rahvuslasi. Tallinnas hakkas 1901
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
