Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat
raames omakorda võis täheldada teatud paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Helmi Neggo (1918) kirjutas: "Isegi naabrikülad läksid rahvariide poolest teineteisest lahku, ja kirikumäel võis naiste kodukohta nende tanude järele varsti ära tunda. Näituseks minu kodukihelkonnas Kolga-Jaanis, käisid Oiu naised päratutes valgetes "ratastanudes". Kõrval, Oti külas, kanti toreda kumerusega "kukelaulusule" moodu tanusid. Naabrid Oorgu pool leppisid palju alandlikuma, pilutipulise tanuga ja Parika külas olid juba Karula tülltipulised "lätstanud" moodus." 4 V ö See on Häädemeeste naise tüüpiline ö rahva riietus. Pärnumaal kandsid naised d kõrgeid tornikujulisi tanusid. Rõõmsate U sündmuste puhul ehtisid noored naised s
ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna
Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll,
Vastus S iline hõõ de egu on j kinee iline hõõ de egu 38. N k luv le kon eine ile kend k e ho i on l e jõudu N en kon eine ei h kk liikum Kui uu on hõõ dejõud? Lahendus: F= 50 N Kui konteiner ei hakka liikuma siis ongi konteinerile rakendatud ho i on lne jõud võ dne hõõ dejõug Vastus hõõ dejõud on N 39. Te ve e om N k luv kon eine i küll ho i on l el g nöö moodu b horisontaalpinnaga 30-k di e nu g Kinee iline hõõ de egu on Kui uu jõudu peate rakendama? Lahendus: Joonis. Mehike lohistab seifi Kinee iline hõõ de egu Konteineri kaal m = 500 N Kõ v lolev jooni e lu el ne välj ki ju d jõud mi mõjuv d x- ja y teljel ∑ o =0 ii ⇒ o = ∑ in 0 ii ⇒ in
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Kasutatakse indikatsiooni seeadmetes ja sagedusjagajates. Kahendlo oendur on järjestikulised kahendko oodid. Kümnend dloendur järjestikusko oodid on 09 ja moodul oon 10. See täähendab , ett loenduril on 10 erinevat kombinatsio ooni, millegaa ta vastab sissetulevale impulsijadaale. Suvalise mooduliga e e. grey koodiga loendurid kõik järggnevad kood did on naabeerkoodid. g== QI+ QI +1 Suvalise moodu uliga e. naabberkoodid on n koodid, miss erinevad teeineteisest aainult ühe kahendjäärgu poolest. Gray koodii puhul lülitu ub korraga üümber ainultt 1 triger. Reversiivvne loendur Loendur, mmis loendab nii pos kui kka neg suunaas. Loendusssuuna muutmine sõltub se ekandeks kasutatakse trrigeri otsest või inverteeeritud signaaali. ellest, kas üle Ringloendur Loend dur, mis on mmoodustatud d nihkeregisttrist, kui sellle väljund üh
vabaduse nõudmised raugema hakkasid ja paavstid muutunud olukorraga viimaks nähtavasti kui sündinud faktiga vaikides leppisid ehk leppima pidid. Tegelikult ei mõjunud Liivimaal paavstide eeskirjad pärastpoole ka mitte väga palju. Niikaua kui ilma ristisõdijateta võimatu oli läbi saada, tuli paavsti eeskirju ja soove, enam arvestada. Oli viimaks ristisõdade aeg lõppenud või ei olnud välismaa abi tarvis, ei hoolitud paavsti kirjadest palju või ainult moodu pärast ja enam silmakirjaks. Paavsti nõudmised vastristitute vabaduse asjus jäid viimaks teooriaks, millest praktika hoopis lahku läks. Liivimaale sissetunginud sakslased olid üldiselt valmis kõike ära kasutama ja nii kaugele minema, kui kaugele toores jõud minna jaksab ja see neile kasulik on. Kui paavsti poole apelleeritakse ordu talitusviisi vastu, olla ordumeeste harilik ütlus: ,,Meie oleme teile ise paavstiks, ja kui ka paavst teie keskel elaks, ta
o Enamik igapäevased tööriistu valmistati kohalike seppade poolt soomaagist. o Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused. o Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike. o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad. o Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. o Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega- liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt. o Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu. Eestisse toodi: hõbetat, pronki, rauda, soola ja paremaid relvasid, peenemaid riided ja muud luksuskaupa
põhjustab olekumuutuse ja sellega on seotud erinevad tegevused. Kui tingimus saabub, siis süsteem läheb ühest olekust teise ja sellega seoses tehakse midagi. (valgusfoori näide) Rdt 1.0 : Oletame, et meil on tegemist väge hea andmeedastuskanaliga, kus mingeid häireid ega vigu ei teki. Saatja saadab andmeid ja vastuvõtja võtab vastu ja mingeid probleeme ei teki. Lõplike automaatide mudeli peal kui vaadata olukorda, kus bitid ei moodu ega paketid ei lähe kaduma: kui ülevalt rakenduskihilt tulles käivitatakse rdt_send koos andmetega, siis transpordikiht formeerib paketi (paneb andmed paketi sisse, paketipäise paneb juurde) ja saadab udt_send-iga minema. Vastuvõtja pool saab kätte andmed ja käivitatakse protsetuur rdt_rcv, mis peab tagama töökindla andmeedastuse. Kuna meil on tegemist ideaalse kanaliga, siis vigu ei ole ja midagi kontrollida ei ole vaja. Eraldatakse paketist andmeosa ja deliver data-ga anname need
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
