Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208
1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut. Rõivastustüli Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne.
Tähtsamad tegelased maaliti suuremalt. Kujutati vaarao igapäevast elu. Kunstis olid olulised seinakaunistused, kaunistuselementideks reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia
Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16. sajandil valiti orumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor.
o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks o Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid TAANI ALAD
asemikuks Piiskop kristliku kiriku kõrgem vaimulik, kes korraldas usuelu mingil maa-alal või riigis. Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik - õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke - pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel - Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud
Nende eesotsas olid vastavalt foogtid ja kontuurid. Keskusteks olid linnused. Need haldusüksused jagunesid omakorda väiksemateks ametkondadeks, millede keskused olid mõisad. Keskus oli Riia linnas. Hiljem Võnnus ehk Cesis'es. Ordu linnad olid eestis: Viljandi, Paide, Karksi, Uus-Pänu, Kursi, Lihula, Põltsamaa. TARTU PIISKOPKOND Keskus Tartu. Eesotsas piiskop, keda toetasid 12 kanoonikust ehk toomhärrast koosnev kapiitel. Tartu piiskop allus Riia peapiiskopile. Piiskopi tähtsaim abiline oli foogt. Tartu vaimuliku võimu alla kuulusid ka ordu alald eestis. Poliitiliselt oli Tartu piiskopkond Saksa-Rooma-Keisririigi lään. Linnuste eesotsas olid pealikud. Tähtsamad linnused olid: Tartu, Otepää (vanim kivilinnus eestis), Kirupää ja Vastselina. SAARE-LÄÄNE PIISKOPKOND Ülesehituselt ja alluvus hierarhialt sarnanes Tartu piiskopkonnale. Piiskop oli nii vaimulik kui ka ilmalik juht
Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvamisel, aga prooviti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. Laiemaid lööve sai katta ristvõlviga. Siiski ristvõlv oli väga raske. Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada väga massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikseteks ja kitsad löövid hämaraks. KAPIITLISAAL-mungad kogunesid hommikuti sinna, loeti ette 1 kapiitel. REFEKTOORIUM- söögisaal. DORMITOORIUM- magamisruumid ARMARIUM- kloostri raamatukogu ja arhiiv. EMPOORID- galeriiosa külglöövide ja katuse vahel. KOLMIKSIIRIUS- Erinevad aiaosad: (Sankt- Galleni klooster) haigla või arstide maja ees on ürdiaed, kus on 8 alatist lillekarikat ja nende ümber rabatt. Nendes kasvas roose, liiliaid, salveisid, gladioole, rosmariini jne. Niisiis oli tulemuseks ravimtaimede viljelemisele lisaks ka veel kaunis lilleaed
ehitamist, sõja ja rahu küsimusi, valiti maanõunikke, vasallikohtunikke, võeti seisukoht kuninga pealiku tegevuse kohta ja teostati omavahelist kohtumõistmist. 6. Võimukorraldus ordu maadel. Mõõgavendade ordu aeg. Ordu kõrgem esindaja väljaspool ja juht siseelus oli ordumeister, kelle tegevus olenes suurel määral teiste ordukaaslaste heakskiidust, olles võrdlemisi piiratud. Tähtsamate küsimuste lahendamiseks oli ordu kapiitel, kust võtsid osa kõik orduvennad. Hiljem tulid asja otsustamiseks ainult kõrgemad võimukandjad, kes moodustasid kindralkapiitli. Teutooni ordu aeg. Ordu peaks oli ordu kõrgmeister (ordumeister). Ordumeistri võimu kompentents oli võrdlemisi lai. Ta juhtis ordu välispoliitilist suunda ja diplomaatilist läbikäimist; oli ordu vägede juht Liivimaal. Ordumeistril oli ka abilisi, sõjalise varustuse eest hoolitses ordumarsal. Ordu maade valitsemine toimus vastavate
jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsi musi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi
põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste
põllupinnast ja teine pool jäeti kesana puhkama kalifaat araabia riik, mida valitsevad kaliifid kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma; araabia riikide valitsejad kalvinism protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest; seda iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning, range eluviis; levis ulatuslikult mitmel pool Lääne-Euroopas kapiitel orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste
Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust kujuneb Kuramaa hertsogriik.
a sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnistati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Cuius regio, eius religio. “kelle võim, selle usk”. Alamad peavad järgima maahärra usutunnistust. See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Vestfaali rahu usulist korraldust puudutavad sätted. 24. oktoobril 1648 kirjutati üheaegselt Münsteris ja Osnabrückis rahulepingule alla. Vestfaali rahu kinnitas taas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmanda usundina katoliku ja luteri usu kõrval tunnustati lepinguga ka kalvinismi. Riigipäeval tuli katoliiklaste (Corpus Catholicorum) ja
Piiskopp õnnistas ametisse madalamad vaimulikud, pühitses kirikuid, kabeleid, altarid, kirikukelli ja riistu nind pidas toomikirikus pidulikumaid jumalateenistusi. o Toomkirik- peakirik, katedraal. o Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust. Kapiitilite eesotsas oli praost, kelle tähtsuselt järgnes dekaan. Nende kaalukaim õigus oli valida piiskopp. o Kapiitel- juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitilite istungeid. o Praost- jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini o Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. o Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. o Missa - pidulik jumalateenistus mida viisid läbi toomhärrad.
Arhiiv on olemas al 15. saj see avaldati 1980. aastate alguses. Paavsti õukoda kutsuti kuuriaks ja tähtis osa sellel on kantselei ehk kardinalide kollegium. Kohtadel juhivad kirikut piiskopid, kelle alguses valivad kohalikud, alates kõrgkeskajast aga toomkapiitel. Peapiiskopid kontrollivad oma provintsi piiskoppe vaimulikes, aga mitte ilmalikes asjades. Tema ametitähiseks on pallium riideriba tema tema rüül ka jõuluvana mantlireväär on pallium. Kapiitel on preestrite kolleegium, aga muidu kloostri moodi. Varakeskajal on vaimulikud kõrgest soost, hiliskeskajal muutub olulisemaks ülikooliharidus, ka linnakodanikud võivad vaimulikeks saada. Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks
1224 kui vallutati Tartu, toodi Hermanni residents siia. Nimetus jäi aga alles. 1234 kui piiskopkond Modena Wilhelmi korraldusel ümber nimetati. Tallinna piiskokond - kuulub Lundi kiriku provintsi, piiskopid kuni 14. sajandi taanlased, hiliskeskajal osalevad Riia peapiiskopi korraldatud nõupidamistel. Tallinna piiskop ei olnud maahärra. Tegelikult 13. sajandil on olnud Liivimaal veel piiskopkondi, aga need on olnud rohkem või vähem formaalsed. Piiskopi ametisse saamiseks kaks teed: kapiitel valib ja paavst kinnitab või paavst nimetab. Faktiliselt kasutati ka kolmandat teed: Tallinna piiskop nim Taani kuninga poolt, mis kanoonilise õiguse poolt on lubamatu. Hiljem on Saksa Ordu ja Taani kuningas oma vahel vaielnud, kas Taani kuningas müüs Ordule ka piiskopi nimetamise õiguse. Saksa Ordu poliitikaks oli saada piiskoppide ametisse nimetamine Roomas või Avignonis. Kui piiskopi valiti toomkapiitli
koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude eeskujuks olid kaks suurt Pühal Maal alguse saanud ordut, Templiordu ja johanniitide ordu
liivimaa haruks.Omas üsna suurt iseseisvust. Kohalik Liivimaameister valiti Liivimaa ordust, esitati kaks kanditaati ja siis nende vahel otsustas Saksa ordukõrgmeister. Esialgu asus Liiviordu meister Riias, ordulinnuses (praegune läti presidendi loss), Õige pea koliti ordu keskkoht Koiva jõe vasakule kaldale.Alates 14 saj resideerus ordumeister Cesises?. Ja maameister Sigurbord. Võnnus hakkas kooskäima ka Ordu kapiitel , toimus 2 x aastas. Ajapikku nende osatähtsus vähenes. Sisemine nõukogu , mis koosnes ennekõike ordu meistrist , maamarsalist ja veel 5 tähtsamat käsklast. Ordu oli ka kõige sõjaliselt kõige tugevam , hiilgeaegadel lähenes orduvendade koguarv 500 14-15 saj vahetusel, koos palgasõudrite, vasallide ja muude tegelastega võis see ulatada 5000 meheni. 38 000 km2 Suuruselt teine riik oli Riia peapiiskopkond, vanem kui orduriik, sai alguse 1186 kui Meinhard
teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega. Pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Reformatsioon Sveitsis. Kalvinism. Saksamaalt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka
annaabi.ee 
