Päts, et on vaja välja töötada uus põhiseadus. Selle koostamiseks kutsuti kokku Rahvuskogu. 1. jaan 1938 jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks.,,Juhitav demokraatia" 1938 kinnitati EV esimeseks presidendiks Konstantin Päts. Peaministriks sai Kaarel Eenpalu, Johan Laidoner jäi ülemjuhatajaks. Endiselt püsis kaitseseisukord, säilis trükitoodete tsensuur. Majandusolud 1934 algas Eesti majanduselus kiire areng. Saavutati ja ületati kriisieelne tase. Alguse sai riigi sekkumine majandusellu.Riiklik reguleerimine toimus maksu-, hinna- ja krediiidipoliitika kaudu. Kasvas riigi osa majanduses. Hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Suurenes ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, tööstustööliste arv tõusis maailmasõjaaegsele tasemele. Eesti oli muutumas tööstusriigiks. Põllumajanduses põllupinnad
Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel Majandusarengu lähtekohad. Vene impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enim arenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad mtootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, 2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad, 3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. 1920. aastate alguse majanduslik tõus...
37. SAKSA OKUPATSIOON VÕIMUSTRUKTUURID 1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörasti eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Ee...
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalit...
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
Pärisorjuse olukorda seostati neegritega Ameerika kolooniates, sest oli ka aegu kui inimesi müüdi avalikult turgudel. Pärisorja hind sõltus tema soost, vanusest ja oskustest. Müümise käigus perekonnad sageli lahutati. Mehed eraldati naistest, vanemad lastest. Valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine iminõigustele olid tagamaaks üleeuroopalisele talurahva olukorra parandamise küsimusele 18.-19. sajandi vahetusel. Ollukarra muutust nõudsid ka muutunnud majandusolud. Pärisorjdele kehtivate seaduste inimlikustamine algas reformimeelse Aleksander I võimuletulekust 1801. aastal. 1802. aastal kinnitas Aleksander I talurahvaregulatiivi ''Iggaüks...'', mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele edasi pärandada. 1804. aastal valmis rüütelkonnas
Uuem tehnoloogia tehastes pakkus teistele konkurentsi. Parem eluolu, inimesed põgenesid Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale. Iseseisev majandus Lääne-Saksamaal, Ida-Saksamaale pumpas NSVL palju raha. 2. Lääne-Saksamaa astumine NATOsse suurendas riigi mõju poliitiliselt, sõnadel oli rohkem mõju. Lihtsam arendada majandust, luua liite jne, samm lähemale Saksamaa ühendamisele. 3. Berliini müür rajati, sest Lääne-Saksamaal oli eluolu parem, majandusolud oli juba arenenud paremaks kui Ida-Saksamaal, nii et inimesed põgenesid Lääne-Saksamaale
Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco). Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai)
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle
2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan- Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis abi Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia • vastastik luure • vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO) • võidurelvastumine • 3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail?
Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Millistes vormides avaldus Külm sõda? -Võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus, võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas, majanudslik- ja diplomaatiline võitlus, salateenistuse tegevus 7) Mis oli Berliini blokaad ja kuidas see lõppes? -Berliini blokaad oli Berliini müür. Lõppes sellega, et tekib Saksa DV, Saksa LV ja Lääne- Berliin. 8) Miks ja millal ehitati Berliini müür?
poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. TRUMANI DOKTIIN JA MARSHALLI PLAAN ·Trumani doktiin- anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. · Marshalli plaan- USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku abi. Plaani eesmärk oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaks kommunistlike ideede leivikule. NATO ASUSTAMINE · NATO- 1949 loodi Brüsseli pakti alusel uus ühendus- (Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon) , mille eesmärgiks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. BERLIINI BLOKAAD - Ajendiks oli Saksamma kolmes läänepoolses (USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia) tsoonides läbi viidud rahareform
natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid heaks pinnaks kommunistlike ideede levikule. NATO 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, mille eesmärgiks oli vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Asutajateks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. VLO 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon oli NSVL ja Ida- Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL sai endale sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Berliini kriis 1961
Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest
1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded: lk 51-55, TV ptk 10, mõisted: repressioon, manifest, Landeswehr, kommuun. 11. Eesti Vabariik 1920. aastail 1) sisepoliitika 2) majandus 3) välispoliitika Tööülesanded: lk 56-59, TV ptk 11, mõisted: kultuurautonoomia, asundustalud. 12. Eesti Vabariik 1930. aastatel 1) Suur kriis 2) sõjaväeline riigipööre 3) "Vaikiv ajastu" 4) majandusolud 5) välispoliitika Tööülesanded: lk 60-63, TV ptk 12. Kordamine kontrolltööks § 10-12 13. Läti ja Leedu 1918-1940 1) Esimene maailmasõda 2) Läti iseseisvumine 3) Vabadussõda 4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13). 14. Ameerika Ühendriigid 1) uue tehnika ja tehnoloogia võidukäik 2) Suur ülemaailmne majanduskriis 3) president F. D
Keskaeg oluline etapp inimkonna arengus Keskaeg on ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. Keskpaigani kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõ...
Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis. Kriisi põhjuseks vilja hinna langus. Tekkis vajadus leida uusi majandamisviise ja modeniseerida suhteid taludega. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorda tänu valgustusideede levikule ning hakati tähelepanu pöörama võrdusele. Muutunud olid majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine Balti agraaroludesse suhtus kriitiliselt keskvalitsus. Vaja otsida uusi majandusviise. Reform Sisulised muutused 1802 Eestimaa Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale 1804 Liivimaa Keelustas koormiste tõstmise Võib talu pärandada
ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et A. ? kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses B. ? kapitalismi "vaim" ning majandust on teineteisest sõltumatud C. Õige! kapitalismi "vaim" tekitab muutusi majanduses Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik ja keskajal A. ? leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud B. ? leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud C. Õige! saanud kui ihnsus põlguse osaliseks Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on A. ? dzentelmen B. Õige! krediidivääriline aumees C. ? suurlinlik dändi Max Weberi arvates kapitalistliku vaimu kandja A. Õige! naudib oma rikkust vaid "kutsealase rahulduse" mõttes; äri muutub eesmärgiks omaette B. ? armastab rikkusest tulenevat võimu ja lugupeetust ning suursugust elu; äri on vaid vahend hea
soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco).
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
Tema plaan oli NL säilitamine, ümber ehitamine aga see lagunes hoopiski, sest diktatuuri riiki pole võimalik reformida. 1985-1991. Külma sõja võitsid lääneriigid. Nimetatakse külmaks sõjaks kuna konflikt ei kasvanud ülemaailmseks sõjaks. Bernard Baruch- võttis väljendi Külm sõda esimesena kasutusele. Külma sõja vormid: 1. Marshalli plaan 1948-1952- USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 16 riigile 13 miljardit dollarit abi. 2. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Keskus Moskvas. Külma sõja ajal eksisteeris. VMN varises kokku 1980ndate aastate II poolel. Soome ametlikult liige polnud aga koostööd tegi. 3
programmi raames sai 13 miljardi dollari ulatuses abi ja laene koguni 16 Euroopa riiki. Sinna hulka kuulus ka Saksamaa, kes varasemalt igasugusest abist n-ö karistuseks ilma oli jäetud. Ameerika Ühendriikide abimiljarditest keeldus läänemaailma mõju kartuses NSVL. Abi tõrjusid ka nende liitlased, muuhulgas näiteks Soome, tundes hirmu NSV Liiduga suhete jahenemise ees. Eesmärk: Euroopa majanduse kiire karv, kuna kehvad majandusolud oleks võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 4. Mille poolest erinesid teineteisest kapitalistlikud ja kommunistlikud riigid poliitiliselt, majanduslikult, ideoloogiliselt? Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus.
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Nõukogude okupatsiooniperiood Juunipööre ja valimised Balti riikides Stalini eriesindajaks Tallinnas sai Andrei Zdanov, kelle suunamisel hakati kokku seadma uut valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti....
o Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht o Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu – 80 liiget – rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu – 40 liiget – nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt o Presidendil oli õigus parlament laiali saata o 1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat o olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena V Majandusolud o 1934. aastast alates arenes majandus kiiresti o kriisinähud likvideeriti o tööpuudus kadus o tõusis elatustase o Eesti oli muutumas tööstusriigiks “Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2
laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab.) 3) Marshalli plaan (1948-52): 1 · USA andis Euroopa riikidele sõjajärgse majanduse taastamiseks majandusabi (17 riigile 13 miljardit $), sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. · Plaan oli Trumani doktriini ellurakendamine. · nimi USA riigisekretäri George Marshalli järgi; on ainsa sõjaväelasena saanud Nobeli rahupreemia · USA pakkus abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, kuid need loobusid, sest Moskva kartis lääne mõjude tugevnemist. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud). Hispaaniale abi ei pakutud, kuna seal võimutses diktaatorina F
vahenditest. Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või leibkonnal, kelle kuu sissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Esimene pereliige 76,70, iga järgnev 61,63) Sotsiaalne tõrjutus ja selle põhjused *sotsiaalne tõrjutus tähendab seda, et indiviid ei tunne ennast enam ühiskonna täisväärtuslikuliikmena. Seda võib põhjustada vähene läbikäimine teiste inimestega, ebapiisav sissetulek,muutunud majandusolud või väärtussüsteem *samas inimesed ju ei sünni siia ilma nii, et nad oleksidkohe sotsiaalselt tõrjutud. Selline olukord tekib mitme halva teguri koosmõjul ja sellest ontegelikult võimalik välja tulla. Inimese ees on tavaliselt kaks valikut: kas jään käed rüpes abitultkellegi abi ootama või leian rasketes oludes sisemise jõu, mille abil elu jälle korda seada Võimu ressursid *võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised-omand, kapital Vaimsed-teadmised, kogemused.
USA majandus, Teise maailmasõja järel (1945-1970) - majanduskasv Majanduskasv (eriti 1950.-1960. aastail) – Tööstus arenes, loodi uusi töökohti Eeldused: Võidurelvastumine, Marshalli plaan, USA territoorimit sõjategevus eriti ei puudutanud, USA sai tagasi sõjaaegseid laene. USA sai raha Euroopa varustamisest. (Kaasnesid ka probleemid: Majandus korraldati ümber, töötus oli ikka suur. (1970. aasta algus) - majanduslangus Põhjused: Võidurelvastumise kasv, Vietnami sõda (mis võttis eelarvest circa 150 mil $, Nafta hinna järsk kasv See kõik viis inflatsioonini, tööpuuduse suurenemisele, tootmise langus ja hinnatõusuni. Lahenduseks nähti sellele REAGANOOMIKAT- o Riigis alandati makse 25% võrra o Riigivõlga suurendati o Riigieelarveid koostati defitsiidiga o Raha juurdetrükk lõpetati o Vähendati sotsiaalkulutusi USA parteipoliitika Teis...
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit). 1949 aprillis loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia,
Ajalugu VI Sõja jõudmine Eestisse Sõja judmise määras eelkõige MRP, mis sõlmiti 23. august 1939. Sellega määrati Eesti ja Baltikum NSVL-i mõjusfääri. Nädal pärast sõlmimist algas sõda. Eesti ei teinud mobilisatsiooni, vaid kuulutati end neutraalseks. Septembris 1939 oli Poola allveelaeva Orzeli vahejuhtum Tallinnas. Laev sisenes Tallinna sadamasse, põgenedes NSVL-i sissetungi eest. Eesti asus laeva interneerima laev võeti kontrolli alla, kuid laev põgenes. NSVL väitis, et Eesti rikkus neutraliteeti ja seega on NSVL ohus, sest läbi Eesti saavad tulla vaenlased. NSVL nõudis sõjaväebaase Eesti aladele, et turvalisust tagada. Kaubandusläbirääkimiste raames on Eesti välisminister 24. septembril sunnitud sõlmima baaside lepingu. Survestamiseks toodi Eesti piiri taha suurel hulgal vägesid, lausa kordades rohkem kui Eestil oli. Nad olid ka paremas seisus relvastuse, väljaõppe ja tehnika osas. Lis...
30. juulit pöördus ta Paapua Uus-Guinea poole, kelle saadetud 350 sõdurit mässu paari nädalaga maha surusid. KOKKUVÕTE Okeaania riigid on tekkinud peamiselt 20. sajandi teisel poolel ning elatuvad tänapäeval peamiselt turismist, kalapüügist ja eksootiliste viljade ekspordist. Erinevate Okeaania riikide teke on olnud väga erinev, kuid ühisjoonena võiks välja tuua nende omariikluse algusaastate halvad majandusolud (v.a. Nauru) ja nad olid peale iseseisvust tihti sõltuvad oma endisest emariigist (parimaks näiteks võiks lugeda Samoa). Samuti oli paljudel saartel ka enne koloniaalvõimu kohalikud hõimupealikud ja kindel hierarhia, mis tihti säilis ka peale iseseisvumist. Okeaania riikide puhul oli iseseisvumiseks alati mingi tõuge, mis viis rahva rahulolematuseni vana korra vastu ja tekitas neil iseseisvumissoovi. Samoa jaoks oli need kodusõjad, Naurule
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
avalikest kulutustest) 40 -50% sotsiaalsfääri Sotsiaaldemokraatliku mudeli märksõnaks solidaarsus, riik pakub sotsiaalseid hüvesid kõigile kodanikeleLiberaalse mudeli aluseks põhimõte, et riik sekkub võimalikult vähe inimese ellu, jättes madalamate maksudega talle kätte rohkem raha, millega inimene ise hoolitseb enda eest.Konservatiivse mudeli puhul sotsiaaltoetus võrdeline makstud maksudega Arengusuund 20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Filosoofide arvamusi Daniel Bell: a) ühiskonna deideologiseerumise teooria: tööstusühiskonna funktsioneerimine suunatud võimalikult suuremale kaubahulga tootmisele, postindustriaalses teadmiste ja oskuste
faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud, turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka motivatsioon, juurdepääs vajaminevale tehnoloogiale, koostööpartnerite olemasolu ja soov hoida vara tulevikuks (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). 7 Kokkuvõte
See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Marshalli plaan (1948-1952) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi ( 16 riigile 13 miljardit ). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine , kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome ja Hispaaniale ei pakutud. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN): Loodi 1949.a . peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse
Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. 2.3. Marshalli plaan: (1948-52) (Vt. ka õpik lk.60; 63-64): · Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. · Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. · Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja Hispaaniale ei pakutud (kuna seal võimutses diktaatorina F.Franco). 2.4. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN): (1949) (Vt. ka õpik lk.64): · Loodi 1949.a
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
Kas Peeter I otsus säilitada Balti aadli privileegid oli Vene impeeriumi seisukohalt õige? Tähtsad suhted Lääne- Euroopaga, et Venemaa saaks võimsaks, bojaarid euroopalikuks. Maad aadlikele tagasi, et teotust saada. Järeleandmistega tagas Balti aadli toetuse. Venemaa mõttelaadilt Euroopale lähemal. Talurahva omavalitsus Olukorra parandamise tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele; muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva ulatuslikumaks muutuv käärimine. 1802. kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi · talupoegade õigus vallas varale · keelustas koormiste tõstmise · korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ja ta võib selle lastele pärandada · piirati talupoegade müüki 1804. Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadus (punktid täpsustati)
Iirimaa vallutati inglaste poolt 12.-17.sajandil. 19.sajandi lõpul aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamiseks eesmärgiks oli saavutada home rule- Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände (peamiselt USA-sse). 1914 I võeti parlamendis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga), aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see omakorda viis iirlased ülestõusu puhkemiseni 1916 (Lihavõtteülestõus). Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal. (sufrazettide liikumine, mille eesmärgiks oli naistele valimisõiguse andmine.) 18
Järsk Põhja-ja Lääne- Aafrikast, Türgist ning Albaaniast tuleva ebaseadusliku immigratsiooni kasv 1980. ja 1990. aastail tekitas parempoolsete tagasilöögi ja karmima kontrolli. 1993.aastal sai ebaseaduslik immigratsioon valimisvõitluse põhiküsimuseks ja põhjustas föderalistlikult meelestatud Põhja liiga loomise. Veelgi karmimad illegaalse immigratsiooni tõkestamise meetmed võeti kasutusele 1995.a. 1950. ja 1960.aastate rasked majandusolud põhjustasid paljude itaallaste väljaränne. Praegu elab välismaal üle 5 miljoni itaallase. Umbes pooled elavad mujal EL-i maades, ülejäänud peamiselt USA-s, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias. Nagu siis, kui on ka praegu enamik migrante pärit vaesemast lõunaosast (Mezzoogiorno). 12 Põhjaitaallased suhtuvad lõunaitaallastesse ikka veel eelarvamusega. Itaallastel ei ole
reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks. 1947 märts tegi Kongress ettepaneku osutada abi Türgi ja Kreekale. Seda nim. Trumani doktriiniks. Kavas oli anda sõjalist ja majanduslikku abi endele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Üheks osaks oli veel Marshalli plaan. Selle eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Mida tehti Saksamaadega pärast II MS? Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse
o sooviti ka kooli, kiriku ja maareformi need olid ka kõik eeldused iseseisvumiseks 11. Eesti rahvuslik liikumine selle juured (eeldused), suurüritustega seotud suukujud, tõusud ja mõõnad 19.-20. sajandil Eeldused: · pärisorjuse kaotamine · eestlasest peremehekihi tekkimine · eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) · majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) · valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus · 1838 Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi · 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg
o sooviti ka kooli, kiriku ja maareformi need olid ka kõik eeldused iseseisvumiseks 11. Eesti rahvuslik liikumine – selle juured (eeldused), suurüritustega seotud suukujud, tõusud ja mõõnad 19.-20. sajandil Eeldused: pärisorjuse kaotamine eestlasest peremehekihi tekkimine eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi 1857 – Kalevipoeg 1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg
Saksamaa okupatisoon : 1941. aasta suvel algas Eestis Saksa okupatsioon. Kui sakslased olid punaved vlja surunud tervitati neid alguses suure rmuga kui pstijaid Nukogude Liidu vimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele mrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Lti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Me. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Kui sakslased olid punaväed välja surunud tervitati neid alguses suure rõõmuga kui päästijaid Nõukogude Liidu võimu alt ja taheti neid igati aidata. 1. Okupeeritud idaaladele määrati ministerium, mida juhtis baltisakslane Alfred Rosenberg. 2. Loodi Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist - Eesti (juhiks sai Karl Siegmund Litzmann), Läti, Leedu ja Valgevene. 3. Eesti Omavalitsus: juhiks sai Hjalmar Mäe. 4. Majandusolud - 1) Riigistatud maid ja maju tagasi ei antud. 2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus. · Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise st...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
