sealhulgas ka taimi, ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga on pikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kui pidev plahvatus. Dawkins on koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse kronoloogilise astmestiku (künniste) mudeli. Richard Dawkinsi kirjeldatud astmetest on võimalik leida kindlaid looduslikke ja geneetilisi seoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö - ühistegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust ei ole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud looduses kogu aeg. (Kaheksas künnis)Ühistegevus, mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade jäljendusliku arendamisega ja jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise, tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamisega ning päädis nüüdisaegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommi plahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi
Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi usuvad ühistute liikmed ühistute asutajate traditsioone järgides ühistegevuse rahvuslikesse väärtustesse, ühistute avatusse, sotsiaalsesse vastutusse ja aususse. Ühistutel on määrav tähendus ka kohalikus elus – nad on samal ajal ka ühiskonna teenistuses. Ühistegevuse väärtusteks on: omaabi, liikmete isiklik vastutus, demokraatia ehk liikmete võim, võrdõiguslikkus, õiglus ja solidaarsus hüvede jaotamisel. Nii nagu ühistegevuse rajajad hindavad ka ühistuliste ühenduste liikmed selliseid eetilisi väärtusi nagu ausus, avatus, sotsiaalne vastutus ja hoolekanne teiste eest. Ühiskonna jaotamine kolmeks sektoris. põhimõtted ja kriitika. Ühiskonna eri osade ja funktsioonide kirjeldamiseks jaotatakse ühiskond mitmeks sfääriks ehk sektoriks. Eestis on kasutusele võetud lihtsustatud ühiskonna jaotuse skeem, mis jagab ühiskonna kolmeks sektoriks.
ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim informeeritud kodanikuühendused
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? 4. Mis on töökeskkonnanõukogu ning kas see peab koos käima igas ettevõttes? 5. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? 6. Milleks on vaja riskianalüüsi? 7. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe eri töötandja töötajad, siis kes vastutab töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse eest? Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist?
ÜLEVAADE ÜHISTUTEOORIATEST Professor Ghino Valenti ühistuteooria Tema teooria järgi on hüviste jaotus kapitalistlikus majanduskorralduses puudulik, sest kapitalist kui tootmisvahendite omanik saab endale suurema tulu kui hüviste tegelik looja - töötaja. Valenti arvates on võimalik ühistegevuse kaudu korraldada tulude ümberjaotust kapitalistlikel alustel, süsteemi ennast muutmata. Ühistegevus on tema arvates kapitalistliku süsteemi täienduseks ja taotleb ausat konkurentsi monopolistlike ettevõtete seas, sundides neid loobuma monopolistlikest kasumitest ning asuma võrdväärsele kaubavahetusele tootmiskulude ja tegelike väärtuste alustel. Seejuures jäävad tootmise ja vahetuse kapitalistlikud meetodid (puhaskasum, intressid, kasvikud, rendid, tööjõukulud,
ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas[11] ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini
1890. aastate lõpus tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis rahvusliku nihilismi positsioonil oleva Ado Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga: 1901. aastal lahkus Grenzstein Prantsusmaale. * 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor (1935). * 20. sajandi esimestel aastatel tekkis Tõnissonil teatav konflikt Tallinna ajalehega Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts.Hoopis teravam oli Tõnissoni ja Postimehe vastuolu teise Tartu ajalehega Uudised, mille toimetajaks oli sotsialistlike vaadetega Peeter Speek.
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
Reziimi teooria · Mõjutatud liberalisemist, realismist ja neoliberalismist · Süsteemis on anarhia, aga koostöö toimib · Institutsioon on ,,põhimõtete", normide, reegliste ja otsustusprotsesside kogum, mille ühilduvad kindla eesmärgi nimel" · Igal teoreetikul oma lähenemine Ratsionaalse valiku institutsionalism (Euroopa Liit) · Inimesed on ratsionaalsed egoistid · Ühistegevuse dilemmad (vangid) · Organisatsioonid on lahenduse ühistegevuse dilemmadele (keskse kordineerimine) Ajalooline instutsionalism · Juhtumipõhine · Ajadimensioon oluline · Ajalugu loob konteksti/ ajalugu mõjutab olevikku ja tulevikku · Rajasõltuvus- ajalugu määrab ära meie valikud (euro kriis- tohutu palju raha ja tohutu palju vaeva on nähtud). Kui oled midagi loonud siis seda ära kaotada on palju keerulisem. Mida rohkem valime, seda vähem hiljem valida saame.
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kuj...
kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide Panus rahvuslikku Tõnisson oli kuni 1930
Üldsätted : · Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib
Marily Lok TK15 Sangaste rukkiküla Asub Valgamaal, Lõuna-Eestis. Sinna pääseb autoga, rattaga, bussiga ja rongiga. MTÜ Sangaste Rukkiküla asutati 2008. aastal Sangaste piirkonna turismiasjaliste koostöövõrgustikuna, eesmärgiga arendada Sangaste valda tuntumaks ja atraktiivsemaks sihtkohaks ning parandada omavahelist koostööd. Aastate jooksul on Sangaste Rukkiküla missioon avardunud - selleks on Sangaste kui elu-, töö- ja ettevõtluskeskkonna edendamine ühistegevuse kaudu. Sangaste Rukkiküla 26 liikme seas on lisaks turismiettevõtetele ka põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted, vabaühendused ja aktiivsed kodanikud. Oma eesmärkide täitmiseks viib Sangaste Rukkiküla oma liikmete seas läbi koolitusi, tutvustab Sangaste turismipiirkonda messidel nii Eestis kui välisriikides ja aitab kaasa rukki kui Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele. Sangaste Rukkiküla iga-aastaseks suurürituseks on Sangaste Rukki Päev,
Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Nature“ ehk „Inimene ja loodus“. Projekti kestus: 2012 aprill – 2014 september Projekti partnerid: Eesti - Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus, Läti (4), Venemaa (5). Projekti eesmärk: inimeste teadlikkust säästvast arengust tõstmine ühistegevuse kaudu. Tegevus: rahvusvahelised noortelaagrid, koolitused, näitused, õppereised jms. 2014 aasta ettevõtmised: 2) Projekti nimi: EUBORDERREGIONS ehk Euroopa Liidu piirialad. Projekti kestus: 2011 märts - 2015 veebruar Projekti partnerid: 14 EL ülikooli ja teadusasutust, juhtpartner - Karjala Instituut (University of Eastern Finland) Eesmärk: sotsiaal-majanduslikke ja regionaalpoliitika probleeme EL välispiirialadel uurimine.
töötajad ja üks tööandja kes vastutab vastutab üks tööandja korraldab töid, vastutab see töötervishoiu ja vastava reeglistiku järgi tööohutusalase tööandja töötervishoiu ja ühistegevuse eest? tööohutusalase ühistegevuse eest. (https://www.osha.gov/pls/ oshaweb/owadisp.show_doc ument?p_table=DIRECTIVES Kui töökohal töötavad samal &p_id=2024) ajal vähemalt kahe tööandja
Autoritaarne juhtimisstiil Autoritaarne juhtimisstiil iseloomustab töökeskkonda, kus otsustada võib ainult vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Töötajatelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust noomida ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Juhtisisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei pakku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtete hoopis paremate tulemusteni viia kui üks inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine Demo...
pidid eestlased tegema järelandmisi: meelitama raha ja kingitustega ning taluma isegi nende rüüsteretki. Vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning korraldati vastastikuseid sõjakäikegi. Selle tulemusena alistati kõik baltimaad ühekaupa. Muistne vabadusvõitlus lõppes aastal 1227 ja kaotajateks olid eestlased. Põhjusteks võib lugeda katoliku kiriku toetust vallutajatele, sõjalise taseme erinevust, vallutajate rohkust, eestlaste ühistegevuse puudumist ning keerulisi suhteid naabritega. Sellega aga eestlaste vabaduseiha ei lõppenud ning juba Jüriöö ülestõusul aastal 1343 püüti taastada oma iseseisvust.
1920. aastatel? Näited! Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. *Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse. *Vene transiit soodustas kaubandusarengut. 3. Millised asjaolud tagasid majandustõusu Eestis 1920. aastatel *orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele 4. Eesti Vabariigi põhiseafused. 1920, 1934, 1938? Olulised punktid ja erinevused. Põhjused, miks oli vaja uut põhiseadust. Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgemat võimu teostama riigivanem. Õigus anda seadusi oma dekreetidega 5. Eesti majanduse põhijooned. Millised olid arenguetapid ja nende eripärad? Maailmamajanduskriisi mõjud Eesti majandusele?
1 FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ TULUNDUS- ÜHISTU Osanike Isikliku varaga Firma varaga Firma varaga Kõik osanikud Täisosanik MTÜ-le Firma varaga vastutus vastutavad isikliku varaga, tekitatud kahju isikliku varaga usaldusisik korral firmasse vastutavad paigutatud juhatuse ...
*Uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste nõuetele vastamise kontrollimine *Tootmis- ja ärisaladuse hoidmine *Töötervishoiu puudustest teatanud isikute privaatsuse hoidmine *Eluohtlike töövahendite kasutamise ning elule ohtliku töö keelamine *Töötõendi esitamine tööülesannete täitmisel 10. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad siis, kes vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest? Tööandjad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet pole sõlmitud, siis vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. 12. Milline on tööandja ennetustegevus Tööandja ennetustegevus peab olema suunatud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja füüsilise, vaimse ja
ühiskondliku vastutuseni. Rahva huvi ja tahe kaasa mõelda Eesti riiki puudutavate küsimuste lahendamisele ning osalemine kodanikuühendustes ja nende kaudu aktiivselt oma arvamuse ja eelistuste avaldamine on oluline Eesti riikliku arengu kujundaja. Kui aktiivselt eesti inimesed koonduvad seltsidesse ja ühingutesse on käsitletav mitmeti. Sihtastused ja mittetulundusühingud kui peamised kodanikualgatuslikud ettevõtmised on küllaltki levinud ühistegevuse vormid. Registreeritud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid on eestis üle kümne tuhande. Kodanikuühendused tegevutsevad paljudes eri valdkondades. Ühtedeks olullisemateks on kultuuri-, spordi -ja sotsiaalvaldkond. Kohaliku huvi-, spordi- ja kultuurielu, samuti külaelu arendamiseks loodud kodanikuühendused saavad palju ära teha kohalike võimaluste parendamiseks. Üheks heaks näiteks on üleriigiline algatus "Teeme Ära!".
pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, karjapidamine, loomatõud. 5. Miks oli oma põllumeeste selts talunikele kasulik? Otsige näiteid tekstist. Sest kõneldi ka meeste ja naiste vastastikustest kohustustest perekonnas, tütardele käsitöö õpetamise vajalikkusest. 6. Millised ühistegevuse vormid kasvasid välja Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsist? Põltsamaa Tarvitajate Ühisus oma kaupluse, viljalao ja viljapuhastuspunktiga ning piimaühisus. 7. Selgitage välja, kus tegutsesid Eesti suuremad põllumeeste seltsid. Pange need kirja. Tartu, Pärnu, Tallinn. 8. Uurige välja, kas Eestist on keegi osalenud põllumajandustoodetega Pariisi maailmanäitustel. EESTI ALEKSANDRIKOOL 1. Mis kool pidi olema Aleksandrikool? Kust tuli mõte selline kool asutada?
Sünnieelne areng ja seda mõjutavad tegurid. Kõne areng. Kolmanda eluaasta kriis. Alina Koba Tallinn 2014 Sotsiaalse olukorra areng Varase lapsepõlv - periood 1-3 aastat. Selles eas, on muutusi isiksuse areng, kognitiivne valdkond ja sotsiaalse arengu olukorrast. Kasvajad lapseeas kaasaasjaolu , et muutessuhetlapse ja täiskasvanu, mis omakorda viibmoodustamine uue sotsiaalse olukorra arengut , mis on välimuse ühistegevuse lapse ja täiskasvanu, ja et see tegevus on allutatud . Sisuliselt ühine tegevus seisneb seostamist sotsiaalselt arenenud , kuidas kasutada esemeid , st täiskasvanud õpetab last õigesti kasutada ümbritsevatele objektidele ja selgitab , millised need on ja kus nad ei tohi kasutada. Sotsiaalne olukord lapse arengut selles eas on järgmine: " Laps - TEEMA - täiskasvanud . " Nagu võib näha käesoleva triaadi on oluline lapse asi. Seda on võimalik kontrollida , vaadates , kuidas laps
ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemid, uuriv õppetöö, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimine. Süvendame koolide ühtekuuluvustunnet auväärse ajaloo ja ühistegevuse kaudu ja kasvatame austust õpetajakutse vastu. Igal aastal toimuvad hariduspäevad (koos konverentside ja täiendõppeseminaridega), suvekoolid. Kasutatud kirjandus: www.forselius.ee ja www.histrodamus.ee
Latgalitega sagedased tülid,latgalilid said rohkem kahju. Leedulased korraldasid mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi. Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised asulad;küla-kihelkond-maakond.Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded,algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess,kirjalikes allikates ühisnimetused ,,eesti","eestlased",võis toimuda ühiskonna kihistumine,tugev sõjaline hoiak.Maakondade kaart õpikust. Muinasusundi eripära-meil on võrreldes naaberrahvaste muinasusunditega väga vähe suuremaid/tähtsamaid kõrgjumalaid.Põhimõisted olid vägi,hing,vaimud-haldjad,loodusesse hästi suhtumine,ohvripaigad,maagia. Ristiusk(kristlus) mõjutas muinasaja elu-ristiusuliste naabermaade
h)laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule i)algas linnade eestistumine Eesti iseseisvumise põhimõttelised poliitilised eeldused. a)1905.a. Revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia b) hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlased c)tõusis eestlast osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalike kogemusi d)arenes kooperaktiiviliikumine, mis andis ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Kelle määras Vene Ajutine Valitsus ühendatud Eestimaa komissariks? Jaan Poska Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Eesti Vabariigi väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta)? 24.veebruar 1918.aasta Mida lootis Eesti saavutada Venemaast lahku lüües? Vabaneda nõukogde võimust päästa Eesti sakslaste rünnakust või saada uusi võimalusi juhul, kui Saksamaa sõja kaotab saada toetust lääneriikidelt
esmaabiandja 11 Toimunud tööõnnetuse kohta koostatud raportit ei pea edastama (palun vali 1 õige vastus): TI kohalikule asutusele Koostajale (tööandjale) kannatanule või tema huve kaitsjale haigekassale Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad siis, kes vastutab 12 töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest? Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, 4 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. 13 Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja
Tõnisson oli 1935. aastani Postimehe peatoimetaja. Tõnisson oli sallimatu oma oponentide ja oma parteide sisepositsiooni vastu. Tõnissonil tekkis vastasseis Ado Grenzsteini Olevikuga ning puhkes sulesõda, mille võitjaks tuli Jaan Tõnisson. Jaan Tõnissonist sai Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid. 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust ning temast sai üks tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid. 1905. aasta revulutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda oma mõõdukate nõudmiste juurde ning ta nõudis monarhia kehtestamist ja Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Jaan Tõnisson valiti 1906. Aastal Liivimaa kubermangu I riigiduumasse, kus sai ta tuntuks jõulise kõnemehena. Riigiduum saadeti laiali ja Tõnisson arreteeriti Viiburi märgukirjale
45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Eestis oli 8 suuremat maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Neile lisandusid Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisikuliselt, vaid seda tegid kihelkondade vanemad koos. Muinasaja lõpul olid märgatavad maakondade ühistegevuse jooned. Eesti elanikkond oli 11-12. saj vältel suhteliselt ühtne. Valdava osa rahvast moodustasid vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaimaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel. Jõukamatest küla- ja kihelkondade vanematest kujunes ülikkond. Ebaselge on orjade osatähtsus. Miks ei kujunenud eestlastel välja oma riiki? Üks võimalikke seletusi on
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö...
üksteise liitlased, mitte vaenlased, kes teineteisele vigu nina alla hõõruvad ning sellega ennast ärritavad. (Tamm 2015) Mõlema töö on suhteliselt nähtamatu, seega sel hetkel, mil tõlkijast ja toimetajast saavad üksteise pooldajad, hakkab liitlaste töö lõimuma. Selleks on kindlasti vaja tihedaid ning rahumeelseid läbirääkimisi, kus mõlemad osapooled avaldavad ühe või teise vea kohta enda arvamust. Ainult hea ühistegevuse tulemusena valmib heakvaliteediline tõlketekst, mille üle saavad sisemiselt uhkust tunda mõlemad teksti ettevalmistajad. (Tamm 2015) Seega mina leian, et tõlkekvaliteet sõltub siiski mõlemast osapoolest. Tõsi küll, toimetaja võib oma terava silma ja tähelepanelikkusega teksti häbist päästa, kuid siiski, nagu juba sissejuhatuses mainitud sai, pole tõlkijat ilma toimetajata ega toimetajat tõlkijata (Tamm 2015). Kokkuvõte
alistati Baltimaade rahvad ükshaaval. Ma arvan,et eestlased kaotasid sellepärast,et neil puudus ühistegevus ja kõige tähtsam oli,et riiki ei olnud välja kujunenud. Iga maakond tegutses omaette ning sidemed maakondade vahel olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena "kolme maleva manööver", mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti
moraalselt. Võrreldes rüütlivägedega, kellele tuli pidevalt abiväge juurde, ammendus Eestis inimjõud pikapeale. Prooviti kutsuda ka venelasi appi, kuid nende peale ei saanud kindel olla. Siiski suudeti Rootslased panna loobuma mõttest Eesti vallutada ning 1223 aastal vabastati ka mandriosa, kuid seda ainult aastaks. Sellegipoolest oli eestlased väga vaprad, et astusid vaenlasele vastu mitte ei loobunud oma vabadusest lihtsalt. Eestlaste puudujääk oli kindlasti ka ühistegevuse puudumine mille tulemusena alistati kõik maakonnad ühekaupa. Isiklikult arvan, et koos oleks Eestimaa selles sõjas palju tugevamat vastupanu osutanud. Eestil jäi ühiskondliku organiseerituse kohapealt õige vähe puudu. Juba käisid küll maakondade vanemad Raikkülas nõu pidamas, kuid ühe valitsejani oli sealt veel pikk maa. On teada, et maakondade omavahelised sidemed olid nõrgad ning nad tegutsesid pigem omaette. Sõja edenedes siiski suhted
Haldusprotsesside reformid tähendasid kohaliku omavalitsuse juhtimise ümberkorraldamist. Haldusstruktuuride reformide peamiseks väljundiks olid muutused omavalitsuste ülesannete jaotuses ja pädevustes. Haldusreformide keskmes on peamiselt muutused kohaliku omavalitsuse korralduses, juhtimises ja teenuste osutamisel. Poliitikareformid hõlmavad ennekõike muudatusi valitsemisinstitutsioonides, kohalike valimiste korralduses ning omavalitsustevahelise ühistegevuse lõimimises, mille kõige käegakatsutavamad tulemused võiksid olla muutused omavalitsuste piirides. Juhtimisreformide puhul on olnud tegu ennekõike uue avaliku halduse reformidega. Üldjuhul on nende esmased taotlused suurendada teenuste osutamise efektiivsust. Reformi meetoditeks on peamiselt delegeerimispraktikate kasutamine ja turumehhanismide rakendamine avalike teenuste osutamisel. Ülesandeid ja funktsioone ümberjaotavate reformide keskne trend on olnud
paevakord=2000009609 Kui töökohal töötavad Kui töökohal töötavad samal samal ajal vähemalt ajal vähemalt kahe tööandja kahe tööandja töötajad töötajad ja üks tööandja siis, kes vastutab korraldab töid, vastutab see töötervishoiu- ja tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase tööohutusalase ühistegevuse ühistegevuse eest? eest. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] https://www.riigiteataja.ee/akt/1 3188833 Tööinspektori Tööinspektori on kohustatud Detecting work environment peamised kohustused? hoidma talle teenistuse tõttu risks. Give advice on specific
vahetada. Need on mõnest kohast halvasti paigutatud ja on ka kaks erinevat sorti. Kui kõik välja vahedada ja staadion ühtlane oleks on noortel igati paremad võimalused oma soojendusringe teha. Teades, et staadionit kasutab Märjamaa Gümnaasiumi õpilased igapäevaselt ja seal hulgas ka algklassilapsed, on see neile mingil määral ohtlik. MTÜ Sipa naisselts Sipa Naisselts alustas tegevust 2002. aasta märtsis. Seltsi eesmärk on ühistegevuse algatamine ja aktiviseerimine oma koduküla elanike hulgas. Traditsioonilised üritused on naistepäeva tähistamine, heakorrapäevad, suvised ekskursioonid, ühised teatrikülastused ja esimese advendi jõulukontserdid. Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on
2. Majanduslikud eeldused: * talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks * tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks * linnade eestistumise algus 3. Poliitilised eeldused: * 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule * erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine * eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks * ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi * Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Esimene maailmasõda ning impeeriumite nõrgenemine selle tulemusena: * Sõda puhkes kahe vastandliku leeri- Antanti ja Keskriikide- vahel * Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne.
sõjategevuse puudumine võõrvallutajate vastu. 13.saj alguses puudus eestlastel ühineriik, kuna ühiskond polnud selleks veel piisavalt arenenud. Eesti ala jagunes 8 suurema muinasmaakondadeja väiksematate kihelkondade vahel. Põhjus, miks iga maakond tegutses omaette, näen nõrku sidemeid maakondade vahel. Sisuliselt seisis Muistses vabadusvõitluses vastamisi eestlaste lagunev sugukond, ühiskond ning Lääne-Euroopa feodaal ühiskond. Riigi ja ühistegevuse puudumine viis sisuliselt maakondade alistamisele ühekaupa. Samuti võib eestlaste allajäämise põhjusena näha keerulisi suhteid lähinaabritega. Näiteks lubasid Vene vürstiriikide esindajad vajadusel anda eestlastele sõjalist abi, abi saamiseks tuli aga ida naabrite teha järeleandmisi. Samas polnud eestlaste idanaabrid sõnapidajad ning loodetud abi jäi tihti tulemata. Tuleb tunnistada, et Saksa ristisõdijad tegutsesid oskuslikult ning alistasid
Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president
Iseseisvuse eeldused : 1. Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava.
Eestlaste suhted naabritega Halvad: Venelased, Pihkvalased,viikingid,latgalid, leedulased Head:Liivlased, soomlased Eesti oli tuntud Kaali pärast, seal käidi kõikjaltmaailmast vaatamas, "päikese hauda" eestlaste relvastus- odad(viskeodad,torkeodad),sõjakirved,kaheteralised mõõgad,kilbid, kiivrid,rikkamatel rõngassärgid. Põhiline väeüksus Malev. Merel tegutsesid saarlased relvasepad-hõbedaga ilustatud odaotsad,mõõgapidemed,mõõgateramikud muinasmaakonnad omavahel- ühistegevuse püüded,vanemate nõupidamised Kaubandus- vahenduskaubandus, tänu heale asendile , nt idanaabritele vilja, Ristiusk- ristiusk oli tuntud juba enne ristirüütlite saatmist, nt laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika,
Impordi osatähtsus eriti muutunud ei ole. Ainsana oli tulutoov loomakasvatussaaduste kaubavahetus, kus piimatoodete ja kala eksport sai positiivse bilansi 931 miljoni krooniga. Puit ja puidutooted moodustasid 1995. aastal väliskaubanduse käibest 6% (3 miljardit krooni). 2006.aastal oli käibe juurdekasv 26.7%. 33. Põllumajanduslik ühistegevus taasiseseisvunud Eestis (s.h. ühistute liigid) Talude ja eraettevõtluse areng lõi eeldused ka ühistegevuse taastamiseks Eesti põllumajanduses. Ühistegevuse taastamise alguseks peetakse Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutamist 1989. aasta alguses. 1992. aastal taastati Eesti Ühistegelik Liit, kuhu on koondunud üle 70 ühistu ligikaudu 100 000 liikmega. Põllumajanduses tegutsevaid ühistuid. · Esmatasandi tootmisühistud ühisel maa kasutamisel ja töötegemisel rajanevad ühistud. Maa ei ole liikmete eraomand. · Taluühistud, mis baseeruvad taludevahelisel ühistegevusel
ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev: Jakobson oli julgem, ei kartnud öelda karmilt, Jakobson ründas luteri usku mis Hurdale ei meeldinud 2. Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni? (Rahvusliku liikumise juhtidel olid eriarvamused mõndade asjade kohal. Jakobson pidas liitlasteks vene keskvõimu ja ründas baltisaksa
11 Toimunud tööõnnetuse kohta koostatud raportit ei pea edastama (palun vali 1 õige vastus): 2 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas haigekassale 12 Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad siis, kes vastutab töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest? See tööandja kes korraldab töid 13 Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. Vali üks: Tõene 14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Teeb tervisekontrolli riskianalüüsi alusel 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastate...
neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule. Oma elu lõpuperioodil muutus Smith pessimistlikuks vaba turu reguleeriva mõju suhtes. Kes on Homo Reciprocans ja milline on tema maailmavaade? · Homo Reciprocans on inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu taotlevale isikule. · Homo reciprocans'i mõiste lähtub arusaamast, et inimene on sotsiaalne olend ja tema edu toimetulekuvõimaluste otsimisel sõltub tema võimest teha koostööd vastastikuse kasu alusel. · Valikute tegemisel püütakse leida kompromissi, mis rahuldab kõigi osapoolte vajadusi ning kahjustab kõige vähem igaühe jätkusuutlikkust. ·
oli kolm, aega egiptlased ei hinnanud, mummitsifeerimise kogu pritsess u 70 päeva, kõige kallim 26,2 kg hõbedast. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes niiluse jõe orgu, 5000-6000 a tagasi(4-5000a ekr) Vana-egiptuse ajalugu hakatakse lugema vaarao Menesest, ta olevat loonud riigi. Mesopotaamia, kui vanima tsivilisatsiooni kunst lähistroopiline kliimavööde,500 a tagasi, elinkkonna kasv, kunstlik niisutus, ühistegevuse vajadus, distsipliin, tekkisid esimesed riigid, valitseja oli jumal, ilmalik ja usulinejuhtumise oli läbi põimunud, loodi kiri, tekkis tööjaotus, esimesed elukutselised kunstnikud, reljeefid, kunst teenis jumalaid, igal linnariigil omad, jumalaid kujutatakse inimeste ja olenditena, vabad figuurid kivist välja raiutud, mütoloogilistel olenditel nii looma kui inimese tunnused, viljakusjumalad-
08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal. Moodustati
Valitsuse korraldusel alustas pank kullatagavarade realiseerimist. Vaja oli teostada põhjalikke ümberkorraldusi. Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt 28 milj. kroonine välislaen. 1.jaanuarist 1928 kehtis uue rahaühikuna kroon (=100 marka), seoti Rootsi krooniga. Rahareformiga paralleelselt teostati Eesti Panga reform. Eesti Pank muudeti aktsiapangaks valitsuse aktsiate müümise teel. Panga nõukogus olid esindatud: · tööstuse, kaubanduse · põllumajanduse ja ühistegevuse · tööliste esindajad Eesti Pangal keelati: · kaubelda ja osa võtta ettevõtlusest · maksta kasvikut hoiusummadelt · anda riigile laenu üle 1/6 jooksva eelarve tulusummast · anda laene kinnisvara tagatisel Laenud jaotati kolme rühma: · pikaajalised (A liik) · uuele põhikirjale mittevastavad (B liik) · põhikirjale vastavad (C liik) 1933.a. II kvartalis toimus rahavääringu 33 %-line devalveerimine. Tõus panganduses algas 1933.a. lõpul. Sõja puhkemisega 1939.a
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
