50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
G8Volke
Õppematerjali autor
· Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi Lõuna-Eestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed Lõuna-Eestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344
Üks konkreetne jumal, kes Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse on Taara. Ta oli eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka sünnikohas Virumaal. Pole võimatu, et hilisemal ajal nii mõneski Eesti piirkonnas jumal Uku austaminegi ulatus muinasaega. 2) Liivi sõja põhjused ja algus (sündmused 1558-1561) (Õ lk 84-86) Miks – ettekäändeks oli „Tartu maks“, mis tuli tasuda Tartu piiskopkonnal Vene tsaarile. Tegelik põhjus oli võimu ja maa-alade suurendamine. Kaubandusteed käisid siit läbi ja teised riigid tahtsid kaubandustulusid. 22. jaanuaril 1558 tungisid Moskva väed Tartu piiskopkonda ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. Paari kuu pärast asuti Narva ordulinnust piirama. Juulis saadi ka Tartu. Esimene Vana-Liivimaa riigist oli langenud venelaste kätte.
· Ordu asus Tallinna lähedale laagrisse, sündmustes hirmutatud taanlased andsid linna kaitsmise neile üle. · Burchard von Dreileben liikus Läänemaale, kus sunniti taanduma Haapsalu piirajad. · Täpselt kokkulepitud ajal jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kahjuks aga olid sündmused arenenud loodetust kiiremini ja abiväed pöördusid koju tagasi. · Mai lõpul tungis 5000 meheline Pihkva vägi LõunaEestisse kuni Otepääni (eestlased olid neil abi palunud), ordu koondas oma väed LõunaEestisse. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit: · 24. juulil puhkes ülestõus Saaremaal, asuti piirama Pöide ordulinnust. Peale 8 päeva piiramist linnus alistus. · Samal ajal jätkus aga ülestõus ka Harjus, kus eestlased olid Vallutanud Varbola ja Loone linnused. Oktoobri lõpul saabunud Saksa ordu abivägedega õnnestus need vallutada. · 1344
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr
Tagajärjed: · eestlaste vastupanu lämmatati järgmiseks kahesajaks aastatks · maa laastati · eestlaste vanemkond hävitati lõplikult · väikevasallid vaesusid täielikult · talurahva ja valitsevate kihtide vaheline lõhe suurenes veelgi · 1346. aastal müüs Taani kuningas Harju-Viru 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule, kes omakordaloovutas selle väikese vaheltkasu eest Liivimaa ordule ordu positsioon Vana-Liivimaal tugevnes veelgi Eesti alad 1346. kuni 1558. aastani ( Liivi sõjani): · Vana-Liivimaal oli kolm suuremat riiki- Saare-Lääne piiskopkond, Orduriik ja Tartu piiskopkond · 14.sajandi keskpaigaks oli eestlaste rahvaarv Jüriöö ülestõusu, sellele järgnenud julmade repressioonide ja katku tulemusena vähenenud 100 000 inimeseni. · 16. sajandi keskpaigaks kasvas rahvaarv ligi 300 000 inimeseni. · Linnadest olid suuremad Tallinn(7000-8000 elaniku) ning Tartu ( 5000-6000 inimest)
Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. Ühiskondlik korraldus: kinnistumine Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem
Dannebrog kiviheitemasinaid, ambide o 1220 kasutamine III periood 1223 – 1227 o 1223 Teine Ümera lahing Sakala linnus alistus ristisõdijatele Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu Vene väed üritasid alistada Tallinnat, ei õnnestunud -> taganesid Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224 Sõjakäik Tartusse Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad) Tartu langes ristisõdijate kätte Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes o 1227
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid