Pronksiajast kuni vene ajani (0)

1.Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide?
Kuna sellel ajal olid Eesti alad jää all
2.Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest?
Neoliitikumis töödeldi näiteks tulekiviesemeid mitte ainult servast, vaid nüüd üle terve pinna.
Kristalsetest kivimitest lihvitud mitut tüüpi kirveid ja talvaid.
3.Loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras
ja lisa neile iseloomulikke tunnuseid (võrdle muistisi, asukohti, elatusalasid)
Kunda kultuur – Asulad veekogude ääres, rändav eluviis,
- Küttimine, kalastus, korilus
Kammkeraamika –
Pronksiaeg 1800-500eKr

• Pronksist esemed
  
• Asva kultuur – kindlustatud asulad, kivikirstkalmud (ka laevakalmed)
  

Eelrooma rauaaeg 500eKr- 50pKr

• Rauast esemed
  
• Tarandkalmed
  
• U 2000 aastat tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist
  

Rooma rauaaeg (keskmine) 450-800

• Üldine rahuaeg
  
• Linnused
  
  • Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest kaitstud küngastele. (Otepääl)
    
  • Neemlinnused – rajati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. (Rõuge)
    
  • Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis)
    
  • Ringvalli linnused – ümber linnuse rajatud tehisvall. (Saaremaal)(Tuntakse ka maalinnusena)
    
• Peit- ja aardeleiud
  
• Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk
  

Viikingiaeg 800-1050

• Suhtlemine naabritega
  
• Saagad ja ruunikivid
  
• 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks .
  
• Seisti silmitsi idanaabriga – Vana-Venega
  
  • Tšuudid
    
  • 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine
    
  • 1061 Izjaslavi tagasilöömine
    

Hiline rauaaeg 1050-1200

• Maaharimine
  
  • Adramaad
    
  • Kolmeväljasüsteem
    
• Käsitöö
  
  • Rauatootmine
    
  • Rauatootmiskeskused
    
• Kaubandus
  
  • Vahetuskaubandus
    
  • Vahenduskaubandus
    
• Elamu
  
  • Rehielamu
    
  • Suitutuba
    
• Küla
  
  • Sumbküla, ridaküla, hajaküla
    
• Kihelkond
  
• Maakond
  
  • Vanem
    
  • Malev (Relvastatud salk maakonnas)
    
• 1154 al Idrisi
  
• Lõunas
  
  • Eestlaste retked latgalite vastu
    
  • Leedulaste retked
    
• Lääne
  
  • Vastastikused retked
    
  • 1187 Sigtuna põletamine
    
• Idas
  
  • Vastastikused retked
    

KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20

Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega?
Näiteks Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirp.

Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid?
Puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina . Ja need olid liiga kallid et mujalt osta suurtes kogustes . Muretseti ainult vajalikke tööriiste (kirved).

Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis?
Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus.

Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele?
Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu.

Missugused uuendusi inimeste elatusalades tõi kaasa pronksiajal Eestis?
Peamine elatusala oli karjatamine . Kodukarjadest saadi umbes 80% luudest mida kasutati. Kütiti ja kalastati ka. Hea jahi puhul saadi palju liha ning vettpidavat karusnahka ja rasva. Arenes kaubavahetus. Head suhted Rootsiga, Ojamaa ja Edela- Soomega .

Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ?
Ranniku ääres sai kalastada ning oli ka hea võimalus kaubelda, kuna kaup liikus mööda merd.

Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks?
Raud on tugevam ja kõvem materjal. Sai valmistada teravamaid ja vastupidavamaid tööriistu.

Mis on raua puudused võrreldes vase ja pronksiga?
Raud oli kallis ja raskemini kättesaadav ning seda oli raskem sepistada.

Millised muutused toimusid ühiskonnaarengus rauaajal?
Hakati kasutama alepõllundust. Hakkas ka levima söödiviljelus. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks.

Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid.
Pronksiajal maeti surnuid maasse kaevatud haudadesse. Rauaajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi – kivikirstkalmeid (3-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskele laotud põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu pandi surnu).
Elatusalad

• Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus
  
  • Nisu, kaer , hernes, uba
    
• Käsitöö areng
  
  • Tööriistad
    
  • Tarbeesemed
    
  • Ehitised
    
  • Rõivad
    
  • Liiklusvahendid
    
• Kaubandus
  
  • Vahetuskaubandus
    
    • Kaup vahetati kauba vastu
      
    • Kaup osteti edasimüügiks
      
  • Maksevahend oli hõbe
    
  • Linnu veel ei olnud
    
  • Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse (linnused, asulad)
    
  • Eestit läbisid kaubatud, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikud Venemaaga
    
  • Toodi sisse:
    
    • Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid , luksuskaupu
      
  • Välja veeti:
    
    • Karusnahka, vaha, vili
      
• Talud ja külad
  
  • Eesti elanikud elasid taludes
    
  • Elamu oli suitsutuba (väike palkidest hoona, mida köeti korstnata ahjuga)
    
  • Vilja kuivatati samas ruumis
    
  • Talud paiknesid lähestikku
    
  • Lääne- Kesk- ja Põhja-Eestis –sumbkülad
    
  • Ida-Eestis –ridakülad
    
  • Lõuna-Eestis –hajakülad
    
• Kihelkonnad ja maakonnad
  
  • Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond
    
  • Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad
    
  • 13. sajandi algul oli umbes 45 kihelkonda
    
  • Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi
    
  • Maakond oli eelkõige sõjalis-poliitiline organisatsioon . (Kihelkonnad kokku sõjalise ohu pärast)
    
  • Maakond = mitu malevat
    
  • Oli kokku 8 maakonda
    
    • Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
      
• Rahvas ja ülikud
  
  • 2 versiooni
    
  • Võrdsus – enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrded
    
  • Ebavõrdsus ­– varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud
    
  • Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks
    
• Sõjaline tase
  
  • Ringvall-linnused
    
  • Relvastus: odad , sõjakirved, kilbid , kiivrid
    
  • Põhiline võimekus oli malev
    
• Suhted naabritega
  
  • Sugulasrahvad: liivlased , soomlased, karjalased , väga head suhted
    
  • Lõunanaabrid: latgalid , leedulased – aeg-ajalt tülid
    
  • Idaslaavlased : oht ei olnud eriti suur
    

Eestlaste muinasusund

• Üldiseloomustus
  
  • Puudus ühtne religioon
    
  • Ohvrikivid, hiiekohad
    
  • Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
    
  • Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda
    
  • Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu
    
    • Väge oli ka sõnades
      
  • Oli usk hauatagusesse ellu
    
  • Surnule pandi hauda kaasa ehteid , tööriistu, tarberiistu, relvi.
    
• Jumalad ja jumalused
  
  • Usuti vaimudesse ja haldjatesse
    
  • Kaitsja Tõnn
    
  • Viljakuse jumal – Peko
    
  • Taara
    
  • Uku
    
• Ristiusust mõjutused
  
  • Jõuavad meile Rootsi, Taani, Venemaa kaudu
    
  • Olid alles siis vastu, kui hakati vabadust ära võtma. (Algul ei oldud vastu)
    
  • Risti kandmine ehtena
    
  • Põletusmatus asendus laibamatmisega
    

Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist?
Suhtlemine naabritega,
Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline?
Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide Hendriku raamatust.
Too näited eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest?
Loodus austati ja peedi omataoliseks: Valivere ohvripuu, ohvrikivid, ohvriallikad, hiiepuud.
Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu?
Kuna eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega . (Rootsi, Venemaa ja Taani)
Muistne vabadussõda

• 1208 – 1227
  
• Põhjused: Katoliku kiriku soov ristiusku levitada põhja poole ja uute maa-alade hõivamine. Saksa kaupmeeste soov saada paremaid kauplemistingimusi Venemaaga
  
• 
  
• Riia linna ehitamine – Saksa kaupmeeste jaoks
  
• Mõõgavendade ordu loomine (mungarüütlite ordu) – Baltimaade ristimise jaoks loodud
  Valge rüü, punase ristiga
  

Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad kiiresti vallutada?
Kuna ristisõdijatel oli palju sõdureid ja latgalite ülikud andsid vastupanuta maa ära

• 1143 - Rajati Lüübeki linn
  
• 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad
  
• 1186 - Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks
  
• 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi
  
• 1199 - Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop )
  

Mõõgavendade ordu

• Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid
  
• Sisuliselt tugevaim jõud religioonis
  
• Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku
  
• Eestlaste muistne vabadusvõistlus
  
  • 1208 – esimesed ristiretked Eestisse
    
  • 1210 – Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid
    
  • 1212 – Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu
    
  • 1215 – Algas võitlus uue hooga – ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse
    
  • 1217 – Otepää linnuse piiramine – sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu
    
  • 1217 – Madisepäeva lahing – Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo . Üks ohvriterohkemaid lahinguid.
    
  • 1219 – Ründasid Põhja- Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule
    
  • 1220 aastaks – Hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa
    
  • 1220 – Rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased , kui saarlaste malev kihutasid nad minema
    
  • Kaks aastat hiljem üritasid taanlased alistada Saaremaad, kuid ebaõnnestusid
    
  • 1223 – Algab üldine eestlaste üldine vastupealetung
    
  • Riia peapiiskop ja mõõgavendade ordu asusid peagi maad tagasi vallutama
    
  • Mandri- Eesti viimane vastupanukeskusena vallutati 1224. a tormijooksuga Tartu
    
  • 1227 – Liikusid sakslased üle jää saartele. Pärast Muhu linnuse hävitamise liiguti edasi Saaremaale
    
• Läti Hendriku Liivimaa kroonika
  
  • Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta
    
  • Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas
    

KÜSIMUSED:

Mis tagas eestlastele edu Ümera lahingus?
Nad kasutasid ristisõdijatele tundmatuid metsi ja tegid ootamatuid rünnakuid.

Mis on Ümera lahingu tähtsus eestlaste muistse vabadusvõitluse käigus?
Võit andis jõudu edaspidiseks.

Mis on liivlaste vanema Kaupo roll/tähtsus eestlaste ristiusustamisel 13. sajandi muistse vabadussõja käigus?
Kaupo aitas eestlasi ristiusku pöörata

Kas eestlaste lüüasaamist 1211 aastal Turaidas oleks saanud vältida?
Nad oleksid pidanud varem lahkuma, kuna liivlaseid olid abi kutsunud. 1211 Suvi

Mis tingis vajaduse sõlmida osapoolte vahel Turaida vaherahu?
Levis ka katk, mis nõrgestas liivlaste ja latgalite sõdureid. 1212 kevad

Kes võitis Turaida vaherahust enim? Põhjendage.
Kõige enim võitis ristisõdijad, kuna neil oli katk see nõrgestas tugevalt oma sõjalist valmisolekut. Ja neil oli ka pikk aeg Euroopast abivägesid tuua.
Anna hinnang saarlaste rollile muistses vabadusvõitluses (kasuta fakte)
Nad olid head kaitsjad , suutsid kaitseda kaua aega.
Kas venelased olid pigem liitlased või vastased?
VASTASED, kuna nad tegid oma sõjaretki eesti aladele , kui ristisõda oli.
Loetle eestlaste kaotuse põhjused
Suuremate vägede ja relvastusega vastased, liitlaste puudumine.
Suured kaotused eestlaste poolel. Venemaa lubas aidata, kui ei tulnud appi.
Ristisõdijate taga oli terve euroopa, ning Eestimaa ei suutnud vastu pidada
Maaisand ja läänimehed

• Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks
  
• Läänivaldused – jagatud vasallidele
  

Vana-Liivimaa valitsemine õ lk 71-74

Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu

Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Ordumeister

Selgita, milles seisned rõivastustüli? Valge rüü vahetati mustaga ja Ordu nägi selles on autoriteedi õõnestamist.

Mis otsused tehti 1397. a Danzingi kongressil? Edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Ordu ei saanud enam nõuda piiskopkondade osalemist sõjategevuses.

Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 4 seisust: Riia peapiiskop, Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad

Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks.

Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt

Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks ? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada.

Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg ? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow-

• Pärisorjuse tunnused
  
  • Sunnismaisus
    
  • Keeld vabalt elukutset valida
    
  • Talupoegade müümine maast lahus
    
  • Ei võinud omada vallasvara
    
  • Relvakandmise keeld
    
  • Feodaalrendi piiramatus
    
• Rendistruktuuri muutus
  
  • Valdavaks muutus teorent
    

• Talupoegade kategooriad ja tunnused
  
  • Adratalupojad
    
    • Nimetus adramaade järgi arvestamisest
      
    • Neil on teokohustus
      
    • Neid oli kõige rohkem
      
    • Kasutasid talus ka võõrtööjõudu
      
  • Üksjalad
    
    • Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas
      
  • Maavabad
    
    • Omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistusekohustus, vallutusperioodi järgnevad ülikud
      
  • Vabadikud – maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööga elatuv talupoeg
    
  • Sulased ja teenijad – müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all
    
  • 13-14 saj. träälid (sõjavangid, võlgnikud)
    
  • 1424 – maapäeva otsus
    

• Eestlaste vaimuelu
  
• Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale
  
• Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks
  
• Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid
  
• Pühakud
  
  • Jüri – karjakaitsja (Georgius)
    
  • Peeter – kalajumal ( Peetrus )
    
  • Kadri – lammaste kaitsja (Katariina)
    
  • Tõnn – koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius)
    
• Andameid koguti Tõnni vakkadesse
  
• Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul
  
• Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu
  
• Algas nõidade tagakiusamine
  
• Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed
  
• 
  

Talupoegade kategooriad ja tunnused:
• Adratalupojad
o Nende nimi tuleb adramaade järgi arvestamisest.
o Peavad tegema teotööd.
o Neid oli kõige rohkem.
o Kasutasid oma suures majapidamises sulaseid ja teenijaid, kes elasid nende juures.
• Üksjalad
o Adratalupoegade noormead pojad, kes isakoju ei mahtnud ning asutasid seetõttu oma väikse talu
o Väiksemad koormised - pidid ühe päeva tegema mõisa põllul tööd
• Vabatalupojad
o Teotööst vaba
o Maksid raharenti
• Maavabad
o Omasid talu läänikirja alusel
o Ratsateenistuskohustus
o Vallutusperioodi ülikute järeltulijad
o Olid isiklikult vabad
Küla alumine kiht
• Vabadikud: palgatööst elatuvad talupojad
• Sulased ja teenijad: olid peremehe eestkoste all, müüsid tööjõudu pikemaks ajaks
LINNAÕIGUSED

• Linnad ei olnud maaisanda võimu all
  
• Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks
  
• Kohustused:
  
  • osavõtt linna kaitses
    
  • osavõtt linnale vajalikes töödes
    
  • maksude maksmine
    
• Õigused:
  
  • Tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega
    
  • Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohus
    
• Raad :
  
  • Tegeles –
    
    • Linna sissetulekuga
      
    • Heakorra kindlustamisega
      
    • Kohtu mõistmisega
      
  • Võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatut võimu
    
  • Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust , omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka
    
  • Raad sekkus kodanike isiklikku ellu
    
• Rahvastik
  
  • Juhtiv positsioon sakslaste käes
    
• Gildid ja vennaskonnad
  
  • Keskaegne ühiskond oli korporatiivne
    
  • Gildid
    
    • Suurgild (kaugkaupmehed)
      
    • Mustpeade vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid)
      
    • Väikegild (käsitöölised)
      
    • Kanuti gild (Saksa päritolu kaupmehed)
      
    • Oleviste gild (Eesti päritolu kaupmehed)
      
  • Tsunftid
    
    • Korraldasid väljaõpet
      
    • Kaitsesid turgu
      
    • Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti
      
• Alevikud
  
  • Helme, Keila
    
• Bürgermeister - raekoja liige
  
• Linnafoogt - maahärra esindaja linnavalitsuses
  

Liivimaa – ühtne kiriklik tervik

• Kuigi Põhja-Eesti alad kuulusid keskaja lõpuni Lundi piiskopkonna alla(Rootsi aladel) osalesid Tallinna piiskopid siiski Riia kiriku ettevõtmistes
  
• Maaisandana olid piiskopid seotud MAA külge, mida nad valitsesid
  
• Piiskopkondade keskusteks olid Toomkirikud
  
  • Toomkirikud – kus olid jumalateenistusi pidasid Toomhärrad – kõrgemad vaimulikud , osalesid piiskopkondades
    
  • Moodustades toomkapiitli (kõrgem vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12 toomhärrat), piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus oma vara ja kassaga.
    
• Usuelu maal
  
  • 97 kihelkonda, keskustes oli kihelkonnakirik (preester)
    
  • Kihelkonna kaugemates osades kabelid
    
  • Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused
    
  • 7 sakramenti
    
  • Missad ladina keeles (pidulikud)
    
• Liivimaa kirikuelu suurim nuhtlus – võimuvõitlus ordu ja piiskoppide vahel
  
  • 13. saj ehitati üles kirikustruktuurid, rahvas ristiti
    
  • 15. saj reformipüüded – emakeeleline jutlus, kinnistada kristlikke tavasid maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas need rakendusid)
    
• Reformikatsed
  
  • 16. saj Saare-Lääne piiskopid (Kyvle)
    
  • Regulaarsed visiidid maapiirkondadesse, kirikutesse
    
  • Eesmärgiga kontrollida kui palju on õpetatud usuõpetust (vaimulike töö kontroll)
    
  • Sinodid (kõrgemate vaimulike kogu), kus anti õpetusi, juhtnööre maarahva õpetamiseks
    
• Maarahvas ja katoliku usk
  
  • Koos kristlaste jumalaga austasid eestlased edasi oma jumalaid ja haldjaid
    
  • Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele kanti üle muinasusundi tähendusi
    
• Majandust mõjutavad tsistertslased
  
• Usuelu dominiiklased
  
• Bernt Notke „ Surmatants “
  
  • Surmatants – populaarne alatarimaali piltmotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal
    
• Reformatsioon e. usupuhastus
  
  • Sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther
    
  • 1521 a. Riiga esimesed jutlustajad
    
  • 1523 a. jutlustajad Liivimaale
    
  • Tartus alustas tegevust Lutheri õpilane Herman Marsow
    
  • Ordumeister Plettenberg saatis Tallinnasse manitsuskirja
    
  • Pildirüüste liikumine – hävitati kirikumaale, altarikaunistusi, reliikviaid
    
• Saksa ordu teelahkmel – mida teha?
  
  • Ordu kõrgmeister otsustas luteri usu kasuks
    
  • Likvideerus Saksa ordu
    
  • Liivimaa ordumeister Plettenberg lükkas ettepaneku tagasi ja jätkas Liivimaa orduga üksi
    
  • Maarahvas – kelle maa, selle usk
    
  • Talupoegadel oluline mõte – kõik jumala ees võrdsed
    
  • Luteri usk juurdus alles Rootsi võimu ajal pärast Liivi sõda
    
• Reformatsiooni tulemused
  
  • Jutlused rahvakeeles
    
  • Saksa ordu likvideerus vaimuliku rüütliorduna, alates 1525. aastast oli Liivi ordu iseseisev
    
  • Reformatsioon jäi poliitiliselt lõpetamata, orduriik püsis kuni Liivi sõjani
    
  • Algab eestikeelse kirjasõna ajalugu – 1525.a ilmus eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (ei ole säilinud)
    
  • 1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti -Koeli katekismus (11lk linnaarhiivis Tallinnas)
    
  • Hakati tegelema piibli tõlkimisega, Hans Susi alustas, jäi pooleli, suri katku 1549
    
  • Peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e. trivaalkoolid
    

KODUS TEHA konspekt õ lk 86-90

• Katolikukoolid
  
• Linnakoolid luterlik haridus ja eestikeelne kirjasõna
  
• Kunst keskaja II poolel Liivimaal
  
• Russowi kroonika
  

Haridus ja kultuur

• Katolikukoolid
  
  • Toomkoolid – Tartus, Haapsalus, Tallinnas
    
  • Kloostrikoolid
    
  • Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides – Rostockis, Erfurdis, Pariisis ja Leipzigis
    
  • Eestlastest silmapaistvaim Johann Pluck
    

Küsimus: 93-99 Liivi sõda

Millised olid Liivi sõja eelse rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas?
Riigid soovisid ülemvõimu Balti mere üle ja moodustasid liitusi

Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud
Sõja ajend oli ülemvõimu saavutamine Balti merel, Tartu maksu maksmata jätmine

Kes oli G. Kettler ja millist rolli täitis?

Millal toimus Oomuli lahing ja millest seisneb selle ajalooline tähtsus?

Mis plaan oli Liivimaa kuningriigi loomisega , kes selles osalesid?

Kes oli Ivo Schenkenberg?
Poola võim

Mis on Sigismund Augusti privileeg ?
Aadlile jäid tema endised maavaldused ja kinnitati talupoja pärisorjus

Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis?
Jagati kolme ossa – Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598. aastal muutus vojevoodkondadeks.

Iseloomusta talurahva olukorda Poola võimu all
Nende üle mõistsid kohut mõisnikud.

Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all
Rootsi võim

Kuidas nimetati Põhja-Eestit?
Eestimaa hertsogkonnaks

Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all.
Kogu ala jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisu valitsesid foogtid.

Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all.
Neil olid teopäevad ning suurenenud hukkumise pärast sõjas, suurendati seda veelgi. Foogtid nõudsid suuremaid makse

Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel?
Nendest koosnes rüütelkond, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Toimis riigivõimu kõrvalt. Kõrgeim asutus oli aadli maapäev.
Taani võim

Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.
Kinnistasid aadlite seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas riigiasutuste tegutsemisvabadust, kuid Taani pani riigikorra kindlalt maksma. Riik tegi reduktsiooni, st võeti mõnelt mõisnikult maa tagasi. Riigimaid hooldas kuninglik asehaldur . Talunikel olid suuremad õigused, kui mandril . Olid mõisa koormised ja teokohustus.
Eesti alade minek Rootsi võimu alla
•1600.a. algas sõda Liivimaa pärast uuesti.
•Poola-Rootsi sõjad kestsid vaheaegadega ligi 30 aastat. Lõpuks saatis edu Rootsit.
•1629.a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad Rootsile.
•Rootsi ja Taani omavaheliste sõdade tulemusena loovutas Taani 1645.a. Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile.
•Eestis algas Rootsi aeg.
12 maanõunikku maapäevade vahepeal , kes tegelesid oluliste küsimustega.

• Kohtuvõim
  

• Rootsi riigivõim ja Balti aadel - Reduktsioon
  

• 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, mis saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga.
  
• Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. (kuni 1672- Karl XI-ni -reduktsioon)
  
• Reduktsioon (Karl XI 1660 4-aastaselt)
  
  • Erakätesse antud maade tagasivõtmine (et täita tühja riigikassat)
    
  • 1680. aastal laiendati reduktsioon Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu
    
  • Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eesis 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast, et Saaremaa oli kõige vähem vallutatud
    
  • Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle
    
• Reduktsioonivastased
  
  • Liivimaa aadlipositsioonijuht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjasõja eel intriigide korraldaja Rootsi vastu
    
  • Maapäevade tegevus allutati kindralkuberneri kontrollile
    
• Talurahva olukord
  
  • 1645. a kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus
    
  • Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. (Talupoeg kuninga alam)
    
  • Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine
    
  • Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega)
    
  • Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegade anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad neile ülekohtud teinud või seadusi rikkunud.
    
• Põllumajandus
  
  • 17. saj oli mõisaid üle 1000
    
  • Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukist ) Tööloomadest esikohal olid härjad
    
  • PROBLEEM – kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad
    
  • Kuna mõisates esialgu peeti loomi vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem
    
  • Mõisas laiendati külvipinda, sest seda harisid ju nagunii talupojad, mistõttu kasvasid talupoegade teokoormised
    
  • Talupoegade kohustused jaotati kaheks
    
    • Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle)
      
    • Jalategu
      
  • Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole
    
  • Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 km pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnu
    
  • Loonusrent (osa saagist ja käsitöötoondangust)
    
  • Keelati ära jahipidamine ning talupojad pidi osalema ajujahtidel
    
• Linnad ja kaubandus
  
  • Sadamalinnad kõige tähtsad
    
  • 17. saj Narva ja Tallinn
    
  • Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn
    
  • Välismaal oli hinnatuim teravili, mida veeti hulgaliselt välja
    
  • Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees , ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks
    
• Põhjasõda 1700-1721
  
  • Põhjused
    
    • Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - raiuda aken Euroopasse
      
    • Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt
      
    • Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel
      
  • Eeldused
    
    • Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga
      
    • Rootsis näljahäda – 15 aastane kuningas , Liivimaa aadlike rahulolematus
      
  • Osalevate riikide valitsejad
    
    • Rootsi kuningas Karl XII
      
    • Vene tsaar Peeter I