Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kodukariõigus" - 125 õppematerjali

kodukariõigus – talupoja peksuõigus (kupja elukutse). f. Suurenesid ka muud koormised (kümnis 10%-lt 25%-ni). g. Kujunes pärisorjus (XVI saj alguseks) – enamus talupoegi kaotas isikliku vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata.
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Mõis ­ maa-aadli maapidamine. b. Teokohustus ­ mõisapõldude harimine talupoegade poolt: · Algul talgud ­ kollektiivsed hooajatööd. · Hiljem korraline nädalategu ­ igast talust üks teoline kindlatel nädalapäevadel c. Sunnismaisus (XV saj II pool) ­ talupojad ei ole isiklikult vabad ja kuuluvad maa külge, mida nad harivad. d. Põgenenu kohustuslik väljaandmine (haagi- ja adrakohtunikud). e. Kodukariõigus ­ talupoja peksuõigus (kupja elukutse). f. Suurenesid ka muud koormised (kümnis 10%-lt 25%-ni). g. Kujunes pärisorjus (XVI saj alguseks) ­ enamus talupoegi kaotas isikliku vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata. 4. Keskaegne põllumajandus a. Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c...

Ajalugu
445 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 18. ja 19. sajandil

omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...

Ajalugu
243 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsi Aeg (mõisted)

Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl ­ kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev ­ Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana ­ oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ­ ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon ­ endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium ­ rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vene Aeg ( mõisted )

Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus . Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus ­ rüütelkonnad · aadlimatriklid · justiitskolleegium · säilis linnade omavalitsus · väikelinnad mõisniku võimu all 2.1. Positiivne Balti erikorra puhul:...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Liivi sõda ja reformatsioon. Keskaegsed linnad.

Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

uute ideede-suhtumiste ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehased ning laienenud sidemed maailmaga ­ kõik see kujundas Eesti ümber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. aastal laiendati uue passiseadusega talupoegade liikumisvabadus, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus . Eriti suure tähtsusega oli eestlastele aga 1866. aasta vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi märgatavalt suurendas. Selline asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolise võrgu mrgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas ümber mõisa-ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul. Peremees pidi õppima rahaga ringi käima. Otstarbekamat maakasutamist võimaldas renditalude kruntiajamine. Mõisapõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad. Sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal. Edaspidi keelati veel mõisnike kodukariõigus ja talumaade rentimine teotöö eest. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Talude päriseksostmine. Otsustusõigus, kas talu üldse müüa, kuulus mõisnikule. Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Korraga suutsid talu välja osta vaid jõukamad peremehed. Enamasti tasuti ainult osa talu hinnast ja siis maksti aastakümneid võlga. Eestlane vabandes nüüd mõisniku majandusliku sõltuvuse alt. Rajati põllumeeste seltse. Laevaehitus ja meresõit....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse.

Eestimaa elanike minevik pole just kuigi roosiline olnud ­ aastakümneid kestnud võõrvõimu perioodid, mil eestlase kui rahvuse huvid tagaplaanile seati, suruti peale tundmatuid usundeid, kombeid, keeli ja traditsioone, millega vagur põliselanik alandliku kodulooma kombel kohanema pidi. Igapäevane orjamine mõisapõllul, käskija kodukariõigus ja kirjeldamatu vaesus ei suutnud aga vintsket talupoega heidutada. Vaatamata piitsahoopidele ning igasuguse inimliku kohtlemise puudumisele, elas niinimetatud tööloom vapralt edasi oma sisemiste väärtuste arvelt ­ rahvakultuur ja ­kombed suutsid säilitada eneseuhkuse ja usu iseenda võimetesse. Kukru kosumisega kaasneb tahe teenitud rahakoormat kuhugi paigutada. Riigis, kus inimene on võrreldav talveks valmistuva orvaga, kellele kogutud tammetõru- ja...

Eesti keel
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd. 1860 ­ keelati kodukariõigus (keelati omakohus); 1863 ­ passikorraldusseadus; 1866 ­ talurahva omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt; 1868 ­ tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 11. Miks paljud talupojad polnud huvitatud mõisniku koste alt vabanema ? Paljud mõisnikud ei olnud valmis selleks, et olla vastutav oma talu eest, samuti ei olnud paljudel nii palju raha ja sageli esines ka juhtumeid, kus talu läks võlgade tõtt oksjonile...

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

Pilet nr.8 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab rääkida talupoeagade pärisorjustamisest. Mõisnikel oli kodukariõigus õigus talupoega füüsiliselt karistada. Talupoegadel säilis siiski võimalus mõisnik kohtusse kaevata. Talurahva õiguslikust seisund tuli taas päekorda seoses mõisate tagasiostmisega. Kuningas Karl XI teatas oma kavatsustest pärisorjus kaotada ning tegi Liivimaa maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, maapäeva lükkas selle aga tagasi. Nõnda jäi talurahva kaitse korraldamine jõusse vaid kroonumaadel, mis Liivimaal moodustasid 5/6 kogu maadest...

Ajalugu
172 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni

See pakkus kaitset venestamise eest ja säilis kohalik omapära ning saksa kultuuri kaudu said eestlased osa Euroopa ühiskultuurist, kuid see tähendas ka seda, et eestlasi hakati 18. sajandil veel rohkem alla suruma. Hea näide selle kohta on Roseni deklaratsioon aastast 1739. Talupoeg Jaan kaebas oma mõisniku peale, kuid vastuseks oli midagi jubedat. Talurahvas polnud kui ühiskonnaliige, vaid pärisori ja neil puudub õigus eraomandile ning säilis kodukariõigus . Talupoeg kaebas, kuna eelnev rootsi aeg soodustas seda. Talupojad protestisid, pagesid mere taha või Venemaale. See aga tähendas, et eestalsed siiski ei suuda leppida kellelegi teisele kuulumisega. Muutusi toimus ka põllumajanduses. Põllumajanduse aluseks oli 18-19.sajandil teraviljakasvatus, mis tõi suurt tulu, kuna hinnad olid kõrged ja turg oli laialdane. Igas mõisas olid viinaköögid, mille praagaga nuumati härgi,...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 11 klass

Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

Vabakssaamisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid korraldati vaeste hoolekanne. Isiklik vabadus 1865.a võeti mõisnikelt täielik kodukariõigus , 1866 said eestlased uue vallaseaduse, mis tunduvalt suurendas valdade õigusi. 1868 keelati teorendi nõudmine eramõisais. Väga tulusaks kujunes viljakasvatus. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Sindis ja Kärdlas alustasid tööd suured kalevivabrikud, veelgi suuremaks kujunes aga Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi kangaks puuvilla. TARU ÜLIKOOLI SAJAND Ülikool Vene valitsejad pidid taastama Taru ülikooli. 1802...

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti keskaeg

Talupojad töötasid mõisapõldudel omaenda tööriistade ja -loomadega, samade töövõtete ja -meetoditega kui kodu-taludes. Ometi oli mõisapõldude saagikus väiksem, sest mõisad ei pidanud ise künni- ja veoloomi ning seetõttu oli neil vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus ning tekkis mõisasundijate - kupja ja kiltri - elukutse. Vihatud mõisatöö mõjul hakkas talupoegadel tekkima mentaliteet, mis on kokku võetud ütlusse mõisa köis, las lohiseb. Mõisnike survele vastasid talupojad pagemisega teiste mõisnike juurde, linna või piiri taha, peamiselt Venemaale. Iga pagenud tööjõuline mees tähendas mõisnikele kahjumit. Seetõttu jõudsid läänimehed peagi ühele meelele pagemiste takistamiseks ja pagenute väljaandmiseks...

Ajalugu
256 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rootsi aeg

aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus . Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku...

Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik ­ pärisorjuse lõplik seadustamine. Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu. Liivimaa mõisnikud olid sellega rahul. Kodukariõigus ­ mõisnik võis oma talupoegi peksta. Makse ja koorimisi ei tohtinud suvajärgi tõsta. Lõpp: 17.sajandi lõpuks oli Rootsiriigi kuldaeg. Karl XI 1672 sai uueks kuningaks. Majandus oli soki äärel, tulud olid kokkukuivanud. Aadli võim oli kasvanud nii palju, et absolutism oli ohus. Oli andekas valitseja, pani end maksma. Uus reduktsioon. 1680. Suur reduktsioon. Aadlikud sattusid marru. Eesti avaldas ägedat vastupanu. Mõisnikud ei olnud enam omanikud vaid rentnikud...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid ­ rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...

Ajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun