Mida muudaksin koolielus? Tänapäeva koolielus ja süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks.
Tänapäeva koolisüsteem Sageli on nii ,et juba paljud põhikooli jõudnud lapsed kurdavad ,et õpitavad materjalid on rasked.Osadele valmistavad raskust reaalained teistele aga humanitaarained ,Eesti koolisüsteem ja õppekava on küllaltki distsiplineeritud võrreldes mõne teise riigiga.Just õppekava raskuse pärast otsustavad paljud põhikooli lõpetanud õpilased kutsekooli kasuks.Kõigil koolidel on oma kodukord kus on sätestatud kohustused millest peab iga õpilane kinni pidama.Igas koolis on ka erinev õhkkond näiteks Luunja keskkool ,selles koolis teavad kõik kõiki ja õpilaste omavahelisi kui ka õpilaste ja õpetajate vahelisi lahkhelisid tuleb harva ette.Kui ka vastav õhkkond on õige ja õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on harmoonias siis on õpilastel ka paremad õpitulemused.Erinevalt Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis pu...
kõike, mis talle meeldib ja tema ei oska teistega arvestada, mistõttu võib väita, et sellistest koolidest sirguvad tihtipeale negatiivsete väljavaadetega inimesed. Peale põhikooli on igal inimesel õigus otsustada oma edasise elu üle. Kes läheb edasi õppima ja kes mitte. Üldiselt on selleks ajaks noorukist väljakujunenud tema tõeline mina, mida enam väga kergesti mõjutada ei saa. Noored, kes on loobunud edasiõppimisest jäävad üldiselt selliseks nagu nemad on ja koolisüsteem neid enam kujundada ei saa. Neid saab veel muuta vaid edasised tuttavad ja töökoht. Kuid noorukeid, kes on otsustanud oma haridusteed jätkata, saab veel mingil määral kujundada. Gümnaasiumis ja ülikoolis on reeglid karmimada ja neist tuleb kinnipidada, kui on soov neis õppida. Karmid reeglid võivad muuta veel noorte suhtumist paremaks ja nende käitumist muuta, kuid seda ei ole enam paljudel siiski vaja, sest nende ,,mina" on juba enne väljakujunenud.
Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri * algul joonestati koosnevad märgid kivisse.
Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elama
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko)
Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi mõistma neid ümbritsevat füüsilist maailma. Materjalistlikud ained rõhutavad faktiliste teadmiste omandamist ehk õpetaja tutvustab ainet õpilastele väga süstemaatiliselt ja eksisteerivad ainult õiged ja valed vastused. Seejuures on olemas standard õppekava, mida kõik õpilased peavad jälgima ning omandama. Ühesõnaga keskendutakse õpetamisel ainelistele eksperimentidele ja teaduslikule mõtlemisele. Kuigi tänane koolisüsteem on kombinatsioon idealismist ja materjalismist on mõlemad õpetused vajalikud edaspidiseks olulised. 1 Vikipeedia
tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru Mahatma Gandhi (1869-1948)
juba antiikajal. Selliseid matemaatilisi või kirjanduslikke teadmisi saavad koolis käijad rakendada ehk oma tulevastel tööpostidel, aga suhetest, emotsioonidest ja muust sellisest koolis juttu kauaks ei jätku. Need vähesed tunnid, mis üritavad lapsi edasiseks eluks ette valmistada on paraku alahinnatud nii laste enda, kui ka süsteemi loojate poolt. Nii peavadki ellu astujad katsetama ja ise leidma oma tee vaimse rahulolu, õnnelikkuseni. Praegune Eesti koolisüsteem viib kindlasti paljud inimesed oma õnne radadele, kuid seda alles peale kooli. Kooli ajal on domineerivaks tundeks pigem stress ning sellise pideva pinge all on keeruline end vabaks lasta ning õnnelik olla. OECD läbiviidavas PISA uuringus paluti 15-aastastel õpilastel vastata küsimustele, mille teemaks oli omaeluga rahul olemine. Tulemus paigutas Eesti 18 kohale ning see oli pisut üle keskmise, neist uuringutulemustest on
wikipedia.org/wiki/File:Kaiserin_Maria_Theresia_(HRR).jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bunde Majandus Kapitalistlik tööstusmaa Pärast II maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted Põhiharud elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus ja suured pangad Haridus Põhikool kohustuslik Põhikoolis kaks haru Koolisüsteem on avalik Asustati 8 saj. 1774 kehtestati 6 aastane, 1869 8 aastane ja 1966 9 aastane kooli http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasium http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasiu kohustus Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine Jõed on vee ja energiarohked Lääne Euroopa üks metsarikkamaid maid Mets katab 44% pindalast
juunil, keskkooli õpilastele 20. juunil (õppeaasta pikkus). On ka koole mis õpetavad välisriikide õppekavade järgi. Enamik lapsi õpib riigikoolides Aastal 2012 nimetati Iisrael maailma teiseks kõige haritumaks riigiks. Seal on 45% elanikest ülikooli diplom. Viimasel kümnendil on Iisraeli ülikoolide akadeemiline tase tõusnud ja püsinud kõrgel tasemel. 2012. aasta rahvusvahelises uurimuses oli 100 parima ülikooli seas 3 iisraeli ülikooli. Iisraeli koolisüsteem peegeldab Iisraeli mitmekesisust, selles on mitte üks, vaid 4 erinevat süsteemi, erinevatele inimestele: ultraortodoksidele sionistlikele usklikele (juudid) araablastele sekulaarsetele juutidele Kõik need süsteemid õpivad omi aineid. Iisraeli haridussüsteem on ainulaadne ja mitmetahuline. Nende haridussüsteemis on tähtis ka raha ja arvatakse, et paljuski raha tõttu pole nende haridus tase praegu väga palju arenenud
Kas Eesti haridussüsteem vajaks muutmist ? Lugupeetud kuulajad. Tihti virisevad õpilased ja ka täiskasvanud kooli korralduse vastu. Aga kuidas siis Eesti koolisüsteem teiste riikide omadega võrreldes tundub ? Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: algharidus, põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti
EESTI ELU VALUPUNKTID Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kus elab umbes poole vähem inimesi, kui näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Aga ometigi elavad ka siin inimesed, kes üritavad väikesest ühiskonnast silma paista. Juba aastaid oleme üritanud pääseda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga. Oma jätkusuutlikusega oleme jõudnud küll Euroopa siseselt IT-arengus kaheksandale kohale, kuid kas hea koht edetabelites on ainuke siht kuhu me pürgime? See peegeldub ka väga hästi meie haridussüsteemis. Keskendutakse sellele, kui ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium sügiseti
Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Õppimine oli tasuline. 1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel. 1937.a. viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Siis oli kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium (4+5+3 või 6+3+3= 12 aastat). Aastatel 1919-1939 omandas keskhariduse 36 442 noort, nendest pooled jätkasid õpinguid Tartu Ülikoolis.
ning õpetajad omasid voli kasutada ükskõik kui karme meetoteid, et koolijuts panna ennast respekteerima. 20. saj alguses võis näha, et koolides pidi olema enamjaolt seljas viisakas riietus, kui mitte koolivorm. Tänapäeval leidub väga väheseid koole, kus veel austatakse koolivormi ja kus seda võidakse nõuda, sest tänapäeval kui kool tasuta koolivormi ei väljasta siis õpilane ei ole vastavalt seadustele kohustatud koolivormi kandma. 20. saj alguses ja tänapäeval on koolisüsteem totaalselt erinev. Nüüdisajastul ei pea enam rõhku panema vöörastele uskumustele, koolivormile. Koolis on kodukord muutunud leebemaks, õpilastele on antud rohkem sõnaõigust ja on paremini kaitstud. Õpetajad tänapäeval omavad vähem õigusi õpilaste suhtes, jõudu rakendada ei tohi ja sõnavalik on piiratud. Kindlasti on tänapäeval õppematerjal paremini kätte saadav, kui seda oli 20. saj alguspaigas. Õppejõududel ja õpilastel ei
Koolisüsteem on saatanast? Agnethe Ramler Algul võib selline intrigeeriv pealkiri tummaks lüüa aga essee eesmärk ongi raputada ajaloo tolm vanadelt tõdedelt ning heita pilk tänapäeva õpikeskkonda. Aastasadu on lapsed õppinud oma vanemaid imiteerides ja nende käitumismalle üle võttes. Vanemad on väikelapse esimesed õpetajad ja suunajad-see kehti ka kaasajal, aga mis on muutunud ,ongi just suuremate laste arenemine või õigemini ühiskonna progress on jõudnud endaga sellesse etappi, kus tuleb küsida, kuidas edasi? Kui võrrelda tänapäevast ja mineviku kooli lähevad käärid üsna suureks, kuid leidub sarnasustki. Alustades erinevusest: Kunagised klassid olid väiksemad kui praegused, sel oli muidugi ka oma põhjus, nimelt kooli jõudsid perekondade teravamad pliiatsid või õigemini need, kel polnud füüsilist jaksu raskele talutööle vastu seista. Tavaliselt saadeti linna kooli kõige noorem poeg, sest vane...
Andekus-kink või koorem ''Mõnikord tundub mulle, et mida suurem geenius sa kunstis oled, seda vähem kainet mõistust on sulle antud igapäevase eluga toimetulekuks.'' Agatha Christie Tahe olla edukas innustab meid kõiki,põhjustab kadedust,imetlust nendes,kes on andekad. Tüüpiline arvamus-neil õnnestub kõik paremini,elu on kergem,magusam.Nad on andekad,erilised.Kuid kas see nii ongi?Kas andekus on omadus,mida kadestada? On palju lapsevanemaid,kellel ei õnnestunud elu jooksul saavutada midagi märkimisväärset,olla milleski parim,mis sest,et nad püüdlesid selle poole.Saavutamata oma eesmärke,nähakse oma lapses teist võimalust ja kantakse täitmata jäänud eesmärgid oma lastele üle.Ehk neil veab?Äkki nad suudavad viia ellu vanemate täitmata jäetud unistused? Ja nii siis hakataksegi oma lapsi rõhuma,sundima.Pigistatakse neilt kõik välja. Minu tuttav,sõbranna,läks modelliks.Ta rääkis mulle,et ega tema ei...
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul
Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal elasid olid selle tõttu kirjaoskamatud. Rootsi võimu sisenemisega tuli ka uus Luteri usk, ning rootslased arvasid, et inimene peaks usu põhitõdede õpetamise kõrvalt ka ise seda uurima, ning lugema piiblit. Selle tõttu oli vaja talupoegi harima hakata.
Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja kreiskool(maakonnas e kreisis), lätlased. gümnaasium, ülikool; aadlikele lütseumid. Balti mõisnikud mõistsid, et senine Sõjaväereform: Ukrainas talupoegade olukord on neile
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane ...
paralleelorganum, kus hääled liguvad paralleelselt ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt. Umbes 12.-13.saj. vahetusel tekkis organumi kõrvale ka motett, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti ja millest kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Eraldi liigiks oli kolmehäälne gooti motett, kus esimene hääl oli ilmaliku, teine vaimuliku tekstiga nind kolmandat mängiti pillil. Muusikateooria arenes jõudsalt. Kujunes välja koolisüsteem, mis koosnes kahest õppeaine tsüklist: triviumist ja quadriviumist, kus õpetati seitset vabat kunsti. Muusika jagunes kolmeks kategooriaks: Musica Mundana (planeetide liikumisest tulenev mittekuuldav muusika), Musica Humana (inimmuusika, inimese ja mikrokosmose harmoonia) ja Musica Instrumentalis (pillide kõlav muusika).
Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on gooti ja romaani stiil.Ilmub piibel.Muusika on liturgiline ja anonüümne.Rüütlilaulikud .
SOOME KOOLISÜSTEEM Igal Soomes õppival lapsel on õigus võrdõiguslikkusele. See tähendab seda, et kõigil on võrdsed võimalused õppimiseks, hoolimata tema soost, vanemate sissetulekust, elukohast, kultuurilisest ja usulisest taustast. Kõik lapsed saavad tasuta hariduse ehk tasuta õppevahendid, koolitoit, tervisehoid, hambaravi ning transport kodu ja kooli vahel. Igal õpilasel on õigus kohale lähikoolis, kui aga vanemad otsustavad panna lapse kuhugi mujale, siis peavad nad ise lapse kulud kinni maksma.1 Soomes õppivad õpilased veedavad vähem aega koolis. Kui Soomet hakata võrdlema teiste arenenud riikidega siis on just Soome õpilased need, kes veedavad vähem aega klassiruumides. 2 15- 20 minutilised vahetunnid, mis enamasti toimuvad väljas, annavad võimalust liigutada oma lihaseid või hingata väljas värsket õhku. “OECD raporti kohaselt on soome õpilastel kõige vähem kodutööd maailmas – alla poole tunni ööpäevas3“. Koolipäev algab tavali...
3) suhtlemine paberlik 4) Tehniline täiuslikkus asjade korraldamise 5) Kaitstus ja ettevaatlikkus 6) Organiseeritus ja viisakus 7) Arvukalt nõupidamisi 8) riietus on konservatiivne ja soliidne Esindajad: Maksukontorid, riigiasutused, ravimifirmad 6) Kirjelda Hofstede teooriat. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus 1) kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused iseseisvus ja karjäär 2) koolisüsteem on orienteetitud saavutustele, mõned erialad on koondunud meeste kätte, teised naiste kätte 3) majanduslik edukus tähtsam kui keskkonnakaitse 4) isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade tähtsustamine 5) Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela Feminilistlik kultuur 1) sugude võrdsus 2) koolisüsteem orienteetitud sotsiaalsele kohanemisele
Nagu öeldakse – tänapäeval on nutikad telefonid ja rumalad inimesed. Kui neid nutikaid telefone enam ühel hetkel ei ole, siis jäävad meile alles ainult rumalad inimesed. Elades aga kogu aeg nii ja oodates, et ehk midagi juhtub, võib elu ära elada mitte midagi korda saatmata. Nagu ütleb vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo. Maarja Saar (2013) ütleb oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis: „Noori süüdistatakse tihtipeale vales erialavalikus. Eesti kontekstis, kus koolisüsteem on faktipõhine ja oma arvamuse kujundamisele rõhku ei panda, ei ole üllatav, et keskkoolist väljuvad noored, kes ei ole tööturul toimuvaga kursis. Muidugi on teatud erialad, mis tõenäolisemalt hätta ei jäta, ja on erialasid, mida õppides tulevane palk ei saagi motivatsiooniks olla. Kuid oodata 18- aastaselt, et ta suudaks ette näha tööturu olukorda viie aasta pärast, on kohati ebarealistlik.“ Selles suhtes on ehk tudengid, õpilased või ka lapsevanemad liiga usaldavad
eesmärgiks oli luua Eesti kodanike jaoks uus võimalus erinevates poliitilistes protsessides osalemiseks. Kõik kasutajaks registreeijad saavad esitada oma arvamusi ning arutada erinevate Eesti ühiskonda puudutavate teemade üle. See on hea võimalus ka minul sõna sekka öelda, kui pean seda vajalikuks, kuid praegusel eluperioodil ei ole ma seda teinud, sest minu peamine aeg kuulub õppimisele. Koolis toimuvale saan samuti kaasa aidata, kui oleksin aktiivsem, sest on ju loodud demokraatlik koolisüsteem , kus saan oma arvamust avaldada ja ka ettepanekuid teha vastavalt muudatuste vajadustele, paraku ei ole ka selles vallas ennast veel teostanud, kuid võimalus on ju olemas. Üldises mõttes vaadatuna tundub, et taasiseseisvunud Eestis muutus demokraatia üsna selgelt äriks. Oleme ju kuulnud oma presidentide, ministrite ja teiste poliitikute sahkerdamistest, küll korteriskandaalidest, poolmuidu saadud suvilatest ja paljust muust. On räägitud, et riigikogu
SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostami...
Sa oled veendunud, et kõik täiskasvanud on sellised ja ainult lapsed on siin ilmas midagi väärt, aga ma arvan, et Sa eksid. Mäletad, Sa mainisid mulle oma kohtumist nunnadega, nemad olid ju täiskasvanud ja väga head ja toredad inimesed. See näitab, et kõik ei ole ühesugused. Sa pead lihtsalt leppima tõsiasjaga, et inimesed ongi erinevad. Mr. Antolini ütles Sulle, et ükskõik mida Sa oma eluga teha ei taha, esimeseks sammuks on ikkagi kool. Tal on õigus, Holden! Koolisüsteem on juba pikka aega kindel ja paika pandud. Sulle ei meeldi, et kool surutakse teatud piiridesse. Sellega tuleb leppida. See poiss, kes kõnekunsti tunnis läbi kukkus, sest hakkas farmi asemel rääkima oma onust ja vanaisast ja kõigest muust, ta peab õppima, et kuna ülesanne oli kindel, peab sellest ka kinni pidama. Muidugi on hea, kui inimene räägib südamest ja ausalt, aga Sa pead leppima faktiga,
hääles (duplum) on tavaliselt ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas (triplum) prantsuskeelne ilmalik tekst. · 13.sajandi lõpul keelati motetizanr kirkus, sest tekst muutus kuulajaile arusaamatuks ja ei kandnud enam liturgilist teksti. · 1260.aasta paiku lõi muusikateoreetik Kölni Franco uue notatsioonisüsteemi. Iga noodimärk tähistab üht heli. Iga noot ja paus sai nüüd kindla vältuse ning vältused kindlad arvulised suhted. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õpppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn seitse vaba kunsti: 1. Esimene tsükkel (trivium kolmik) oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile ning tema osad olid grammatika (õpetus keelst), dialektika (õpetus mõtlemisest) ja retoorika (õpetus kõnelemisest). 2. Teine tsükkel (quadrivium nelik) koosnes loodusteadustest: aritmeetikast, geomeetriast, astronoomiast ja muusikast. Muusikas eristati kolme suurt kategooriat
möödas, kuid nähtavasti ta siiski eksib. Vahetundide ajal võib ta kohata kooli direktrissi, kellel on kombeks ainult ebameeldivaid märkusi õpilastele teha. Ilmselt on direktrissil igav, sest talle ettenähtud kohustused, mis hõlmavad ainult rahaga ümberkäimist, on juba tehtud ning nüüd pole mitte midagi muud teha, kui kooli korda parandada. Korra kehtestamises pole ju iseenesest mitte midagi halba, kuid siinkohal minnakse jällegi täiesti üle käte ja kogu koolisüsteem hakkab meenutama vanglat. Praeguseks ,,kuumaks teemaks" on kujunenud vahetundidel koolist lahkumine. Kuni põhikooli lõpuni on täiesti arusaadav, et õpilased vajaksid veidi rohkem distsipliini, kuid palju suurem tähelepanu on pööratud just gümnaasiumile, kellest enamik on üleüldse juba täisealised ja peaksid ise oskama enda eest otsuseid teha. Kooli juhtkond aga leiab, et koolimajast lahkumine on täiesti lubamatu ja selle eest tuleks õpilasi karistada käskkirjaga
välistatud võimalus, et keegi oli neile isegi selgitanud, kui kohutav rööv on kellegi teise elu võtmine. Need inimesed on teineteise äärmused, ent mõlemad on väga ohtlikud, kuna oma vastutustundetu vägivallaga teevad haiget neile, kes pole milleski süüdi. Siinkohal tõi Jelena Skulskaja näiteks koolitulistamised. Ta loetles ette tuntud riigid, nagu Norra ja USA, ent surmaga mittelõppevaid koolikonflikte esineb igas riigis, kus on koolisüsteem. Viimasel ajal on koolivägivald jõudnud ka eesti ajakirjanduseni, mitte küll nii traagilises võtmes kui Norras või Ameerikas. Õpilased kiusavad õpetajaid, vahel risti vastupidi - kõik see on samuti õnnetute inimeste kätetöö. Jelena Skulskaja sellest ei kirjutanud, aga kui tal oleks koolieluga rohkem kokkupuudet, küll siis need probleemid ka läbi tema artiklite Postimeheni jõuaksid, kuigi ühes lõigus mainib ta tungivalt, et eelistaks kuulda rõõmsaid uudiseid rohkem
riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd,
See ei ole mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline. Motette hakati kirjutama 13. sajandil ning nendes on peamiselt kolm häält. Esimest häält ehk tenorit võidi mängida mõnel pillil, teises oli ladinakeelne vaimulik tekst ning kolmandas prantsusekeelne ilmalik tekst. Sajandi lõpul aga keelas kirik motetizanri, sest selle tekst polnud arusaadav ning see lakkas täitmast liturgilise laulu ülesannet. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist. Muusika kuulus teisse tsüklisse ehk nelikusse. See oli kõrgeim, suurima üldistusastmega teadus keskajal. Muusikat seostati siis loodusteadustega nagu aritmeetika, geomeetria ja astronoomia. Muusika jagati siis kolme suure kategooriasse: musica mundana ehk universumi muusika, musica humana ehk inimmuusika ja musica instrumentalis ehk kõlav muusika. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal. Seda näitab
Teenindussituatsioonis vaid nõudja rollis olles saavutame selle, et teenindajal pole meeldiv meiega suhelda. Kahtlemata pole pakutava teenuse kvaliteet sellisel juhul nii kõrge, milleks teenindaja tegelikult võimeline on. Hea teeninduse vastutus ei lasu ainult teenindaja õlul, klient saab anda omapoolse panuse teenindusprotsessi, kuid juhtimise vastutus on siiski teenindaja kanda. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arust tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud.
Arvan, et näiteks vihikud asendatakse koolides üsna pea sülearvutitega, see on ju lihtsam, kiirem, mugavam. Olgu pealegi, aga kirjutamine jääb ju kängu ning kas see pole just üks põhioskustest mille me koolis omandanud oleme? Aga kes teab, võib-olla aastate pärast pole enam kirjutusvahendeid vajagi, sest kõik saab masinatega tehtud. Kuigi see on üsna ebatõenäoline, loodan, et igasugused laste eest mõtlevad masinad tuleviku koolidest puuduvad. Tänapäeva koolisüsteem vajaks kindlasti muutmist. Õpilaste töökoormus on väga suur ja koduseid ülesandeid palju. Paljud õpilased ei pea sellisele pingele vastu ja lahkuvad koolist. Hea on kui nad leiavad endas veel jõudu ja tahtmist see poolelijäänud koolitee ka kunagi lõpetada. Loodan väga, et millalgi ikka saadakse sellest aru ja mõistetakse, et midagi on viltu ja selliselt ei saa see süsteem enam jätkata. Arenemisruumi on väga palju ja alati saab ju kõike kuidagi paremini teha
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu või suurem osa rahvast oli omandanud kirjaoskuse. Jaapanis õpib praegu 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksami...
Paraku, et mõnes võõrkeeles suhtlustasandini jõuda kulub sellises eas nagu meile hetkel keeli õpetatakse aastaid. Uurimused näitavad, et lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. Seda fakti tuleks tõsiselt arvesse võtta ning hakata õpetama võõrkeeli juba esimesest klassist kui mitte lasteaiast. Kahjuks tänapäeva koolid ei paku selliseid võimalusi keeleõppeks ning see on puudus. See on asi, mida koolisüsteem meilt võtab-parimad valikud keeleõppeks. Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on lausunud:"Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust." Koolisuhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust
teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja ühiskonna elu juhtimisel. 19. sajandi keskpaiga koolisüsteem Eestis Vallakool(saksa keeles) Kihelkonnakool(eesti keeles) Kreiskool(saksa keeles) Gümnaasium(saksa keeles) Tartu Ülikool Läti üliõpilased õppisid Tartu Ülikoolis, sest see oli ainuke ülikool selles piirkonnas. Johann Voldemar Jannsen Seisukoht Tahtis teha koostööd sakslastega ja saavutada oma eesmärgid nende abil. Ettevõtmised Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 Tartus, Andis välja Perno Postimehe ja asutas teatri Vanemuine Carl Robert Jakobson
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Meie areneva tehnoloogia ja e-ühiskonna juures on loomulik, et ka koolisüsteem saab sellest arengust oma panuse. Järjest populaarsemateks on muutumas e-raamatud, mis võimaldavad ühest seadmest lugeda tuhandeid raamatuid. Samasugust võtet saaks ka koolis rakendada e-õpikute näol. E-õpikutele üleminek Eesti koolides oleks vägagi uuenduslik samm, kuid millise eelise annaksid need kooli- ja rahakoti seisukohalt? E-õpikud tähendaks seda, et igal õpilasel peaks olema kooli poolt antud või äärmisel
Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Meie koolisüsteem koosneb: algkoolist, põhikoolist, gümnaasiumist, ülikoolidest, kutsekoolidest ja tehnikumidest. Tudengina saan öelda, et tasulistel kohtadel õppimine on liiga kallis. Paljud noored on seetõttu pidanud laenu võtma ning kooli kõrvalt tööl käima, mis mõjutab ka õppimise tulemusi. Alates sellest aastast on kõikidel võimalik õppida tasuta, mis on suureks boonuseks nendele, kes tõesti tahavad vaeva näha ja pingutada. Arvatavasti on
Nagu ütleb vanasõna: ,,Haridus mööda külgi maha ei jookse". Hariduse abil saab lahendada ka mitmeid teisi probleeme. Kuritegevus, narkomaaniaja teised negatiivsed sotsiaalsed probleemid on seotud haridusega. Kui inimene on koolist välja kukkunud või pole seda piisavalt omandanud, siis teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga. Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi. Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu
· Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler)
6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem. Tartu Ülikool asutati aastal 1632 ja õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli asutamise aktidele kirjutas alla Gustav II Adolf. Põhjasõda (1700-1721) katkestas Ülikooli tegevuse ja see avati taas aastal 1802. Seal oli neli teduskonda: Usuteaduskond Arstiteaduskond Õigusteaduskond Kunstiteaduskond (Need teaduskonnad olid ka enne.) Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. 7. Estofiilide liikumine. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed
Ta naeratab, on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, kuid mitte pealetükkiv, oskab kuulata, on paindlik, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, austab iseennast ja seeläbi klienti. Samuti oskab hea teenindaja valida kliendi jaoks parimat reageerimisviisi - naljameestega viskab nalja, ametnikega on ametlik jne. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes sellistes kohtades, kus ei toimu ainult müügitehing, vaid suheldakse rohkem. Poodides pole keelebarjäär nii suureks probleemiks, kui teistes teenindusasutustes ja seega saab poodides ka see konkreetne müügitehing tehtud
Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded Ühiskond on inimeste kooselu vorm, millel on kindlad reeglid ja eesmärgid. Need reeglid ja eesmärgid määravad inimesed ise, võttes eeskujuks endale tähtsad väärtused ja käitumismallid. Võib tõdeda, et ühiskond ehk riik täidab tihtilugu perekonna funktsiooni, kaitseb ja toetab oma kodanikke. Kuidas neid ülesandeid aga täidetakse ja mis on selle head ja halvad küljed? Tuleb esile juhtumeid, kus vanemad leiavad, et ei soovi või ei ole nende võimuses oma laste eest hoolitseda. Edaspidi peab nendega tegelema ühiskond. See on üks otsesemaid näiteid ühiskonna perekonnarollidest, kus ühiskond võtab vahetult üle pere ülesanded, näiteks üritab pakkuda orbudele turvalist keskkonda ja kasvatada neist täisväärtuslikud kodanikud. See ei ole aga kerge ülesanne, sest tavapärast peremudelit on raske taasluua, puudub piisav majanduslik ressurss ja inimesed, kes oleksid val...
o Eestis teenis kõrgharidusega inimene 2009. a keskmiselt 36% rohkem kui keskharidusega inimene. o Eestis valitseb omamoodi paradoksaalne olukord — kõrgharidus on naistele palju atraktiivsem kui meestele, kuigi materiaalset kasu sellest saavad nad meestest märgatavalt vähem. EDUKA HARIDUSMUDELI OTSINGUIL Edukate rahvusvaheliste testimiste põhjal on Eestis ilmnenud ka murekohti. ESITEKS... TEISEKS… …Eesti koolisüsteem suudab …kõrgete rahvusvahelises võrdluses saavutustulemuste küllalt hästi pehmendada kõrval kimbutab õpilasi taustakarakteristikute mõju ja õpitulemustele, kuid ligi õpetajaid viiendik õpilaste rahulolematus ja õpitulemustest on seletatav vähene usk oma edusse koolidevaheliste erinevustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
