HARRI KÕRVITS REFERAAT 2015 SISUKORD HARRI KÕRVITS.............................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 HARRI KÕRVITS.............................................................................................................4 HARIDUS.........................................................................................................................5 LOOMING........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 SISSEJUHATUS...........
Neist esimese, ''Revalia'' sünniaastaks on 1863, Tartu ,,Vanemuine'' ja Tallinna ,,Estonia'' asutati 1865. aastal. Kui 1863. a. asutatud eesti seltsi ,,Revalia" laulukoor hakkas kontserte andma Tallinna Lähedastes kirikutes, tekkis kohapealsete lauluhuviliste seas mõte oma laulukoori asutamiseks. Nii oli see ka Jüris. Pärast üht ,,Revalia" kontserti 1865.a. jagasid pastor Luther ja köster Kraemann muljeid kuuldust. Seal poetaski pastor Luther mõtte, et mis oleks kui meie lapsed ka nii toredasti laulaks. Sellest haaraski köster Kraemann kinni ja juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING METALLIDE KÕVADUSTEIMID Õppeaines: Tehnomaterjalide praktikum Mehaanikateaduskond Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Üliõpilane: Oskar Köster Tallinn 2010 Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel:
sarnane kohe mitte üldse Kevadega. Kuid ma arvan, et nad üritasid kuidagi sümboliseerida kevadet kui aastaaega, kuna neil olid kevadevärvi riietus seljas. Kuid ega edaspidi ka ei muutunud asjad selgemaks, tehti erinevaid tantse ja hüpati niisama ringi. Kuigi seal oli näha ka "meie tuntud" Kevade sarnaseid kohti. Näiteks siis, kui Arno oli jäi haigeks haigeks, Toots tegi saunaakna püstoliga katki ja Köster, Köster oli küll omapärases isiksuses, teda kehastas lilliput. Ja üks asi on ka väga huvitav, seal oli kaks Liblet, mis ajas tegelikult väga segadusse. Muusika kohta ei oskagi eriti midagi öelda, kasutati nagu juhuslikke muusikainstrumente, mis tegid kokku helipala. Need olid kohati rütmikad, mida sobitati kokku tantsusammudega. Arvasin, et seal kasutatakse rohkem kuulsate heliloojate teoseid, mis on ballettidele omane, kuid etendusele polnud ühtegi teost kuulda.
[minu kool] [minu nimi] [minu klass] LINNUKAUPLEJA Retsensioon Tallinn 20__ Käisin vaatamas Carl Zelleri operetti ,,Linnukaupleja" Tallinas, Estonia teatris 4. veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid
- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas. Aastal 1873 sõitis ta tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas ta köster- organistina Poltaava saksa koguduse koolis elu lõpuni. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. Koorilaulud · "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula) · "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson)
Ratsionalism-- seotud valgustusideede levikuga Euroopas. 18. sajandi II pool - eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine, kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes.Oli oluline,kuna selle tõlkimine sai Eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 4. Pärast Põhjasõda oli koole napilt, puudus õpetajatest, lapsi õpetas kiriku köster, kes ise veeris koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eeskujuks ning jäljendati antiikkunsti. Stiili põhinõueteks olid ,,üllas ilu ja rahulik suurus".Klassitsismi väikelinnade pärliks nimetatakse Kuressaaret kuna siin on 13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis. 6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon).
Oli aastast 1916 Tallinna Meeste Lauluseltsi juht. Oli väga nõudlik, tase pidi olema kõrgeim. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 1925 1926 selle juhatuse esimees. Üks viienda ja kuuenda Üldlaulupeo üldjuhte. Kirjutas ainult koorilaule, isamaalisi ja looduslüürikat. Aleksander Läte (12. jaanuar 1860 8. september 1948) oli helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Cimze seminari. 1879 1983 oli Puhjas kooliõpetaja, 1883 1895 ja 1897 1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV Üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal. Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esinedes ka klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese Eesti sümfooniaorkestri. 1907 loobus tervise tõttu muusikaelust, avaldas
nädala eest „Dollarite printsessis” oma tantsuosas ülesastumise järele sai ta näitelava külmas, kütmata riidessepaneku ruumis külmetada ja jäi kopsupõletikku haigeks.”. Teiseks naispeaosaks oli Erna/Ophelia, keda kehastas Helen Lokuta, metsosopranist. Helen Lokuta on mänginud ka teistes Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“, ning on nende eest saanud ka auhindu. Mees peaosa täitjaks oli August, ehk tenor Andres Köster. Andres Köster on mänginud mitmes väga tuntud ooperis, näiteks on tal olnud rolle ooperites nagu: Bizet´ „Carmen“, Printsi roll Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius Caesar“´, ja mulle äratundmisrõõmuks on ta olnud Lenski Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“. Ooperi süzee ning tegelaskujud olid keerukad. Näiteks ei saanud ma kuni ooperi lõpuni aru, kas peategelane Erika on lind või liblikas
Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.
6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5. Köster 6. Piibel 7. XX Sajand 8. Narva 9. Loengud 10. Grammatika
Kõige tähtsam, millega Masing sai üldtuntuks, oli ,,Maarahwa Näddala-Leht". Selles oli sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi ja vanasõnu. Tähtis oli ka see, et tänu temale täiustus eesti alfabeet õ-tähega. Ta märkas lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Esimesena ilmus avalikkuse ette ning sai ühtlasi kõige tuntumaks karakteriks Jenoveva. Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist
Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit"
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida.Samuti räägib see ka seellest,kuidas Toots tahtis Teelega tantsida ning kuidas Toots ja Kiir sahvris viina jõid.Naljakas koht oli siis kui Toots kodukäijat mängis. "Lõpetan seekord.Ja kui jumal veel elu ja tervist annab, siis ehk saame oma noortest sõpradest edaspidigi kuulda." ...
milles tegutses kool teatud ajaperioodil. 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 - 1988 Vara valda kui sellist on esmakordselt mainitud 1496.aastal nime all Warral. Vara kooli mainimiseni ajalooürikutes on jõutud aga 250 aastat hiljem. Võimalik, et haridust pakuti ka varem, sest raamatus ,,Eesti kooli ajalugu13 sajandist 1860. aastani" kirjutatakse: Maarja- Magdaleena (praegune Maarja) kihelkonna Vara abikiriku köster oli koolipidamisvõimeline soomlane, kes oskas eesti, soome ja rootsi keeles lugeda ning soome keeles kirjutada. Samas pole mainitud, et kas köster ka Vara lapsi õpetas. (2;4) Vara kooli on esmakordselt mainitud 1752. aastasl, kui kool asutati krahv Sieversi eestvedamisel Vara Brigitta kiriku juurde. Sel aastal käis koolis 14 last. Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni, kuid osad lapsed tulid kooli alles jõuluks, osad isegi ajaks kui oli koolaja lõpp
gümnaasiumi lauluõpetaja, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. Oli aastast 1916 Tallinna Meestelaulu seltsi dirigent. Osales 1921 Eesti Lauljate Liidu asutamises, oli 19251926 selle juhatuse esimees, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Aleksander Läte (12. I 1860 Pikasilla Aakre vald - 8. IX 1948 Tartu), helilooja ja dirigent. Lõpetas 1879 Valga seminari. Oli 1879--1983 kooliõpetaja Puhjas, 1883--1995 ja 1897--1900 köster ja kooliõpetaja Nõos. Asutas ja juhtis laulukoore, oli IV üldlaulupeo üldjuhte, esines pianistina. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumi, lõpetas selle 1897 koorikompositsiooni erialal (F. A. Draeseke kl.). Aastast 1900 tegutses Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana ja klaveriõpetajana, esines klaveri- ja orelisolistina. Asutas Tartus 1900 esimese eesti sümfooniaorkestri. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus
majadesse, nii et tema eest neid lausa suleti. Tuli välja, et paljud tema kaasealised on kas küüru vajunud või ära surnud, kõik kohad puha tundmatuid inimesi täis. Martin Vaiglaga ei ole ta kordagi rääkinud pärast kõrtsist ära kolimist häärberisse. Ühel päeval jõudis kätte Terikeste häärberis suurpäev: Kadri Parvi saab 70 aastat vanaks, tema pojal Toomasel on laulatuse eelpäev ja samas korraldatakse ka Meos Martini pojapoja ristsed, mille puhuks on külla tulemas uus köster. Vana on ära surnud. Majas käib kibe töö tegemine, üksteist soovitakse üle trumbata: kes teeb paremini, kes teeb rohkem. Kõik plaanid mõeldakse läbi, ka turvaplaan on korralikult koostatud, nii kui keegi lärmama hakkab, nii läheb valge lindiga mees ta juurde ja sunnib korrale. Kõik on juba valmis, kui oodatakse veel köstrit, kes ei taha ega taha tulla. Külalised ja korraldajad on närvilised, Kadri mõtleb salmikese ise ette lugeda, kuid sellest ei tule midagi välja
sajandil oli vaimuelu kandev osa luteri kirikul. Siis tulid Saksamaalt pietistid. 19.saj I poolel avati taas Tartu Ülikool. Tekkis Aleksander I koolireform, mis oli neljaastmeline. Riigiusuks oli Vene õigeusk. 18.saj levis Baltimaades Pietism , see oli saksamaalt pärit usuvool. Pietistidel oli meeldinud luterlaste konservatiivsus, neile elavnes usulise kirjanduse tähtsus. 1739 ilmus esimene eesti keelne piibli täistõlge. Rahvaharidus oli 18.saj halvenenud. Koole oli vähe ja õpetajaks oli köster . Kooli asus taluhoones ja ainult talvel. Lugeda oskas aga palju inimesi lugema õpetati kodus. 19 . saj I poolel avati taas 1809.a See allus venemaa Haridusministeeriumile. Seal oli 4 teaduskonda. Õppekeeli oli 2. Need olid Ladina ja saksa keel . Siis tekkis ka Aleksander I koolireform. See oli 4 astmeline. Igas astmes õpiti erinevaid aineid. 19.saj. oli usuks vene õigeusuks. Luterlus ei olnud enam privileegitud usk. Siis toimus massiline veneõigeusku astumine. Ma arvan,et 18. Saj
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse
esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster, taluperemees, sookuivataja ja isegi kolme noormehe kauge sugulane, ent vale välja tulles suudab ta alati põgenema pääseda. Kõigile naistele räägib Nipernaadi, kuivõrd ta neid armastab ning kui tema tunnetele ei vastata, mida juhtub harva, näib ta väga kurb, kuigi tegelikult jääb mulje, et ta ei armasta kedagi. Kevade saabudes tunneb Toomas Nipernaadi suurt kihku minna kodust ära, rändama mööda Eestimaad. Tema esimeseks ,,ametiks" on parvepoiss, ehkki palki ta parvetada ei oska
kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik. Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril.
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik
„Kevade“ tegelaste karakterid on väga erinevad nagu võime kohata ka meie igapäevases elus.Paljud tegelased vastanduvad ja mõni näeb lihtsat asja hoopis teistsugusena.“Kevade“ tegelased annavad meile pildi tolle aja erinevatest isiksustest. Kui saklased tulid kooli õuele tüli norima ärritas see eesti koolipoisse, kuna nad olid üleolevad ja tulid õuele peremehetsema.Õpilaste jaoks samuti pinnuks silmas oli köster, kes igat pahategu veelgi võimendas.Köster paljus vastandus õpetaja Lauriga, kuna ta oli tüse, vanem ja range ning kõik pidi tal kindlalt nööri mööda jooksma.Seevastu õpetaja Laur oli õpilastega südamlikum ja leidis rahulikult lahendusi.Laurile oli tähtis õpilaste ausus, visadus.Niisiis oli õpetaja Lauril hea õpetaja staatus ja Köstril pigem halva. “Kevade“ kuus possi olid üsna erinevad, võiks öelda, et Arno ja Toots olid vastanlikud tegelased
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpeta...
Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell" Tegelased: Werner Stauffacher Konrad Hunn Itel Reding Hans Mauer maamehed Schwyzist Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima
• Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust
Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, 1850–63 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Toimetas 1857–63 nädalalehte Perno Postimees, rajas sellega järjepideva eesti ajakirjanduse. Asus 1863 Tartusse, kus andis välja ja toimetas esimese kutselise eesti ajakirjanikuna 1864–80 Eesti Postimeest ja selle lisalehti (toimetamises abistas teda tütar), sealhulgas 1869–80 esimest eestikeelset, 1869–89 ilmunud põllumajandusajakirja Eesti Põllomees.
eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut. see viis ta tülli baltisakslastega, kellega ta lepitust otsis ja seega lahkus ta eesti postimehest
JOHANN SEBASTIAN BACH 21. märts 1685- 28. juuli 1750 Saksa helilooja ja organist. Kuulus Thüringi Bach'ide sugukonda, mis 17.-18. saj. andis palju muusikuid. Olles suurepärane organist ei tõmmanud ta oma eluajal heliloojana endale t ähelepanu. Bach jäi varakult vaeslapseks ja pidi hakkama endale leiba teenima (töötas ühes kloostrikoolis viiuldajana). Lõpetas gümnaasiumi. Muusikalise hariduse sai vanemalt vennalt ja omal käel õppides. T a elu kulges alalises töös õue- või kirikukomponistina (1723.- aastast töötas Leipzigi Thomas- kiriku kantorina [köster- kooliõpetaja]). Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrume ntide häälestajana. Bachi muusika on suguluses tema eellaste muusikaga- Buxtehude, Bachelbel, Frescobaldi, Vivaldi, Corelli, Händel, Telemann, Purcell. Bach ei loonud ainsatki ooperit ega ...
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud
· Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim kujundaja ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerija. · Trükituna ilmunud raamatud levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas · Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud
alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ?
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai ve...
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas ...
kubermangude ja Palestiina seinakaart, üks mänguriist (klaver või harmoonium), pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820- 1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele. Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna- Eestis 18, Põhja-Eestis üks kihelkonnakool.
Perov oli parun G.K. Krideneri sohipoeg. Perenimi Perov oli algul tema hüüdnimeks ja selle andis talle mittekoosseisuline köster, kes ta kirjutama õpetas. Isegi kui ta vanemad hiljem abiellusid ei olnud perovil õigust oma isa nimele ja tiitlile. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevitš Stupin. 1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast.
alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama. My mother's favorite Estonian film, Spring '' has been produced on the basis with the same
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PET...
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. ...
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurjev (Violetta teener), Igor Tsenkman (komissionäär). Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. "La Traviata" peaosatäitja sopran Irina Dubrovskaya on sündinud 1981.a.Ust- Ilimskis,Venemaa.Ta on lõpetanud Glinka-nimelise riikliku konservatooriumi 2004.a. ja 2005.a. jätkas õpinguid G.Vishnevskoi juures. 2006.a. augustist töötab edukalt solistina, olles
nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
kulunud trikoopüksid jalas. Ta nägu väljendas kohusetunnet ja lahkust. Suitsetas sigareid. Oli haritud meditsiini vallas. Vonmiglassov patsient. Pikk jässakas vanamees. Ebameeldiv inimene, kes sõimas teisi nendes asjades, milles nad süüdi ei olnud: et ta hammas nii kõvasti kinni oli ei olnud ju kirurgi süü. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 2: Kurjatin, köster. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Patsient läks kirurgi juurde, et hammast välja saada. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Kurjatin oli kohusetundlik ja lahke, kuid seda ainult nende vastu, kes ka temaga normaalselt käitusid. Kirjeldatakse vähe ja olulist: Kuidas kirurg ka Aleksandr Ivanots Jegipetskil hamba välja sikutas. Peategelane ei muutu.
ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
