· Maanus Poiss keda peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera kohta tige hunt. Jaanus ravis teda. Küsimused: 1) Kes on teose autor? V: Eduard Bornhöhe 2) Mis oli talu nimi, kus Tambet elas ja miks seda nii nimetati? V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist? V: Tambet suri.
1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja luteri vaimulik.
La Madeleinel on panteon, millel on 22, kahes reas seisvad korintuse sammast, nende kohal kiri suurtele meestele, tänulikult isamaalt ja sellekohal kolmnurkne ehisviil, mil isamaa vabaduse ja ajaloo allegoorilised kujud ning hoone keskel, tõuseb suur ümar smmastega ümbritsetud kuppel, pantelo, mille küpris on Prantsusmaa suured mehed oma puhkepaiga leidnud. La Madeleine`i kiriku arhitektiks oli Pierre Vignon. La Madeleine on ainus millel on ehtsa antiikse templi kuju antud. Pariisi piiskopp võttis aastal 1802 enda valdusesse praeguse Juutide sünagoogi ja pühitses selle Maarja magdaleena. 1849 aastal 17. oktoobril surid maailma kuulus Poola helilooja ja peanist Frederik Sampäär, Frederik tahtis, et Maarja magdaleena kirikus, tema matustel laulaks mootsart. Mootsardil aga oli palju naishääli ja algul ei tahetud kirikusse lubada ning lükati kaks nädalat edasi, kuigi siis lõpuks kirkik lubas. Hoone on 20m kõrge, 180m pikk ja 140m lai. Kirku pronks uksepeal on 10 käsku
Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks. Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu
Ristiusu maksvuse kindlust ja osalt ka ristiusuliste valitsuse maksvust ning püsivust tuleb järgnevate aastakümnete, õigemini järgneva aastasaja kohta tublisti piirata ja ajuti isegi eitada. Rahu, millest Läti Hindrek ülistavalt rääkis, ei olnud sugugi püsiv, ristiusuliste valitsus sugugi veel kindel. Missugune sakslaste valitsus näit. Saaremaa suhtes ka pärast suurt 1227. a. sõjakäiku oli, näeme sellest, et lüübeklased saarlastele kirjutasid, abi paludes taanlaste vastu. Piiskopp Albert, ordumeister Volquin, Riia kodanikud ja teised sakslased Liivimaal teatavad selsamal 1227. a. lüübeklastele rõõmuga, et saarlased nende kirja on sõbralikult vastu võtnud, on lubanud abi anda ja piiskopi, ordu ning teistega üheskoos sõda pidada ja rahu teha, kõiges nende käskusid kuulda võttes (Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch, lühendatult U. B. 98). Tähendab, saarlasi peavad sakslased siin ometigi peaaegu enam kui liitlasi kui allaheidetuid arvestama.
pärast hukkamist tõusis ta ülesse. Juurdlus suk et jeesus oligi messias e kristus, teda peeti jumala pojaks kes tuli maapeale jumalariigi saabumist ettevalmistama. Kristluse levik- kristlus tekkis juutide seas, ning see hakkas levima ka teistesse rooma impeeriumi teistesse riikidesse, need kes jeesusesse kui ka kristlusesse uskusid, nim kristlastex. Kristlust levitasid usukuulutajad e apostlid. Peetrus oli jeesuse jünger juba jeesuse eluajal, temast sai esimene rooma piiskopp. Paulus oli mõjukaim usulevitaja, sai palju pooldajaid. Kristlased ja rooma riik-teiste jumalate sustuse avaldamise keeld tekitas kristlaste vastu umbusku, keisritele austuse mitte avaldamisest võis näha märki allumatusest, ning seetõttu oli roomas kristlus keelatud. Riik ja ristiusk-kristluse leagiseerimise ajaks oli juba kuj.kristlaste org-kirik, kuna kirik hõlmas kogu kristlaskonda nim seda katoliiklikuks. Eesotsas oli piiskopp, temale alluvat piirkonda nim diötseesix, 5
otsustusvõimetud) Taanlaste käsk ordule Kutsusid ordu appi Eestlased kaotavad lahingu Tallinna all Kokkulepe orduga, alistusid kaitse alla Maikuul võtsid ordu väed Tallinna üle Väed Põltsamaal, eestlaste taganemine sohu Oli valida, kas allaandmine või surm. 15 allaandjat, 1600 surnut Soome abivägi jäi hiljaks, nad pöördusid tagasi kodumaale Ordu võim PõhjaEesti oli ordu valduses Olukorda nõrgendas pihkvalaste rünnak KaguEestisse, kuni Otepääni välja Tartu piiskopp ja ordu väed tõrjuvad vaenlase tagasi juunis, Vastseliina linnuse lähedal Sakslaste probleemid sellega ei lõppenud Venelased tungisid 26. mail Tartu piiskopkonda See oli röövretk, kestis 5 päeva Otepää all Venelaste vägi oli ~5000 mehe suurune Jüriöö ülestõusu teine järk Algas juulis 1343, alustajateks jällegi harjulased Eesmärk Harjumaa ja Saaremaa liit Preisimaalt sai ordu abivägesid ning alustasid 1343. a. novembris vastulööki Harjumaal 1344
siis ta leidis et see ei maitse üldse pahalt ning ta pakkus seda kõigile. Meister Johann hakkas Marti retsepti muutmise pärast riidlema aga kui raehärra ütles et see on hea ja see tema korda tegi siis lõpetas meister Johann riidlemise. Raehärra pani sellele nimeks Mardileib. Raehärra tahtis et seda talle iga söögiajal tuuakse ning Mart läks kohe küpsetama. Paari päeva pärast oli apteek kaheks tehtud ning pool selleks oli Mardileiva valmistamiseks. Siis kostis ukskell ja piiskopp astus sisse ta meitses Mardileiba ja ütles et see en hea kuid ta ei tahtnud et sellel selline kole nimi oleks ning ta muutis selle Martsipaniks. Tänutäheks selle maitsva koogi eest andis ta Mardile ühe siivi ja Mart vastas et ta tahab raehärra tütrega abielluda. Varsti toimuski laulatus ja nad abiellusid.
eest tööd tegema ehk ko o rmis i kandma. Koormised erinesid piirkonniti. Koormised jagunesid suures osas kaheks. Kuni XII sajandini, mil kaubandus nõrgalt arenenud, olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa kõige eluks tarvilikuga. Mõis Loonusrent Sageli sundisid mõisnikud talupoegi oma vilja jahvatama mõisa veskis, nõudes selle eest lisakoormisi. Kodus käsikiviga jahvatamine oli keelatud. Pariisi piiskopp Sully Maurice Turusuhete areng põllumajanduses ja selle tagajärjed Alates XII sajandist hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Maaisandad olid huvitatud, et talupojad maksaksid loonusrendi asemel raharenti. Talupoegade senist suurem liikuvus.
5. Koosta lühikokkuvõte katoliku kiriku kujunemisest Lääne.-Euroopas (5 p.) a) Kiriku teke ja kristluse levik: 1 saj tekkisid esimesed koguused, nad lootsid Kristusel naasmisele ja jumalariigile. 381 võeti roomas ristiusk riigiusuks. Krrik jagas haridust ja kirja. Kristlus levis ja hispaanias ja Gallias. Frangid ristiusustati 5 saj lõpp. Misjonärid tegutsesid. Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud
kauplemisvõimalused. c) Vallutajad tahtsid maad. · tähtsamad lahingud: a) otepää linnuse vallutamine 1208 b) ümera lahing 1210. Eestlased võitsid. Sakala vanem lembit c) madisepäeva lahing 1217 suurim kaotus d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi.pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem d) Kaupo-liivlaste vanem, hukkus madisepäeva lahingus Mõõgavendade ordu: ristisõdijate vägi oluline sest alustati nende algatusel eestlaste ristiusustamist vägivaldsel teel. Liivimaa kroonika: esimene, alikas milles on kirjeldatud eesti vabadusvõitlust. Eestlaste allajäämispõhjused: · Subjektiivsed põhj
Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust ja inglikoori, Kristuse sündi koos Püha Vaimuga pea kohal ning valgusvihus ülestõusvat Jeesust. Eriti imetlusväärsete vikerkaarevärvidega on maalitud võidukalt taevasse tõusev Kristus. Grünewaldi loomingus on nähtava maailma jäljendamine allutatud tunnete väljendamisele. Mida näen mina. Kolmas osa alatrist ehk viimasest osast on peateemaks kuningad. Keskel troonil istub kuningas, käes oma sau, temast vasakul aga piiskopp ning paremal lihtkodanik. Kuninga ümber on väikesed lapsed, kes palvetavad tema jalge ees. Vasakpoole külgtiib räägib sügavast metsast, mis on hävinud, puu otsas istub lind, arvatavasti vares. Maas istuvad kaks meest, üks tundub olevat vaene, kes palub abi ja halastust teise korraliku mehe käest. Parempoole külgtiib räägib päise päeva ajal toimuvast sõjast, sest tollel ajal olid sõjad vägagi esinevad. Alumises osas on kujutatud portreesid
KIRIK VARAKESKAJAL 5. Kiriku sissetulekud: kümnis sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 7 kristlikku sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik
Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu. Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu, koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas. Luterlik kirik Poola Rootsi sõdade järel Luterlik kirik pärast Põhjasõda
korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester. Tegelikkuses määras preestrid ametisse maaisand, kuid piiskopp pidi selle kinnitama ja andama preestrile vaimuliku pühitsuse. Oli ka teisi vaimulikke, kes olid abiks. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimuliku tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsionoe kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Preester oli kristlase hingekarjane, sooritas sakramente. Piiskop oli kõrgeim vaimulik piirkonnas, pidas jutlust katedraalis(piiskoplikus
allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et
o Maa jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad nn maahärrad. Nene valdused kujutasid endast väikseid feosaalriike. o Taani kuningas oli samaaegsel Eestimaa hertsog. Taani valdusi nimetati ka üldsielt Harju-Viruks. o Kõik ülejäänud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma riigi kesrile. See alluvus kauguse tõttu aga rolli ei mänginud ja eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad – Tartu piiskopp, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. o Feodaalse killustamise ajajärku eestis nimetatakse ka Vana-Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks. o Ilmaliku võimu kehastuseks Eestis oli suurima sõjaline jõud Vana-liivimaal – Liivimaa orduriik aastatel 1237. o Liivimaa ordu oli formuleeritud Mõõgavendade ordust, mis sai 1236a Saule lahingus leedulaste käest hävitava kaotuse ja lakkas olemast
Igatahes peame Haapsalu ja Virtsu vahel ja Paldiski Kuusalu vahel oletamisega leppima, et neil paigul muiste rootslasi asunud. Kas peame ranna- ja saarerootslasi gootlaste järeltulijateks lugema? Ajaloolised allikad jätavad meid ses suhtes kimpu. Suurem jagu uurijaid arvab ometi, et saare- ja rannarootslasi otsekohe ei või gootlaste järeltulijateks lugeda. Küll aga avaldavad meie saarte rootslased sarnasust Uuemaa Soome rootslastega. Viimastest teatakse, et nad Rootsist välja rännanud. Piiskopp Miikael Agricola kirjutab Uue Testamendi eeskõnes, tema ajal (1550. a. ümber) arvatud üleüldiselt, Soome rootslased olla Ojamaalt pärit. Ojamaal kõneleb vana jutt, korra suure nälja ajal rännanud hulk saare elanikka Dagaithi saarele. Dagaithi saarest tunneme Hiiu saare ära, mis praegusel ajal germaani keeltes enamasti Dagö (= päevasaare) nime kannab. Eesti Rootsi, Soome Rootsi ja Norrlandi Rootsi murded kuuluvad kõik ühte murderühma
Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku. Üldse kujunes nii, et esialgu võitis reformatsioon linnades. Linnades hakati jumalateenistusi pidama eesti ja saksa keeles. Jumala teenistuse tähtsaks osaks sai pastor Juljus ja koguduse ühislaul. Maal tunnistati aga endiselt katoliku usku, uus usk levis seal pikkamööda. Maal olid usuvahetusest huvitatud just mõisnikud. Nad lootsid osa kohaliku kiriku või kloostri maadest ja varadest endale saada
- 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia (kirikuametitem myyk) keelustamine, tsölibaadi nõua (vaimulike aibiellumatus) - Faktonaadi õigus ilmaiku isiku kaasarääkimise õigus kiriku asjus - Gregorus 7. Ka toonitas, et ta on kristluse asemik maa peal - Rõhutas ka ilmalikku võimu - Need õigused pn sõnastatud dokis. Disctatus Papae - See formuleeri, et vaid rooma kirik on jumalast, vaid rooma kirik yleilme, vaid rooma piiskopp või nimetada teisi piiskoppe, valitsejad peavad tema jalga suudlema jne - Paavst otsustab tekstide kanoonilisuse yle, paavsti yle ei saa kout mõista, rooma kirik ei eksi kunagi - Paavsti vastaseid oli Heinrich 4. - Vaidluskys, kes nim. Saksamaal vaimulikud ametisse investituurityli - Kui paavst kunni tagandada ävardas, kutsus kunn oma piiskopid kokku, kus paavst nö. Tagandati. Vastutasuks pani paavst Heinrichi kirikuvande alla
erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan. Ülikoolil oli autonoomia. Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa. Suures osas ülikooli õppejõududeks olid vaimulikud, kuid ei olnud nii 100%. Eeskätt pärinesid nad kerjusmunga ordudest. Dominiiklaste ordu oli see, kelle käes oli paljude ülikoolide juhtimine. Renessanss Ajaliselt 14. - 16. saj. Renessanss sai alguse Itaaliast. Humanism - Inimese väärtustamine, inimkeskne ilmalik maailmavaade. See vastandus kiriklikule maailmakäsitlusele.
Linnaõigus oli omal ajal arusaadav, meie aga ei oska sealt palju välja lugeda. Me teame, et olid jõukamad talud, linnuste vanemad- kellest üks oli rikkam ja võimsam kui teine. Teadjamehi ja- naisi ning kohtumehi võib pidada vaimuliku seisuse esindajateks. Suulise kultuuri tõttu meil pole palju informatsiooni seisuste kohta 13. saj. JÄTA MEELDE: Tartu piiskoppkond ehk tänapäeva Tartu linn, tähendas väikest riiki. Tartu piiskoppkonna keskus rajati eestlaste muinaslinnuse kohale. Piiskopp oli nii kiriklik kui ka ilmalik valitseja. Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega
Kaupmehed olid koondudnud üendustesse - gildidesse. Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised.
Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur. Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult. (Pontifikaat paavsti ametiloleku aeg. Eluaegne amet). Paavst on samaaegselt Rooma Piiskopp. Peetrus oli ka märter ta hukkati. (Peetruse rist omane rõhkpuu on all e. Peetrus hukati pea alaspidi ristil). 12 o Apostel Johannese raamat Sama Johannes, kes kirjutas evangeeliumi. Oli Jeesusele eriti lähedane isik. Ta istus püha söömajal Jeesuse kõrval. Surev Jeesus palus, et Johannes hoolitseks tema ema Maarja eest. Tegutses koos Jeesusega kaasajal.
lõpuni. Peamised tülid: Võitlused võimu pärast. Kõige teravamaks osutus olukord 15. saj. lõpul, mil Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kanditaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolidele. Seni olid linnad ja vasallkond ordut maakaitse ja üldise rahva huvides toetanud. Nüüd ähvardas kaalukauss liialt tugevalt kalduda ordu poole. Tekkis ulatuslik vastasrind, mille juhiks tõusis Tartu piiskopp Dietrich Damerow.Tüli lõpetamiseks kutsuti 1937a. kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Välissuhted: Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. 14. saj. Lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Länes koondusid Taani,Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade tähelepanu
Ulla Johannsen-tallinnas pärit etnoloog, kes on uurinud türklaste kui moslemite õigust. Tegi ekspertiise. Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset vabakunsti:grammatika, retoorika- rääkimine, dialektika, arhimeetima, muusika, geomeetria ja astronoomia. 12saj. nüüd oli igal uuel teadusel oma õpikeskus, mis tõmbas ligi Euroopat. Salernod-arstiteadus. Maailma keskpunkt oli juristide jaoks Polonja hk Põhja-Itaalia. Õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi
sarnane, konsensus-kokkulepe. Ulla Johannsen-tallinnas pärit etnoloog, kes on uurinud türklaste kui moslemite õigust. Tegi ekspertiise. Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset vabakunsti:grammatika, retoorika-rääkimine, dialektika, arhimeetima, muusika, geomeetria ja astronoomia. 12saj. nüüd oli igal uuel teadusel oma õpikeskus, mis tõmbas ligi Euroopat. Salernod-arstiteadus. Maailma keskpunkt oli juristide jaoks Polonja hk Põhja-Itaalia. Õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi
Neitsi- Maarja asemele astub Jumalaema kuju. ,,Miraakel Teofilis" 1261. aastal ilmunud teos. Esimene klassikaline miraakel, milel kesksel kohal on Neitsi-Maarja. Teose autor on Rutebeuf, ta elas 13. sajandi teisel poolel. Ta kirjutas palju pühakuelulugusid. Teofilos elas 6. sajandil ja oli piiskopi abistaja, vana piiskop suri ära ja hakati piiskopkonnale valima uut piiskoppi, seda ametit pakuti ka Teofilusele, ta aga ei tahtnud seda tööd. Selle tulemusel valiti teine mees ja see piiskopp hakkas Teofilist kiusama ja lasi ta ametist lahti. Teofilus oli viletsuses ja vaesuses, ta leppis lepingu saatanaga sai tagasi varanduse, töö ja heaolu kuid sai ka suured südametunnistusepiinad. Legendi kohaselt 3 päeva pärast langes ta suurde patukahetsusse ja pöördus Neitsi-Maarja poole, kes võttis saatanalt ära lepingu Teofiluse hingele. Algselt kreeka keeles, 9. sajandil tõlgiti ladina keelde teada on 25 erinevat ladinakeelset tõlgendust
ristimise juures sunnielemendid , tingimusel et kohalikud liivalased lasevad end ristiusku pöörata, jäi see linnu meinhardi omadusse, see mehitati osaliselt saksamaalt toodud sõjameestega,alles siis nõustus kirikut ehitama. 1186 lasi Meinhard ehitada meistritele suurema kivikindluse Holmi kindluse (kirkusaar) lätipäraselt Märtinsala,saar keset Väina jõge,ükskülast 7 km mere poole.See kindlus oli suurem ja vägem pasteltüüpi linnus, 1186 asastal pühitseti esimene üksküla piiskopp,ei tegustenud üksi oli abiks palju preestreid.Üks nimi teada preester Theoderich,kes jõudis oma ristisusutamis retkedel Väina jõelt Koiva jõele,suurimaks saavutuseks jäi Koiva Liivlaste Kaupo ristiusustamine. Meinhard jäi ristiusu levitamisel rahumeelseks.Ta ei jõudnud alustada ristisõda.Henriku liivimaa kroonikale 1196 aastal tahtis liivimaalt väljapääseda et suunduda Bremenisse,aga liivlased ei lasknud teda maalt välja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
