Facebook Like
Küsitlus


Strateegiline juhtimine kordamisküsimused (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on strateegiad organisatsiooni erinevates valdkondades ?
  • Kuidas omavahel seotud ?
  • Kus äris me peame olema ?
  • Kuidas me konkureerime ?
  • Miks kaasata kliente arendusse ?
  • Millest räägite ja kuidas kogute ideid ?
  • Miks ettevõttes on vastuseis ?
  • Milliseid tööriistasid saaksid klientidele pakkuda ?
  • Millist koolitust saaksid klientidele anda ?
  • Kuidas julgustad neid kliente ?
  • Milline on juhi roll strateegia arendamisel ning juhtimisel ?
  • Millised on peamised kasvustrateegiad ?
  • Millised on peamised strateegiad avatud innovatsiooni juhtimisel ?
  • Millised on ärimudeli osad ja loogika ?
  • Mis on peamised põhjused strateegiliste liitude sõlmimiseks ?
  • Kes on meie klient ?
  • Mis tooteid või teenuseid me peaksime pakkkuma ?
  • Kuidas me saaksime kõige paremini neid teenuseid neile klientidele osutada ?
  • Milles seisneb firma Procter &Gamble avatud innovatsiooni strateegia ?
  • Kuidas kirjeldasid Doz ja Hamel strateegiliste liitude eesmärke ja süsteemi ?
  • Milles seisneb ,,pikasaba" strateegia (Chris Anderson ­ The long tail) sisu ?
  • Miks avatud innovatsioon muutus vajalikuks ettevõtete jaoks ?
  • Millised olid probleemid ?
  • Kuidas Adidas kaasas kliente tootearendusse ?
  • Mis oli unikaalne ?
  • Millised on ettevõtte väärtuse loomise etapid ?
  • Kuidas mõõta strateegiliste liitude edukust (Gulati) ?
  • Miks on võimekused olulised ?
 
Säutsu twitteris
Strateegiline juhtimine 
Kordamisküsimused 
1. Strateegia. 
x
Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) 
x
Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) 
x
Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning  muutuvate  turundusvõimaluste ühildamine. ( Kotler
x
Strateegia  ilma  taktikata  on  kõige   aeglasem   tee  võiduni.  Taktika  ilma  strateegiata  on  ainult  ettevalmistus 
alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) 
Leimann   väidab,  et  strateegia  kujutab  endast  pikaajaliste  eesmärkide  saavutamise  põhiteede  ja 
tegevuspõhimõtete  kogumit,  mis  on  organisatsiooni  arengu  juhtimise  aluseks. Organisatsiooni  strateegia 
hõlmab  organisatsiooni  kõiki  olulisi  funktsioone  ja  allüksusi  ja  ta  peaks  tagama,  et  organisatsioonis 
langetatavad  otsused  on  omavahel  kooskõlas. Strateegia  kavandamine  ja   elluviimine   on  juhtimise  olulised 
funktsioonid. Hea strateegia ja selle edukas elluviimine on kõige usaldusväärsemad  signaalid , et organisatsiooni 
juhitakse hästi. 
Läbimõeldud strateegiline  planeerimine  ja juhtimine annavad organisatsioonile järgmised eelised: 
x
organisatsioonil on selged eesmärgid,  teatakse , mida tahetakse teha ja saavutada; 
x
strateegilise  planeerimise  käigus  selguvad   tegevusharu   ja  laiema  tegevuskeskkonna  arengutendentsid, 
saadakse teadlikuks ähvardavatest ohtudest ja leitakse uusi võimalusi; 
x
kujunevad  eeldused  ressursside  kontsentreerimiseks  kõige  tähtsamatesse  valdkondadesse  ning 
kooskõlastatud tegutsemiseks; 
x
lihtsam on tagada organisatsiooni tegevuse järjepidevus. 
Strateegia elemendid: 
x
Visioon  
x
Strateegilised  tegevused 
x
Missioon  
x
Ärimudel
x
Eesmärgid 
Strateegia  raamistik
1. Analüüsid – sise- ja väliskeskkonna analüüsid,  SWOT -analüüsid  
2. Strateegia -  kriitilised   edutegurid , visioon, missioon, valdkonnad, eesmärgid, strateegilised tegevuskavad 
3. Strateegia  rakendamine  -  mõõdikud,  tegevuskavad,   kvaliteedijuhtimine ,  protsessi-juhtimine, 
personalijuhtimine, partnerite ja huvigruppide juhtimine, finantsjuhtimine ja eelarve 
2.  Strateegilise juhtimise koolkonnad. 
Mintzberg   on  välja   toonud   strateegia  kujundamise  kümme   koolkonda .  Koolkonnad  jagunevad  kolme  gruppi. 
Kolm esimest keskenduvad sellele, kuidas  strateegiaid  tuleks  formuleerida . Järgnevad kuus kirjeldavad, kuidas 
reaalselt  organisatsioonides  strateegiad  välja  kujunevad.  Kümnes  koolkond  on  integreeriv,  sobitades  kõik 
eelneva omavahel kokku. Koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget. 
x
Disaini koolkond - Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne 
protsess.  Disaini  koolkonna  põhiideeks  on,  et  strateegia  koostamine  seisneb  püüdes  saavutada  kooskõla 
organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. 
x
Planeerimise  koolkond -  Planeerimise  koolkond  näeb  strateegia  kujundamist  kui  formaalset,  planeeritud 
protsessi. Keskne sõnum on selles, et strateegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades 
rohkeid analüüse ja lähteandmeid. 
x
Positsioneerimise  koolkond -  Positsioneerimise  koolkond  näeb  strateegia  kujundamist  kui  analüütilist 
protsessi. Koolkond tugineb kahele  eespool  nimetatud  koolkonnale , nähes samuti strateegia väljatöötamises 
teadlikku, läbimõeldud protsessi. Kuid rõhuasetus tehakse mitte niivõrd strateegiate formuleerimisele, vaid 
strateegiatele endile, nende sisule ja  sobivusele  erinevates  olukordades
x
Ettevõtluse  koolkond -  Ettevõtluse  koolkond  näeb   strateegias   kujundamist  kui  visionaarset  protsessi. 
Tegemist  on  kirjeldava  koolkonnaga,  mis  püüab  mõista  strateegia  kujunemise  käiku  nii,  nagu  see 
organisatsioonides tegelikult toimub. Kõige tsentraalsem mõiste selles käsitluses on visioon ja seetõttu on 
ettevõtluse koolkonda ka visionaarseks strateegia koolkonnaks nimetatud. 
x
Kognitiivne   (tunnetuslik)  koolkond -  Kognitiivne  koolkond  näeb  strateegia  formeerimist  kui  vaimset, 
tunnetuslikku protsessi ja uurib  strateegi  mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv. 
x
Õppimise koolkond - Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb 
välja, kui inimesed,  tegutsedes  individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni kui ka oma 
organisatsiooni võimet sellega toime tulla. 
x
Võimu  koolkond -  Võimu  koolkond  näeb  strateegia  kujundamist  kui  läbirääkimiste  protsessi.  Võimu  on 
kirjeldatud  kui  mõjuvõimu  rakendamist  ja  võimusuhteid  saab  leida  nii  organisatsiooni  sees  kui  ka 
väljaspool  seda.  Esimesel  juhul  käsitletakse  suhteid  indiviidide  ja  gruppide  vahel  organisatsiooni  sees. 
Teisel juhul on vaatluse all organisatsiooni ja tema keskkonna vastastikune sõltuvus. 
x
Kultuuri  koolkond -  Kultuuri  koolkond  näeb  strateegia  kujundamist  kui  kollektiivset  protsessi.  Kultuur 
määrab ära selle, mis organisatsioonis on  unikaalne  ja kuidas seal asju aetakse. 
x
Keskkonna  koolkond -  Keskkonna  koolkond  näeb  strateegia  kujunemist  kui  keskkonna  muutustele 
reageerivat  protsessi.  Keskkond  väljaspool  organisatsiooni  ei  ole  mitte  ainult  strateegia  kujunemist 
mõjutavaks passiivseks  teguriks , vaid pigem aktiivseks osalejaks selles protsessis. 
x
Konfiguratsiooni 
koolkond - 
Konfiguratsiooni 
koolkond 
näeb 
strateegia 
kujundamist 
kui 
transformatsiooniprotsessi.  Ühelt  poolt  kirjeldatakse  eri  seisundeid  -  organisatsiooni  ja  teda  ümbritsevat 
keskkonda  -  kui  konfiguratsioone.   Teiselt   poolt  on  vaatluse  all  strateegia  loomise  protsess:  kui 
transformatsioon   ühest  seisundist  teise.  Konfiguratsiooni  koolkond  uurib  põhjalikult  seda,  kuidas 
efektiivselt juhtida starteegilisi muudatusi. 
3. Millised on strateegiad organisatsiooni erinevates valdkondades? Kuidas omavahel seotud?  
Organisatsiooni strateegia neli tasandit, mis on omavahel seotud. 
x
Korporatsioonitasandi  strateegia  vastab  küsimusele  "Kus  äris  me  peame  olema?".  Et  maksimeerida 
pikaajalisi  kasumeid,  lähenetakse  organisatsioonile  kui  tervikule,  mis  moodustab  äri  allüksustest  ja 
tootmisliinidest. Selle tasandi strateegilised aktsioonid puudutavad tavaliselt uute allettevõtete omandamist, 
uute  ühisettevõtete  loomist  valdkondades,  kus  ettevõte  seni  ei  ole  tegutsenud.  Peamised  strateegiad  on 
vertikaalne  integratsioon , toodete mitmekesistamine ja strateegilised liidud. 
x
Äritasandi  strateegia  vastab  küsimusele  „Kuidas  me  konkureerime?“.  See  puudutab  iga  allüksust  ja 
tootmisliini organisatsiooni sees ja keskendub klientide võitmisele ja konkurentsivõimele oma  tootmisharu  
raames.  Selle  tasandi  strateegilised  otsused  puudutavad  reklaami  hulka,  arendus-ja  uurimustöö  suundi  ja 
ulatust,  muudatusi  toodangu  osas,  uute  toodete   arendamist   ning  sisseseadet.  Äritasandi  strateegiad  on 
omahinna  alandamine , diferentseerimine ja fokuseerimine kindlale turunišile.  
x
Funktsionaalse  tasandi  strateegia  vastab  küsimusele  „Kuidas  me   toetame   äritasandi  strateegiat?“  See 
strateegia puudutab organisatsiooni kõiki olulisemaid osakondi ja sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu 
finantsid ,   turundus ,  tootmine,  arendus  –ja  uurimustöö  ning  on  suunatud  nende  funktsioonidega  seotud 
tootluse  suurendamisele.  Nende  osakondade  juhid  kohandavad  oma  strateegia  äritasandi  strateegiaga,  et 
saavutada organisatsiooni strateegilisi eesmärke.  
x
Globaaltasandi  strateegia.  Seoses  majanduse  rahvusvahelistumisega  on  lisandunud  neljas  tasand,  milleks 
on  globaaltasand.  Globaaltasandi  strateegiad  peavad  tagama   firmale   turupositsiooni   globaalses  
konkurentsis.  Globaalse  tasandi  strateegiad  on  internatsionaalne  ehk  välis-,  eristav  e  mitmemajanduslik, 
globaalne ja transnatsionaalne e liitstrateegia. 
x
Äritegevuse strateegia 
o
Äriidee 
o
Ärivaldkond 

o
Ettevõtte väärtus 
o
Ettevõtte visioon 
x
Tehnoloogiastrateegia 
o
Läbimurdetehnoloogiad  
o
Tehnoloogia  - mix  
o
Võtmetehnoloogiad  
o
Fookus  
o
Koostöövõrgustik – kõrgkoolid, uurimisinstituudid, ettevõtted  
x
Turustrateegia 
o
Sihtrühmad ja segmentatsioon  
o
Toote kontseptsioonid  
o
Tarbijavajadused  
o
Teenindus kontsepts.  
o
Turuosad ja -potentsiaal  
o
Lisaväärtus  
o
Marketingimix  
o
Kasumi teenimise põhimõtted 
o
Põhikonkurendid  
x
Tootmis- ja logistikastrateegia 
o
Tootmise ja  logistika  juhtimine  
o
Tootmistehnoloogia  
o
“Make or buy”  
o
Kvaliteedistrateegia  
o
Koostöövõrgustik  
o
Keskkonnakaitse   
x
Personalistrateegia  
o
Võtmekompetentsid  
o
Ressursside haldamine –  hankimine , arendamine, vastutused, hindamine  
o
Koostöövõrgustikud  
x
Majandusstrateegia 
o
Majanduslikud eesmärgid  
o
Kassavood   
o
Arvestuspõhimõtted  
o
Omamine / omanikud   
o
Juhtimine ja raporteerimine  
Diversifitseeritud ettevõtetes tegeldakse strateegia väljatöötamisega 4 organisatsioonitasandil: 
x
ettevõtte üldstrateegia – kus äris me peame olema? 
x
üksiku äriüksuse (või tegevusvaldkonna) strateegia – kuidas me konkureerime? Strateegia on tugev, kui ta 
aitab  rajada  olulise  ja  püsiva   konkurentsieelise ,  mis  loob  eeldused  tegevusharu  keskmisest  kõrgema 
rentaabluse tagamiseks 
x
funktsionaalsete  valdkondade  strateegia,  nt  turundus,   finants ,  tootmine  –  kuidas  me  toetame  äritasandi 
strateegiat? Nt.tootmise efektiivsem korraldamine, varude efektiivsem juhtimine, uurimis-ja arendustööd. 
x
funktsionaalsete  valdkondade  siseste  üksuste  tegevusstrateegia,  nt  üksiku  tšehhi  või  jaoskonna, 
müügipiirkonna jne – strateegiliselt oluliste tegevusülesannete täitmine, nt. materjalide ost, varude kontroll, 
hooldus  ja remont, reklaamikampaaniad. 
Enne, kui erinevate osakondade juhid saavad teha oma osakondade  plaane , tuleb teha suurem ja kõike hõlmav 
alusplaan.  See  plaan  puudutab  kogu  organisatsiooni  ja  sellest  lähtuvalt  tehakse  organisatsiooni  erinevate 
osakondade  plaanid.  Kui  varem  lähtuti  otsuste  tegemisel  enamasti  tarkusest  ja  intuitsioonist,  siis  tänapäeva 
kiiresti  muutuvas  maailmas  ja  konkurentsi  tingimustes  tehakse  üha  enam  strateegilisi  plaane  ja  otsustatakse 
nende plaanide põhjal.  
Ettevõtetel on eri tegevusvaldkondades erinevad eesmärgid ja seepärast ka erinevad strateegiad. Selleks võivad 
olla  osastrateegiad  (organisatsiooni  eriosade  või   teenistuste   terviklikud  tegutsemisülesanded  kavandatud 
strateegilisel  perioodil)  ja  alastrateegiad  (põhiülesanded  strateegilisel  perioodil  kavandatavate   muudatuste  
elluviimiseks).  Tavakäibes  nimetatakse  neid  teiste  terminitega,  nagu  finantsstrateegia,   turundusstrateegia
äriüksuse strateegia, jne. 
4. Kirjelda peamisi  etappe  klientide kaasamisel tootearendusse. 
Protsess:  
1. Määratle kõige enam motiveeritud kliendid  
2. Analüüsi  varasemaid  kogemusi  
3. Määratle ühistegevused &  oodatavad  tulemused  
4. Arenda vastavad tööriistad, kohad, kommunikatsioon  
5. Alusta nende klientide värbamist  
6. Meeskondade loomine (10 klienti + 10 spetsialisti)  
7. Arendussessioonide läbiviimine (alt. internetis)  
8. Tulemuste  dokumenteerimine   
9. Klientide tunnustamine &  motiveerimine   
10. Protsessi, tööriistade & kommunikatsiooni parendamine 
Miks kaasata kliente arendusse?  
x
enamus teadmisi ei ole sinu ettevõttes  
x
lood pideva parendamise funktsiooni  
x
kiirus, kasv, riskide  maandamine , kulude vähendamine  
x
konkurentsieelis  & “turutegemine”  
Keda kaasata?  
x
aktiivsed kliendid nagu sina defineerid!  
x
töötajad, varustajad,  partnerid   
Kuidas kaasata?  
x
avatud  innovatsioon  & ärimudel  
x
platvormid (IT) & suhtlusvõrgustikud, spetsiaalsed kohad  
x
arenda tööriistad & kirjelda ning juhi protsessi  
Võtmeküsimused: 
x
Defineerimine - kas oled segmentinud oma kliendid neilt õppimise alusel? kas oled uurinud oma klientide, 
töötajate, varustajate huvisid?  
x
Kommunikatsioon - millest räägite ja kuidas  kogute  ideid? kas kasutate ühist “keelt”? kas on olemas koht 
aruteludeks?  
x
Eemalda tõkked - kas ja miks ettevõttes on vastuseis? kas ärimudel toetab? kas ja miks on keeruline tuua 
kliente tootearendusprotsessi?  
x
Võimaldajad  - milliseid tööriistasid saaksid klientidele pakkuda? millist koolitust saaksid klientidele anda?  
x
Motivatsioon  - kuidas julgustad neid kliente? kas jagad tunnustust?  
5. Kirjeldage peamiste teoreetikute vaateid strateegiale järgmiste  autorite  osas: 
x
Alfred  Chandler - Tema nägemus oli see, et korporatsioonid peaksid strateegia välja töötama enne kui nad 
hakkavad  struktuuri  looma.  Ta   defineerib   strateegiat  kui  pikaajaliste  sihtide  ja  eesmärkide  seadmist, 
tegevuskursside  määratlemist  ja  ressursside  jaotamist  eesmärkide  saavutamiseks.  Ta   defineeris   struktuuri 
kui  ettevõtte  disaini  läbi  mille  strateegiat    juhitakse.  Muutused  ettevõtte  strateegias  viivad  uute 
administratiivsete probleemideni, mis vajavad uue struktuuri väljatöötamist, mis võimaldaks uut strateegiat 
rakendada. Tema kolmeastmeline lähenemine joonistab struktuuri, mis vastab strateegiale: 
o
select  a  basic   organisation  design; 
o
modify  the design as needed; 
o
supplement  it with coordinating mechanisms &  communication  arrangements.
x
Igor  Ansoff  – saavutamaks lüli ettevõtte mineviku ja tuleviku tegevuste vahel on Ansoff välja toonud neli 
strateegia võtmekomponenti: 
o
toote-turu  skoop (ulatus) – selge arusaam milliste toodete või äri eest ettevõte vastutab  
o
kasvu  vektor  – ( Ansoffi   maatriks ?) pakub võimaluse uurimaks, kuidas kasvu saavutada 
o
konkurentsieelis – ettevõtte eelised, mis võimaldavad efektiivselt konkureerida 
o
sünergia - Ansoff selgitas sünergiat kui "2+2=5" või et tervik on suurem kui osade summa. Selleks on 
vaja uurida kuidas võimalused sobivad oranisatsiooni peamiste võimekustega. 
x
Peter.F. Drucker   –  strateegia  eesmärgiks  on  võimaldada  organisatsioonil  saavutada  soovitud  tulemusi 
ettearvamatus keskkonnas. See võimaldab organisatsioonil olla “purposefully opportunistic.”
x
Michael  Porter  - At general  management ’s  core  is  strategy : defining a company’s position,  making  trade-
offs, and forging fit  among   activities . Porter argued that in  order  to examine its  competitive  capability in the 
marketplace, an organisation must  choose   between  three generic  strategiescost  leadership - becoming the 
lowest-cost producer in the  market ; differentiation - offering  something   different , extra or  special ; and  focus  
- achieving dominance in a niche market. The question is to choose the right one at the right time. Michael 
E.   Porteri   klassikaliseks  saanud  väide  on,  et  ettevõte  peab  leidma  kasumlikkust  võimaldava   tegevusala
Kuid  tänane  konkurentsikeskkond  on  niivõrd  läbipõimunud  ja  kiiresti  muutuv,  et  tegevusalade  vahele  on 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #1 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #2 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #3 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #4 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #5 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #6 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #7 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #8 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #9 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #10 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #11 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #12 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #13 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #14 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #15 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #16 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #17 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #18 Strateegiline juhtimine kordamisküsimused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 241 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mlp22 Õppematerjali autor

Lisainfo

Strateegiline juhtimine eksami kordamisküsimused

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

qweqwe profiilipilt
qweqwe: tundum mõistlik!
21:20 25-11-2013
EstonianKingpin profiilipilt
LingLing Est: Olen rahul
18:26 13-04-2017


Sarnased materjalid

7
pdf
Strateegiline juhtimine eksam Wahl
161
pdf
Juhtimise alused
73
docx
Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse
34
docx
Strateegiline juhtimine
1072
pdf
Logistika õpik
23
docx
Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused
10
docx
Strateegilise juhtimise eksam
194
pdf
KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun