oma positsiooni turul. Kasumlike klientide hoidmine ning uute leidmine on ettevõtte eksistentsile olulise tähtsusega, seepärast organisatsioonid peavad keskenduma kriitilistele eduteguritele, et olla tegevusharus edukas. Väikeettevõtted on olemuselt turuliidrist nõrgemal positsioonil ning tuleb võtta endale väljakutsuja roll (market challenger), kasutades ründemeetmeid turuosa suurendamiseks ja oma positsiooni tugevdamiseks (Leimann et al. 2003: 175). Tänapäeval konkurentide käitumine, klientide eelistused muutuvad kiiresti, tuleb alati valmis olla ümberkorraldusteks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Tihtipeale investeerivad suurettevõtted aega ning raha leidmaks uusi arengusuundi, see eest väikeettevõtted piirduvad vaid olukorra jälgimisega. Tegevusharu tingimused muutuvad ajas, kuna liikuma panevate jõudude mõjul muudavad oma käitumist ettevõtted, hankijad ja tarbijad
vabas vormis vestlust. Antud küsimustik sobis ka uuritava ettevõtte hindamiseks. Tulemuste esitamiseks ja järelduste tegemiseks kasutatakse teksti ja tabeleid. 1.1 Uuringu läbiviimise protsess Kuna lõputöö teema on seotud konkurentsistrateegia valikuga, oli vajalik intervjueerida strateegiliste otsuste tegijaid ehk juhte. Ettevõtte situatsiooni hinnangu andmisel ja võimalike strateegiliste sammude valiku analüüsis peaksid osalema ettevõtte võtmetöötajad (Leimann, et al., 2003, lk 163). Lähtudes eelnevast valiti valimiks ettevõtte põhiprotsesside juhid, kes tegelevad igapäevaselt klientidega ja langetavad otsuseid. Uuringu õnnestumine eeldas koostöövalmidust, avatust ja usaldust. Ettevõtte põhiprotsesside juhid on pika kogemusepagasiga töötajad, kes on töötanud ettevõttes üle kümne aasta. Et vältida olukorda, kus pikka aega tegutsenud ettevõtted ei märka oma inertsuse tõttu uusi võimalusi või alahindavad nende tähtsust (Ibid
Juhtimise alused Strateegiline planeerimine. Mare Kurvits, PhD Strateegiline planeerimise olemus ja tähtsus. Miks mõned organisatsioonid tegutsevad väga edukalt ja teised on sunnitud tegevuse lõpetama? Strateegia mõiste · Strateegia kui üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Jaak Leimann Strateegilise planeerimise olemus ja tähtsus. Strateegiline juhtimine on laiahaardeline protsess, mille eesmärgiks on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine Strateegiline planeerimine on juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste eesmärkide püstitamine ja kõikehõlmava pikaajalise tegevusplaani koostamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks.
järkjärguline elluviimine motiveerivad ettevõtte töötajaid strateegia elluviimisest toetama. Veelgi enam motiveeritud on need töötajad, kes strateegia väljatöötamisest on ise vahetult osa võtnud. Seega töötajate osavõtt strateegilise juhtimise kõigist etappidest tagab strateegia parema elluviimise. Töötajate motiveerimise seisukohalt on olulised ka sellised asjaolud, nagu töötaja soov osaleda vastutusrikastes tegevustes ja selle võimaldamine, suurem iseseisvus. (Leimann, Skärvad & Teder, 2003: 255) Autor on arvamusel, et töötajad on rahulolevamad, kui neile usaldada tähendusrikkaid ülesandeid ja lasta loominguliselt mõelda ning iseseisvalt otsustada. Kui töötaja tunneb, et teda usaldatakse, temast sõltub midagi, siis seda enam ta püüab, et mitte usaldust petta. Enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö Motiveerimisel peab olema paindlik ja arvestama nii ettevõtte eripäraga kui ka konkreetsete töötajate huvidega
'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Disaini koolkond Strateegia koostamine seisenb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni seisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. 2) Planeerimise koolkond: strateegia tuleb formuleerida protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid. 3) Positsioneerimise koolkond-strateegia on unikaalne positsioon turul
visioonile (tuleviku nägemus,kuhu tahetakse jõuda) ja missioonile (mis kasu saab tarbija). Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajaid. Selline stiil on vastupidine transaktsionaalsele, mis keskendub eelkõige sotsiaalsetele suhetele juhi ja järgijate vahel. (Marquis ja Huston 2006). Juhtimisstiil ei sõltu ainult juhi isiksuseomadustest, vaid ka alluvatest ning situatsioonist, kus tegutsetakse.(Leimann 2003:255) Juhi erinevad rollid 6 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES Strateegiliseks juhtimiseks nimetatakse laiahaardelist protsessi, mille eesmärk on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine. Strateegilises juhtimises jagatakse juhtide rollid nelja gruppi. Eraldi vaadatakse tippjuhte, konkreetse äriüksuse juhte, funktsionaalsete
· ~3,5% meestest leitud täismutatsioon Naised · 52% oli saatediagnoosiks: Primaarne ovariaalne puudulikkus Sekundaarne ovariaalne puudulikkus Infertiilsus · ~6% leitud premutatsioon Esinemissagedus??? · Eesti meespopulatsioon 1.01.2006 619299 · Eesti naispopulatsioon 1.01.2006 725385 · Meeste esinemissagedus: 1:44236??? · Naiste esinemissagedus: 1:60449??? Kasutatud: · M. Leimann loengumaterjal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2006/2007 · Tartu Ülikooli Lastekliiniku ja Molekulaarja Rakubioloogia Instituudi doktorant Helen Puusepp uurimusmaterjalid · www.inimene.ee · www.ebc.ee Täname tähelepanu eest!
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk KP-21 Isabel Kangur Auguste Escoffier Kirjand Juhendaja: Marge Leimann Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Keisrite kokk...............................................................................................................
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund TTP-10 Gristi Adrat 1.KURSUSE LÕPUTÖÖ Aruanne Juhaendaja: Marge Leimann Kuressaare 2011 SISUKORD KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID...................3 Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 3 Riisipuder mahlakisselliga................................................................................................... 4 Hakk-kotlet hapukoorekastme ja kartulipüreega.................................................................. 5 Mannapuder mahlakisselliga...........
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp Vladislav Djatsuk Uurimistöö Juhendaja: Õp Marge Leimann Kuressaare 2008 2 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 3
America, Siemens AG, Morgan Stanley, Marks & Spencer, McKinsey & Company jne. Parimaks õppimisvõimaluseks selles valdkonnas on aga maailmatasemel tippärikoolid, kellel on suur rahvusvaheline mõju. Nendeks on sellised ülikoolid nagu Harvard Business School, (USA), London Business School (Inglismaa) ja Copenhagen Business School (Taani). Eestis on võimalik seda eriala veel heal tasemel õppida Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Majanduskoolis. Valdkonna üldine perspektiivikus Jaak Leimann Tallinna Tehnikaülikool Valdav enamus Eesti ettevõtteid on erastatud ja tegutsevad vabal turul konkurentsi tingimustes. Üksikud ettevõtted on täielikult või osaliselt riigi- või munitsipaalomanduses ja Eesti turul osaliselt või täielikult monopoolses seisundis. Tulevikus osa neist erastatakse ja enamuse monopoolne positsioon nõrgeneb või kaob. Sellised ettevõtted on kujunemas kaasaegseteks ja konkurentsivõimelisteks ettevõteteks
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet........................................................................
loomine (turu laiendamine, ressursside ümberjagamine jne.). • Strateegia Minzberg: organisatsiooni ja selle väliskeskkonda vahendav jõud, mis sisaldab organisatsioonilisi otsuseid ja keskkonna suhtes. See on organisatsiooni otsuste järjepidev voog keskkonnaga suhtlemisel ja temaga toimetulekuks. Shapiro: annab organisatsioonile suuniseid, mis lubavad saavutada eesmärke kooskõlas keskkonna võimaluste ja ohtudega, st. on üks kavandamise viise. Leimann: pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. NB! Strateegia, organisatsiooni ja keskkonna seos- sisu seisneb selles, et strateegia toimimine või ebaõnnestumine toob organisatsiooni sisekeskkonda infot organisatsiooni väliskeskkonnast ning strateegia olemus viib organisatsiooni sisekeskkonnast infot väliskeskkonna huvigruppidele (näit. juhtide väärtused saavad
Tapa Gümnaasium Annika Kari 9.c klass DIEET uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann Tapa 2011 Sisukord : 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Dieet 4. Dieet 5. Kiviaja dieet 6. Kiviaja dieet 7. Atkinsi dieet 8. Atkinsi dieet 9. Pildid Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist
Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olulised funktsioonid
esindajad on andnud oma panuse strateegilise juhtimise arengusse. Varasemate koolkondade käsitlused ei ole läinud ajaloo prügikasti, vaid strateegilise juhtimise tänane seis sünteesib erinevaid lähenemisi. Strateegilise juhtimise ajalugu ja eri koolkonnad peegelduvad tänapäeva juhtimispraktikas.. Konfiguratsiooni koolkonnaga võib nõustuda selles, et erinevates keskkonna tingimustes ja erinevates organisatsioonide korral võivad sobida erinevad lähenemised. Kasutatud allikad: Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. (2003). Strateegiline juhtimine.
edukalt eksisteerida turu peal konkurentsi võimeliselt. Juhtimine eesmärkide kaudu 15 Kasutatud allikmaterjalid 1. Alas, Ruth, Juhtimise alused, Külim 2004 2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8. Türk, Kulno, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999 9. Üksvärav, Raoul, Organisatsioon ja juhtimine, Tallinn TTÜ, 2003
strategies by providing input into the business unit level and corporate level strategy, such as providing information on resources and capabilities on which the higher level strategies can be based. Once the higher-level strategy is developed, the functional units translate it into discrete action-plans that each department or division must accomplish for the strategy to succeed. 5. Kes on Eestis tuntuim strateeg / majandusteadlane? · Jaak Leimann majandusteadlane, 2 korda olnud majandusminister, TTÜ professor, andis seda ainet! · Raoul Üksvärav majandusteaduste doktor, majanduspreemia laureaat, avaldanud üle 180 publikatsiooni, OSCE Eesti delegatsiooni juht · Kostel Gerndorf dotsent, tippjuhtkonna konsultant, Wahli doktoritöö juhendaja · Uno Mereste oli Eesti majandusteadlane, osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises, Eesti Panga nõukogu esimees 6
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele.
ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6] 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle- eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp"
Töö eesmärgiks oli koostada ettevõttele organisatsiooni arengustrateegia, jäädes reaalsuse raamesse, arvestades ettevõtte vabade vahendite olemasoluga, mis ka õnnestus. 18 Kasutatud allikad 1. Haberberg, A., Rieple, A. (2001). The Strategic Management of Organisations. Prentice Hall. (17.08.09) 2. Alas, R. Strateegiline juhtimine. Külim. 2001 (02.09.09) 3. Leimann, J. Skärvad, P.H. Teder, J. Strateegiline juhtimine. Külim, 2003. (03.09.09) 4. Strateegilise planeerimise käsiraamat. Rahandusministeerium 2006. http://www.fin.ee/?id=14453 (02.08.09) 19
toodangut ei ole võimalik lõpuks toota. Firma on puidutöötlemise alal juba aastaid ja siiamaani on firma järjest paremuse poole läinud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Algis Perens. Teenuste marketing. Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998 2. Helen Allik, Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma, Kaja Kaur, Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn 2006 3. Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003 4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001 Lisad
Kolm kohta ettevõtte üldises väärtusahelas, kus kuluerinevused konkurentidega võivad tekkida: Ettevõtte enda tegevused Hankijate tegevused väärtusahelas Tegevused, mis toimuvad väärtusahelas kliendi suunas Väärtusahela analüüs. Väärtusahel (või väärtuskett) on... omavahel seotud, väärtust loovad tegevused, mis tavaliselt algavad tooraine saamisega hankijatelt ning lõpevad toote jõudmisega lõpptarbijani (Leimann et al. 2003) tegevuste kogum, mida on vaja, et tuua toode läbi kolme kriitilise juhtimisülesande: probleemilahendamise ülesanne, mis ulatub tootekontseptsioonist kuni lansseerimiseni; informatsiooni juhtimise ülesanne, mis ulatub tellimuse võtmisest kauba kätte toimetamiseni füüsilise muutmise ülesanne, mis ulatub toormaterjalist kuni valmistooteni kliendi käes Põhitegevused ja kõrvaltegevused Põhitegevused:
"Failing to plan is planning to fail" Allikas: Miller, D. Catt, S. Carlson,J. (1996) Fundamentals of Management TEEMA 6: Strateegiline planeerimine Strateegiline planeerimise olemus ja tähtsus. Miks mõned organisatsioonid tegutsevad väga edukalt ja teised on sunnitud tegevuse lõpetama? Strateegia mõiste ·Strateegia kui üldine kirjeldus käitumisest ja astutavatest sammudest, mille abil ettevõte kavatseb oma eesmärgid saavutada. Jaak Leimann Strateegiline juhtimineon laiahaardeline protsess, mille eesmärgiks on tagada efektiivsete strateegiate koostamine ja elluviimine Strateegiline planeerimine on juhtimise etapp, milles toimub strateegiliste eesmärkide püstitamine ja kõikehõlmava pikaajalise tegevusplaani koostamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, mis on ettevõtte arengu juhtimise aluseks. Strateegilise juhtimise põhiküsimusekson pikaajaliste eesmärkide prioriteedi arvestamine ressursside
Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine kasum on hea tegevuse tagajärg ja äritegemise eeldus. Juhi ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni olemus ja toimimine sõltub juhtimisest. Missiooni paikapanek on esimeseks sammuks ettevõtte tegevusprofiili määramisel. Org juhtimise seisukohalt on missiooni määratlemine tähtis, sest võimaldab luua hea kujutuspildi org olemusest ja väärtushinnangutest. Leimann, Oja, Terk rõhutavad, et missioon peab olema määratletud selliselt, et ühendaks ettevõtte eri rolle. Missioon on ka org liikmeid innustav ja ühtsustunnet kujundav mõju. Missioon on seotud organisatsiooni tegevuse eesmärkidega.. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega. Org eesmärgid võivad olla seotud turupositsiooniga, innovaatika,
1. strateegia kui perspektiiv- starteegia tugineb missiooni ja visiooni määratlemisele; 2. strateegia kui positsioon- langetatakse teatud põhiotsused, kuidas end tegevusharus positsioneerida; 3. strateegia kui plaan- määratletakse tegevuse eesmärgid ja püütakse need läbimõeldud tegevuse kaudu saavutada; 4. strateegia kui tegevusmall - otsustatakse kuidas toimida, vastavalt tagasisidele viiakse sisse korrektsioone. Leimann ... Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades seejuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on küsimus sellest, kuidas viia ettevõte sealt, kus ta on, sinna, kuhu tahetakse jõuda. Strateegia on tegvusele orienteeritud: ta käsitleb seda, mida teha, millal teha ja kes peab tegema
Toyota 772HIG 11444 ALEKSANDRA KORNEJEVA Elisa Volkswagen 435EOF 7472 TAMARA ELLER Tele2 Volkswagen 78BHH 3613 ALAR VALT EMT Volkswagen 411WPB 12396 NELLI KAASIKMÄE Tele2 BMW 472HBI 9935 TANEL LUMISTE Elisa BMW 999GDR 7697 KARMEN VEEORG Tele2 Honda 883VBQ 7121 TIIT OTTIS Elisa Honda 836WSL 9017 RAGNAR LEIMANN Elisa Audi 127DWL 10506 KOIT KASKEL Elisa Audi 343QTN 405 ÜLAR PUIERÄST Tele2 Mercedes-Benz 690URJ 11964 QUICK INVES Tele2 Ford 136NWD 7357 PIRET KUIVAS Elisa Ford 372FYC 8339 MANN PROLIVI Tele2 Mazda 269LKR 13553 INGRID EINAS Elisa Volkswagen 529IPO 19597 SIRJE RANK EMT Mercedes-Benz 125UDE 10741 MONIKA TOMBERG EMT
8256072787 HEKTOR UUSTALO Elisa 2700 0.8286098334 RIINA KALLIS Elisa 900 0.8286579356 MART SIIMANN Tele2 1600 0.8325523732 KALEV REIMANN EMT 600 0.8335838014 LOIT SOMP EMT 1800 0.8374160976 KIRSTI PUNTSO Elisa 2800 0.8390431723 RAUL SÕRMUS Elisa 100 0.843243342 BOLDMARK MEER EMT 1400 0.8442475458 KARLA POLLI Elisa 300 0.8481379756 PEETER HINTS Elisa 1500 0.8487344348 RAGNAR LEIMANN Elisa 1900 0.8508431886 HERAKLI OLL EMT 600 0.8509553329 KATRE LAMBUT EMT 2100 0.8544882827 HARDI ILISSON Elisa 200 0.8546937194 REIN HAARDE Tele2 2900 0.8548836134 MATI ERGOLEND EMT 600 0.8592108077 SULEV VARE Elisa 200 0.8636995352 KARMO AROS EMT 1000 0.8641984275 MARKUS TEESALU EMT 900 0.8642774648 JANSO VIILOP Elisa 2200 0.8646333775 MAIE OHU EMT 900 0
lihtsam on plaani ellu viia (ja seda lihtsam on hilisem aruandlus toetuse kasutamise ja tulemuste osas). 42 Kasutatud kirjandus Karjus, P. 2003. Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris. Estonian Business School. Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. 80 mõistet, mida iga juht peaks teadma. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. Leimann, J., Skärvad, P.-H., Teder, J. 2003. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. The Chartered Institute of Marketing. Marketing Glossary. http://www.cim.co.uk/cim/ser/html/infQuiGlo.cfm. 31.10.05 Vihalem, A. 2003. Turunduse alused. Tallinn. Külim. Viited lisamaterjalidele Alas, R. 2005. Strateegiline juhtimine. Tallinn. Külim. Kaplan, R. S., Norton, D. P. 2003.Tasakaalus tulemuskaart: Strateegialt tegudele. Tallinn. Pegasus. Kotler, P. 2002
annaabi.ee 
