· kooskõlastada tegevusi; · korraldada inimeste tööd; · juhtida organisatsiooni talitlemist. 6 2. TÄNA JA EILE Juhtimise uurimise algusaegadest alates ja need uuringud said õige hoo alles 1930. aastatel- on enamus teadlasi, kirjanikke ja praktikuid juhtimise realiteetide osad lähtunud kahest eelduse rühmast (Drucker, F. P. 2003, lk. 15): Esimene neist moodustab aluspõhja kui tegevusharule: 1. Juhtimine on ärijuhtimine. 2. Organisatsioonil on või peab olema - ÜKS, ainuõige struktuur. 3. Inimeste juhtimiseks on- või peaks olema ÜKS, ainuõige viis. Teine ellduste rühm on aluseks juhtimispraktikale: 1. Tehnoloogiad, turud ja lõplikud kasutusalad on ette kindlaks määratud. 2. Juhtimistegevuse ulatus on õiguslikult defineeritud 3. Juhtimine on suunatud sissepoole
liikmetele teatavaks. Muudatuse sisseviimiseks soovitab Kotter anda töötajatele vajalik võim muudatuste elluviimiseks. Muutes sellega olemasolevaid organisatsiooni struktuuri, juhtimissüsteeme ja protseduure. Pidevalt peaks toimuma ka muudatuste kinnistamine. Saavutatud kinnistamiseks soovitab Kotter organisatsiooni poolt saavutatud edu olulise tähtusega väljatoomist. Tuleks tagada juhtimise jätkuv areng ja töötajate edutamine. [2: 74] Peter Drucker on oma raamatus öelnud, et muutused on vältimatud. Antud väide viitab asjaolule, et muutus on nagu surm ja maksud, mida tuleks võimalikult kaua edasi lükata ja ükski muutus pole kunagi eriti teretulnud. [5: 85] KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 2002. Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 2. Alas, R., Übius, Ü., 2010. Organisatsioonide arendamine. Tallinn: Külim. 3. Changing Minds Organisation, 2002-2010. Trasformational Leadership. [Online] http://changingminds
Haigla on organisatsioon, mis ei ole ole väga paindlik, pigem hoidnud konservatiivset joont ja on alati kuulunud kõige raskemini juhitavate üksuste hulka. (Drucker 2003, Dubois jt 2006.) Oma töös analüüsin ennast juhi rollis haiglas(vanemõe või õendusjuhi rollis),kasutades oma teadmisi ,mida olen omandanud loengutes ,kirjandusega töötades ja oma kogemusel. Haigla juhtimisstruktuur vajab erinevatel tasemetel juhte,kuna kuulub kuusekujulise struktuuri alla. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Võtmeküsimuseks on juhtide juhtimisoskused. Vältimatud on oskused anda positiivset
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut ning eesmärgipärast juhtimist. Ta väidab, et just väikeettevõtetes on võimalik kujundada ettevõtluse sarnast töökeskkonda, suurendades sellega töötajate eneseteostusvõimalusi. Drucker väidab, et tõhusad liidrid on organisatsiooni peamine ja defitsiitseim ressurss. E. Goldratt (1998, 1999) näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja
Mary Parker Follett ideed leiavad tänapäeval üha enam tunnustamist organisatsiooniteoorias. Sellised tänapäevased mõtteviisid nagu ,,win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Follett seisukohti. Paraku olid tema ideed oma ajast ees ja jäid seetõttu sel ajal ebareaalseteks. Tihti mõistetakse neid alles tänasel päeval, 21. saj. alguses. Näiteks juhtimisteadlane Peter Drucker on nimetanud M. P. Follett ,,juhtimise prohvetiks" (prohpet of management) ja oma ,, guruks" 2.3.George Elton Mayo (1880-1949) sotsiaalpsühholoogia rajaja, kelle uurimustest sai alguse inimsuhete koolkond Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo- psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Tööst. George Elton Mayo seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933)
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine.
Seetõttu on tänapäeval probleemiks see, kuidas saaks töötajatelt kätte nende varjatud teadmised. (Ibid) 2. TEADMISJUHTIMISE LÜHIAJALUGU Kõikehõlmav teoreetiline lähenemine teadmisjuhtimisele on üles kerkinud alles hiljuti. Põhjus võib olla selles, et teadmiste juhtimise praktika on seotud paljude erinevate distsipliinide ja domeenidega. Kuid terve hulk juhtimise valdkonna teoreetikuid on kaasa aidanud teadmisjuhtimise kui valdkonna arendamisele. Seal hulgas Peter Drucker, Paul Strassmann ja Peter Senge Ameerika Ühendriikidest. Drucker ja Strassmann on rõhutanud informatsiooni ja teadmiste kui organisatsioonilise ressursi kasvavat tähtsust. Senge on keskendunud rohkem õppivale organisatsioonile ja teadmisjuhtimise kultuurilisele dimensioonile. Chris Argyris, Christoper Bartlett ja Dorothy Leonard-Barton Harvard Business School'st on uurinud teadmisjuhtimise erinevaid tahke. (Barclay, Murray 2000)
Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad:
Juhtimise kordamisküsimused II loeng: organisatsiooni ja juhtimise teooriad 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? · Henry Ford liinitöö isa · Henry Gannt tootmise planeerimine 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond Henry Fayol
Milline on edukas juht ja juhtimine. Nagu ütles Henry Mintzberg: ,,Juhtimine on tegevuste mõjutamine ja kujundamine", ,,Erinevad juhid teevad erinevaid asju erineval viisil, kuid juhtimises kui praktikas on teatavad ühised tegevused". Peeter Drucker nimetab organisatsiooni juhti dirigendina. Kuid saamas mida, peab tegema juht, et organisatsioon kus ta juhib oleks edukas, et meie saaksime öelda, et ta on tõesti edukas juht? Edukal juhil on erialased, sotsiaalsed ja liidri kompetentsused. Erialane kompetentsus see on strateegiline mõtlemine, otsustavus, põhjalikkus, initsiatiivikus, info mõtestamise oskus, tulemusele orienteeritus, valdkondlik asjatundlikkus ja erialane autoriteet. Sotsiaalne
Võidan-võidad töökokkulepped Võidan-võidad töökokkulepete koostamisel tuleb keskenduda tulemustele mitte meetodi- tele. See vallandab inimeste isikliku potentsiaali. Juhtimisfilosoof ja konsultant Peter Drucker soovitab juhtide ja alluvate vaheliste töökokkulepete olemuse paremaks haaramiseks kasutada "mänedzeri kirja". Pärast sügavat ja põhjalikku arutelu ootuste, põhisuundade ja ressursside asjus ning veendumaks, et need on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega, kirjutab töötaja juhile kirja, kus teeb arutelust kokkuvõtte ja näitab ära, millal toimub järgmine tööplaani arutelu või tehtust kokkuvõtete tegemine.
kasu? On kolm üldist probleemi, mis inimeste töö juures esinevad: Liiga vähe tegijaid teevad liiga palju Liiga palju tegijaid teevad liiga vähe. Liiga palju tegijaid teevad valesid asju. Iga organisatsiooni kõige väärtuslikum osa on inimesed. Juhtimine tegeleb inimestega, nende väärtuste, kasvu ja arenguga, sotsiaalse struktuuri ja ühiskonna kapitaliga. Juhi edu võti 21.sajandil on tema võime teha koostööd (Juhtimise väljakutsed 21.sajandiks Peter F. Drucker 86 lehekülg, 5 lause). Ilma väärikuseta on motivatsioon ohtlik, ilma motivatsioonita on võimed impotentsed, ilma võimeteta on mõistmine piiratud, ilma mõistmiseta on teadmised mõttetud ja teadmisteta on kogemus pime. Samuti on oluline võtta tööle, usaldada ja tasustada neid, kelle perspektiivid, võimed ja vaated erinevad radikaalselt teie enda omadest. Selleks, et olla meisterlik reaalses maailmas, on vaja alustada meisterlikkuse praktiseerimisega sügaval enda sees
Muutes ühte faktorit, muutuvad ka teised. 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine, organiseerimine, kontrollimine, eestvedamine. 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Otsustamine, koordineerimine, suhtlemine (toimuvad horisontaalsete osategevuste sees). 2. loeng 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Peter Drucker oli juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Tema arvates on inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat 1954 ,,The Practise of Mangement". 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Koolkonna huvide keskmes oli organisatsioon ja selle üleshitus
rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. Hugo Münsterberg suhtus lugupidamisega teadusliku juhtimise koolkonna esindaja Frederick Winslow Taylori töösse ning pidas oluliseks kujundada uus teadus, mis seoks psühholoogia ja majanduse peajooned. Ta väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid peamiselt kolmes valdkonnas: sobivate vaimsete omadustega tööliste leidmisel konkreetsetele töökohtadele
Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused. Korrigeeri (Act) (kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist. 3. Mis on juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? Management By Objectives MBO, Drucker 1954 Organisatsiooni eesmärkide väljaselgitamine Organisatsiooni struktuuri ülevaatamine Alluvate osalemine eesmärkide püstitamisel Efektiivne mõõdikute süsteem Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse planeerimine Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse muutmine ja/või täiustamine Organisatsiooni eesmärkide võrdlemine reaalse tulemusega 4. Kes oli Peter Drucker?
mis sõltub oponendi toimingust Alates 20.saj 60ndatest väga palju strateegilise juhtimise alaseid raamatuid 1962 Alfred Chandler "Strategy and Structure" Strateegia kui ettevõtte pikaaegsete eesmärkide kindlaksmääramine ja tegevuste valik ning ressursside paigutamine nende eesmärkide saavutamiseks 1965 Igor Ansoff "Corporate Strategy" Strateegiline planeerimine ja analüütilised meetodid. 1969 Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" Lineaarsete arengute katkevus, ootamatud sündmused, vajadus innovatsioonidele 1980 Michael Porter "Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors" Kululiidri, fokuseerimise ja diferentseerimise strateegiad, viie konkurentsijõu analüüsimeetod 1975 (1982) Kenichi Ohmae "The Mind of Strategist" Strateegia on irratsionaalne ja mittelineaarne. 1994 Gary Hameli ja C. K. Prahaladi "Competing for the Future" Strat
3. protsessid ja meetodid 4. tagasiside ASi PricewaterhouseCoopers personalijuhtimise konsultant Piret Põldre arvab, et töötajate motiveerimisel ei saa ükski organisatsioon pakutava töötasuga pikaajaliselt konkurentidest eristuda. Samuti muudab töötaja motiveerimise keeruliseks see, et igaühel meist on erinevad ootused, lootused ja vajadused. Juhtide väljakutse on seda keerulisem, et ka ühe inimese vajadused muutuvad ajas. Juhtimisguru Peter Drucker on oma raamatus "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" soovitanud, et kuna tööandjale käib üle jõu iga töötajat individuaalselt väliste vahenditega pikaajaliselt motiveerida, tuleb töötajatele luua võimalus ja põhjus ennast ise motiveerida see tähendab tingimuste loomist, mis oleksid piisavalt nauditavad, et inimesed tahaksid seal olla. Inimene töötab pikas perspektiivis pühendunult, kui tal ei ole põhjust muret tunda igapäevase
Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise võimekust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. (Virovere 2004) Tulemusjuhtimise peaidee seisneb selles, et firma kogu tähelepanu suunatakse
Ettevõtluse ülesanne ühiskonnas · Pakutavate toodete/teenuste omaduste ja/või kvaliteedi paranemine. · Kliendil suurem valik turul. · Pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine. · Uued töökohad Ettevõtluse definitsioonid 1. Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks (Drucker, 1985). 2. Ettevõtlus on protsess, mille käigus luuakse midagi eristuvat, mis omab väärtust, pühendades sellele vajalikku aega ja jõupingutusi. Sellega kaasneb finants-, psühholoogiliste ja sotsiaalsete riskide võtmine ning tasuks on rahaline tulu ja rahuldus saavutatust. (Hisrich, 1985) 3. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevenson & Jarillo, 1990). 4
ja nendevahelistel suhetel. Organisatsioonikäitumise tähtsamateks märksõnadeks ongi koostöö, ühine eesmärk, ühtekuuluvustunne. Ning, et kõik eelnimetatud saaksid edukalt toimida, on meil vaja tunda teooriad, millega saavutada organisatsiooni eesmärk maksimaalse rahuloluga nii kollektiivi, kui organisatsiooni eduka toimimise jaoks. 20.sajandi üheks suurimaks juhtimisteooria liidriks peetav Peter F. Drucker (1990: 182- 193) leiab, et töötajaid tuleb juhtida nii, nagu oleks tegemist vabatahtlikega. Töötajatele peab ette andma kindla sihi ning defineerima organisatsiooni "seisu", selgitama, missugused on organisatsiooni normid ja väärtused, tegutsemisviisid ja soovitud tulemused. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema piisavalt fun, et inimesed tahaksid seal olla
3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton 4. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine - 5. Postmodernistlik juhtimisteooria – Moran, Cooper, Burrell, Parker 12. Juhi rollid. Suhtlemisega seotud rollid e isikutevahelised rollid: Juht kui: - esindaja (avalik esinemine) - juhendaja- eestvedaja (motiveerimine) - sidepidaja (Suhtlemisvahendid: kehakeel, vokaalsus, sõnad) Informatsiooniga seotud rollid e. teadvustavad rollid:
Follett oli üks esimesi USA biheivioriste, uuris grupidünaamikat. Tõi välja seisukohad, et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile; inimest tuleb kohelda kui emotsionaalset ja sotsiaalset olendit. Kui juht motiveerib töölist ja tagab töötaja rahulolu, on ka tootlikkus optimaalne. Herzberg esitas rahulolu teooria - avastas, et rahulolu mõjutavad hügieeni ning motivatsioonifaktorid (kahe faktori teooria). 1.19 Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad
Siiski õnnestus NBAl oma liigasse meelitada üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade Kareem Abdul-Jabbar (väiksel pildil), kes oma teisel hooajal viis koos Oscar Robertsoniga Milwaukee Bucksi NBA meistritiiltlini ja kes hiljem mängis LA 5 Lakersis, kes võitis koos temaga 5 meistritiitlit. Siiski pidi NBA selles sõjas ABAga kahjusi kandma, sest NBAst hüppas ABAsse nende suurim korvikütt Rick Barry ja neli kogenud kohtunikku - Norm Drucker, Earl Strom, John Vanak ja Joe Gushue. ABAl õnnestus veel oma ridadesse saad Julius Erwing. Sel perioodil hakkas NBA väga kiresti suurenema votes liigasse üha rohkem suurte linnade meeskondi ja veel tuli ABAst NBAsse üle 4 meeskonda. 1976ndaks aastaks osales liigas juba rekordlilselt 22 meeskonda. 1979. aastal võeti ABAs kasutusele kolme punkti visked, mille võttis kasutusele ka NBA. Samal aastal liitusid uustulnukad Larry Bird Boston Celiticsiga ja Magic Johnson LA Lakerisiga
(Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013) 3 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega 1 INNOVATSIOONI JUHTIMINE ETTEVÕTTES Tuntud juhtimisspetsialist Peter Drucker on öelnud, et ettevõttel on kaks ja ainult kaks põhifunktsiooni: turundus ja innovatsioon. Innovatsiooni juhtimine ettevõttes hõlmab selle planeerimise, organisatsiooni ja kontrolli kõiki strateegilisi, lühemaajalisi ja operatiivseid ülesandeid. Selle all mõistetakse laiemas mõttes ettevõtte muutuste juhtimist. (Vihalem, 1993) Tegevusalati on Eesti majanduslikult aktiivsed ettevõtted koondunud enam-vähem samadesse valdkondadesse kui teistes Kesk-ja Ida-Euroopa maades
4.3. Üritusturundus 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tänapäevane ettevõtja, toote või teenuse müüja seisab silmitsi kiiremate muutustega kui kunagi varem. Tarbijani on üha raskem jõuda kuna infomüra kasvab ja valikute hulk on aetud ebanormaalselt kõrgeks.Samas väheneb aeg selles kõiges orienteerumiseks. Juba kolmkümmend aastat tagasi ütles Peter Drucker, et ettevõtte kaheks peamiseks funktsiooniks on innovatsioon ja turundus (artikkel 8). Kuldsed sõnad, mida ei saa eirata ka praegusel hetkel. Kuid ühiskonna tormilise arengu juures võib nüüd rääkida olulistest muutusest turunduses. 90-ndate aastate keskel hakkas aset leidma põhimõtteline muutus turunduse fundamentaalsete aspektide käsitlemisel. Oluline on endale teadvustada, et kuigi turunduskompleksi mõistmine ja selle aluseks võtmine
.........................................................................................................17 Juhi erinevad rollid 3 SISSEJUHATUS Juhtimine kuulub kõikide organisatsioonide juurde ja lähtub eelkõige saavutatud tulemustest, mitte niivõrd inimeste töö juhtimisest. Juhtimise abil püütakse töötajate tugevaid külgi ja teadmisi paremate tulemuste saavutamiseks kasutada. (Drucker 2003.) Juhtimise täpsemaks selgitamiseks on mitmeid definitsooni: Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaudu, teiste inimeste tegevuse koordineerimine niisuguste tulemuste saavutamiseks, milleni üksi tegutsedes pole võimalik jõuda. Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine.
Selles määratakse kõigi ametikohtade funktsioonid. Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: · firma efektiivse tegevuse tagamine; · organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi; · organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine; · ametikohtade aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab. Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada (Drucker, 1954: 293): · orienteeritust äritegevusele; 7 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte.
rahulda. Paarkümmend aastat tagasi oli populaarne liider, keda tunti kui inimest, kes otsustab kiiresti, kes teab paremini ja kelle otsuseid aktsepteerivad alluvad kõhkluseta. Tänapäeva arenevas ja konkurentsitihedas maailmas on liidri roll muutunud. (Kaarlep U., Äripäev, 14.06.1999) 2.2.Kuidas saada liidriks? Liidriks saamiseks peab indiviid omandama või arendama endale mitmed käitumise komponendid, näiteks julguse ja selge visiooni. Peter Drucker arvab, et iseloom on see, mille kaudu saab teistele juhiks olla. Mina arvan, et selline väide on täielikult õige. Näiteks inimene, kes kardab sattuda tähelepanu keskpunkti, on sunnitud pidama kõnet sadade inimeste ees. Ta närveerib meeletult, mis on tingitud sellest, et tal puudub enesekindlus ja julgus. Kui indiviidi iseloomujoonte hulka kuulub just julgus ja enesekindlus, pole tema jaoks mingi probleem pidada kõnet või avalikult esineda suure inimhulga ees
3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. o S – strenghts – tugevused o W – weaknesses – nõrkused o O – opportunities - võimalused o T – threats – ohud 30. Selgitage Juhtimise eesmärgi kaudu põhimõtet. Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) (Management by Objectives) – tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 31. Nimetage M.Porteri Viie konkurentsijõu mudeli tegureid. Mida selgitab M
). Teisest küljest vaadatuna esinevad inimene, inimeste grupid ja organisatsioonid, kuni riigini välja, alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks"4. Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema tegevust hinnatakse, määratakse töötasu suurus, viiakse kõrgemale või madalamale ametikohale: juht peab tagama temale alluvate inimeste ja organisatsioonide efektiivse (viljaka) töö.
abinõusid, nagu kooperatiivsete hankeorganisatsioonide arendamine, kompetentsuse tõstmine, edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus. 1962. aastal kirjutas Peter Drucker jaotusese kohta artikli pealkirjaga “The economy’s dark continent”. Pealkirja ja kogu artikli mõte oli selles, et tolleaegsed juhid ei teadnud logistika pakutavaid kasumi teenimise võimalusi või ei pööranud neile tähelepanu. 1 P. Drucker tõdes, et füüsiline kaupade jaotus on tänapäeva majanduses olulisim. See on majandusvaldkond, kus oskusliku juhtimisega on võimalik saavutada suurt efekti, kuid siiani on
paremate tingimuste saamiseks Koordineerimine juht võtab info vastu, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja org.-iväliste isikutega 6. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? 1909-2005 Teda võib nimetada juhtimisteaduse isaks. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, - konsultant ja kirjanik. Oli skeptiline makroökonoomiliste teooriate suhtes. Töötaja on ettevõtte kõige väärtuslikum vara, mitte kohustus. Ettevõtte esmane eesmärk on kliendi teenindamine, mitte kasumi saamine. Vaatles juhtimist kui kunsti seotud kõigi teiste teadustega
kaitsestrateegia, otserünnak jt SJ ärijuhtimise mõttes pärineb USA-st 50-60-ndatel otsisid organisatsioonid uusi turge Konkurents Euroopa ja Jaapaniga teravnenud Tekkinud olid rahvusvahelised suurkorporatsioonid, koordineerimisraskused Klassikalised autorid 1. Alfred Chandler "Strategy and Structure" - 1962 2. Igor Ansoff "Corporate Strategy" - 1965 3. Kenneth Andrews ,,Business Policy: Text and Cases" - 1965 4. Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" - 1969 · Strateegilise juhtimise on ratsionaalne ja pikaajaline planeerimine · põhines majandusprognoosidel · ülalt-alla lähenemine · Planeerimisosakonnad (corporate planning dept.) · eesmärgiks kasumi maksimeerimine · organisatsioon kui hierarhiline ressursse paigutav masin · mänguteooria Strateegilise juhtimise areng · 70-ndatel majanduskriis ja optimismi lõpp
näidata, et hoolimine on siiras.Veel üks inimihadest on vajadus helluse järele. Vajadus mõistmise ja tunnustuse järele, kes see ka ei oleks. Igaüks soovib, et teda koheldaks hästi. Parimad juhid teevad seda kõike alalise osavõtlikkuse abil.(118)Ehk lased inimlikkusel töö juures särada.Oled kõikidega viisakas, arvestav ja lugupidav. Viisakus on äris uskumatult tähtis."Head kombed on organisatsiooni määrdeaine." Peter Drucker Ole lahke inimeste vastu, keda juhid.Hoolivalt ja armastavalt. Eduka juhtimise suuri saladusi on ,,Kohtle inimesi nii, nagu nad oleksid need, kes nad olema peaksid, ning aita neil saada nendeks, kelleks nad on suutelised saama." Goethe Diktaatorlik juhtimisstiil toob kaasa kas mässamise või hirmu.Kumb ka ei toimuks, jääb firma varsti konkurentidele alla. Florence Nightingale: ,,Kui vähe küll on võimalik hirmu tähe all korda saata!" Kui olukord nõuab, on sk-lik juht karm
tingimuste saamiseks Koordineerimine – juht võtab info vastu, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Juhtimisteaduse isa. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega
täitmist, soodustama heategevust sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jms. (lk 330- 346) 1. Kes olid industriaalühiskonna teooriate eelkäijateks? Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias. USA majandusteadlane P. F. Drucker: arendas laialdaselt industriaalühiskonna kontseptsiooni. 2. Kuidas kujutab W.W. Rostow ette ühiskonna senist arengut? (,,Majanduskasvu staadiumid. Mittekommunistlik manifest") 1) Traditsiooniline ühiskond; 2) tõusueelduste loomine(siire); 3) Tõus; 4) liikumine küpsusele(industriaalüh.); 5) Suure massitarbimise ühiskond. 3. Kuidas kujutavad teoreetikud ette industriaalühiskonda? Suurtootmisele rajatud kord
ee) Ettevõtte ühiskondlik vastutus... · 1) Äriorganisatsioonide toimimine viisil, kus põhitegevusega on kooskõlastatud ka tähelepanu ümbritsevale sotsiaal- ja looduskeskkonnale ning mis koosneb pigem vabatahtlikest tegevustest, mitte asjadest, mida ettevõte peab tegema (Euroopa Komisjon) · 2) Sotsiaalsete probleemide muutmine majanduslikeks võimalusteks ja majanduslikuks kasuks, tootlikuks võimsuseks, oskusteks, hästitasustatud töökohtadeks ja rikkuseks (Peter Drucker) Ettevõtte lubadus toimida majanduslikult ja keskkonda säästval viisil, mis on kooskõlas tema huvigruppidega (investorid, kliendid, töötajad, äripartnerid, kohalik kogukond, keskkond ja ühiskond) (Strategise veebilehekülg) · 3) Ettevõtte avatud ja läbipaistev tegevus, mis põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu. Selle eesmärgiks on anda säästlikku väärtust nii huvigruppidele
1 TULEMUSJUHTIMISE OLEMUS Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegilise terviku nägemise võimekust kui ka oskust hakkama saada iga töötajaga eraldi, arvestades tema tundeid, soove, huve ja võimeid. (Virovere 2004) Kontseptuaalselt tähendab tulemusjuhtimise peaidee seda, et tähelepanu koondatakse
tingimuste saamiseks Koordineerimine – juht võtab info vastu, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Juhtimisteaduse isa. Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega
klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 4.2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 14. Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus. Mõiste · Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende
.. · 1948 esimene konverents Sveitsis, mis muutus Lisaks ettevõtlusele (kui distsipliinile) tegeleb ettevõtluse traditsiooniliseks ning pani aluse erialaühenduse problemaatikaga ka (üldine) ettevõttemajandusõpetus. International Council for Small Business tekkele; Viimane tekkis majandusteaduse jagunemisega rahva- ja · 1953 - P. Drucker ettevõtluse ja innovatsiooni ettevõttemajandusõpetuseks 19. ja 20. sajandi vahetusel kursus N. Y. Ülikoolis; (pigem küll 20. sajandi alguses). · 1963 alustas ilmumist esimene erialane ajakiri The Ettevõtluse ja ettevõttemajanduse (kui õpetuste) vaheline Journal of Small Business Management. piir ehk "tööjaotus" ei ole paraku veel päris selge ...
Optimeerimine on üks enim möödavaadatud, kuid samas kõige olulisem sinu ettevõttes eksisteeriv võimalus geomeetrilise kasvu saavutamiseks säästlikult. Tulemused on jahmatavad, kui inspireerida ja mobiliseerida oma meeskond keskenduma suurimatele kasvu ja edu toovatele võimalustele ja luues ning kasutusse võttes selge plaani. ,,Teadmisi tuleb regulaarselt täiustada ja neile väljakutseid esitada, muidu need kaovad." Peter Drucker 5 ETAPPI LEIDMAKS JA LAIENDAMAKS OMA PEAMISI KASUMI ALLIKAID Pea meeles, et väike tõus igas etapis kasvatab sinu ettevõtet ja kasumit geomeetriliselt. 1. Suurenda oma potensiaalsete kliendikontaktide arvu 10 võimalust oma kontaktide arvu suurendada: 1) Blogi, kodulehekülg, kommuun 2) Reklaam - PPC (klikipõhine tasumine) - SEO (otsingumootoritele optimeerimine) - SEM (otsingumootoritele turundamine) 3) Postitus e-mail või tavaposti teel 4) Meedia ja PR (avalikud suhted) 5) Soovitused
inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu. Eeldab süsteemset mõtlemist ning org. kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ja teeninduse valdkonnad. Eesmärgiline juhtimine: D. McGregor, P. Drucker. Tegutsemisviis org., mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. Tasakaalustatud mõõtmismudel: R. Kaplan, D. Norton. On näitajate süsteem, mis annab org. tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele. Mida
saamiseks · Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu · Suhtlemine juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet org.-i ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega II. loeng: TEOORIAD 1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse? Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane, -konsultant ja -kirjanik. Peter Druckeri panus juhtimise arengusse on nii suur, et seda on raske hinnata. Ta vaatles juhtimist mitte kui teadust, vaid kui kunsti - midagi, mis on seotud nii majanduse, ajaloo, sotsiaalteaduste, juriidika kui ka loodusteadustega. Tema üheks põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide
meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) (Management by Objectives) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 2.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel (R. Kaplan, D. Norton) (Balanced Scorecard, BSC) BSC on näitajate süsteem, mis annab org.-st tervikliku pildi,
Joseph Lampeli monograafial "Strategy safary" Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast (sõjapidamiskunst) Strateeg väepealik Militaarse strateegia areng Militaarse strateegia 10 reeglit Majandusse toodi strateegia mõiste peale II maailmasõda (1947). Strateegilise juhtimise klassikuid Alfred Chandler Igor Ansoff 4 Peter F. Drucker Michael Porter Kenichi Ohmae Henry Minzberg jne H. Minzberg jt - 10 strateegia kujundamise koolkonda Disaini koolkond Püüd saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Olulisel kohal välis- ja sisekeskkonna hindamine Disaini koolkonna põhiseisukohad Strateegia kujundamine kavandatud protsessi tulemus Vastutus tegevjuhil Strateegia kujundamise mudel lihtne ja mitteformaalne
planeerimine organiseerimine - korraldamine eestvedamine (vahetu juhtimine) kõrvaltegevused mehitamine, motiveerimine kontrollimine ilma kontrollita ei tea kas tulemus on saavutatud Üks oluline kõrvaltegevus on otsustamine H. Weihrich, H. Koontz sellise keskkonna kujundamise ja hoidmise protsess, kus üksikisikud töötavad koos selleks, et tõhusalt teostada püstitatud eesmärke. P.Drucker eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud grupiks. M. Folett millegi saavutamise kunst inimeste kaudu. 5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? Juhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond: Makrokeskkond koosneb: rahvusvahelised arengueeldused majanduslikud arengueeldused - sissetulek sotsiaal-kultuurilised arengueeldused iive, elanikkonna vanus; võõrtööjõud
töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote /teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu organisatsiooni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. 14 Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavandamise olemus: ·Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise
Tüübid: Organisatsiooni elutsükkel Juhi põhitegevused struktuuri loomisel .� Ametikohtade kavandamine. .� Ametikohtade rühmitamine .� Alluvus- ja aruandlussuhete määramine .� Õiguste ja võimu jaotamine .� Allüksuste tegevuste koordineerimine .� Liini ja staabi eristamine (Griffin, 2004) Struktuuri loomise põhimõtted .� Orienteeritus äritegevusele .� Minimaalne juhtimistasandite arv .� Võimalus treenida tulevasi juhte (Drucker, 1993) Struktuur on ressursside suunamise vahend Kiired muudatused vajavad paindlikku struktuuri Ametikohtade loomine .� Milliseid ameteid vajame? - Spetsialiseerumine (+-) .� Kuidas jaotada ülesanded? .� Optimaalne töötajate arv? .� Efektiivsus vs rahulolu? - Rotatsioon, laiendamine, rikastamine .� Organisatsioon areneb läbi inimeste ehk ametikohtade Ametikohtade rühmitamine 1 Ametikohtade rühmitamine Maakondade kaupa saab ka ametkondi rühmitada. Ja veel:
annaabi.ee 
