Juhtimine
TMO0010
I loengu
kordamisküsimused
1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale
viidates juhtimise definitsioon.
Juhtimine
on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni
eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas.
Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud
ressursside kasutamisel . („Juhtimise alused” Ruth Alas )
Juhtimine
on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??)
2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale
viidates organisatsiooni definitsioon.
Organisatsioon on inimgrupp , kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
(„Juhtimise alused” Ruth Alas).
Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised
eesmärgid. ( Raoul Üksvärav)
3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust.
McKinsey kirjeldab
organisatsiooni olemust 7S kaudu:
Tugevad S-id
(iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE
Nõrgad S-id
(iseloomulikud liidrile) - STYLE,
SKILLS ,
STAFF ,
VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused ? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
- Kavandamine/ planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine
- Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine
- Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine
- Eestvedamine – töötajate motiveerimine
5. Millised on juhtimise vertikaalsed
osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
- Otsustamine – juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
- Koordineerimine – juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu
- Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega
- Delegeerimine – juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli
- Vastutamine – juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid
II loengu
kordamisküsimused
1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid
- to forecast and plan – planeerimine
- to organize – organiseerimine
- to command ( direct - lead ) – eestvedamine
- to coordinate – koordineerimine
- to control - kontrollimine
2. Seletage Demingi ringi mõtet
Õppiva
organisatsiooni meetod arengu tagamiseks - Demingi ratas (PDCA ring)
ehk pideva parendamise tsükkel
- Planeeri (Plan) – (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete ja organisatsiooni poliitikaga kooskõlas olevate tulemuste saavutamiseks.
- Teosta (Do) – (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda protsessid/tegevused.
- Kontrolli/uuri ( Check ) – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused.
- Korrigeeri (Act) – ( kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist .
3. Mis on juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)?
Management By
Objectives – MBO,
Drucker 1954
- Organisatsiooni eesmärkide väljaselgitamine
- Organisatsiooni struktuuri ülevaatamine
- Alluvate osalemine eesmärkide püstitamisel
- Efektiivne mõõdikute süsteem
- Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse planeerimine
- Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse muutmine ja/või täiustamine
- Organisatsiooni eesmärkide võrdlemine reaalse tulemusega
4. Kes oli Peter Drucker?
Peter Ducker oli
ameerika juhtimisteadlane, -
konsultant ja –kirjanik, kes kirjutas
raamatu „Mnagement by Objectives“, kus ta kirjutab, kuidas
juhtida organisatsiooni eesmärkide kaudu.
Tema üheks
põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige
väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on
tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt
tegutsemispiirangute eemaldamisega.
5. Kirjeldage kontrollimisprotsessi
6. Milline on planeerimise definitsioon?
- Planeerimine on juhtimisprotsess , mis hõlmab eesmärkide püstitamist, ülesannete ja tegevuste kindlaksmääramist ning ressursside hindamist ja jagamist nimetatud eesmärkide saavutamiseks
- Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsioonilise tegevuse mõtte.
- Planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kindlaksmääramine (Alas).
7. Defineerige organiseerimine!
- Organiseerimine on plaani elluviimiseks vajalike ressursside jagamine ja tegevuste korraldamine ning jaotamine vastavalt organisatsiooni ülesehitusele
- Organiseerimine on juhtimisfunktsioon, mille eesmärgiks on:
- tegevuse koordineerimine formaalsete reeglite ja ettevõtte struktuuri kujundamise kaudu
- pidevalt hoolitseda kõikide protsesside stabiilse ja ladusa funktsioneerimise eest
- täiustada, muuta, arendada kahte eelnevat määratlust
8. Millistele põhiküsimustele organiseerimise
juures vastata tuleb?
Miks?
Kuidas?
Mida?
Millega
Kes?
Kus?
Millal?
9. Nimetage planeerimise liigid ja kirjeldage
neid lühidalt.
Strateegiline planeerimine
- Tippjuhtkond seab prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks)
- Üldsõnalised plaanid
- Kavandatud 5-10 aasta peale
Taktikaline planeerimine
- Strateegiliste plaanide osad – konkreetsed ressursse ja inimesi arvestavad plaanid
- Keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist
- Kestus mõnest kuust paari aastani
Operatiivne planeerimine
- Taktikaliste plaanide osad, mis on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele
- Madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane , mis haaravad väikese arvu tegevusi
- Kavandatud vähema kui ühe aasta peale.
10. Nimetage ja kirjeldage vähemalt 5
kontrollimeetodit.
III loengu
kordamisküsimused
1. Mis on sünergeetiline efekt?
Saavutatakse
rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes (1+1+1 >
3)
Sünergia
liigid:
- Organisatsioonisünergia
- Ressursisünergia
- Kultuurisünergia
Sünergia
on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks
koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna
üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu.
2. Mis on ressursisünergia?
Organisatsioonil
on kasutada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema
efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades.
3. Mis on kultuurisünergia?
Efekt,
mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates,
rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne,
määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja
kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi
ja seega lihtsustab asjaajamist.
4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni!
Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid:
- Variatsioonid – põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega
- Valik – parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele
- Säilimine – need, kes kõige paremini muutustele kohanenud
- Võitlus – konkureerimine
Populatsiooniökoloogia
- Majandustsüklid – majandustõus vs langus
- Piiratud ressursid – ressursside õige kasutamine
- Rajasõltuvus – ei suudeta uusi ideid genereerida
Evolutsiooni tasemed :
- Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon
- Organisatsiooni kui terviku evolutsioon
- Organisatsiooni sisene evolutsioon
5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud
dünaamilist süsteemi
Sinna kuuluvad
organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond .
6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja
kirjeldage kõiki lühidalt
Makrokeskkonda mõjutavad:
- rahvusvahelisus
- majanduslik olukord
- sotsiaal-kultuuriline taust
- poliitilised vaated
- tehnoloogiline areng
Mikrokeskkonna moodustavad:
Sisekeskkonna moodustavad:
- töötajad
- juhtimine
- kultuur
- strateegia
- struktuur
- oskustest ja teadmistest
- süsteemidest
- ühistest väärtustest
7. Kirjeldage formaalset ja informaalset
organisatsiooni
- formaalne organisatsioon – kindel struktuur ja eesmärgid
- Ametlikult kinnitatud juhid
- Struktuursed suhted
- Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur
- informaalne organisatsioon – struktuur puudub
- Mitteametlikud suhted ja interaktsioon . Reeglid ise loodud
- Sotsialiseerumine – inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi.
- Juhid võivad olla mitteametlikud
8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni
liiki Gerndorfi jaotuse järgi, tooge igast liigist näide.
Avalik sektor – riik ja kohalikud omavalitsused (kõik mis ei ole lubatud, on keelatud)
Erasektor – äriühingud, mittetulundusühingud jm (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud)
Usuorganisatsioonid
Sõjavägi – juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin
Vabatahtlikud organisatsioonid
Loovusele suunatud organisatsioonid
Ülikoolid
Perekond
Meditsiiniorganisatsioonid – eetika ja äri dilemma
Salaorganisatsioonid
IV loengu
kordamisküsimused
1. Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema
panus juhtimisteadusesse? Nimetage olulisemad teosed.
Strateegilise
juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi
keskpaika kui organisatsiooniteoreetik Alfred Chandler kirjutas 1962.
aastal oma raamatu „Strategy and Structure: Chapters in the History
of the Industrial Enterprise ”, kus ta väitis, et organisatsioonid
peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma
strateegilised sihid. Esimesena kirjutas, et org. struktuur on seotud
disainiga. Strateegia määrab struktuuri! Veel kirjutas ta 1977.
aastal teose pealkirjaga „The Visible Hand : The Managerial
Revolution in American Business“.
2. Mis on organisatsiooni disaini mõte?
Organisatsiooni
disain võtab kokku organisatsiooni ülesehituse. Struktuur on
disaini üks osa, sinna kuuluvad ka erinevad süsteemid ja protsessid
sellest, kuidas ettevõte toimib. Lihtsalt
struktuuri muutmine organisatsiooni olukorda paremaks ei tee.
Ettevõtte
organisatsioon peaks aitama olemasolevate vahenditega saavutada parimat võimalikku tulemust. Et seda saavutada on tarvis:
- ettevõtte võimalikult ratsionaalselt üles ehitada
- kehtestada reeglid, mis muudavad tegevuse ratsionaalseks
3. Defineerige organisatsiooni struktuur!
- Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel (Kreitner 2006).
- Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineermissuhted.
- Organisatsiooni struktuuri graafiliseks väljenduseks on organisatsiooni skeem ( juhtimisskeem ).
- Organisatsiooni struktuur:
- ei tööta ise, aga võib vastu töötada eesmärkidele
- on vahend organisatsiooni kiireks mõistmiseks välisvaatlejale
- on vahend alluvussuhete ja funktsionaalse tööjaotuse selgitamiseks uustulnukale
- Juhtimisulatus on alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhtimisulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele.
- Kitsas juhtimisulatus – väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid.
- Lai juhtimisulatus – suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid.
- Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum.
5. Joonistage kitsa juhtimisulatusega struktuur,
iseloomustage seda, mille poolest hea, mille poolest jätab soovida .
Kitsas
juhtimisulatus – väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja
kontrollida ning palju juhtimistasandeid.
Eelised:
- Tihe vahetu kontroll
- Väiksem jooksva töö koormus
- Rohkem aega strateegiale
- Ei nõua kõrget juhtimisalast
- kvalifikatsiooni
Puudused:
- Rohkem juhte
- Suuremad juhtimiskulud
- Probleemid suhtlemise ja koordineerimisega
6. Mis on riviorganisatsioon ja mis on
staabiorganisatsioon?
RIVI – kujutab
endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke
vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest.
Riviorganisatsiooni põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute
täideviimine, s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine,
milleks ettevõte on loodud.
STAAP –
staabiorganisatsioon kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb
organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kaasaaitavatest erialastest
ametikohtadest ja allüksustest. Staabi peaülesandeke on varustada
rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste
ja nõuannetega.
7. Esitage Graiciunase valem, kirjeldage seda.
Graiciunias –
mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust
sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame
arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning
lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel
alluvate arv on 5-7 inimest.
See on
juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab
kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete
arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme).
n – vahetult
alluvate arv
8. Joonistage lihtne protsessi skeem
9. Millised on protsesside juures kriitilised näitajad?
10. Mis on protseduuranalüüs?
Protseduuranalüüs
(1972-1974 – TTÜ, Kostel Gerndorf) on organisatsiooni täiustamise
meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine,
täiustamine ja ellurakendamine. Protseduurireegel on töökorralduslik
dokument, mis näitab kuidas töö on organiseeritud.
Protseduuranalüüs baseerub üldise süsteemiteooria põhimõtetel.
V loengu
kordamisküsimused
1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus
juhtimisteooriasse?
Vene-Ameerika
ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise
planeerimise „isa”. Ajaloosse läinud Ansoffi maatriksiga, mis on
üks põhilisi turunduse kontseptsioone.
Lõi Ansoffi
maatriksi – mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise
strateegiaraamistiku sees. Maatriks jagad tooted ja turud ära,
asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs
vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu
kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja
organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele
organisatsioon üles ehitada.
2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema
panus juhtimisteooriasse?
Majandusteadlane ,
konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames
konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust
toote elutsükliga.
Iga ettevõte on
tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada,
kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid
tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat. Ettevõte saavutab konkurentsieelise kui ta sooritab ahelas olevaid tegevusi paremini ja
väiksemate kuludega . 5F.
3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit.
Porter jõudis
järeldusele, et äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu
mõju tulemusena:
- Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht
- Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1-2 ostjat)
- Tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimised (mõjukas võib olla ainutarnija, kelle materjalile on palju nõudjaid)
- Asenduskaubad teistest tootmisharudest
- Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit
4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda .
- Disaini koolkond
- Planeerimise koolkond
- Positsioneerimise koolkond
- Kognitiivne koolkond
- Ettevõtluse koolkond
- Õppimise koolkond
- Võimu koolkond
- Kultuuri koolkond
- Keskkonna koolkond
- Konfiguratsiooni koolkond
5. Milline on strateegilise juhtimise protsess?
Määrata tegevusvaldkond
Luua visioon – pikaajaline nägemus
Võtta endale missioon
Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid
Strateegia kavandamine
Strateegia elluviimine
Kontrollimine ja kaasajastamine
6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon?
Visioon on
strateegiline nägemus tulevikust , unistus , kõige üldisem eesmärk.
Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua
ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset
tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
Visioon on
nägemus, pikaajaline plaan, annab üldise arengusuuna. Ei ole
konkreetne eesmärk.
Missioon on
organisatsiooni olemasolemise põhjuste, väärtuste, püüdluste
ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte.
Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille
raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike
organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab
visiooni. Näitab, mille poolest erineb ta teistest samas
tegevusharus tegutsejatest.
Missioon on
lühiajaline. Olemasolemise põhjus ja ärilise või sotsiaalse
panuse lühike kokkuvõte.
Missioon on
lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, paindlik, eristatav . Ei
tohi segi ajada turundusreklaamiga. Peaks olema tegutsemapanev! Võiks
olla sees aktiivne verb (pakkuma, tegema, aitama, looma vmt). Algul,
kui brändi ei tunta, võiks missioon olla pikemasõnalisem.
7. Mis on kriitilised edutegurid?
Kriitilisi
edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti:
- need üksikud asjad, mis peavad hästi minema, et kindlustada organisatsioonile edu;
- tegevusvaldkonnad , millele peab pöörama erilist tähelepanu, et saavutada edu;
- tegurid, mis ennustavad projektile edu;
- see piiratud arv valdkondi, kus head tulemused kindlustavad organisatsiooni konkurentsieelise.
8. Mida tähendab PEST-G?
Ettevõte
toimimiskeskkonna (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne,
tehnoloogiline, globaalne) analüüs. See on osa ettevõtte
väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte
strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus.
Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest
teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend
mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja
võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.
VI loengu
kordamisküsimused
1. Kirjeldage SWOT- TOWS analüüsi.
Analüüs,
millega pannakse kirja ettevõtte tugevused, nõrkused, võimalused
ja ohud. Kasutades nende 4 kategooria erinevaid variatsioone,
määratakse ära, kas tuleks strateegiat alustada kohe, parandada
end, vältida ohte või nö põgeneda ja koguda end.
2. Kirjeldage Porteri väärtusketti.
Väärtusketti
sisendiks on ressursid, protsessiks on logistika, tootmine, turundus ,
edasimüük. Väljundiks on lõpptarbija. Ettevõte saavutab
konkurentsieelise üksnes siis kui kui ta sooritab väärtusahelas
olevaid tegevusi paremini ja väiksemate kuludega
3. Kirjeldage Osderwalderi ärimudelit.
Antud ärimudel
aitab välja arendada uut või dokumenteerida juba olemasolevat ettevõtet. Selleks kasutatakse tabelit, kus kirjeldatakse firma
väärtust, infrastruktuuri, kliente ja rahalisi võimalusi.
Täpsemalt pannakse kirja põhipartnerid, põhitegevused,
põhiressursid, milliseid väärtusi pakutakse, mille eest kliendid
on nõus maksma, suhted klientidega, kes on ettevõtte (tähtsaimad)
kliendid, põhilised kanalid.
4. Nimetage täideviimise taksitused Kadaku
järgi.
- Kommunikatsiooniprobleemid
- strateegia ei ole ositatud ega viidud töötajate ja juhtideni
- eesmärkidest ei saad aru või on neid liiga palju
- infosüsteemid on puudulikud
- Mõõdikute kehtestamise puudused
- mõõdikud on valed
- mõõdikuid on liiga palju
- Ressursside kasutamise puudused
- liiga vähe ressursse – ebareaalne strateegia
- ressursside eraldamisel ei peeta silmas strateegilisi eesmärke
- Tagasiside probleemid
- Korrigeerivad toimingud ei baseeru tegelikel tulemustel
- lisatasud ei ole seotud strateegia elluviimisega
- Rakendamisprobleemid (süsteemi “kütte” puudumine)
- ebapiisav eestvedamine
- aja ja muude ressursside ebapiisav rakendamine
5. Millised on täideviimise 6 sammu?
Arvesta kõigi asjaosaliste huvidega – huvigrupid
Keskendu metsikult tähtsale – eesmärgistamine
Keskendu õigetele tegevustele – prognoosivad mõõdikud
Seo eesmärgid ja tegevused omavahel katkematuks ahelaks
Loo punktitabloo – kontroll ja arenguvisuaal
Vii sisse aruandlus - koosolekurütm
6. Mis on tulemusmõõdik, kirjutage valem?
Tulemusmõõdikud
näitavad, kas eesmärk on saavutatud. Need peaks kirja panema
stiilis X-ist Y-ni ja mis ajaks.
VII loengu
kordamisküsimused
1. Mis on organisatsioonikultuur?
Organisatsioonikultuur
on rahvuskultuuri subkultuur:
- Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia
- Kuid loob juurde organisatsiooni tegevusega seotud normid, väärtused ja baasarusaamad
2. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid ?
Organisatsioonikultuuri
avaldusvormid:
- Sümbolid
- Keel
- Jutud ja jutustused
- Tegevuspraktikad ja kombed
3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid ?
Tehiskeskkond
- Tehnoloogia
- Kujundatud keskkond
- Tajutavad käitumismudelid
Väärtushinnangud
- Kindel füüsiline keskkond
- Kindel kokkulepe
Peamised
arusaamad
- Suhe keskkonda
- Suhe reaalsusesse
- Suhe inimestesse
- Suhe aktiivsusesse
- Suhe inimsuhetesse
4. Millised on organisatsioonikultuuri
funktsioonid?
- Organisatsiooni identiteet
- Kollektiivne pühendumus
- Sotsiaalne stabiilsus
- Vahend maailma mõistmiseks
5. Milline on tugev ja milline on nõrk
organisatsioonikultuur?
TUGEV
ORGANISATSIOONIKULTUUR:
- Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi
- Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne
- Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõltuvus
- Tugevad kollektivistlikud tendentsid – organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad
Nõrk
organisatsioonikultuur on vastupidine
6. Mis on grupp ja mis on meeskond ?
- Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid.
- Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest sellele.
- Meeskonda ja gruppi eristatakse teineteisest, olenevalt selle juhi ja töötaja positsioonist, eesmärkidest ja tegevusest.
- Meeskonnal on grupi tunnused kuid iga grupp ei ole veel meeskond
- Meeskond erineb grupist eelkõige selle poolest, et ta saavutab kõrgeid töötulemusi ühiste eesmärkide ning meeskonnaliikmete ühise pühendunud töö ja vastutuse kaudu. Win-Win mõtlemine
- Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele.
Määratletakse
eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine,
rollide jaotus – liidri esilekerkimine
Võitlus ja
konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb
vaenulikust suhetes
- Norming – normaliseerumine
Aktsepteeritakse
erinevaid arvamusi , iseloome ja inimesi – eesmärk muutub
oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad
positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama
Rollid paigas,
vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid
paigas – seal tulemus ok
VIII loengu
kordamisküsimused
1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!
Organisatsiooni
areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut
näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte
tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või
kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid
ärimudeli edukuse mõõt.
Organisatsiooni
areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub sisemiste
tegurite ja väliskeskkonna koosmõjust.
Organisatsiooni
arendamine on juhtide poolt tehtav teadlik töö organisatsiooni
täiustamiseks, vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks.
2. Kuidas erinevad kasv ja areng?
Kasv
on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal
on ettevõtte eesmärgiks ellujäämine, kuid kasvu ajal eesmärgiks
käibe kasv.
Kasv
– nähtuse (süsteemi) arenemine või suurenemine eeskätt temast
endast olenevatest asjaoludest, millele välistegurid võivad
avaldada olulist mõju, seda soodustada või takistada, ent mida nad
ei suuda esmaselt esile kutsuda. Areng – süsteemi üleminek
kvalitiivsest olekust täiuslikumasse.
3. Millised on Van de Ven ja Poole
järgimuudatusprotsesside 4 loogikat? Kirjeldage kõiki
põhjalikumalt?
Elutsükliline
- Muutuse protsess on reguleeritud (geneetiline kood või
programmeeritud areng) ning see liigutab organisatsiooni
olemasolevast algpositsioonist lõpp-punkti, mis on defineeritud
praeguses hetkes . Muutus on kinnine tsükkel, mis on jaotatud
etappideks ning ei ole võimalik minna järgmisesse etappi , kui eelmine faas pole läbitud. Muutus on seotud ühe ühiku e
organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma
identiteedi.
Teleoloogiline
teooria baseerub eeldusel , et areng on seotud konkreetse eesmärgi
või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed
omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et
midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk,
saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt
elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises
järjekorras või millises trajektooris peaks areng kulgema.
Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad
pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad
kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut.
Evolutsiooniline
– Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud
kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus.
Areng on tingitud 3-st komponendist : keskkonnaga kohanemine , konkurents , ressursside piiratus . Evolutsiooniteooria järgi
tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus
kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini
kohanenud.
4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu
mudelit.
- Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge.
- Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega:
- Kasv loovusega -> eestvedamise kriis
- Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis
- Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis
- Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis
- Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks
- Kasv organisatsioonidevahelise koostööga – Greiner lisas selle hiljem
5. Mis on õppiv organisatsioon?
Õppiv
organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas
dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii
inimesed, kui ka organisatsioon tervikuna on pidevalt kestvas
õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist
:
- Teadmised, oskused ja võimed – Org liikmed arendavad pidevalt uusi teadmisi , oskusi ja võimeid, mis muudavad seniseid teadmisi ja arusaamu.
- Teadlikkus ja vastuvõtlikkus – uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikkuse tase
- Suhtumine ja veendumused – aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused
Baseerub
viiel juhtival põhimõttel: isiklik professionaalsus ,
mõtlemismudelid, ühine nägemus, meeskonnaõpe, süsteemne
mõtlemine.
6. Mis on organisatsiooniline inerts?
Organisatsiooniline inertsus on takistus, mis seisab ees organisatsiooni muutmisel.
Mida vanem ja suurem on organisatsioon, seda inertsem ning seda
keerulisem on neid muuta ja arengut läbi viia. Organisatsioonide
võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga.
Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. Nooremad ja väiksemad org-d reageerivad muutustele paremini.
IX loengu
kordamisküsimused
1. Mis on eestvedamine?
- Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. (Üksvärav 2004)
- Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. ( Mullins 1993)
2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate
gruppi?
- Isikuomaduste teooria
- Erilise isiksuse teooria
- Liidri roll
- Käitumuslikud teooriad
- Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks
- Eestvedamis(juhtimis)stiilid
- Situatsiooni ehk olukorrateooriad
3. Mis on erilise isiksuse teooria?
- Liidriks sünnitakse, mitte saadakse
- Sadade isiksuseomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina
- Kaks eestvedaja tüüpi:
- Traditsioonilised liidrid – selleks sünnitakse (troonipärijad)
- Karismaatilised liidrid – rahva hulgast esile tõusnud
4. Kirjeldage lühidalt Hershey-Blanchardi
mudelit (pikk küsimus)
Idee
selles, et juht peaks olema kameeleon, kuigi tal on teatud suundumus.
Meeskonnal on 4 arenguastet, mis käib koos erineva juhtimisstiiliga
ja juht peab suutma muuta oma juhtimisstiili vastavalt sellele.
Suhetele
orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud
neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja
delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering
mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on.
Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate
valmisolekust.
- Käskiv – mõttekas, kui grupp alles tekkiv, luuakse organisatsiooni, ka kriisiolukorras, kulukas , ei kasuta inimeste enda mõtlemisvõimet. Kui alluvad ei ole valmis ega oska oma ülesandeid täita, peaks juht valima käskimise.
- Müümine – alluvad midagi teavad ja oskavad, aga on vaja rohkem toetada, motiveeritakse, antakse täpselt ette vahendid ja võimalused. Kui alluvad on juba üht-teist omandanud, tuleks üle minna müümisstiilile.
- Osalemine – suhtlev stiil, kus alluvad on valmis, aga ei julge teha, kuigi nad on professionaalid juba. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse.
- Delegeerimis – inimesed oskavad, tahavad, on motiveeritud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima.
5. Kirjeldage eestvedamise protsessi
KAASAHAARAMINE:
- Inimeste kaasamine neid mõjutavate otsuste tegemisse
- Nõuküsimine
- Üksteise ideede, oletuste tugevate ja nõrkade külgede üle arutamine
SELGITAMINE :
- Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele seotud osapooltele
SELGETE OTSUSTE
TEGEMINE:
- Kui ükskord on otsus tehtud, tuleb see selgelt ja otsekoheselt viia kohale kõigini, keda see puudutab
6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest
erinevad Hershey-Blanchardi ja Blake-Mountoni mudelid?
Blake-Moutoni
maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni
maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi,
Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht
mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi
orienteeritust inimestele (kõrge-madal) ning teisel teljel
orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal).
7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid?
Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt:
kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili)
Ühte stiili ei
saa teisele eelistada, kõigel on miskit head. Olenemata eestvedamise
stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil
sobib antud situatsiooniga.
X loengu
kordamisküsimused
1. Milline on motiveerimise definitsioon?
Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõu olemasolu
indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas, mis
rahuldaksid tema vajadusi või ootusi. (Mullins, 1993)
2. Mis on motivatsiooni olemus?
- Individuaalne fenomen
- Kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad käsitleda iga inimest erinevalt
- Tahtel põhinev, kavatsuslik
- Motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitut tegusemisviisides
- Mitmetahuline
- Mis paneb inimesed tegutsema
- Kui suur on tegusemise tung
- Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist
- Motivatsioon ise ei ole käitumine ega tegutsemine.
- Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises, mis omakorda sõltub sisemistest ja välimistest faktoritest, mis mõjutavad inimese käitumisvalikuid
- Väline motivatsioon
- Käegakatsutav: palk, preemiad, soodustused, töötingimused, tööleping , töökeskkond jne.
- Sisemine motivatsioon
- Psühholoogiline: väljakutse, tunnustus, hoolimine, saavutamisvajadus, edevus jne.
Inimesed
käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende
tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest
Sooritus
= funktsioon (võimed x motivatsioon)
3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat
4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat!
Ootuste
teooria
järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest , vaid tähtsad on ka
ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust,
kui tõenäosena arvab ta sellele tulemusele jõudmist ning kuivõrd
võimekaks töötaja hindab end oodatavat tulemust saavutama . Inimene
analüüsib oma ootusi ning hinnang näitab, kui väärtuslik on
konkreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu
kompenseerib vaeva?).
Võrdsuse
teooria
puhul iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele
vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja
saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab
suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi
(kui teiste olukord on halvem kui tal).
5. Kes oli Abraham Maslow?
Abraham Maslow
oli ameerika psühholoog, kes lõi inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni. Seda kujutatakse püramiidina.
6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda
(pikk küsimus)
Maslow
väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt. Kui madalamate
tasandite nõudmised on täidetud, saab tegeleda kõrgemate tasandite
vajadustega.
1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne
rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused
2. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus,
samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes
3. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi,
ühtekuuluvustunne ja sõprus
4. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu
enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised
lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu
5. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus ; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline
jõudma.
Maslow
jagas vajaduste tasandid omakorda kaheks: madalama astme vajadused
(füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme
vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused).
Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused
rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt.
Inimesel
on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja
kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused
on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. Iga
inimene peaks tegema seda, mida ta kõige paremini oskab ja mis talle
kõige paremini sobib. Nii on ta kõige õnnelikum ja produktiivsem.
Põhimõte see, et tee seda, mis sind õnnelikuks teeb. Iga järgnev
tase sõltub eelmisest.
7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt
Herzbergi
arvates on olemas kaks teooriat: töö ja rahulolu teooria. Mõned
varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui
kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Hooldavad tegurid on töötasu,
tööturvalisus, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus,
inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet jms.
Motiveerivad
tegurid on saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine,
enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus
jms.
Lihtsam
on tegeleda rahulolematuse tekitajate vähendamisega! Rahulolu
puudumine ei tähenda veel rahulolematust . Negatiivsete ilmingute
kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist.
XI loengu
kordamisküsimused
1. Nimetage vähemalt kolm juhtimise vertikaalset
osategevust.
- Otsustamine
- Koordineerimine
- Delegeerimine
- Vastutamine
- Suhtlemine
2. Mis on dilemma?
Dilemma on
probleem (sundvalik), millel on kaks enam-vähem võrdset võimalust.
3. Mis on polüemma?
Olukord, kus
inimesel tuleb valida rohkem kui kahe erineva valikuvariandi vahel.
4. Millised tegurid mõjutavad otsustamist?
Kognitiivne eelarvamuslikkus
- Otsustatakse eelneva kogemuse põhjal
- Ei taheta otsustada kuna palju on tehtud
- Analoogia põhjal otsustamine
- Liiga väheste andmete põhjal otsustamine
- Kontrolli illusioon
Grupimõtlemine
- Väheste domineerivate isikute esiletõus
- Edasi-tagasi otsuste veeretamine
- Ajakadu
- Eesmärgi hägustumine
- Grupi liikmete mõju
- Suurem ajupotentsiaal
- Erinevad nägemused
- Suurem arusaam asjade olemusest
- Osalejad õpivad otsustamist
- Lihtsam otsuse aktsepteerimine
5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu?
Koordineerimise
mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi
siseselt kui väliselt.
Koordineerimise
sisu: süsteemi liikmete vastastikune sõltuvus (kooskõlastamine,
joondamine, kokkusobitamine, kooshoidmine).
6. Mis on kommunikatsioon?
Kommunikatsioon
on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni
vahetus. Sisaldab suhtlemist – sõnumi edastamine mingi
suhtlemisviisi abil saajalt vastuvõtjale.
XII loengu
kordamisküsimused
1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus
organisatsiooni ja juhtimisteooriasse?
Peter Drucker oli
juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks , nagu me seda tänapäeval tunneme . Tema arvates on
inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on
nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat –
1954 „The Practise of Mangement“.
2. Millised olid klassikalise teadusliku
koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad
esindajad?
Koolkonna
huvide keskmes oli organisatsioon ja selle üleshitus. Organisatsioon
jaotati osadeks ja püüti leida omavahelisi seoseid ja
seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati
rusikareeglid. Tuntuim esindaja Frederick Taylor. Seisukohad:
- Töötajaid tuleb hoolega valida – oskused peavad vastama tööle
- Tööd tuleb teaduslikult uurida
- Töötajaid tuleb hästi treenida
- Töötajaid tuleb töö planeerimisel innustada
3. Millised olid klassikalise administratiivse
koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad
esindajad?
Tuntuim
esindaja oli Henry Fayol, seisukohad:
- Tööjaotus
- Vastutus
- Distsipliin
- Käsuliin
- Eesmärgile suunatus
- Isiklikud eesmärgid peavad alluma organisatsiooni eesmärkidele
- Õiglane tasustamine
- Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaal
- Vastutuse suurenemine tipu suunas
- Kord
- Võrdsed reeglid
- Personali voolavuse vähendamine
- Initsiatiivi tunnustamine
- Meeskonnatöö vaim
4. Millised olid klassikalise bürokraatliku
koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad
esindajad?
Tuntuim
esindaja Max Weber , organisatsioonis peaks olema:
- Selge tööjaotus
- Selge hierarhia
- Formaalsed reeglid ja protseduurid
- Süsteemne tulemuste alusel edutamine
Nimetatakse
ka publikuefektiks – sotsiaalpsühholoogiline nähtus, mille
kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse
tulemusi.
6. Milline oli Douglas McGregori panus
juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad?
Ta
eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on
kahte tüüpi inimesi). Neid tuleb erinevalt juhtida.
- Ühed on passiivsed ja neid tuleb pidevalt kontrollida
- Teised on aktiivsed ja võtavad ise initsiatiivi
XIII loengu
kordamisküsimused
1. Mille poolest erineb coaching traditsioonilisest juhtimisest?
Coaching
arendab teadlikkust ja vastutust. See suurendab inimestes
emotsionaalset intelligentsi (EQ) (tunnustus jms). Seevastu
traditsiooniline juhtimine rõhub tulemusele ning teadmistele (IQ)
2. Kirjeldage GROW mudelit!
XIV-XV loengu
kordamisküsimused
1. Millised kolm kõige olulisemat tegurit, mis
mõjutavad juhtimise ja äri arengut järgneva 10-20 aasta jooksulu?
Globaliseerumine:
Muudatused populatsiooniökoloogias
Tehnoloogia areng
2. Millised on Alexander ja Wilson ’i järgi 5
vajalikku võimekust, et olla edukas rahvusvaheline juht?
Heightened self-awareness
The habit of inviting feedback
A thirst for learning
Work -life integration
Respect for differences in others
3. Millised on tuleviku „suur“ -
organisatsioonide funktsioneerimise 4 olulist põhimõtet (faktorit)?
Act like a Small company
Create the Urgency for Innovation
Create a Lean , Value -Added Corporate Function
Create an Energizing Culture
4. Millised on tõenäolised edukate ja kasvavate
tulevikuäride valdkonnad?
- Seiklused müügiks
- Koosolemise, sõpruse, armastuse turg
- Hoolitsuse turg
- Kes-ma –olen turg
- Meelerahu turg
- Veendumuste turg
5. Milline on tuleviku töötaja Nordström ja
Ridderstrale järgi?
Tuleviku töötaja
on paindlik, kellel pole raskusi uute ülesannetega kohaneda.
XIV loengu
kordamisküsimused
1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust
Covey järgi?
harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine
Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua.
Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid
kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss
väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad,
tingimused, nende keskkond.
Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe,
parandatakse ja võetakse õppust.
harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades
Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on
nii suurte, elu suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste
tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja
arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid.
harjumus: Oskus seada tähtsaim esikohale
See
on 1. ja 2. harjumuse rakendamine päevast päeva. Tuleb keskenduda
oluliste ja mõõdetavade eesmärkide elluviimisele. Asjade
elluviimine on esmatähtis, aeg selleks on planeeritud ja
ebaolulistele tegevustele öeldakse EI.
harjumus: Võidan-võidan põhimõtte rakendamine
See tähendab, et suhtes või äris teiste inimestega tuleb püüelda
olukorra poole, kus võidavad mõlemad. Nii saadakse vastastikust
kasu ja õpitakse teineteiselt.
harjumus: Püüe kõigepealt ise mõista ja alles siis oodata, et teine sind mõistaks.
See eeldab empaatiavõimet ehk oskust vaadata asju teise
inimese seisukohalt. Teise inimese mõistmise puhul saab oma ideed
esitada tema maailmanägemuse ja huvide kontekstis – nii on need
tema jaoks selgemad ja vastuvõetavamad.
harjumus: Sünergia loomine.
Sünergia põhiolemus on inimeste vaimsete, emotsionaalsete ja
psühholoogiliste erinevuste väärtustamine ning rakendamine
probleemi lahenduste otsimisel.
harjumus: Uuenemine
See
on elu nelja põhidimensiooni – füüsilise, sotsiaalse, vaimse ja
hingelise – regulaarne , tasakaalustatud uuendamine. Ühe ala
unarussejätmine mõjub negatiivselt kõigile ülejäänutele.
See
nõuab õppimist, vastutusvõimet ja tegutsemist . Enda pidev
arendamine kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues
dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel.
2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering?
Huvideringi
kuulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb.
Mõjuulatusringi
kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette
võtta. Mõju-ulatusringis püsimise eelduseks on proaktiivsus ning
tasapisi see ring suureneb ja suureneb.
3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja
kirjeldage seda (pikk küsimus)!
I
Olulised ja pakilised - Millised on need tegevused, mille
tegemata jätmine põhjustaks suuri katastroofe?
II
Olulised ja mittepakilised - Millised on need tegevused, mida
kogu aeg ei tehta , kuid mille regulaarne tegemine muudaks olukorda
pikemas perspektiivis paremaks ning aitaks ennetada suuremaid katastroofe?
III
Ebaolulised ja mittepakilised - Millised on need tegevused, mis
pole nii vajalikud, kuid mida on meeldiv teha?
IV
Ebaolulised ja pakilised - Millised on need tegevused, mida
tuleks teha, lähtudes “igapäevastest vajadustest” ja teiste
inimeste ootustest?
Oluline
on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb.
Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II
veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi
tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus.
28
Kõik kommentaarid