Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtimine TMO0010 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused?
  • Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused?
  • Mis on juhtimine eesmärkide kaudu MBO?
  • Kes oli Peter Drucker?
  • Milline on planeerimise definitsioon?
  • Millistele põhiküsimustele organiseerimise juures vastata tuleb?
  • Mis on sünergeetiline efekt?
  • Mis on ressursisünergia?
  • Mis on kultuurisünergia?
  • Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema panus juhtimisteadusesse?
  • Mis on organisatsiooni disaini mõte?
  • Mis on juhtimisulatus ja mis on juhtimistasand?
  • Mis on riviorganisatsioon ja mis on staabiorganisatsioon?
  • Millised on protsesside juures kriitilised näitajad?
  • Mis on protseduuranalüüs?
  • Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse?
  • Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse?
  • Milline on strateegilise juhtimise protsess?
  • Mille poolest erinevad missioon ja visioon?
  • Mis on kriitilised edutegurid?
  • Mida tähendab PEST-G?
  • Millised on täideviimise 6 sammu?
  • Mis on tulemusmõõdik kirjutage valem?
  • Mis on organisatsioonikultuur?
  • Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid?
  • Millised on organisatsioonikultuuri tasandid?
  • Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid?
  • Milline on tugev ja milline on nõrk organisatsioonikultuur?
  • Mis on grupp ja mis on meeskond?
  • Millised on grupi arenguastmed?
  • Kuidas erinevad kasv ja areng?
  • Millised on Van de Ven ja Poole järgimuudatusprotsesside 4 loogikat?
  • Mis on õppiv organisatsioon?
  • Mis on organisatsiooniline inerts?
  • Mis on eestvedamine?
  • Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi?
  • Mis on erilise isiksuse teooria?
  • Millised on põhilised eestvedmisstiilid?
  • Milline on motiveerimise definitsioon?
  • Mis on motivatsiooni olemus?
  • Kes oli Abraham Maslow?
  • Mis on polüemma?
  • Millised tegurid mõjutavad otsustamist?
  • Mis on koordineerimise mõte ja sisu?
  • Mis on kommunikatsioon?
  • Kes olid koolkonna tuntumad esindajad?
  • Mis on Hawthorne effect"?
  • Mille poolest erineb coaching traditsioonilisest juhtimisest?
  • Milline on tuleviku töötaja Nordström ja Ridderstrale järgi?
  • Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi?
  • Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering?
Juhtimine TMO0010

I loengu kordamisküsimused

1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon.

Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel . („Juhtimise alused” Ruth Alas )

Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??)

2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon.

Organisatsioon on inimgrupp , kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. („Juhtimise alused” Ruth Alas).

Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. ( Raoul Üksvärav)

3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust.

McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu:
Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE
Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS , STAFF , VALUES

4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused ? Kirjeldage lühidalt nende olemust.

  • Kavandamine/ planeerimine – eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine
  • Organiseerimine – kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine
  • Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine
  • Eestvedamine – töötajate motiveerimine

5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.

  • Otsustamine – juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks
  • Koordineerimine – juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja kõneleja rollis annab infot neile, kes organisatsiooni ei kuulu
  • Suhtlemine – juht esindab organisatsiooni väljaspool, teeb ametlikke tänuavaldusi töötajatele, motiveerib allujaid, ühendab nende vajadused organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega
  • Delegeerimine – juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli
  • Vastutamine – juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid

II loengu kordamisküsimused

1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid

  • to forecast and plan – planeerimine
  • to organize – organiseerimine
  • to command ( direct - lead ) – eestvedamine
  • to coordinate – koordineerimine
  • to control - kontrollimine

2. Seletage Demingi ringi mõtet

Õppiva organisatsiooni meetod arengu tagamiseks - Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel
  • Planeeri (Plan) – (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete ja organisatsiooni poliitikaga kooskõlas olevate tulemuste saavutamiseks.
  • Teosta (Do) – (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda protsessid/tegevused.
  • Kontrolli/uuri ( Check ) – (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) jälgi ja mõõda protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused.
  • Korrigeeri (Act) – ( kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist .

3. Mis on juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)?

Management By Objectives – MBO, Drucker 1954
  • Organisatsiooni eesmärkide väljaselgitamine
  • Organisatsiooni struktuuri ülevaatamine
  • Alluvate osalemine eesmärkide püstitamisel
  • Efektiivne mõõdikute süsteem
  • Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse planeerimine
  • Eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse muutmine ja/või täiustamine
  • Organisatsiooni eesmärkide võrdlemine reaalse tulemusega

4. Kes oli Peter Drucker?

Peter Ducker oli ameerika juhtimisteadlane, - konsultant ja –kirjanik, kes kirjutas raamatu „Mnagement by Objectives“, kus ta kirjutab, kuidas juhtida organisatsiooni eesmärkide kaudu.
Tema üheks põhipostulaadiks oli, et inimesed on organisatsioonide kõige väärtuslikum ressurss ja juhtide põhiliseks ülesandeks on tegeleda nende potentsiaali arendamisega ning nendelt tegutsemispiirangute eemaldamisega.

5. Kirjeldage kontrollimisprotsessi


6. Milline on planeerimise definitsioon?

  • Planeerimine on juhtimisprotsess , mis hõlmab eesmärkide püstitamist, ülesannete ja tegevuste kindlaksmääramist ning ressursside hindamist ja jagamist nimetatud eesmärkide saavutamiseks
  • Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsioonilise tegevuse mõtte.
  • Planeerimine on eesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste kindlaksmääramine (Alas).

7. Defineerige organiseerimine!

  • Organiseerimine on plaani elluviimiseks vajalike ressursside jagamine ja tegevuste korraldamine ning jaotamine vastavalt organisatsiooni ülesehitusele
  • Organiseerimine on juhtimisfunktsioon, mille eesmärgiks on:
    • tegevuse koordineerimine formaalsete reeglite ja ettevõtte struktuuri kujundamise kaudu
    • pidevalt hoolitseda kõikide protsesside stabiilse ja ladusa funktsioneerimise eest
    • täiustada, muuta, arendada kahte eelnevat määratlust

8. Millistele põhiküsimustele organiseerimise juures vastata tuleb?


  • Miks?
  • Kuidas?
  • Mida?
  • Millega
  • Kes?
  • Kus?
  • Millal?

    9. Nimetage planeerimise liigid ja kirjeldage neid lühidalt.


  • Strateegiline planeerimine
    • Tippjuhtkond seab prioriteedid ja sammud, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks)
    • Üldsõnalised plaanid
    • Kavandatud 5-10 aasta peale

  • Taktikaline planeerimine
    • Strateegiliste plaanide osad – konkreetsed ressursse ja inimesi arvestavad plaanid
    • Keskastmejuhid seavad plaanid, mille eesmärk on täita osa strateegilisest plaanist
    • Kestus mõnest kuust paari aastani

  • Operatiivne planeerimine
    • Taktikaliste plaanide osad, mis on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele
    • Madalama tasandi juhid seavad lühiajalisi plaane , mis haaravad väikese arvu tegevusi
    • Kavandatud vähema kui ühe aasta peale.

    10. Nimetage ja kirjeldage vähemalt 5 kontrollimeetodit.

    III loengu kordamisküsimused

    1. Mis on sünergeetiline efekt?

    Saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes (1+1+1 > 3)
    Sünergia liigid:
    • Organisatsioonisünergia
    • Ressursisünergia
    • Kultuurisünergia
    Sünergia on meeskonna samasuunaline ja ühise eesmärgi saavutamiseks koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu.

    2. Mis on ressursisünergia?

    Organisatsioonil on kasutada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades.

    3. Mis on kultuurisünergia?

    Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist.

    4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni!


  • Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid:
    • Variatsioonid – põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega
    • Valik – parimad toimivad lahendused vastavalt ressurssidele
    • Säilimine – need, kes kõige paremini muutustele kohanenud
    • Võitlus – konkureerimine

  • Populatsiooniökoloogia
    • Majandustsüklid – majandustõus vs langus
    • Piiratud ressursid – ressursside õige kasutamine
    • Rajasõltuvus – ei suudeta uusi ideid genereerida

  • Evolutsiooni tasemed :
    • Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon
    • Organisatsiooni kui terviku evolutsioon
    • Organisatsiooni sisene evolutsioon

    5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi

    Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond .

    6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja kirjeldage kõiki lühidalt


  • Makrokeskkonda mõjutavad:
    • rahvusvahelisus
    • majanduslik olukord
    • sotsiaal-kultuuriline taust
    • poliitilised vaated
    • tehnoloogiline areng

  • Mikrokeskkonna moodustavad:

  • Sisekeskkonna moodustavad:
    • töötajad
    • juhtimine
    • kultuur
    • strateegia
    • struktuur
    • oskustest ja teadmistest
    • süsteemidest
    • ühistest väärtustest

    7. Kirjeldage formaalset ja informaalset organisatsiooni

    • formaalne organisatsioon – kindel struktuur ja eesmärgid
      • Ametlikult kinnitatud juhid
      • Struktuursed suhted
      • Visuaalselt väljajoonistunud organisatsiooni struktuur
    • informaalne organisatsioon – struktuur puudub
      • Mitteametlikud suhted ja interaktsioon . Reeglid ise loodud
      • Sotsialiseerumine – inimesed, kes meeldivad ja kes ei meeldi.
      • Juhid võivad olla mitteametlikud

    8. Nimetage vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki Gerndorfi jaotuse järgi, tooge igast liigist näide.


  • Avalik sektor – riik ja kohalikud omavalitsused (kõik mis ei ole lubatud, on keelatud)
  • Erasektor – äriühingud, mittetulundusühingud jm (kõik mis ei ole keelatud, on lubatud)
  • Usuorganisatsioonid
  • Sõjavägi – juht määratakse. Täpne struktuur ja käsuliin
  • Vabatahtlikud organisatsioonid
  • Loovusele suunatud organisatsioonid
  • Ülikoolid
  • Perekond
  • Meditsiiniorganisatsioonid – eetika ja äri dilemma
  • Salaorganisatsioonid

    IV loengu kordamisküsimused

    1. Kes oli Alfred Chandler ja milline on tema panus juhtimisteadusesse? Nimetage olulisemad teosed.

    Strateegilise juhtimise teadusliku analüüsi alguseks peetakse eelmise sajandi keskpaika kui organisatsiooniteoreetik Alfred Chandler kirjutas 1962. aastal oma raamatu „Strategy and Structure: Chapters in the History of the Industrial Enterprise ”, kus ta väitis, et organisatsioonid peaksid alati enne struktuuris muudatuste tegemist paika panema oma strateegilised sihid. Esimesena kirjutas, et org. struktuur on seotud disainiga. Strateegia määrab struktuuri! Veel kirjutas ta 1977. aastal teose pealkirjaga „The Visible Hand : The Managerial Revolution in American Business“.

    2. Mis on organisatsiooni disaini mõte?

    Organisatsiooni disain võtab kokku organisatsiooni ülesehituse. Struktuur on disaini üks osa, sinna kuuluvad ka erinevad süsteemid ja protsessid sellest, kuidas ettevõte toimib. Lihtsalt struktuuri muutmine organisatsiooni olukorda paremaks ei tee.
    Ettevõtte organisatsioon peaks aitama olemasolevate vahenditega saavutada parimat võimalikku tulemust. Et seda saavutada on tarvis:
    • ettevõtte võimalikult ratsionaalselt üles ehitada
      • struktuur
    • kehtestada reeglid, mis muudavad tegevuse ratsionaalseks
      • protsessid

    3. Defineerige organisatsiooni struktuur!

    • Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel (Kreitner 2006).
    • Organisatsiooni struktuur määrab kindlaks ametikohad ja struktuuriüksused ning nendevahelised alluvus- ja koordineermissuhted.
    • Organisatsiooni struktuuri graafiliseks väljenduseks on organisatsiooni skeem ( juhtimisskeem ).
    • Organisatsiooni struktuur:
      • ei tööta ise, aga võib vastu töötada eesmärkidele
      • on vahend organisatsiooni kiireks mõistmiseks välisvaatlejale
      • on vahend alluvussuhete ja funktsionaalse tööjaotuse selgitamiseks uustulnukale

    4. Mis on juhtimisulatus ja mis on juhtimistasand ?

    • Juhtimisulatus on alluvate arv, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Juhtimisulatus omab otsest ja suurt mõju juhtimise tõhususele.
      • Kitsas juhtimisulatus – väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid.
      • Lai juhtimisulatus – suur arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning vähe juhtimistasandeid.
    • Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate ametikohtade kogum.

    5. Joonistage kitsa juhtimisulatusega struktuur, iseloomustage seda, mille poolest hea, mille poolest jätab soovida .

    Kitsas juhtimisulatus – väike arv inimesi ühe juhi juhtida ja kontrollida ning palju juhtimistasandeid.
    Eelised:
    • Tihe vahetu kontroll
    • Väiksem jooksva töö koormus
    • Rohkem aega strateegiale
    • Ei nõua kõrget juhtimisalast
    • kvalifikatsiooni
    Puudused:
    • Rohkem juhte
    • Suuremad juhtimiskulud
    • Probleemid suhtlemise ja koordineerimisega

    6. Mis on riviorganisatsioon ja mis on staabiorganisatsioon?

    RIVI – kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest (põhitegevuse) ametikohtadest ja allüksustest. Riviorganisatsiooni põhiülesandeks on nende tööde ja toimingute täideviimine, s.o. toodete valmistamine või teenuste osutamine, milleks ettevõte on loodud.
    STAAP – staabiorganisatsioon kujutab endast ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Staabi peaülesandeke on varustada rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega.

    7. Esitage Graiciunase valem, kirjeldage seda.

    Graiciunias – mingisugusel tasandil pole juht enam tõhus. Alluvate arvust sõltuvalt kasvab suhete/sidemete arv. Juhina töötades peame arvestama, et juhina enda suhet alluvaga ja alluva suhet endaga ning lisaks ka alluvate omavahelisi suhteid. Kõige efektiivsem juhtimisel alluvate arv on 5-7 inimest.
    See on juhtimisulatusest tulenev seos: vahetute alluvate sidemete arv kasvab kiiresti ehk juhi alluvate arv on tunduvalt väiksem, kui sidemete arv. (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme).
    n – vahetult alluvate arv

    8. Joonistage lihtne protsessi skeem


    9. Millised on protsesside juures kriitilised näitajad?

    • Aeg
    • Kulud
    • Kvaliteet

    10. Mis on protseduuranalüüs?

    Protseduuranalüüs (1972-1974 – TTÜ, Kostel Gerndorf) on organisatsiooni täiustamise meetod, mille põhisisuks on protseduurireeglite koostamine, täiustamine ja ellurakendamine. Protseduurireegel on töökorralduslik dokument, mis näitab kuidas töö on organiseeritud. Protseduuranalüüs baseerub üldise süsteemiteooria põhimõtetel.

    V loengu kordamisküsimused

    1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse?

    Vene-Ameerika ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise planeerimise „isa”. Ajaloosse läinud Ansoffi maatriksiga, mis on üks põhilisi turunduse kontseptsioone.
    Lõi Ansoffi maatriksi – mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks jagad tooted ja turud ära, asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele organisatsioon üles ehitada.

    2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse?

    Majandusteadlane , konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga.
    Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat. Ettevõte saavutab konkurentsieelise kui ta sooritab ahelas olevaid tegevusi paremini ja väiksemate kuludega . 5F.

    3. Kirjelda 5 jõu (5F) mudelit.

    Porter jõudis järeldusele, et äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu mõju tulemusena:
    • Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht
    • Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1-2 ostjat)
    • Tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimised (mõjukas võib olla ainutarnija, kelle materjalile on palju nõudjaid)
    • Asenduskaubad teistest tootmisharudest
    • Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit

    4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda .

    • Disaini koolkond
    • Planeerimise koolkond
    • Positsioneerimise koolkond
    • Kognitiivne koolkond
    • Ettevõtluse koolkond
    • Õppimise koolkond
    • Võimu koolkond
    • Kultuuri koolkond
    • Keskkonna koolkond
    • Konfiguratsiooni koolkond

    5. Milline on strateegilise juhtimise protsess?


  • Määrata tegevusvaldkond
  • Luua visioon – pikaajaline nägemus
  • Võtta endale missioon
  • Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid
  • Strateegia kavandamine
  • Strateegia elluviimine
  • Kontrollimine ja kaasajastamine

    6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon?

    Visioon on strateegiline nägemus tulevikust , unistus , kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
    Visioon on nägemus, pikaajaline plaan, annab üldise arengusuuna. Ei ole konkreetne eesmärk.
    Missioon on organisatsiooni olemasolemise põhjuste, väärtuste, püüdluste ning tema ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõtte. Missioon näitab organisatsiooni ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes edu saavutada, väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Missioon sisaldab visiooni. Näitab, mille poolest erineb ta teistest samas tegevusharus tegutsejatest.
    Missioon on lühiajaline. Olemasolemise põhjus ja ärilise või sotsiaalse panuse lühike kokkuvõte.
    Missioon on lühike, kergesti arusaadav ja meeldejääv, paindlik, eristatav . Ei tohi segi ajada turundusreklaamiga. Peaks olema tegutsemapanev! Võiks olla sees aktiivne verb (pakkuma, tegema, aitama, looma vmt). Algul, kui brändi ei tunta, võiks missioon olla pikemasõnalisem.

    7. Mis on kriitilised edutegurid?

    Kriitilisi edutegureid on erialases kirjanduses lahti seletatud mitmeti:
    • need üksikud asjad, mis peavad hästi minema, et kindlustada organisatsioonile edu;
    • tegevusvaldkonnad , millele peab pöörama erilist tähelepanu, et saavutada edu;
    • tegurid, mis ennustavad projektile edu;
    • see piiratud arv valdkondi, kus head tulemused kindlustavad organisatsiooni konkurentsieelise.

    8. Mida tähendab PEST-G?

    Ettevõte toimimiskeskkonna (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, globaalne) analüüs. See on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.

    VI loengu kordamisküsimused

    1. Kirjeldage SWOT- TOWS analüüsi.

    Analüüs, millega pannakse kirja ettevõtte tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Kasutades nende 4 kategooria erinevaid variatsioone, määratakse ära, kas tuleks strateegiat alustada kohe, parandada end, vältida ohte või nö põgeneda ja koguda end.

    2. Kirjeldage Porteri väärtusketti.

    Väärtusketti sisendiks on ressursid, protsessiks on logistika, tootmine, turundus , edasimüük. Väljundiks on lõpptarbija. Ettevõte saavutab konkurentsieelise üksnes siis kui kui ta sooritab väärtusahelas olevaid tegevusi paremini ja väiksemate kuludega

    3. Kirjeldage Osderwalderi ärimudelit.

    Antud ärimudel aitab välja arendada uut või dokumenteerida juba olemasolevat ettevõtet. Selleks kasutatakse tabelit, kus kirjeldatakse firma väärtust, infrastruktuuri, kliente ja rahalisi võimalusi. Täpsemalt pannakse kirja põhipartnerid, põhitegevused, põhiressursid, milliseid väärtusi pakutakse, mille eest kliendid on nõus maksma, suhted klientidega, kes on ettevõtte (tähtsaimad) kliendid, põhilised kanalid.

    4. Nimetage täideviimise taksitused Kadaku järgi.

    • Kommunikatsiooniprobleemid
      • strateegia ei ole ositatud ega viidud töötajate ja juhtideni
      • eesmärkidest ei saad aru või on neid liiga palju
      • infosüsteemid on puudulikud
    • Mõõdikute kehtestamise puudused
      • mõõdikud on valed
      • mõõdikuid on liiga palju
    • Ressursside kasutamise puudused
      • liiga vähe ressursse – ebareaalne strateegia
      • ressursside eraldamisel ei peeta silmas strateegilisi eesmärke
    • Tagasiside probleemid
      • Korrigeerivad toimingud ei baseeru tegelikel tulemustel
      • lisatasud ei ole seotud strateegia elluviimisega
    • Rakendamisprobleemid (süsteemi “kütte” puudumine)
      • ebapiisav eestvedamine
      • aja ja muude ressursside ebapiisav rakendamine

    5. Millised on täideviimise 6 sammu?


  • Arvesta kõigi asjaosaliste huvidega – huvigrupid
  • Keskendu metsikult tähtsale – eesmärgistamine
  • Keskendu õigetele tegevustele – prognoosivad mõõdikud
  • Seo eesmärgid ja tegevused omavahel katkematuks ahelaks
  • Loo punktitabloo – kontroll ja arenguvisuaal
  • Vii sisse aruandlus - koosolekurütm

    6. Mis on tulemusmõõdik, kirjutage valem?

    Tulemusmõõdikud näitavad, kas eesmärk on saavutatud. Need peaks kirja panema stiilis X-ist Y-ni ja mis ajaks.

    VII loengu kordamisküsimused

    1. Mis on organisatsioonikultuur?

    Organisatsioonikultuur on rahvuskultuuri subkultuur:
    • Ta võtab üle rahvuskultuuri põhiideoloogia
    • Kuid loob juurde organisatsiooni tegevusega seotud normid, väärtused ja baasarusaamad

    2. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumisvormid ?

    Organisatsioonikultuuri avaldusvormid:
    • Sümbolid
    • Keel
    • Jutud ja jutustused
    • Tegevuspraktikad ja kombed

    3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid ?

    Tehiskeskkond
    • Tehnoloogia
    • Kujundatud keskkond
    • Tajutavad käitumismudelid
    Väärtushinnangud
    • Kindel füüsiline keskkond
    • Kindel kokkulepe
    Peamised arusaamad
    • Suhe keskkonda
    • Suhe reaalsusesse
    • Suhe inimestesse
    • Suhe aktiivsusesse
    • Suhe inimsuhetesse

    4. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid?

    • Organisatsiooni identiteet
    • Kollektiivne pühendumus
    • Sotsiaalne stabiilsus
    • Vahend maailma mõistmiseks

    5. Milline on tugev ja milline on nõrk organisatsioonikultuur?

    TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR:
    • Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi
    • Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne
    • Liikmete vajaduste rahuldamisel on kujunenud tugev vastastikune sõltuvus
    • Tugevad kollektivistlikud tendentsid – organisatsiooni vajadused on isiklikest tähtsamad
    Nõrk organisatsioonikultuur on vastupidine

    6. Mis on grupp ja mis on meeskond ?

    • Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid.
    • Meeskond on grupp, millel on selgesti määratletud ühine eesmärk, mille saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest sellele.
    • Meeskonda ja gruppi eristatakse teineteisest, olenevalt selle juhi ja töötaja positsioonist, eesmärkidest ja tegevusest.
    • Meeskonnal on grupi tunnused kuid iga grupp ei ole veel meeskond
    • Meeskond erineb grupist eelkõige selle poolest, et ta saavutab kõrgeid töötulemusi ühiste eesmärkide ning meeskonnaliikmete ühise pühendunud töö ja vastutuse kaudu. Win-Win mõtlemine
    • Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele.

    7. Millised on grupi arenguastmed ?

    Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine
    • Storming – tormamine
    Võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikust suhetes
    • Norming – normaliseerumine
    Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi , iseloome ja inimesi – eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama
    Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok

    VIII loengu kordamisküsimused

    1. Defineeri organisatsiooni arengu mõiste!

    Organisatsiooni areng on võimekuste areng. Organisatsiooni sisulist arengut näitab tema võimekuse säilimine ja edasiarenemine, mitte tema struktuuri ja protsesside laienemine. Kasumi ja käibe kasv või kahanemine ei ole organisatsiooni arengu näitaja vaid ärimudeli edukuse mõõt.
    Organisatsiooni areng on organisatsiooni muutumine ajas, mis sõltub sisemiste tegurite ja väliskeskkonna koosmõjust.
    Organisatsiooni arendamine on juhtide poolt tehtav teadlik töö organisatsiooni täiustamiseks, vajalike muudatuste planeerimiseks ja elluviimiseks.

    2. Kuidas erinevad kasv ja areng?

    Kasv on mõõdetav suurustes, kuid areng on võimekuse areng. Arengu ajal on ettevõtte eesmärgiks ellujäämine, kuid kasvu ajal eesmärgiks käibe kasv.
    Kasv – nähtuse (süsteemi) arenemine või suurenemine eeskätt temast endast olenevatest asjaoludest, millele välistegurid võivad avaldada olulist mõju, seda soodustada või takistada, ent mida nad ei suuda esmaselt esile kutsuda. Areng – süsteemi üleminek kvalitiivsest olekust täiuslikumasse.

    3. Millised on Van de Ven ja Poole järgimuudatusprotsesside 4 loogikat? Kirjeldage kõiki põhjalikumalt?

    Elutsükliline - Muutuse protsess on reguleeritud (geneetiline kood või programmeeritud areng) ning see liigutab organisatsiooni olemasolevast algpositsioonist lõpp-punkti, mis on defineeritud praeguses hetkes . Muutus on kinnine tsükkel, mis on jaotatud etappideks ning ei ole võimalik minna järgmisesse etappi , kui eelmine faas pole läbitud. Muutus on seotud ühe ühiku e organisatsiooniga, mis säilitab läbi kogu protsessi oma identiteedi.
    Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel , et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Üks ühik: Org sees inimesed omavahel on rahulolematud olemasoleva olukorraga, saadakse aru, et midagi on vaja muuta ja otsitakse parim lahendus, parim eesmärk, saavutatakse konsensus ja läbi koostöö viiakse see ellu. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektooris peaks areng kulgema.
    Dialektiline teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus (mitmekesises) maailmas, kus on vastastikku põrkuvad kaks erinevat arusaama. Areng toimub läbi konflikti. Mitu ühikut.
    Evolutsiooniline – Mitu ühikut. Muutused toimuvad organisatsiooni ja temaga seotud kogukondade, ühenduste ja ühiskonna vahel vastastikkuses koosmõjus. Areng on tingitud 3-st komponendist : keskkonnaga kohanemine , konkurents , ressursside piiratus . Evolutsiooniteooria järgi tegutsevad organisatsioonid piiratud ressursside keskkonnas, kus kõikide eesmärk on ellu jääda, need, kes kõige paremini kohanenud.

    4. Kirjeldage Greineri organisatsiooni arengu mudelit.

    • Elutsükliline muudatusprotsess, iga kriisi lahenduses peitub järgmise kriisi alge.
    • Kasvumudel koosneb viiest kasvufaasist, mis lõppevad erinevate põhjustega kriisidega:
    • Kasv loovusega -> eestvedamise kriis
    • Kasv juhtimisega -> autonoomia kriis
    • Kasv delegeerimisega -> kontrolli kriis
    • Kasv koordinatsiooniga -> punase lindi ehk koostöö kriis
    • Kasv koostööga -> selle koha pealt jäi mudel poolikuks
    • Kasv organisatsioonidevahelise koostööga – Greiner lisas selle hiljem

    5. Mis on õppiv organisatsioon?

    Õppiv organisatsioon on iga organiseeritud inimkogum, mis on pidevas dünaamilises arengus nii kogumi kui indiviidide tasandil. Nii inimesed, kui ka organisatsioon tervikuna on pidevalt kestvas õppimistsüklis, mis koosneb kolmest komponendist :
    • Teadmised, oskused ja võimed – Org liikmed arendavad pidevalt uusi teadmisi , oskusi ja võimeid, mis muudavad seniseid teadmisi ja arusaamu.
    • Teadlikkus ja vastuvõtlikkus – uute võimete arenedes tõuseb teadlikkuse ja vastuvõtlikkuse tase
    • Suhtumine ja veendumused – aja jooksul hakkavad inimesed mõistma maailma teisiti, tekivad uued veendumused
    Baseerub viiel juhtival põhimõttel: isiklik professionaalsus , mõtlemismudelid, ühine nägemus, meeskonnaõpe, süsteemne mõtlemine.

    6. Mis on organisatsiooniline inerts?

    Organisatsiooniline inertsus on takistus, mis seisab ees organisatsiooni muutmisel. Mida vanem ja suurem on organisatsioon, seda inertsem ning seda keerulisem on neid muuta ja arengut läbi viia. Organisatsioonide võime ja tahtmine muutuda väheneb koos nende arenguga. Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. Nooremad ja väiksemad org-d reageerivad muutustele paremini.

    IX loengu kordamisküsimused

    1. Mis on eestvedamine?

    • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. (Üksvärav 2004)
    • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. ( Mullins 1993)

    2. Millised on põhilised 3 eestvedamisteooriate gruppi?

    • Isikuomaduste teooria
      • Erilise isiksuse teooria
      • Liidri roll
    • Käitumuslikud teooriad
      • Ohio ja Michigani / Blake Moutoni maatriks
      • Eestvedamis(juhtimis)stiilid
    • Situatsiooni ehk olukorrateooriad

    3. Mis on erilise isiksuse teooria?

    • Liidriks sünnitakse, mitte saadakse
    • Sadade isiksuseomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina
    • Kaks eestvedaja tüüpi:
      • Traditsioonilised liidrid – selleks sünnitakse (troonipärijad)
      • Karismaatilised liidrid – rahva hulgast esile tõusnud

    4. Kirjeldage lühidalt Hershey-Blanchardi mudelit (pikk küsimus)


    Idee selles, et juht peaks olema kameeleon, kuigi tal on teatud suundumus. Meeskonnal on 4 arenguastet, mis käib koos erineva juhtimisstiiliga ja juht peab suutma muuta oma juhtimisstiili vastavalt sellele.
    Suhetele orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate valmisolekust.
    • Käskiv – mõttekas, kui grupp alles tekkiv, luuakse organisatsiooni, ka kriisiolukorras, kulukas , ei kasuta inimeste enda mõtlemisvõimet. Kui alluvad ei ole valmis ega oska oma ülesandeid täita, peaks juht valima käskimise.
    • Müümine – alluvad midagi teavad ja oskavad, aga on vaja rohkem toetada, motiveeritakse, antakse täpselt ette vahendid ja võimalused. Kui alluvad on juba üht-teist omandanud, tuleks üle minna müümisstiilile.
    • Osalemine – suhtlev stiil, kus alluvad on valmis, aga ei julge teha, kuigi nad on professionaalid juba. Oskuslikke, kuid mitte motiveeritud alluvaid tuleks kaasata otsustamisse.
    • Delegeerimis – inimesed oskavad, tahavad, on motiveeritud. Lõpptulemusena peab olema juhi ülesanne viia oma meeskond siia gruppi. Annab juhile võimaluse rohkem aega mõelda. Kui alluv on igati võimeline iseseisvalt töötama, tuleks hakata delegeerima.

    5. Kirjeldage eestvedamise protsessi

    KAASAHAARAMINE:
    • Inimeste kaasamine neid mõjutavate otsuste tegemisse
    • Nõuküsimine
    • Üksteise ideede, oletuste tugevate ja nõrkade külgede üle arutamine
    SELGITAMINE :
    • Otsuste tagamaade selgitamine kõikidele seotud osapooltele
    SELGETE OTSUSTE TEGEMINE:
    • Kui ükskord on otsus tehtud, tuleb see selgelt ja otsekoheselt viia kohale kõigini, keda see puudutab

    6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey-Blanchardi ja Blake-Mountoni mudelid?

    Blake-Moutoni maatriksil on 5 juhtimisstiili, Hersey-Blanchardil 4. Blake-Moutoni maatriks näitab juhtimisstiili juhi enda hinnangute järgi, Blanchardi maatriks aga vastavalt tegelikule olukorrale, kuidas juht mingis situatsioonis käitub. Mõlemad mudelid kujutavad juhi orienteeritust inimestele (kõrge-madal) ning teisel teljel orienteeritust tulemustele ja eesmärkidele (kõrge-madal).

    7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili)

    Ühte stiili ei saa teisele eelistada, kõigel on miskit head. Olenemata eestvedamise stiilist on edu saavutamine võimalik ainult juhul, kui see stiil sobib antud situatsiooniga.

    X loengu kordamisküsimused

    1. Milline on motiveerimise definitsioon?

    Motivatsiooni kui kontseptsiooni aluseks on mingi liikumapaneva jõu olemasolu indiviidi sees, mis ajendab teda tegutsema eesmärkide suunas, mis rahuldaksid tema vajadusi või ootusi. (Mullins, 1993)

    2. Mis on motivatsiooni olemus?

    • Individuaalne fenomen
      • Kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad käsitleda iga inimest erinevalt
    • Tahtel põhinev, kavatsuslik
      • Motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitut tegusemisviisides
    • Mitmetahuline
      • Mis paneb inimesed tegutsema
      • Kui suur on tegusemise tung
    • Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist
      • Motivatsioon ise ei ole käitumine ega tegutsemine.
      • Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises, mis omakorda sõltub sisemistest ja välimistest faktoritest, mis mõjutavad inimese käitumisvalikuid
    • Väline motivatsioon
      • Käegakatsutav: palk, preemiad, soodustused, töötingimused, tööleping , töökeskkond jne.
    • Sisemine motivatsioon
      • Psühholoogiline: väljakutse, tunnustus, hoolimine, saavutamisvajadus, edevus jne.
    Inimesed käituvad vastavalt sellele, mis ja kuidas neid motiveerib. Nende tulemused sõltuvad oskuste ja motivatsiooni tasemest
    Sooritus = funktsioon (võimed x motivatsioon)

    3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat

    4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat!

    Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest , vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui tõenäosena arvab ta sellele tulemusele jõudmist ning kuivõrd võimekaks töötaja hindab end oodatavat tulemust saavutama . Inimene analüüsib oma ootusi ning hinnang näitab, kui väärtuslik on konkreetne tasu inimesele selle tulemuse suhtes (kas tasu kompenseerib vaeva?).

    Võrdsuse teooria puhul iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal).

    5. Kes oli Abraham Maslow?

    Abraham Maslow oli ameerika psühholoog, kes lõi inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni. Seda kujutatakse püramiidina.

    6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus)


    Maslow väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt. Kui madalamate tasandite nõudmised on täidetud, saab tegeleda kõrgemate tasandite vajadustega.
    1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused
    2. Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes
    3. Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus
    4. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu
    5. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus ; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma.
    Maslow jagas vajaduste tasandid omakorda kaheks: madalama astme vajadused (füsioloogilised ja turvalisuse vajadused) ning kõrgema astme vajadused (sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt.
    Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. Iga inimene peaks tegema seda, mida ta kõige paremini oskab ja mis talle kõige paremini sobib. Nii on ta kõige õnnelikum ja produktiivsem. Põhimõte see, et tee seda, mis sind õnnelikuks teeb. Iga järgnev tase sõltub eelmisest.

    7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt

    Herzbergi arvates on olemas kaks teooriat: töö ja rahulolu teooria. Mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Hooldavad tegurid on töötasu, tööturvalisus, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet jms.
    Motiveerivad tegurid on saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus jms.
    Lihtsam on tegeleda rahulolematuse tekitajate vähendamisega! Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust . Negatiivsete ilmingute kadumine ei tähenda veel positiivsete faktorite tekkimist.

    XI loengu kordamisküsimused

    1. Nimetage vähemalt kolm juhtimise vertikaalset osategevust.

    • Otsustamine
    • Koordineerimine
    • Delegeerimine
    • Vastutamine
    • Suhtlemine

    2. Mis on dilemma?

    Dilemma on probleem (sundvalik), millel on kaks enam-vähem võrdset võimalust.
    • Hea-hea
    • Hea-Halb
    • Halb-halb

    3. Mis on polüemma?

    Olukord, kus inimesel tuleb valida rohkem kui kahe erineva valikuvariandi vahel.

    4. Millised tegurid mõjutavad otsustamist?


  • Kognitiivne eelarvamuslikkus
    • Otsustatakse eelneva kogemuse põhjal
    • Ei taheta otsustada kuna palju on tehtud
    • Analoogia põhjal otsustamine
    • Liiga väheste andmete põhjal otsustamine
    • Kontrolli illusioon

  • Grupimõtlemine
    • Väheste domineerivate isikute esiletõus
    • Edasi-tagasi otsuste veeretamine
    • Ajakadu
    • Eesmärgi hägustumine
    • Grupi liikmete mõju
    • Suurem ajupotentsiaal
    • Erinevad nägemused
    • Suurem arusaam asjade olemusest
    • Osalejad õpivad otsustamist
    • Lihtsam otsuse aktsepteerimine

    5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu?

    Koordineerimise mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt.
    Koordineerimise sisu: süsteemi liikmete vastastikune sõltuvus (kooskõlastamine, joondamine, kokkusobitamine, kooshoidmine).

    6. Mis on kommunikatsioon?

    Kommunikatsioon on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. Sisaldab suhtlemist – sõnumi edastamine mingi suhtlemisviisi abil saajalt vastuvõtjale.

    XII loengu kordamisküsimused

    1. Kes oli Peter Drucker ja milline on tema panus organisatsiooni ja juhtimisteooriasse?

    Peter Drucker oli juhtimisteadlane, ta kujundas juhtimise ja organisatsiooni mõisted selliseks , nagu me seda tänapäeval tunneme . Tema arvates on inimesed organisatsiooni suurim väärtus ning juhtide ülesandeks on nende inimeste kogupotentsiaali avaldamine. Suurima mõjuga raamat – 1954 „The Practise of Mangement“.

    2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?

    Koolkonna huvide keskmes oli organisatsioon ja selle üleshitus. Organisatsioon jaotati osadeks ja püüti leida omavahelisi seoseid ja seaduspärasusi. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati rusikareeglid. Tuntuim esindaja Frederick Taylor. Seisukohad:
    • Töötajaid tuleb hoolega valida – oskused peavad vastama tööle
    • Tööd tuleb teaduslikult uurida
    • Töötajaid tuleb hästi treenida
    • Töötajaid tuleb töö planeerimisel innustada

    3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?

    Tuntuim esindaja oli Henry Fayol, seisukohad:
    • Tööjaotus
    • Vastutus
    • Distsipliin
    • Käsuliin
    • Eesmärgile suunatus
    • Isiklikud eesmärgid peavad alluma organisatsiooni eesmärkidele
    • Õiglane tasustamine
    • Tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaal
    • Vastutuse suurenemine tipu suunas
    • Kord
    • Võrdsed reeglid
    • Personali voolavuse vähendamine
    • Initsiatiivi tunnustamine
    • Meeskonnatöö vaim

    4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?

    Tuntuim esindaja Max Weber , organisatsioonis peaks olema:
    • Selge tööjaotus
    • Selge hierarhia
    • Formaalsed reeglid ja protseduurid
    • Süsteemne tulemuste alusel edutamine

    5. Mis on „ Hawthorne effect “?

    Nimetatakse ka publikuefektiks – sotsiaalpsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi.

    6. Milline oli Douglas McGregori panus juhtimisteadusesse, millised olid tema põhilised seisukohad?

    Ta eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria (olemas on kahte tüüpi inimesi). Neid tuleb erinevalt juhtida.
    • Ühed on passiivsed ja neid tuleb pidevalt kontrollida
    • Teised on aktiivsed ja võtavad ise initsiatiivi

    XIII loengu kordamisküsimused

    1. Mille poolest erineb coaching traditsioonilisest juhtimisest?

    Coaching arendab teadlikkust ja vastutust. See suurendab inimestes emotsionaalset intelligentsi (EQ) (tunnustus jms). Seevastu traditsiooniline juhtimine rõhub tulemusele ning teadmistele (IQ)

    2. Kirjeldage GROW mudelit!


    XIV-XV loengu kordamisküsimused

    1. Millised kolm kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad juhtimise ja äri arengut järgneva 10-20 aasta jooksulu?


  • Globaliseerumine:
    • Internatsionaliseerumine
  • Muudatused populatsiooniökoloogias
  • Tehnoloogia areng

    2. Millised on Alexander ja Wilson ’i järgi 5 vajalikku võimekust, et olla edukas rahvusvaheline juht?


  • Heightened self-awareness
  • The habit of inviting feedback
  • A thirst for learning
  • Work -life integration
  • Respect for differences in others

    3. Millised on tuleviku „suur“ - organisatsioonide funktsioneerimise 4 olulist põhimõtet (faktorit)?


  • Act like a Small company
  • Create the Urgency for Innovation
  • Create a Lean , Value -Added Corporate Function
  • Create an Energizing Culture

    4. Millised on tõenäolised edukate ja kasvavate tulevikuäride valdkonnad?

    • Seiklused müügiks
    • Koosolemise, sõpruse, armastuse turg
    • Hoolitsuse turg
    • Kes-ma –olen turg
    • Meelerahu turg
    • Veendumuste turg

    5. Milline on tuleviku töötaja Nordström ja Ridderstrale järgi?

    Tuleviku töötaja on paindlik, kellel pole raskusi uute ülesannetega kohaneda.

    XIV loengu kordamisküsimused

    1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi?


  • harjumus: Proaktiivsus ehk oma elu eest vastutamine
    Võime valida, kuidas reageerida toimuvale ja ise olukordi luua. Sellega võetakse välispidistelt asjaoludelt võimalus meid kontrollida. Proaktiivse inimese põhitunnus on allutada impulss väärtushinnangule. Reageerivaid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond.
    Proaktiivse lähenemise korral tunnistatakse oma eksimusi kohe, parandatakse ja võetakse õppust.
  • harjumus: Alustamine lõppeesmärki silmas pidades
    Eeldab isikliku missiooni või filosoofia loomist. See missioon on nii suurte, elu suunavate otsuste kui ka igapäevaste otsuste tegemise alus. Annab kindlustunde keset muutusi. Võimaldab välja arendada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid.
  • harjumus: Oskus seada tähtsaim esikohale
    See on 1. ja 2. harjumuse rakendamine päevast päeva. Tuleb keskenduda oluliste ja mõõdetavade eesmärkide elluviimisele. Asjade elluviimine on esmatähtis, aeg selleks on planeeritud ja ebaolulistele tegevustele öeldakse EI.
  • harjumus: Võidan-võidan põhimõtte rakendamine
    See tähendab, et suhtes või äris teiste inimestega tuleb püüelda olukorra poole, kus võidavad mõlemad. Nii saadakse vastastikust kasu ja õpitakse teineteiselt.
  • harjumus: Püüe kõigepealt ise mõista ja alles siis oodata, et teine sind mõistaks.
    See eeldab empaatiavõimet ehk oskust vaadata asju teise inimese seisukohalt. Teise inimese mõistmise puhul saab oma ideed esitada tema maailmanägemuse ja huvide kontekstis – nii on need tema jaoks selgemad ja vastuvõetavamad.
  • harjumus: Sünergia loomine.
    Sünergia põhiolemus on inimeste vaimsete, emotsionaalsete ja psühholoogiliste erinevuste väärtustamine ning rakendamine probleemi lahenduste otsimisel.
  • harjumus: Uuenemine
    See on elu nelja põhidimensiooni – füüsilise, sotsiaalse, vaimse ja hingelise – regulaarne , tasakaalustatud uuendamine. Ühe ala unarussejätmine mõjub negatiivselt kõigile ülejäänutele.
    See nõuab õppimist, vastutusvõimet ja tegutsemist . Enda pidev arendamine kõigis olulistes suhetes ja töövaldkondades, luues dünaamilise tasakaalu erinevate kohustuste vahel.

    2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering?

    Huvideringi kuulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb.
    Mõjuulatusringi kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. Mõju-ulatusringis püsimise eelduseks on proaktiivsus ning tasapisi see ring suureneb ja suureneb.

    3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda (pikk küsimus)!

    I Olulised ja pakilised - Millised on need tegevused, mille tegemata jätmine põhjustaks suuri katastroofe?
    II Olulised ja mittepakilised - Millised on need tegevused, mida kogu aeg ei tehta , kuid mille regulaarne tegemine muudaks olukorda pikemas perspektiivis paremaks ning aitaks ennetada suuremaid katastroofe?
    III Ebaolulised ja mittepakilised - Millised on need tegevused, mis pole nii vajalikud, kuid mida on meeldiv teha?
    IV Ebaolulised ja pakilised - Millised on need tegevused, mida tuleks teha, lähtudes “igapäevastest vajadustest” ja teiste inimeste ootustest?
    Oluline on teadvustada, millisesse veerandisse meie hetke tegevus langeb. Vähendada tuleks III veerandi tegevusi ja pühendada rohkem aega II veerandi tegevustele. Kõige raskem on leida aega just II veerandi tegevuste jaoks. Siin tulebki mängu planeerimise olulisus.
    28
  • Vasakule Paremale
    Juhtimine TMO0010 #1 Juhtimine TMO0010 #2 Juhtimine TMO0010 #3 Juhtimine TMO0010 #4 Juhtimine TMO0010 #5 Juhtimine TMO0010 #6 Juhtimine TMO0010 #7 Juhtimine TMO0010 #8 Juhtimine TMO0010 #9 Juhtimine TMO0010 #10 Juhtimine TMO0010 #11 Juhtimine TMO0010 #12 Juhtimine TMO0010 #13 Juhtimine TMO0010 #14 Juhtimine TMO0010 #15 Juhtimine TMO0010 #16 Juhtimine TMO0010 #17 Juhtimine TMO0010 #18 Juhtimine TMO0010 #19 Juhtimine TMO0010 #20 Juhtimine TMO0010 #21 Juhtimine TMO0010 #22 Juhtimine TMO0010 #23 Juhtimine TMO0010 #24 Juhtimine TMO0010 #25 Juhtimine TMO0010 #26 Juhtimine TMO0010 #27 Juhtimine TMO0010 #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M S Õppematerjali autor
    I loeng: 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon.
    2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon.
    3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust.
    4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
    5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust.
    II loeng: ...

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimine-kordamisküsimuste vastused
    15
    docx

    Juhtimine: kordamisküsimuste vastused

    (2 alluvaga 6 sidet, 7 alluvaga on juba üle 3000 sideme). 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Valitsemisjõud on sageli ka muudel äriühinguga seotud ettevõtetel ­ pangad, võlausaldajad, ostjad, tarnijad. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on nõukogu või muu omanike esindajate kogu töö. Juhtimine on täidesaatva juhtkonna töö. Äriühingu valitsemine ­ corporate governance; juhtimine ­ management. Valitsemise ja juhtimise eristamine algab õiguslikust mudelist. See mudel eeldab, et nõukogu on äriühingu aktsionäride esindaja ja tegutseb aktsionäride huvides.

    Juhtimine
    Juhtimine kordamisküsimused
    13
    docx

    Juhtimine kordamisküsimused

    1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu:

    Juhtimine
    Juhtimine kordamisküsimused
    26
    docx

    Juhtimine kordamisküsimused

    1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (“Juhtimise alused” Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu:

    Juhtimine
    JUHTIMINE
    7
    docx

    JUHTIMINE

    Kitsas juhtimisulatus ­ mida vähem on juhil alluvaid ning mida rohkem on juhtimistasandeid, seda väiksem on juhtimisulatus. 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat. 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on protsess, millega äriühinguid valitsetakse ja kontrollitakse. Selle protsessi kaudu saavad omanikud ellu viia oma tahet, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? · Valitsemine suunatud organisatsioonist välja, juhtimine sisse · Valitsemine eeldab ja omastab avatud süsteemi, juhtimine kinnist · Valitsemine strateegiale orienteeritud, juhtimine strateegia elluviimisele orienteeritud 7. loeng 2. Kirjeldage Demingi ringi/tsükli loogikat. Seda kutsutakse ka pideva parendamise tsükliks. Ringis planeeri, tee, kontrolli ja tegutse. 3. Millised on planeerimise tasandid? · Strateegiline planeerimine

    Juhtimine
    JUHTIMISE EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED
    18
    doc

    JUHTIMISE EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED

    39. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat Näitab, kuidas alluvate arvu kasvades, suhete / sidemete arv, mida juht peab haldama, kasvab hästi kiires tempos. 40. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Põhiküsimusteks on omandiõiguse ja kontrolli lahutatus, valitsemine ja juhtimine ning omanikevahelised suhted. 41. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? Valitsemine on fokusseeritud ettevõtte välimisele, kui juhtimine on fokuseeritud sisemisele olemusele. Valitsemine on strateegiale orienteeritud, kui juhtimine on strateegia elluviimisele orienteeritud. 42. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? · Kavandamine · Organiseerimine · Kontrollimine · Eestvedamine 43. Kirjeldage Demingi ringi loogikat

    Kategoriseerimata
    Juhtimine 2011 kordamisküsimused vastused
    10
    doc

    Juhtimine 2011 kordamisküsimused/vastuse d

    4. sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Seda võib teostada eraldi eri riikide või geograafiliste piirkondade kohta, samuti ka eri turusegmentide kohta, mis võimaldab arvestada täpsemalt konkreetseid tegutsemistingimusi või langetada valikuid alternatiivsete laienemisplaanide vahel. 4.Nimeta 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, planeerimise, kognitiivse, ettevõtluse, kultuuri, keskkonna. 5.Mis on strateegilise juhtimise protsess Strateegiline juhtimine on kõikehõlmav laiahaardeline protsess, mille eesmärk on luua efektiivsed strateegiad ning need ellu viia, seejuures ka selle rakendamisest kasu saada (konkurentsieelis). Strateegilises juhtimises on peamine arvestada pikaajaliste eesmärkide prioriteetsust ressursside rakendamisel ja organisatsiooni arendamisel. (strateegia peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele nagu kus on organisatsioon praegu, milline tahab

    20. sajandi euroopa ajalugu
    Juhtimise-TMO0010-kordamisküsimuste vastused-kevad 2011
    24
    docx

    Juhtimise (TMO0010) kordamisküsimuste vastused (kevad 2011)

    8. Mida tähendab PEST-G? VI loeng: Organisatsiooni disain: struktuur ja protsessid 1. Defineeri organisatsiooni disaini mõiste 2. Kes oli Alfred Chandler ja milline oli tema panus juhtmisteadusesse? 3. Mis on organisatsiooni struktuur? 4. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsioonistruktuuri tüüpi 5. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat 7. Mis on äriühingute valitsemine? 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? VII Loeng: juhtimise osategevused I 1. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? 2. Kirjeldage Demingi ringi/tsükli loogikat 3. Millised on planeerimise tasandid? 4. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? 5. Nimeta 3 kontrollimise põhiliiki ja 2-3 kontrollimeetodid. VIII loeng: Täideviimine 1. Mis on täideviimine? 2. Mis on Juran'i triloogia? 3. Mis on huvigrupid? 4. Milline on täideviimise tsükkel? 5

    Juhtimine
    JUHTIMISE ALUSED EKSAMI KÜsIMUSED
    32
    doc

    JUHTIMISE ALUSED EKSAMI KÜsIMUSED

    struktuurikeskne, ressursikeskne, kontrollikeskne, projektikeskne juhtimisteooria. 1.7 Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid? Organisatsioooni- ja juhtimisteooria põhilised uurimisobjektid on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU  Skills of an Effective Administrator

    Ettevõtlus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun