FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on Laoseisud Suured (igaks Minimaalsed (õigeks võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloo...
efektiivsemalt toodetud partnerriigi kaupadega. Tarbimisefekt väljendab heaolu suurenemist tänu tarbimismahu suurenemisele ning hinnalangusele. Dünaamiline: Suuremast konkurentsist tingitud tootmise efektiivsuse kasv. Turu laienemisega kaasnev mastaabiefekt. Välisinvestorite huvi suurenemine regiooni investeerimiseks. Standardite ja tehniliste normide ühtlustumine. Tolliformaalsustega seotud kulutuste vähenemine. 4.Konkurents ja mastaabiefekt Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivda, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Konkurentsi tulemusel langevad hinnad ja suurenevad kaubeldavad kogused. Suurem konkurents toob endaga kaasa vähemefektiivsete tootjate kadumise turult. Mastaabiefektiga on tegemist, kui tootmisesse rakentaud n ühikut ressursse suurendavad toodangut nX võrra.
Kujunes välja riikidekeskne maailmamajandus 4) Milliseid muutusi hõive struktuuris on kaasa toonud infoajastu? Vastamisel analüüsi skeeme ja tabeleid õpikust lk.78 Põllumajandus langes umbes 85%-lt 3%-ni. Tööstuse sektor tõusis tööstusajal umbes 60%-ni ja infoajastul langes umes 40%-le . Teeninduse suurenemine hakkas pihta tööstusajastul ja tõusis kiiresti 5%-lt 70%-ni 5) Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu)? Vali sulgudest ja põhjenda. Mastaabiefekt - kui kõigi tootmistegurite panuseid suurendada mingi arv korda, siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Mastaabisääst tagab omahinna languse, sest tootmismahu suurenemisest tulenev kulude vähenemine tooteühiku kohta 6) Mis on toote väärtusahel? Mida sellega saavutatakse? Väärtusahel on tegevuste kogum toote valmistamisel, mille käigus lisatakse tootele väärtust.
· II staadium AP>MP kõige kasulikum toota · III staadium AP>0>MP Ratsionaalselt toimiv tootja ei opereeri kunagi ei I ega III staadiumis, sest III staadiumis koguprodukt väheneb ja tootmiskulud on suuremad kui II staadiumis ja I staadiumis alles koguprodukt kasvab.Kasumit saab veelgi suurendada, võrreldes I staadiumiga, viies tootmine II staadiumisse. TP kõveralt saab tuletada AP ja MP kõverad. Vaata lk 132 joonis 6.4 ja lk 133 joonis 6.5. 6.4 Pika perioodi tootmisvõimalused. Mastaabiefekt Lk 124 137 Vt lk 134 joonis 6.6. Isokvantide tunnusjooned: 1) Isokvandid on negatiivse tõusuga seniakua, kuni mõlema sisendi piirproduktid on positiivsed. kui suurendada ühe sisendi kogust, peab samal ajal vähendama eise sisendi kogust, et kogutoodang jääks samaks; 2) Isokvandid, mis asuvad koordinaatide alguspunktist kaugemal, tähistavad suuremaid tootmiskoguseid;
kuna sisenemisbarjäärid puuduvad. 6 Oligopol ... levinud enamikes turumajandusega riikides. ... on turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. (muutused teiste firmade hindades või tootmismahtudes mõjutavad otsest teiste firmade samu tegureid) 7 Oligopoli tekkepõhjused Mastaabiefekt madalaimad kulud siis, kui kogu toodangu toodab väike arv ettevõtjaid. Sisenemisbarjäärid mastaabiefekt ja patent. 8 Kartell Kuna oligopolis firmad üksteisest sõltuvad, oleks teinekord kasulik üksteisega koostööd teha. Kartell on levinuim tüüp hindade, koguste ja turuosa jms kokkuleppimiseks. Eesmärk on maksimeerida kasum ja seeläbi käituda nagu
a. ostukorvis koguseliselt rohkem, ehk siis arvutite hinnalangus on “süüdi” deflaatori madalas väärtuses. 1 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L)
kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta. - Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa; - Edukas hinna diskrimineerimine eeldab, et ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Mastaabiefekt Mastaabiefekti liigid - sisenemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest - väline mastaabiefekt ilmneb kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest. - Mastaabiefekt on rahvuslik kui ühe ettevõtte tühikulud sõltuvad riigi tööstuse suurusest - Mastaabiefekt on rahvusvaheline, kui ühe ettevõtte tükikulud sõltuvad kogu maailma tööstuse suurusest OLIGOPOLISTLIK KONKURENTS JA MONOPOLISTLIK KONKURENTS ( MITTETÄIELIK KONKURENTS: monopolistlik konkurents, oligopol) Monopolistlik konkurents
selles, et algusest saadik oli väga nö liberaalne suhtumine väliskapitali, riigit omas see erinevat rolli. Väliskapital liikus valdkondadesse kus kasv oli väga kiire, raha oli võimalik väga kiiresti teha ja enamasti osteti importkaupu. Väliskapital kippus finantseerima tarbimist, tarbimine mis keskendus importkaupadele ja see viis riiklike kriisideni ehk riigil oli raha ostas. Riik ei pruugi alati targalt käituda. Loeng 5: 1. Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Mastaabiefekt: Mastaabiefekt käsitleb seost lõpptoodangu hulga ja selle valmistamiseks vajalike tootmistegurite hulga suurendamise vahel. Positiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. N: ravimite tootmine Negatiivne: omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. N: Põllumajandus
Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
arenenud turumajandustes. See on turg, kus on väike arv firmasid, mis vastastikku üksteisest sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Vastastikuse sõltuvuse tõttu on oligopolid situatsioonis, kus ühe firma optimaalne otsus sõltub teiste firmade vastavatest otsustest. Oligopoli tekkepõhjused on: 1. Mastaabiefekt. Mõnes tootmisharus jõutakse kõige madalamate kuludeni ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt. 2. Sisenemisbarjäärid. Oluliseks sisenemisbarjääriks võib uute firmade jaoks olla ka mastaabiefekt. Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad on seni aktsepteerinud. Esineda võivad ka seadusandlikud barjäärid nagu patent ja paljundamispiirangud, mis oligopoli tekitavad võis seda säilitavad. 4
SWOT analüüs: Mustsõstraekstrakt Tugevused: Nõrkused: *tooraine laialdane kasutusvõimalus *riknemise oht Sees *väljatöötatud tehnoloogia *lühike säilivusaeg *väljaõpetatud töötajad *vajab spetsiaalset transpordivahendit Võimalused: Ohud: *Euroopa Liidu põllumajandustoetus *konkurentsi teke Väljas *asenduskauba hinna tõus *ebasoodne kliima *välispartneri ettevõtte laienemine *tööjõu kallinemine *uute tooraine tarnijate leidmine *energia kallinemine *tooraine hinna langemine *taimekahjurid Sees Tugevused: *Tooraine on laialdaselt kasutatav mahlade, siirup...
(lihtsustatud juhul kahest) tootmisteguritest nimetatakse tootmisfunksiooniks q=F(K,L). Tootmisfunktsioon kirjeldab ettevõttes kasutatavat tootmistehnoloogiat- milliseid tootmistegureid ja millises proportsioonis kasutatakse. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka teguri piirtoodang,mis näitab kuidas muutub toodangu maht, kui konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang ühe kulutatud teguriühiku kohta. Konstantne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt: Y/Y = A/A + K/K + (1-)L/L. Konstantne mastaabiefekt (constant economies on scale): F(zK,zL) = A(zK)(zL)1-, F(zK,zL) = zAKL1- = zY. Kui on teada kogutoodangu keskmine kasvutempo, siis saab 72 reeglit kasutades ligikaudselt välja
Ettevõtte kasv ja tema edukust mõjutavad tegurid NIMI Ettevõtluskeskkond •Poliitiline keskkond •Majanduslik keskkond •Sotsiaalne keskkond •Tehnoloogiline keskkond Arenenud infrastruktuurid ehk taristud • Juurdepääs teedele •Telefoni/internetiside •Ühistransport •Lasteaiad ja koolid •Üldine heakord •Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu •Klientide/koostööpartnerite läheuds •Toetuse võimalus (eriti alustav ettevõte) Ettevõtte kasv •Majanduslik kasv •Strateegiline kasv •Struktuurne kasv •Organisatsiooniline kasv Kasvu motiivid •Mastaabiefekt •Kasvukõlblik ärimudel •Turuliidri eelis •Mõjuvõim •Vajadus sobituda võtmeklientide kasvuga •Võime ahvatleda ja hoida võimekaid töötajaid Sisemised ja välimised kasvustrateegiad Sisemised Välimised kasvustrateegiad kasvustrateegiad Toodete arendamine (väiksemad Ettevõtete ühinemised ja uuendused, ülevõtmised Kvaliteedi tõstmine jne) ...
o Müüjate arv turul o Müüjate poolt pakutava hüvise omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Monopol Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid Üksik ettevõte ei pea alluma turuhinnale, vaid määrab selle ise Mastaabiefekt Kasvav mastaabiefekt avaldub sel juhul, kui tootmisse täiendavalt rakendatud X ühikut ressursse suurendavad lõpptoodangut k x X võrra, kus k>1 Sisemise mastaabiefektiga on tegemist, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest aga mitte tööstusharu suurusest Väline mastaabiefekt ilmneb siis, kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest, mitte aga niivõrd üksiku firma suurusest
- Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks Püsiv mastaabiefekt - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga. - Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. - Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes. 1 töötaja ja 1 arvuti Kasvav mastaabiefekt - Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini
tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra z x Y = F(z x K, z x L) z pos arv Tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad hüviste pakkumise, mis võrdub kogutoodanguga. ´ ´ Y´ Y = F( K , L ) = 2.2. Rahvatulu ja tootmistegurid, Cobb-Douglase tootmisfunktsioon Nii nagu tootmistegurid ja tootmisfunktsioon määravad üheskoos ära
Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota. Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb. Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma Maksukiil ( tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel. Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb
tööjaotus Division of labor Разделение труда Kapitali laiendamine Capital widening Расширение капитала Kapitali süvendamine Capital deepening Углубление капитала isokulu isocost изокоста isokvant isoquant изокванта kahanev mastaabiefekt decreasing returns to scale Убывающий эффект масштаба kahaneva piirtootlikkuse law of diminishing marginal Закон убывающей предельной seadus productivity производительности kasvav mastaabiыээые increasing returns to scale Возрастающий доход масштаба
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevu...
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ett...
Toote hind tolliliidus on madalam, kui ilma tolliliiduta. Tolliliidu loomine suurendab tarbijate heaolu, sest hind tolliliidus on madalam ning tarbitav kogus suurem. Tolliliidu loomisega kaasnev kaubanduse ümbersuunamise efekt Kui viia tootmine vähem efektiivsemasse riiki väheneb riigi heaolu(töö väheneb, tööpuudus suureneb). Kui tootmine sihtriigis on kallim, kui päritolu riigis, toob see kaasa sissetuleku vähenemise. Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivad, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Mastaabiefekti tulemusena hakkavad tükikulud tootmise laienedes langema, tuues kaasa toodangu hinna languse ning tootlikkuse suurenemine omakorda suurendab tarbijate heaolu. Regionaalse integratsiooni mõju välisinvesteeringutele
GEOGRAAFIA I kursus. Rahvastik ja majandus (35 tundi) GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi) Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajad...
valmistamise minimaalseid kulusid ja on tavaliselt positiivse tõusuga, näidates, et firma suurendab mõlema sisendi kasutamist, kui ta tootmist laiendab. Lühiperioodil on tegemist kolme eri kogukulukõveraga (TC, VC ja FC), pikal perioodil on kõik kulud ainult muutuvkulud ehk püsikulusid pole. Samamoodi on keskmiste kulukõveratega, on ainult üks keskmise kulu kõver pikal perioodil. Pikal perioodil ei toimi kahaneva piirtootlikkuse seadus, selle asemel on olulise tähtsusega mastaabiefekt, sest puuduvad püsikulud. Mastaabiefekt on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Kasvav mastaabiefekt esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis
MÕISTED Duopol – on turg, millel tegutseb kaks firmat. Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmisteg...
(kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Keskmine produkt (AP average product) Keskmine kulu (AC average cost, vahel ka ATC) AC=TC/TP Keskmine muutuvkulu (AVC - average variable cost) AVC=VC/TP Keskmine püsikulu (AFC - average fixed cost) AFC=FC/TP Keskmine kogukulu (ATC - average total cost) ATC=TC/TP Keskmise kulu joonised (vt. Joonis 5.2) LOENG 6 4. (magasin pealkirja maha...) Pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline mastaabifekti tõttu. Kasvav mastaabiefekt LAC (Long run pikk periood inglise keeles, sellepärast see L seal AC ees) väheneb. Konstantne mastaabiefekt LAC on konstantne. Kahanev mastaabiefekt - LAC kasvab. Mastaabiefekt kui on suurem omavalitsus, on raha rohkem ja saadakse toodangut pakkuda rohkem. Keskmine tootehind väheneb - see ongi mastaabiefekt. Vt. Joonis 6.1 mastaabiefekti ja keskmise kulu omavaheline seos. Kui ressursside protsentuaalne muutus on väiksem, kui toodangu protsentuaalne
mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul. Tehnoloogiaefekt: Tootlikkuse hindamisel eeldatakse, et tegurite hinnad ei muutu. Tehnoloogiaefekti üldine suund väljendab muutust, mille puhul samatootekõver nihkub sissepoole, s.t juhul, kui kapitali ja tööjõu suhe ei muutu, siis tehnoloogiaefekt väljendab mõlema tootmisteguri hulga protsentuaalselt võrdset vähenemist. Mastaabiefekt: Tootmise sisendite üheaegset muutumist samas vahekorras nimetatakse tootmise mastaabi muutuseks. Mastaabiefekt mõjutab oluliselt ettevõtte kulukõverate kuju. Tegur-toodang suhetes on sisendite mahu võrdsel suurenemisel kolm võimalust: toodang suureneb sisenditega samas mahus (püsiv mastaabiefekt); toodang suureneb ennaktempos (kasvav mastaabiefekt); toodang suureneb vähem kui sisendite maht (kahanev mastaabiefekt) Struktuuriefekt: Struktuuriefekti võib näiteks taimekasvatuses vaadelda mitme teguri ühistoimena ehk ühisefektina, mis ületab üksikefektide summa. Ka tootmise intensiivistamine
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nu...
tegevusharus Rahalehmad- suure turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus Koerad- väikse turuosaga äriüksused aeglase kasvutempoga tegevusharus. Maatriksi üheks eeliseks on hea visuaalse kiiresti haaratava ülevaate andmise võimalus äriüksuste positsioonidest, nende osatähtsusest ja soovitavatest arenguperspektsiividest. Maatriksi puudused: Konkurentsieelisel on rohkem allikaid, kui vaid turuosa ja sellest tulenev mastaabiefekt. Mõnedes tegevusharudes, kus turuosa, mastaabiefekt ja kogemuskõver roll pole nii suur, võivad väikese turuosaga ettevõtted sageli edukalt suurematega konkureerida. Bostoni maatriks klassikalisel kujul ei näe ette võimalust, et tegevusharu võib olla kahanev. Äriüksuste jagamine nelja kategooriasse on näitlik, kuid tegemist võib olla ülelihtustamisega Turuliidriks olemine küpsetes harudes ei garanteeri veel rahalehma staatust
DMU jaoks. (Kahest) DMU-st koosnev grupp, mille praktikat eeskujuks võttes saab kolmas DMU oma tegevust efektiivsemaks muuta, seejuures peab kolmas DMU oleme referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb Kahanev - sisendi liigsel suurenemisel väljundi ja sisendi suhe väheneb 25. Mida tähendab sisendile orienteeritus DEA analüüsis? Sisendile orienteeritus tegeleb küsimusega: kui palju võib sisendeid vähendada, säilitades väljundid antud tasemel 26. Mida tähendab väljundile orienteeritus DEA analüüsis?
1. Pane vastavusse: kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks - kohanemise eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõningase kohandumisega - erilomaste kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid - globaalne 2. Pane vastavusse välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid. Koduriigis järgnevad kokkupanek, müük, arendustöö ja uuringud - vertikaalne 3. Milline teooria vastab millisele kirjeldusele?
hinnatakse konkurentsijõude - haru atraktiivsus tuuakse välja strateegilised grupid harus määratletakse haru kriitilised edutegurid hinnatakse haru peamisi liikumapanevaid jõude ja nende mõju Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Haru elutsükli faasid Tegevusharu majanduslike iseärasuste analüüs Konkureerimisulatus Konkurentide arv ja nende suurus (konsolideerumine?) , Mastaabiefekt, kogemuskõvera efekt Kapitalivajadus Väljumisbarjäärid Tehnoloogiliste muudatuste kiirus Toodete ja teenuste diferentseeritus Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk, sesoonsus Täiendkaubad Kliendi lojaalsus ja ümberlülitumiskulud Ligipääs ressurssidele ja jaotuskanalitele Haru reguleeritus Superbus vs Maanteeamet Vertikaalne integratsioon kirjastamise näide
KESKMINE KOGUTOODANG (PRODUKT) ATP TP APL = ATP L = L PIIRTOODANG (PRODUKT) MP TP MP L = L KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUE SEADUS / KAHANEVATE TULUDE SEADUS (SR) TP joone tõus = 1, siis MP on maksimaalne LR tootmisvõimalused PÜSIV e KONSTANTNE MASTAABIEFEKT (constant returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. näiteks kui töötajate arv suureneb 10-lt 12-le ning kapitali kogus 50-lt 60-le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000-lt 1200-le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga ( tootmisteguri 20%-line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%-lise suurenemise
piirtulu võrdne piirkuluga. Hind on 50. e) raamatu hind jääks ikka samaks, et kasum oleks maksimaalne, pole mõtet raamatu hinda tõstma hakata, kuna siis kasum väheneks 7. Ravimifirmad. a) Tegu on just oligopolismiga, kuna turul on väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid suuri ettevõtteid. Iseärasus, mis ei võimalda täieliku konkurentsi tekkimist, on tootmise ressursimahukus. Samuti mastaabiefekt, mille kohaselt suurtootja masstoote hind on madal ja seega on tal turul eelis uute tulijate ees, kelle toote hind kõrgem oleks. Monopoli ei teki, kuna erinevate firmade ravimid ei ole nii eristatud, et ühel firmal saaks tekkida piisavalt suur eelis teiste firmade ees. Monopoli tunnus on aga, et pakutaval tootel puuduvad lähedased asenduskaubad. Monopolistlikku konkurentsi ei teki, kuna ravimiturule sisenemine on suhteliselt keeruline, samuti ei ole tooted
xa x1 · MRS tarbija L · MRTS - tootja · MRTS = K / L MPK / MPL · MRS = MU1 / MU2 · MPL / w = MPK / r · MC piirkulu (iga toote valmistamise kulu). Esimesed on kallimad, siis odavamad ja lähevad jälle kallimaks. (Alguses piirkulu kahaneb ja siis hakkab suurenema, kusagil on murdepunkt) · Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt murdepunktini on positiivne, peale murdepunkti negatiivne. Murdepunktis mastaabiefekt puudub. C Mastaabiefekt = 0 MC Negatiivne mastaabiefekt Q · C = MC MC = C´ · FC fikseeritud kulu ehk püsikulu. Ei sõltu tootmise mahust (nt maamaks) · VC muutuv kulu. See paneb piirkulu muutuma. MC = VC + FC · Kasum = tulu kulu
rohkem koormama tootmisvõimsusi, et jaotada püsikulud suurema arvu toodete vahel. Kliendi kulud hankija vahetamiseks – mida väiksemad kulud klientide ülelöömiseks, seda suurem konkurents. Oluliste ettevõtete sisenemine turule – konkurents kasvab, kui ettevõtted väljastpoolt tegevusharu või välisriikidest omandavad mõne ettevõtte ja alustavad hästi rahastatud samme oma turupositsiooni tugevdamiseks. 2. Sisenemisbarjäärid Mastaabiefekt (suurte kogustega kaasnevad eelised) – uue ettevõtte sisenemine võib olla kulukas ja riskantne, sest põhjustab harus tervikuna tootmisvõimsuste ülejäägi. Oskusteabe kaitstus – turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui ei ole patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. Kogemuskurvi efekt – väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest.
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikk...
tegutsemist võimalik küllalt täpselt hinnata. Rakveret külastab suur hulk turiste, kelle ootustele ei suuda praegune olukorras veel linnas toitlustusettevõte turg vastata. Hinnad liiguvad trendides, mis väikestest kõikumistest hoolimata on piisavalt püsivad. Antud kaubagrupi toodetele ja teenustele kulutatakse veerand oma aastasest sissetulekust. Ettevõtte tegevust mõjutavad alkoholiseadus, maksu ning load ja litsentsid. Ettevõtte tegevust mõjutab veel mastaabiefekt, kogemuskurvi efekti olemasolu, kapitalivajadus. Kohviku sihtturg on keskimine ja klienditeks on turistid ning nõudlikumad kohalikud. Meil on olemas kindlad kliendisuhted Rakvere Lihakombinaadiga, kes kasutaks meie kohvikut meelsasti ärialasteks kohtumisteks. Olulisemaks turulemineku takistuseks on tihe konkurents kuid meie eeliseks on see, et me suudame teenuste kõrval müüa ka koha omapäras keskkonda, kujundust ja imagot ehk lisaväärtust, mis eristab meid
Pikal perioodil on siiski võimalik suurendada kõiki ressursse, seega tekib küsimus, kas sellisel juhul lühiperioodil kirjeldatud seaduspärasused ei kehti? Toodangu suurenemist, mis on tingitud kõikide tootmistegurite samaaegsest suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. Üldiselt eristatakse kasvavat, kahanevat ja püsivat ehk konstantset mastaabiefekti. Ø Kasvav mastaabiefekt ehk mastaabisääst Olukord, kui tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb. Nad saavad spetsialiseeruda mõnele konkreetsele tööülesandele ning viia
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Mikroökonoomika 1. Nõudmise ja pakkumise elastlus Monopol Lugeda: Äripäeva, Mikroökonoomika alused (K. Kerem, K. Keres, M. Randver) Mikroökonoomika harjutuste kogu. Majanduse (ökonoomika) ja majandusteaduste olemus Maj käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud resursside olemasolu tingimustes. Probl. On mikro ja makro tasandil. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteadus, uurib majandusotsuste tegemist, maj üksikosalejate ( kodumajapidamiste ja ettevõtete, firmade poolt). Sellest tulenevalt nim mikroökonoomikat ka hinnakoorijaks. Mikroüõkonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Uurimis objektiks on maj konjuktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, maj tsükli olemasolu, töötus, inflatsioon, maksubilansi puudujääk. Makroökonoomika eraldus 1930nendatel Suure depresiooni ajal. Suuna loojaks oli John Maynard Keynes`i, kes pidas maj nähtuste u...
a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud töösuhetega. See on kasutusel kahekordistamisel suureneb väljund üle kahe sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab välja rida seda iseloomustavaid näitajaid, näiteks Itaalias, Austrias, Prantsusmaal ja korra
6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.); 7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus); 8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.) Mastaabiefekt, tehnoloogia trajektoorid ja rajasõltuvus Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt. Negatiivne- tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu suurenemine. Positiivne tootmise laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu vähenemine. Konstantne- tootmiskulud jäävad muutumtuks, sõltumata tootmise laienemisest. Analüüsi mastaabiefekti erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul. Põllumajanduses on mastaabisääst pigem negatiivne, kuna ressurss piiratud, v.a. tegevustes, kus tehnoloogiline komponent kõrge.
tasuvad. Kapitalinõuded - suur kapitalivajadus muudab investeeringud väga vastutusrikkaks, ajastamine on oluline, sisenemis- ja väljumisbarjäärid tõusevad. Vertikaalne integratsioon - tõstab kapitalivajadust ja tekitab sageli konkurentsi- positsiooni ja kulude erinevused täielikult integreeritud, osaliselt integreeritud ja integreerimata ettevõtete vahel. Mastaabiefekt - suurendab tootmismahu ja turuosa suurust, mis on vajalik selleks, et olla konkurentsivõimeline. Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed
(nt tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvad e varieeruvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjali kogus, elekter, kütus, lepinguline tööjõud) Tehnilise asenduse piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution) on arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu samaks jäädes. Püsiv e konstantne mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka tatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. Nt. Firma töötajate arv kasvab 10lt 12le ning kapitali kogus 50lt 60le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000lt 1200le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga. (tootmisteguri 20%line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%lise suurenemise. Kasvav mastaabiefekt väljendab seost, et kui suurendada
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010). Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010) An...
Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC 19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa. 20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused? Monopol: mastaabiökonoomika sisenemisbarjäärid kontroll sisendi või tehnoloogia üle Oligopol: mastaabiefekt sisenemisbarjäärid Monopolistlik konkurents: palju tootjaid toodang on diferentseeritud pikal perioodil märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuudvad 21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad, barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud? Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,... 22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks?
toodang peab olema selline, mida ühiskond vajab. 3. Kaupade ja teenuste jaotus peab olema vastavuses tarbija eelistustega, väljendatuna nende maitsetes ja sissetulekutes. Turu tasakaal on Pareto-optimaalne, kui: · Nii pakkumises kui tarbimises on täiskonkurents (piisavalt palju osalejaid, vabadus turule siseneda ja sealt väljuda) · Homogeenne produkt · Info on kättesaadav kõigile · Lineaarne mastaabiefekt · Välismõjude ja üldkasutatavate hüviste puudumine · Tegelikkuses on vähe turgusid, kus tingimused oleksid korraga täidetud. Üldine raamistik transpordipoliitika analüüsiks 1. Vajaduse tunnetamine muutuse järgi 2. Tegevusmeetmete terviklik visandamine 3. Rakendatavate meetmete mõjude prognoos 4. Identifitseerimine, kes võidavad ja kes kaotavad väljapakutud meetmest 5. Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6
tähtsust · Kõrged sisenemisbarjäärid · väikeettevõtlus ei olnud enam majanduses kõrvalnähtuseks vaid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus peategelaseks · Innovatsioonide keskne roll · võttis kasutusele andmetöötluse ja programmeerimise uuringute tegemiseks · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. Gasellettevõtted