1.Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär,
riigiametnik , finantsjuht, juhataja)
Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige,
prokurist ega
audiitor , samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja
juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
2.Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt
mängivad
strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli.
Tippjuht peab
juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut – selle loomist ja
muutmist vastavalt vajadusele.
Juhi ülesanne on
formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele
konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel.
Ideaalsel juhul „kulutab“ strateegiline juht 75% oma tööajast tegevustele, mis on suunatud 1-4 aastat
ettepoole .
Planeerimisele kulutavad kõige enam aega
tippjuhid 28%,
keskastme juhid 18% ja esmajuhid 15 %.
x
Tippjuhid: määravad organisatsiooni eesmärgid, poliitika ja strateegia. Tippjuhi ülesanne on firma tegevuse
üldine kavandamine ning põhimõtteline suunamine ja
koordineerimine , s.o eeskätt keskastme juhtide
tegevuse suunamine.
x
Keskastme juhid: viivad
plaane ellu, jälgivad allüksuste tööd. Ülesanne on välja töötada strateegiast
lähtuvad konkreetsed
tegevusjuhised , anda ülesanded esmatasandile ja võtta kokku selle tasandi tulemused.
x
Esmajuhid: suunavad, korraldavad ja kontrollivad neile alluvate töötajate tööd ehk nende ülesanne on
juhendada toimingute sooritamist ja seda kontrollida. Seega seisneb nende tegevus põhiliselt tehniliste
täitjate suunamises ja kontrollimises.
3.Mis on see üks asi, mida ei pea äriühingu nõukogu liikmed ellu viima (kas strateegia hindamine,
seiramine, alustamine, lõpetamine, juurutamine ...)
Nõukogu roll strateegilises juhtimises:
x
Jälgima arenguid ettevõtte sees ja väljas
x
Hindama ja mõjutama juhtkonna ettepanekuid, otsuseid ja tegevusi
x
Paika panema ettevõtte strateegia, üleüldise suuna, missiooni ja visiooni
4.Strateegia 3 etappi suures organisatsioonis hierarhia alusel. Variandid olid erinevates järjekordades ja
variantides käis läbi: äristrateegia - keskkonnastrateegia - finantsstrateegia - organisatsioni strateegia. Tuli
valida õige järjestusega variant.
Ettevõtte e organisatsiooni s. – äristrateegia – finantsstrateegia - keskkonnastrateegia Strategy can be
formulated on three
different levels:
y
corporate strategy- corporate level strategy fundamentally is concerned with the
selection of businesses
in which the company should
compete and with the
development and coordination of that
portfolio of
businesses.
y
business startegy - a
strategic business
unit may be a
division , product line, or
other profit center that
can be planned independently from the other business
units of the
firm . At the business unit level, the
strategic
issues are less about the coordination of
operating units and more about
developing and
sustaining a
competitive advantage for the
goods and
services that are produced. At the business level,
the strategy formulation phase deals with:
o
positioning the business against
rivals o
anticipating
changes in
demand and technologies and adjusting the strategy to accommodate
them o
influencing the
nature of
competition through strategic
actions such as
vertical integration and
through
political actions such as
lobbying .
y
functional strategy - The functional level of the organization is the level of the operating divisions and
departments. The strategic issues at the functional level are
related to business
processes and the
value chain . Functional level
strategies in
marketing ,
finance , operations, human resources, and R&D
involve the development and coordination of resources through which business unit level strategies can be
executed
efficiently and effectively. Functional units of an organization are involved in
higher level
strategies by
providing input into the business unit level and corporate level strategy, such as providing
information on resources and capabilities on which the higher level strategies can be
based .
Once the
higher-level strategy is
developed , the functional units
translate it into discrete
action -
plans that each
department or division must accomplish for the strategy to succeed.
5.Kes on Eestis tuntuim strateeg / majandusteadlane ?
•
Jaak Leimann – majandusteadlane, 2 korda olnud majandusminister, TTÜ
professor , andis seda ainet!
•
Raoul Üksvärav – majandusteaduste doktor,
majanduspreemia laureaat, avaldanud üle 180
publikatsiooni, OSCE Eesti delegatsiooni juht
•
Kostel Gerndorf – dotsent, tippjuhtkonna konsultant, Wahli doktoritöö
juhendaja •
Uno Mereste – oli Eesti majandusteadlane, osales Eesti
rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi
taasloomises, Eesti Panga nõukogu esimees
6.Funktsionaalse strateegi peamine tegevusala ? Functional strategy -
Organizational plan for human resources, marketing, research and development and other
functional
areas . Funktsionaalse tasandi strateegia on luua igale funktsioonile madalate
kuludega või eriline
kompetents , mis annaks organisatsioonile konkurentsieelise. Funktsionaalne struktuur ja kultuur toodavad
funktsionaalset võimekust, mis suudab toetada funktsionaalsete ressursside arendamise.
7.Mida tähendab KISS? Hilb classifies corporate governance aspects, according to his „
reverse KISS“ principle into:
y
Situational implementation of a governance system adapted to a
specific company’s characteristics
needs and
requirements y
Strategic direction meaning that a supervisory
board should be closely involved in steering a business
strategically
y
Integrated board management asking for a combined
approach for the nomination,
assessment ,
remuneration and
promotion of executive as well as supervisory board
members y
Keeping control of a company in the
sense of holistic monitoring going
beyond pure financial
monitoring and
controlling , implementing a
broad performance evaluation approach from the
viewpoints of the shareholders, employees and the public
domain .
y
Keep it
stupid simple y
Keep it simple or be stupid
y
Keep it short and simple
y
Keep it simple and stupid
y
Keep it simple sir
y
Keep it simple and straightforward
y
Keep it
super simple
y
Keep it simple and
sincere 8.Milline ei sobi alljärgnevasse listi (nimed nagu analyser, defender)? Business strategies can be categorized in many
ways . One
popular method is to assess strategies based on their
degree of aggressiveness.
Typically the range of aggressiveness strategies is classified into
four categories:
•
prospector - the most
aggressive of the four strategies. It typically involves
active programs to expand
into new
markets and stimulate new opportunities.
•
defender - this strategy entails a
decision not to aggressively pursue markets. As a
result , they tend to do
none of the things prospectors do. A defender strategy entails
finding , and maintaining a secure and
relatively stable
market .
Rather than being on the cutting
edge of
technological innovation, product
development, and market dynamics; a defender tries to insulate themselves from changes wherever
possible.
•
analyzer - the analyzer is in
between the defender and prospector. They take less risk and make less
mistakes than a prospector, but are less committed to stability than defenders. Most
firms are analyzers.
They are seldom a
first mover in an industry, but are often second or third
place entrants.
•
reactor - A reactor has no proactive strategy, often reacting to
events as they
occur . They
respond only
when they are forced to by macro environmental pressures. This is the
least effective of the four
strategies. It is
without direction or
focus .
9.Agentuuriteooria, agentuurikonflikt ja kes on selles agendid ? Kes on agenditeooria järgi agendid
ettevõttes – kas omanikud , tippjuhid, töötajad, keskastme juhid jne. ? Agentuuriteooria probleemid ilmnevad ettevõtetes kuna tippjuhtkond ei ole valmis võtma vastutust oma otsuste
eet ilma et nad omaksid arvestatavat hulka ettevõtte
aktsiaid .
Agendid on juhid ja osanikud/aktsionärid.
Agendi probleem tekib erinevate eesmärkidega osapoolte vahel. Agenditeooria juhindub alati esinevast
vastuolulisest suhtest, kus üks osapool (esindatav) delegeerib teisele (
agent ) mingi töö, mille see sooritab.
Agenditeooria kirjeldab antud seost kasutades lepingu metafoori. Agenditeooria tugineb lepingulisele
firmakäsitlusele (
contractual view of the firm), mille kohaselt ei ole võimalik heaolu maksimeerida, sest
esindataval ja esindajal on erinevad eesmärgid ja erinevad eelsoodumused riski kandmiseks. Agenditeooria
püüab lahendada kahte agendi suhetes
esinevat probleemi. Esiteks agendiprobleem, mis tekib, kui esindatava ja
agendi
tahe ja eesmärgid on konfliktsed, sealhulgas tegevuse ajahorisont, ja esindataval on keeruline või
kulukas tõendada agendi
tegelikku käitumist. Agenditeooria kohaselt eeldatakse põhimõtteliselt, et nii agendid
kui ka esindatavad käituvad ratsionaalselt – lähtuvad enda. Äriühingute valitsemise kontekstis on omanikud
enamasti esindatava ja juhid agendi rollis. Omanikud on huvitatud pigem suuremast kasumist, reputatsioonist ja
jätkusuutlikkusest. Juhataja seevastu suuremast palgast, lisahüvedest, suurest organisatsioonist, kasvust ja enda
reputatsioonist. Tegevused mitteomanike (s.o
hankijate , klientide, töötajate või ühiskonna) huvides on
tõlgendatavad kui juhataja katse tugevdada oma võimu ja
isiklikku prestiiži. Teiseks kerkib esile riski
jagamise probleem. Kui omanikel ja juhatajal on erinev suhtumine riski, võivad nad eelistada erinevaid tegevusi.
Agenditeooriat on teravalt kritiseeritud, kuna selle kohaselt eeldatakse, et igal juhul eksisteerib huvide konflikt,
ka võetakse arvesse vaid omanike ja juhataja tahe, jättes kõrvale näiteks töötajate ja klientide soovid. Samuti ei
arvestata eri riikide olulisi erinevusi
10. Ärimudel – pane järjestusse 9 blokki, arvestades põhimõtet kes? mis? kuidas?
Osterwalden and Pigneur believe that a business model can
best be described through nine
basic building blocks that show the
logic of how a company intends to make
money . Those blocks
cover four main areas of a
business: customers,
offer , infrastructure and financial viability. Business model should be
base for a strategy to
be implemented throgh organizational
structures , processes and systems.
11. Erinevate strateegiate tundmine
Strateegia ja selle komponendid on suunatud tulevikule. Tulevikku on võimalik painutada, nt
Apple ja
iPod (tappes Sony Walkmani). Strateegia eesmärk on hävitada konkurente. Eelarve ei ole strateegia, vaid eelarve
kohandatakse strateegilistele eesmärkidele. Strateegia on firma otsustusloogika (Kreitner). Strateegia kujutab
endast teatud hulka hüüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. Strateegia peab ettevõtet kasvatama, nt
kasum, turuosa, käive, firma väärtus.
Erinevate koolkondade järgi (
Henry Mintzberg 1998):
x
Disaini - strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja
ressursside ning väliste võimaluste vahel
x
Planeerimise - strateegia tuleb formuleerida formaalse protseduuri kaudu, kasutades rohkeid analüüse ja
lähteandmeid, eelkõige arvnäitajaid
x
Positsioneerimise - strateegia on
unikaalne positsioon turul
x
Ettevõtluse - rõhutab üksiku liidri tähtsust, intuitsiooni, otsustusvõime,
tarkuse ja kogemuse olulisust,
keskne mõiste selles käsitluses on
visioon x
Kognitiivne - strateegia formuleerimine on vaimne, tunnetuslik protsess
x
Kultuuri – strateegia kujunemine on sotsiaalse
koostoime protsess, mis baseerub organisatsiooni liikmete
ühistel uskumustel ja tõekspidamistel
x
Keskkonna – näeb strateegia kujunemist kui keskkonna muutustele reageerivat protsessi
x
Konfiguratsiooni – püüab ühendada eelnevad käsitlused
Strateegia tegemine algab sellest, kuhu
tahad jõuda ehk visioon ehk seisundi kirjeldus.
12. Personalijuhtimise strateegia, äkki et millise mudeli alusel? – mingi mudeli pidi valima , mulle jäi meelde 360 kraadi mudel, mille ma ka ise valisin 360-uuringu abil saab vastuse küsimusele, kuidas inimene ise oma käitumist tajub ning missugust mõju
see avaldab tema juhile, alluvatele, kolleegidele, sise- ja välisklientidele, tarnijatele.
Eesti organisatsioonides on piirdutud küll enamasti organisatsioonisisese hindamisega, partneritelt ja klientidelt
individuaalsel tasandil tagasiside küsimist on kohanud harvem.
360-kraadi tagasiside meetodi kasutuselevõtu
versus traditsiooniline juht-alluv
tagasisidega on tinginud
sügavalt hierarhiliste organisatsioonimudelite asendamise lamedamate organisatsioonidega, kus ühel juhil on
rohkem alluvaid. Samuti tehakse organisatsioonides rohkem koostööd teiste allüksuste töötajatega ning
rakendatakse erinevaid horisontaalseid juhtimisskeeme. 360-uuring võimaldab juhti vaadata erinevates rollides:
•
alluv oma juhile
•
juhtimismeeskonna liige
•
koostööpartner
•
vahetu juht
Organisatsioonis on need kõik võrdselt tähtsad ja selleks, et neid kõiki hästi täita, on oluline juhi hea enesetaju.
In human resources or
industrial psychology, 360-degree feedback, also
known as
multi -rater feedback, multi
source feedback, or multi source assessment, is feedback that
comes from members of an
employee 's immediate
work circle. Most often, 360-degree feedback will
include direct feedback from an employee's subordinates,
peers, and supervisor(s), as well as a self-evaluation.
http://en.wikipedia.org/wiki/360-degree_feedback -
cite_note-1 It can also include, in some
cases , feedback from
external sources , such as customers and suppliers
or other interested stakeholders. It may be contrasted with "upward feedback," where managers are
given feedback only by their direct reports, or a "
traditional performance
appraisal ," where the employees are most
often reviewed only by their managers.
The
results from a 360-degree evaluation are often used by the
person receiving the feedback to plan and map
specific paths in their development. Results are also used by some organizations in
making administrative
decisions related to pay and promotions. When this is the
case , the 360 assessment is for evaluation purposes,
and is sometimes called a "360-degree review."
However ,
there is a great deal of
controversy as to whether
360-degree feedback should be used
exclusively for development purposes, or should be used for appraisal
purposes as well.
13. Kui mitu osapoolt annavad sisendi, siis kuidas seda meetodit nimetatakse?
In human resources or industrial psychology, 360-degree feedback, also known as multi-rater feedback, multi
source feedback, or multi source assessment, is feedback that comes from members of an employee's immediate
work circle. Most often, 360-degree feedback will include direct feedback from an employee's subordinates,
peers, and supervisor(s), as well as a self-evaluation. It can also include, in some cases, feedback from external
sources, such as customers and suppliers or other interested stakeholders. It may be contrasted with "upward
feedback," where managers are given feedback only by their direct reports, or a "traditional performance
appraisal," where the employees are most often reviewed only by their managers.
14. Friedmani kohta mingi küsimus
1962 – traditsiooniline vaade ettevõttest. Argues against the
concept of
social responsibility.
Primary goal of
business is profit maximization not spending shareholder money for the general social
interest .
Some observers, ranging from Adam Smith to Milton
Friedman , have argued that social responsibility should
not be
part of management's decision making
process . Milton Friedman has maintained that business functions
best when it sticks to its primary mission - producing goods and services
within society's legal restrictions. It
sole responsibility is to attempt to maximize returns. Friedman
states his theory about social responsibilities of
business in the
following passage from „Capitalism and
Freedom “:
„In such an
economy , there is one and only one social responsibility of business - to use its resources and
engage in
activities designed to
increase its profits so long as its stays within the
rules of the
game , which is to
say, engages in
open and free competition without deception or fraud. „
15. Midagi äristrateegia kohta – äristrateegiate kohta oli minuarust rohkem kui üks küsimus, et just mis etapid
on ja mis järjekorras neid
etappe läbi viiakse,
vist . Neid strateegia asju vaata kindlasti.
Business strategy describes how a
particular business intends to succeed in its chosen market place against its
competitors. It
therefore represents the best attempt that the management can make at defining and securing the
future of that business. A business strategy should
provide clear answers to the
questions :
y
What is the
scope of the business (or offering) to which this strategy applies?
y
What are the
current and future needs of customers and potential customers of this business?
y
What are the distinctive capabilities or
unique competence that will give us competitive advantage in
meeting
these needs now and in the future?
y
What in broad
terms needs to be
done to secure the future of our business?
16. Tüpoloogia kohta oli mingi küsimus veel minuarust, äkki seal see Friedman oligi kuidagi sees? Ownership typology – Wahli doktoritööx
Humanistlik -Traditsiooniline: (HUSTA)
x
Modernistlik (MODERN)
x
Pragmatistlik-Materialistlik (PRAMA)
x
Idealist (
IDEA )
Sidusgruppide teooria
Sidusgrupi vaadet väärtusloomele esindab
Freeman ’i (1984) sidusgruppide teooria (
stakeholder theory).
Sidusgruppide teooria kohaselt eeldatakse, et väärtused on tingimata ja selgesõnaliselt äri tegemise osa,
lükatakse tagasi lahususe tees (
separation thesis). Sidusgruppide põhine käsitlus (
stakeholder thinking ) kerkis
ärieetikas esile uue narratiivina saamaks aru ja abistamaks kolme vastastikku seotud äriprobleemi lahendamisel:
a) probleem saada aru, kuidas on väärtus loodud ja kaubastatud,
b)
eetika ja kapitalismi ühendamise probleem, ja
c) probleem aidata juhtidel mõelda juhtimisest nii, et esimesed kaks probleemi on kaetud.
Sidusgruppide teooria üheks põhiküsimuseks on „väärtuse” tähenduse väljaselgitamine teatud sidusgrupile ja
see, kuidas äriühingud seda erinevat tüüpi „väärtust” sidusgruppidele loovad. Sidusgruppide kirjanduses on
fundamentaalse tähtsusega sidusgruppide ja nende huvide identifitseerimise temaatika.
Lisaks Wahli loengust: x
Ärimudelite valitsemise tüpoloogia - töötajatel on tihti parem informatsioon toimuvast, kui juhtidel.
x
Huvide konflikt - juhid tahavad võimu, aga omanikud ei taha. (omandivõim ja selle
lahusus )
x
3 valitsemisteooriat äriühingutel: anglo-ameerika (väärtust
luuakse omanikele - raha; euroopa (eetilsem
käitumine) ; jaapani (ÄÜ valitsemisel tähtis kultuur ja omanike alusväärtused)
x
On olemas nii panga (Saksamaa) kui ka turupõhised süsteemid (USA)
x
Kuidas lahendada firma
seisukohast tema probleeme? 1)
Haridus 2) vähenda tippjuhi rolli 3) sotsiaalne
vastutus
x
Carrolls i 4 käitumismalli juures on tähtis - õiglus ja õiglane lähenemine
x
Väärtuseloomu mudel - omanike väärtuse leidmine; numbritele tuleb anda mõte ja sisu
x
Tüpoloogia - järeldused kas probleem on püstitatud,
lahendatud ja täidetud.
Metodoloogia : filosoofia-
>teaduslik meetod->teooria->hüpotees->strateegia->andmete kogumise
protseduur -> ....
x
ÄÜ valitsemise trendid täna - 1) avaldatakse oma arvamust rohkem ja aktiivsemalt 2) mitmekesistunud
liikmeskond 3) koosolekuruumis ei vaikita 4) tegeletakse rohkem strateegiaga
x
Soovitas raamatut, kus on erinevaid teooriad
juhtimiseks ja muud - Gorporate Governance Bob Tricker
Kõik kommentaarid