Strateegilise juhtimise olemus ja terminoloogia (2)

Strateegilise juhtimise
olemus ja terminoloogia
Mõisted
Strateegia - üldine teostustee eesmärkide
saavutamiseks reaktsioonina keskkonnale
Strateegiline juhtimine - strateegia
väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine ja
hindamine ning sellele eelnev keskkonna
analüüs
Strateegiline planeerimine/kavandamine -
tegevusprotsess strateegiate ettevalmistamiseks
(eelnev analüüs) ning elluviimise
kavandamiseks (tegevusplaan)
Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa
paikned tänases maailmas. Mitte selles, kus sa
sooviksid olla või kus sa loodaksid olla, vaid kus sa
oled. Ta seisab ka püüdes mõista, kus sa tahaksid
olla. Veel seisneb ta nende konkurentsi- ja
turutingimuste muutuste hindamises, mida sa
saad ära kasutada või mille mõju peaks vältima,
liikudes siit sinna. Ta seisneb realistlike võimaluste
hindamises, kuidas siit sinna saab.
Jack Welch
Strateegia ...
... kui pimedate arutelu elevandi ümber
... on katse kontrollida tulevikku tänaste
otsuste alusel
(Sahpiro, 1994)
Strateegia kui ...
Plaan
Tegevusmall
Positsioon
Perspektiiv
EV üldstrateegia Ettevõtte peakontor Strateegia
corporate str tippjuhtkond tasandid
Äriüksuse strateegia
bussiness str Division A Division B
Funktsionaalne strateegia
functional str Personal Finants
Tegevusstrateegia
operational str Avalikud suhted Turundus
Strateegia tasandid
Organisatsiooni üldstrateegia ­ kasvada, püsida
stabiilsena
MIDA TEHA?
Äriüksuse strateegia (tulemusüksus) ­ hind, konkurents
KUIDAS TEHA?
Funktsionaalne strateegia ­ toetus eelnevale
tasandile
KUIDAS TOETADA?
Tegevusstrateegia ­ tegevusüksuse sisene
Kavanda !
...
Arendustegevus
Kontrolli ! Juhtimistegevus
...
Teosta !
Strateegiline kavandamine kui juhtimistegevus
Strateegia kui juhtimisvahend
Strateegiline juhtimine
(Strategic management)
... on strateegia väljatöötamine, elluviimine, kontrollimine,
hindamine, millele eelneb keskkonna analüüs
...on tippjuhtkonna vahend eesmärkide poole pürgimiseks või
ühe tegevusala piires alternatiivplaanide loomine (Albaneese)
... on juhtimisprotsess, mis koosneb strateegia
väljatöötamisest, selle väljaarendamiseks vajaliku potentsiaali
plaanimisest ja seatud eesmärgi saavutamist tagavate
muutuste juhtimisest
MISSIOON JA VISIOON
VÄÄRTUSED
Keskkond
Strateegia Tulevik
Aeg
TÄNA KESKKONNA HOMME
Võimalused, Ohud TRENDID Võimalused, Ohud
MISSIOON
VISIOON
ÄRIKONTSEPTSIOON
EESMÄRGID
TEGEVUSTEED/KAVAD
(STRATEEGIAD)
OTSUSED/VALIKUD
ARENGUVARIANDID/-MUDELID
LOOVTEGEVUS
JÄRELDUSED
ORG.
OLUKORRA ANALÜÜS - TUGEVUSED
INFO KOGUMINE
TEGEVUSKESKKOND
AEG
"TÄNA" 1A 3A 5A .....
Strateegilise juhtimise põhiküsimused
Mida ?
Kes ?
Miks ? Kuidas ?
Strateegilise juhtimise küsimused
Miks me oleme (missiooni selgus)?
Kus me oleme praegu (olukorra kaardistamine)? Kuhu on
organisatsioon jõudnud? Kas seni kavandatu on suudetud
täita?
Kus me tahaksime olla teatud aja möödudes (visiooni loomine)?
Milline võiks olla organisatsiooni areng järgmise 3-5 aasta
jooksul? Kuidas me jõuame soovitud olukorrani (strateegia)?
Millised on organisatsiooni lähemad ja kaugemad sihid?
Millised konkreetseid samme on selleks tarvis teha
(tegevuskava)? Millised tegevused aitavad neid lähemaid ja
kaugemaid eesmärke saavutada? Milliste ressurssidega
saavutatakse eesmärgid?
Kuidas me oma tegevust mõõdame (seire, kontroll, tagasiside)?
Strateegilise juhtimise eesmärk
Strateegilise juhtimise eesmärk on efektiivsete,
sobivate ja arengut soodustavate strateegiate
väljatöötamine ning elluviimine
käibe, kasumi kasv
reiting, positsioon tegevusalal
stabiilsed tulud (langus) perioodil
suurem turuosa
laiem või atraktiivsem toodete valik
heatasemeline klienditeenindus
tunnustatus tehnoloogia ja tootearenduse liidrina
konkurentsivõime välisturgudel
Läbimõeldud strateegiline juhtimine ja
planeerimine annavad ettevõttele järgmised
eelised:
selged eesmärgid, teatakse, mida tahetakse teha ja
saavutada
Tegevusharu ja laiema tegevuskeskkonna
arengutendentsid, teadlikkus ohtudest ja uutest
võimalustest
Kujunevad eeldused ressursside kontsentreerimiseks
kõige tähtsamatesse valdkondadesse ning
kooskõlastatud tegevuseks
Lihtsam tagada oma tegevuse järjepidevust.
Läbimõeldud strateegia olemasolu, ei
pruugi tagada kohest edu, edu
saavutamine võtab aega!
Samas, strateegia loob eeldused edu
saavutamiseks!
Strateegilise juhtimise
areng ja koolkonnad
Militaarteooriatest ...
Strateegia mõiste pärineb Vana-Kreekast ­
sõjapidamiskunstist
Esimene oluline raamat militaarsest strateegiast ­
2000 a tagasi hiina ohvitserilt Sun Tzu (Sun Zi)
"Sõjapidamisekunst"
18-19.saj Preisimaa väejuhi Carl von Clausewitzi
strateegiateooriad, mis kaalukad tänaseni
Prantsuse kindral ja militaarteoreetik Andre Beufre
(1902-1973). Militaarstrateegia klassikaline teos
"Modern Strategy for Peace and War" 1963
Briti ohvitser ja militaarteoreetik sir Basil H. Liddel-Hart
"Strategy: The Indirect Approach"
10 militaarstrateegia reeglit:
1. Formuleeri eesmärk ja keskendu sellele
2. Säilita hea võitlusvaim
3. Tegutse ründavalt
4. Püüdle ootamatusele, üllata
5. Tegutse fokusseeritult
6. Ole kindel, et sinu rahvas on kaitstud
7. Kasuta oma sõjajõude säästlikult
8. Taotle head koordineeritust
9. Adapteeru, ole paindlik
10. Püüdle lihtsuse poole
"Ülim tegu sõjas on vaenlase
alistamine ilma võitluseta."
Sun Tzu
... ärijuhtimiskoolkondadeni
Majandusse tõid strateegia mõiste tuntud
matemaatikud, mänguteooria rajajad J. von
Neumann ja O. Morgenstern pärast II maailmasõda
Strateegia kui tegevusplaan konkreetses situatsioonis,
mis sõltub oponendi toimingust
Alates 20.saj 60ndatest väga palju strateegilise
juhtimise alaseid raamatuid
1962 Alfred Chandler "Strategy and Structure"
Strateegia kui ettevõtte pikaaegsete eesmärkide
kindlaksmääramine ja tegevuste valik ning ressursside
paigutamine nende eesmärkide saavutamiseks
1965 Igor Ansoff "Corporate Strategy"
Strateegiline planeerimine ja analüütilised meetodid.
1969 Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity"
Lineaarsete arengute katkevus, ootamatud
sündmused, vajadus innovatsioonidele
1980 Michael Porter "Competitive Strategy:
Techniques for Analyzing Industries and
Competitors"
Kululiidri, fokuseerimise ja diferentseerimise
strateegiad, viie konkurentsijõu analüüsimeetod
1975 (1982) Kenichi Ohmae "The Mind of Strategist"
Strateegia on irratsionaalne ja mittelineaarne.
1994 Gary Hameli ja C. K. Prahaladi "Competing for
the Future"
Strat. on õppimise ja avastamise protsessi tulemus
1994 Henry Minzberg "The Rise and Fall of Strategic
Planning" Strateegia on süntees.
Strat. väljatöötamiseks on vaja loovust ja intuitsiooni
Strateegilise juhtimise
koolkonnad
1. Disain 6. Õppimine
2. Planeerimine 7. Võim
3. Positsioneerimine 8. Kultuur
4. Ettevõtluse 9. Keskkond
5. Kognitiivne 10.Konfiguratsioon
tunnetus
H. Minzberg, B. Ahlstrand, J. Lampel (1998)
I Disaini koolkond
Kontseptsiooni loomise protsess
Sisemised võimed ja ressursid
Välised võimalused
Kooskõla
Kavandatud protsess ­ õpitav
Tippjuht
Mõtle - tegutse
Unikaalne strateegia
Lihtne, kergesti mõistetav
II Planeerimise koolkond
Formaalne planeerimise protsess
Formaalne protseduur
Lähteandmed, analüüsid
Kontrollitud ­ järjepidev ­
formaliseeritud protsess
Tippjuht - Planeerimisosakond
Alastrateegiad ja programmid
Üksikasjalikud - detailid
III Positsioneerimise koolkond
Analüütiline protsess
Positsioonide määratlemine turul
Üldised põhivõimalused positsiooni valikuks -
ühe väljavalimine
Analüütiline kalkulatsioon
Analüütikud
Positsiooni strateegia: sõltub turu struktuurist
ja tegevusharu olukorrast
IV Ettevõtluse koolkond
Visioneerimise protsess
Üksiku liidri intuitsioon.
Otsustusvõime, tarkus, kogemus
Visioon
Liider
Perspektiivne väljavaade - kujutlema ­ visioon
Proaktiivne strateegia
Ettevõtjalik strateegia - paindlik
V Kognitiivne koolkond
Vaimne, tunnetuslik protsess
Tegelikkuse tunnetamine strateegi
mõistuses
Mõju otsuste langetamisele
Raamistikku panema ­ kujuta ette
Vaimse perspektiivi strateegia
Intellekt
VI Õppimise koolkond
Järkjärgulise täienemise ja õppimise protsess
Situatsiooni tundmine ja organisatsiooni
toimetulekuvõime
Õppijaks kollektiivne süsteem
Õppimine toimub läbi käitumise
Organisatsioon eksperimenteerib
Õppima ­ mängi
Unikaalne strateegia
Õppijad ­ eeskuju minevikust ­ plaan
tulevikuks
VII Võimu koolkond
Läbirääkimiste protsess osapoolte vahel
Mõjuvõimu rakendamine
Poliitilised dimensioonid
Strateegia on esilekerkinud
Vastastikune mõjutamine, veenmine,
kauplemine ­ poliitiline mäng
Väliskeskkonnas hoolitsetakse org heaolu
eest ­ võrgustikud, liidud
Poliitiline strateegia
Võimuomaja
VIII Kultuuri koolkond
Kollektiivne protsess
Sotsiaalse koostoime protsess
Organisatsiooni ühised tõekspidamised
Organisatsioonikultuur
Olemasoleva kirjeldamine
Liituma ­ jäädvusta
Kollektiiv
IX Keskkonna koolkond
Keskkonna muutustele reageeriv protsess
Keskkond on aktiivne mõjutaja
Erinevad situatsioonid tingivad erineva
käitumise - reageeri
Kohanema ­ alistu
Geneeriline strateegia
Keskkond
X Konfiguratsiooni koolkond
Ümberkujunemise protsess ühest
seisundist teise
Strateegia loomise protsess
Muudatuste juhtimise protsess
Kontekstikeskne mis iganes strateegia
Kes iganes kontekstist lähtuvalt
Strateegilise mõtte areng Eestis
Majandusse toodi mõiste pärast II maailmasõda
Perspektiivne planeerimine praktikas ja teoorias ­
prognoosimine
TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateeder
1970ndate II poolest valdkonna uurimistööd,
konsultatsioonitegevus, juhtide koolitamine
1980ndatel kujunes välja terminoloogia, võeti
kasutusele mitmeid strateegia väljatöötamise
metoodikaid
1990ndatel uus hoog ­ rahvusvahelistumine,
kaasaegne strateegilise mõtlemise ja
tegutsemisviis
Projekt "Eesti 21" Võimaluste loomine
21.saj säästva arengu tegevuskava
elluviimiseks Eestis (käivitus 1997)
Strateegilise Algatuse Keskus ­ sihtasutus
­ Eesti Pank, Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool, Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
RES, VAAK jne