Euroopa Liidu kuulmislanguse astmete klassifikatsiooni kohaselt on raske kuulmislangus 70 95 detsibelli. (Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu koduleht) Kuulmislangust on mõnel määral võimalik kompenseerida kuulmisabivahenditega. Need muudavad tajutavaks helid, mida kuulmislangusega inimene niisama ei kuule. Kuulmisabivahendid aga ei taga kunagi helide tajumist ja kõnest arusaamist kuuljatega sarnasel viisil ega taasta normaalset kuulmist. Sageli võimaldavad abivahendid kõigest aimata ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ...
1. Sotsiaalabi ülesanded leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida füüsilise ja vaimse puudega inimesi, leevendada vaeste rahamuresid, tagada lapsehooldus töötavatele emadele, rehabiliteerida alaealised ja täiskasvanud õigusrikkujad, nõustada indiviide ja gruppe isikliku elu ja sotsiaalküsimustes 2. Rehabilitatsioon: olemus- on isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks osutatav sotsiaalteenus, puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa lapse arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut.. Funktsioon- Kõigi inimeste vajadused on erinevad
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitats...
• Meelelahutus; • Katsetamine; • Kaaslaste heakskiit; • Mõned on ühiskonnas aktsepteeritud. Tunnused • Soov ainet tarvitada; • Ärrituvus; • Unehäired; • Valud; • Alkoholismi puhul psühhoos. võõrutusseisund Kuidas algab? • Soov proovida; • KÕIK narkootikumid tekitavad sõltuvust; • Kõige rohkem kasvueas noored; • Füüsiline või/ja vaimne sõltuvus. Narkomaania ravi ja rehabilitatsioon • Krooniline haigus - on võimalik ravida; • Tervishoiu- ja sotsiaalteenused - igas riigis erinevad; • Esmane kontakt- usalduse võitmine- motiveerimine muutustele- suunamine teenusele; • Rehabilitatsioon- toimetuleku taastamine; • Nõustamine lähedastele. Narkomaania ravi ja rehabilitatsioon 2 • Kõige olulisem on patsiendi motiveeritus! Prognoos • Nikotiini puhul hea; • Kannabinoidide puhul hea; • Alkoholi puhul halb;
Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused .....................................................................
Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreetikute M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlustele ja vaadeldakse lähemalt Debora meetodit? Esimesed peatükid on pühendatud teooriale ja mõistete selgitamisele. Viimases kahes vaadeldakse konkreetseid juhiseid. 1. Rehabilitatsioon
legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid. TUNNUSED Soov ainet tarvitada Ärrituvus Unehäired Valud Psühhoos PÕHJUSED Probleemidega toimetulek Meelelahutus Katsetamine Kaaslaste heakskiit Mõned uimastid on ühiskonnas aktsepteeritud NARKOMAANIA RAVI JA REHABILITATSIOON Uimastisõltuvuse ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi tervikuna võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku Sõltuvusprobleemige isiku abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille käigus toimub tema usalduse võitmine, motiveerimine muutusele ja suunamine teenusele. Rehabilitatsioon on suunatud toimetuleku taastamisele. Uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab endine
Emotsionaalse toimetuleku abiks oleks eneseabigrupid puudega inimestele. Lisaks tuleks teda nõustada narkootikumidest loobumiseks läbi motiveeriva intervjueerimise ning selle eduka toimimise puhul leida ka sobiv narkootikumidest võõrutuskeskus ja hiljem rehabilitatsiooniasutus tavaellu naasmiseks. Kõige lõpuks oleks tarvis pereteraapiat korrastamaks suhteid emaga. Marioni aitaks sotsiaalnõustamine prostitutsioonist loobumiseks. Sellist teenust pakuvad naiste varjupaigad ja hilisem rehabilitatsioon jätkuks võõrutuskeskuses. Enne perekonda tagasipöördumist peaks kindlasti tegema talle ja tema perekonnale pereteraapiat. Kui emotsionaalselt soojad ja mõistvad suhted perekonnas ei taastu on Marioni rehabilitatsioon väga kahtlane. Tyroni põhiprobleem on rehabilitatsioon peale vanglakogemust. Tema puhul tuleks kaaluda toetatud elamiseteenust. Kindlasti tuleka aidata tal leida ea ja arengukohaseid rolle elus. Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud
Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid
· kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes, 15. Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek toetavate vajaduste määratlemine. Riskide ja vajaduste tasakaalustamine. 2. probleemide kompleksne analüüs- hindamisel kõigi osapoolte nägemusega arvestamine. Kommunikatsiooni võimaldamine osapoolte vahel. 3. üksiktarbija soovide arvestamine- osapoolte esindatuse võimaldamine. Hooldaja vajaduste tasakaalustamine 16. Rehabilitatsioon - protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide arendamise ja/või taastamise, funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi
· Puberteedi eas oli palju seadusega pahutsis · Ei lõpetanud kooli · Oli väikse aja kodutu Väike Kurt Cobaini kitarrikasutus Huvitavad seigad Cobaini elust · Cobaini päevikud · Spetsiaalselt endale, ise disainitud kitarr · Tema nimelised ketsid · Mitmed raamatud ja filmid temast · Krooniline kõhuvalu · New Yorgis kontserdit andes oli üledoosis ja, et mitte kiirabi kutsuda, turgutati teda muude uimastavate(ergutavate) vahenditega Rehabilitatsioon · Probleemid heroiiniga · Esimene taastusravi 1992 ebaõnnestus kuna tuli teade Cobainile, et ta saab lapse. · Heroiini kasutus tõusis jälle ja oli algus faasis tagasi Kuulsamad ja parimad laulud · Smells Like Teen Spirit · In Bloom · Heart-Shaped Box · Love Buzz Tuntumad laulud Perepilt Viimased päevad Kannatas heroiini sõltuvuses Eraldas end muust maailmast Viimane elupäev - 05.04.1994 Leiti hotellitoast Üle doos ja kuulilask pähe
......................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon.........................................................................................7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS...........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................
Harva alustavad nad ise jutuajamist, jättes endast pelgliku või tõrjuva mulje. Sõnade hulk võib olla varasemast oluliselt väiksem. Ka ravimid võivad kutsuda esile pidurdatust, mis võib viia eksiarvamusel seisundi suhtes. Skisofreenia ravi ja ravimite kõrvaltoimed. Skisofreenia ravi on alati kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast ja sotsiaalsetest meetmetest. Raviprotsessi kuuluvad järgmised etapid: Psühhoosivastased ravimid Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon Haigete ja nende pereliikmete teadlikkuse paranemine Bioloogilises ravis on 2 erinevat faasi : Ägeda episoodi ravi, mille eesmärgiks on ägedale psühhoosile omaste nähtude kõrvaldamine Säilitusravi, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku parandamine, jääksümptomite vähendamine ja võimalike ägenemiste vältimine. Psühhoosivastased ravimid. Alates 1945.a. on skisofreenia ravis kasutusel mitmesugused psühhoosivastase toimega ravimid
rehabilitatsioon ehk kopsuhaiguste taastusravi. Siiani on selle puudumist põhjendatud finantseerimislahenduste ebakindlusega ning ka osaliselt seotud organisatsioonilise taustaga. Vaadeldes statistikat, suureneb aga kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide arv iga aasta ning antud ravimeetod rehabilitatsiooni näol on nimetatud haigete ning ka teiste kopsuhaigustega inimeste jaoks aga ülimalt oluline. Samuti on pulmonaalne rehabilitatsioon väga oluliseks raviosaks nii kopsusiirdamise eelsel ja järgneval perioodil, põhimõtteliselt sõltumata selleni viinud haiguse diagnoosist. Seega peaks pulmonoloogilist haigust põdevatele inimestele olema tagatud nii statsionaarse kui ka ambulatoorse rehabilitatsiooni kättesaadavus. Arvestades kõiki eeltoodud arengukavas käsitletud prioriteete, on lisaks muude kopsuhaiguste diagnostikale ja ravile vaja edasi arendada 2010. aastal alustatud
Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni
võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). · Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. · Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi(võimalused) · Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid.. · Antipsühhootilised ravimid normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada. · on praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid tõhusalt ravida ja aidata niiviisi patsientidel palju normaalsemat elu elada
Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid? Miks on vaja kohelda inimlikult neid, kes seda teistega ei tee? Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised? Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi
TERVISERISKIDE PROGRAMM (TE02) Annaliisa Toit, Egeriin Kala, Piret Saul-Gorodilov, Eerika Porro ST18KÕ1 Mõdriku 2019 Saame teada.. · Programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. · Programmi elluviimise perioodiks on 2018-2021 ning eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate parendamine. Alaeesmärgid: · Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu) · Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad ...
....................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused......................................................................................................... 7 3.2. Kognitiivsed põhjused.......................................................................................................... 9 4. REHABILITATSIOON.............................................................................................................10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 11 ÜLEVAADE LUGEMISPUUETEST. 2011.................................................................................12
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2
hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. Oluline on koostöö erinevate osapoolte vahel nt sotsiaaltöötaja, arsti, õpetaja, politsei, tööturueksperdi jt vahel. Riigi rahastatavad teenused · Rehabilitatsioon · Tehnilised abivahendid · Asendushooldus · Lapsehoid · Erihoolekanne KOV teenused Sotsiaalnõustamine Eluruumi Päevakeskus kohandamine Koduhooldus Sotsiaaltransport Tugiisik Hooldamine Lapsehoid Isiklik abistaja Sotsiaaleluase Toimetulekutoetus Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele, mida maksab kohalik omavalitsus. Puuduse leevendamiseks
suhtes. · Anonüümne HIV/AIDSi ja STLHe testimine. · Turvaseksi nõustamine. · Turvaseksi alaste, HIV/AIDSi ja STLH teemaliste trükiste valmistamine, paljundamine ja levitamine. · HIV/AIDSi ennetustöö prostitutsiooni kaasatud naistega ja meestega, naistega ja tüdrukutega kaubitsemise vastane tegevus. · Töö süstivate narkomaanide ja nende lähedastega ( süstalde vahetamine, metadooni võõrutus ja asendusravi, rehabilitatsioon päevakeskuses ja talus ). · Gay sõbraliku atmosfääri loomine, HIV/AIDSi ja suguhaiguste testimise ja ennetamise töö gayde seas. · HIV positiivsete inimeste ja AIDSi haigete psühhosotsiaalne toetus ja abi. · Toetusgrupid narkomaanidele ja nende lähedastele. · Massilistel rahvaüritustel, noorte kokkutulekutel, kontsertidel, muusika festivalidel turvaseksi, STLH/AIDSi teemalise kirjanduse, kondoomide levitamine. Sotsiaalse keskkonna mõjud:
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
Essee: Narkosõltuvuse ennetamine Eestis Narkosõltuvuse ennetamise põhieesmärk Eestis on kujundada ühtne narkomaania ennetamise poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le. Uus Eesti riiklik strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uim...
2003. aastast EMSA töö: ennetamine, jõustamine ja tõrje EMSA inspektorid: külastus, analüüs Liikmesmaade merendusvaldkonna koolitused Reostustõrje nappus, Cleanseanet Surnud linnud: Rannalt leiti u.4000 ning merelt sama palju Loomadevarjupaik, puudusid oskused ravimiseks(pesemine) Rahvusvaheline loomade heaolu delegatsioon:vajalik linnuravimis koolitus ja vahendid. Keila linnuhaigla, loodusfond vahendid, keskkonna ministeerium ruumi vabatahtliku 24/7 rehabilitatsioon enne vabaks laskmist Reostaja: teadmata Kriisikommunikatsioon: halb Üheks aktuaalseks julgeoleku probleemiks on Eestis naftareostuse oht, mille tekkimisvõimalus on kõige suurem mereteede ristumispaikkades, kuid Eesti võimekus reostust ära hoida on suhteliselt madal. On vajalik arendada tehnoloogiat ning kriisikommunikatsiooni, et tagada riigi ja inimeste turvalisus ning hajutada riske koostöös erinevate valdkondade spetsialistidega
eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustik Terviklik raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: 1. Esmase kontakti loomine, motiveerimine raviks perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne); 2. Detoksifikatsioon (võõrutusnähtude ravi) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; 3. Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; 4. Järelravi, rehabilitatsioon päevakeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvusega isikute reintegreerimine tööturule. Hetkeseis: Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitajate
Oluline on ka arvestada erinevaid antisotsiaalse käitumise kujunemise arenguteid. KOHTULIK JA KORREKTSIOONILINE KURITEOENNETUS Erinevalt traditsioonilisest kuriteoennetusest on kohtulik ja korrektsiooniline ennetus suunatud õigusrikkumisi toime pannud noorukite edasise kuritegeliku käitumise ennetamisele. Kohtulik ja korrektsiooniline ennetus jaguneb kuude kategooriasse: võimetukstegemine, hoiatamine, kogukondlikud piirangud, struktuur, distsipliin ja väljakutse, rehabilitatsioon ning rehabilitatsiooni kombineerimine piirangutega. Tegu on osaliselt kattuvate kategooriatega. Suur osa kohtulikest ja korrektsioonilistest meetmetest on ebaefektiivsed või küsitava mõjuga. Mõnevõrra paljutõotav võib olla rehabilitatsiooni rakendamine kombineeritult kogukondlike piirangutega. Parimaks korrektsiooniliseks sekkumiseks alaealiste õigusrikkujate puhul on rehabilitatsioon, milles mängivad tähtsat rolli teatud põhiprintssibid nagu konkreetsete
Motiveeritud vanemad Prelinguaalsed kurdid implanteeritakse enne 2 eluaastat Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond. Vastunäidustused: Neurofibromatoos II, vaimne alaareng, psühoos Äge põletikuline keskkõrvahaigus Kuulmekile (püsi)perforatsioon CT uuringul teo basaalkanali stenoos (meningiidi järgselt) Varasem radikaaloperatsioon Kaugelearenenud tümpanoskleroos Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid Püsiva vaegkuulmise korral saab kasutada heli valjendavaid aparaate ehk kuuldeaparaate. Kuuldeaparaat on elektrooniline helivõimendaja, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail...
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
Tööõnnetus ja kutsehaigus raskendatud tööjõuturule tagasi tulla Negatiivne hinnang midagi on puudu, mingis osas on võimetu ei saa tööd teha, lisatagatised töösuhtes TTTS teenused puuetega inimeste tööle rakendamiseks, kuid tulemust ei ole andnud Võimalus teha tööd, annab tagasi väärikuse Võimalus tulla välja toetussõltuvusest Väide: tuleb tagada töölesaamist toetav pakett: toetus, teenused, abivahendid, rehabilitatsioon üks asutus Töötukassa Uus toetus töövõimetoetus senise töövõimetuspensioni asemel Kui riik investeerib tööd otsiva inimese rehabilitatsiooni ja tööleaitamisse, siis riik eeldab aktiivsust Probleem tööandja peab huvi tundma, et osalise töövõimega inimest tööle võtta. Meede ka täna olemas, kuid pole eriti suurt mõju avaldanud. Uus meede: sõidutoetus, palgatoetus 12 kuud kuid mis edasi? Mida täna tagatakse?
Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Sotsiaalpoliitika. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid, mis võimaldavad nende osalemist tööturul ning parandavad sellega nende heaolu. Peretoetuste ja haridussüsteemi sotsiaalsete funktsioonide (sotsiaalne rehabilitatsioon ja perekeskkonna ebavõrdsuse kompenseerimine, elukestev täiendus- ja ümberõpe, sotsiaalse toimetuleku õpe), tõhustamise kaudu tõkestatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põlvest põlve edasikandumine. Tõhusa sotsiaalkindlustuse kaudu välditakse riskirühmade (vanurite, puuetega inimeste, töötute) majandusliku olukorra järsku halvenemist tasemeni, kus nende osavõtt ühiskonnaelust ja kultuurist on vahendite puudumise tõttu tõsiselt pärsitud.
5.TÖÖ STRUKTUUR. Töö koosneb kahest osast ja mitmest alapunktist. Töö esimeses osas antakse ülevaade sõltuvuse olemusest ja probleemist ühiskonnas. Järgmine osa keskendub empiirilise uuringule: valimi kirjeldamisele, uurimistulemuste esitamisele, analüüsimisele ja omapoolsetele ettepanekutele. 1. Uimastisõltuvuse kirjeldus 1.1.Uimastisõltuvuse probleem Tartus. 1.2 Uimastisõltuvuse kujunemise põhjused ja tagajärjed 1.3 Uimastisõltuvuse rehabilitatsioon 2. Uimastisõltuvuse rehabilitatsiooniteenused Tartus 2.1. Uimastisõltlased Tartu linnas 2.1 Valim 2.2Tulemused 2.3. Uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadus Tartu linnas 2.5 Järeldused ja ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 5 Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa
Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al
Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al
gruppi liikmete solidaarsuse tugevdamine 2) Üksikisiku ühiskonnas kasvatamine. Meetodid: 1) isolatsiooni kohaldatakse eesmärgiga kõrvaldada käitumishävik teiste inimeste juurest (vangistus); 2) hälviku eraldamine teistest eesmärgiga piirata tema kontakte teiste inimestega, kuid mitte taotledes tema täielikku isolatsiooni ühiskonnast(дать возможность вернуться в группу) 3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud) Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides.
osakond vangla vangla vangla Vangla Juhtkond 5 2 6 4 4 21 Vangistus ja 9 169,5 362 270 267 1077,5 julgeolek Sotsiaalne 4 8,5 28 30 25 85,5 rehabilitatsioon Kriminaalhooldus 3 106 38 70 227 Tervishoid 1 25,25 31 114,7 Administratiivtöö 8 13 50 31 32 134 Abitöölised 14 15 21 23,3 73,3 Kokku 30 219,4 612,05 419,25 452,3 1733 Vanglateenistuse struktuur Kasutatud kirjandus 1. http://www
· isikliku hügieeni edendamine ja hambahaiguste ennetamine; · vigastuste ennetamine; · vaimse tervise edendamine ja probleemide varajane märkamine; · passiivse suitsetamise vältimine; · laste hooletusse jätmise ja väärkohtlemise ennetamine; · nakkushaiguste ennetamine, varajane avastamine ja ravi; · arengu- ja käitumishäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon; · tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? · Ealised, soolised ja pärilikud faktorid · Individuaalse elustiili faktorid · Sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud · Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast
Täiskasvanud: • Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid • Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaadid: *lineaarsed, *mittelineaarsed (analoogsed, digitaalsed, programmeeritavad). Kuuldeaparaatide põhilised tüübid: • TASKUAPARAADID • KÕRVATAGUSED • KÕRVASISESED Täiskõrva ehk CONCHA aparaat Poolkõrva ehk HALF CONCHA aparaat Kanali ehk CANAL aparaat Kuulmekäigusisene ehk CIC aparaat Heli ülekande süsteemid (FM) Äkk-kurtuse põhjused ja ravi.
põhiprobleemid puudega inimestele mõeldud hoolekandeteenuste, rehabilitatsiooni ja abivahenditega jäävad lahendamata." Tsahkna, M (2014, 10. okt). Ja jällegi seisame fakti ees, et riik suurendab ametnike arvu, kes kõik vajavad koolitust, luuakse hindamissüsteem, mis lahterdab puudega inimesed ametnike poolt koostatud süsteemi, mis ei arvesta inimese, kui indiviidiga, ega lähene tema probleemile süviti. Kuid lahenduseta jäävad põhiprobleemid – hoolekandeteenus, rehabilitatsioon, abivahendid. Loodan südamest, et valitsus ja reformikoostajad võtavad kuulda inimesi, kes iga päev elavad nende probleemidega. Ei ole mõtet vastu võtta seadust, millesse kellelgi ei ole mahti süveneda ja mis on tekitanud nii palju vastakaid arvamusi ja põhjustanud emotsionaalseid meeleavaldusi. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kangro, T (2014). Riik hakkab rikkuma inimõigusi Kasutamise kuupäev 01.10.2014, allikas Postimees http://arvamus
· Ennasthävitav käitumine. Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 Raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: esmase kontakti loomine ( motiveerimine raviks) perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne) Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; Järelravi, rehabilitatsioon pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvustega isikute reintegreerimine tööturule. Kogu rehabilitatsiooniprogramm keskuses kestab ligi kaks aastat. Töö enese kallal peab kestma ka edasi, vajadusel võib alati keskusesse tagasi tulla
..............................................................................................16 5.5. Selgroopõletik ........................................................................................................16 5.6. Hingamishäired ......................................................................................................16 6. RÜHIVIGADE ENNETUS JA RAVI ....................................................................................17 7. HINGELINE REHABILITATSIOON ....................................................................................19 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................20 KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................21 LISAD ..............................................................................................................................22 SISSEJUHATUS
Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi – trombolüüs (kuni 4,5 t pärast sümptomite algust); neuroloogiliste ja üldmeditsiiniliste komplikatsioonide vältimine ja ravi, rehabilitatsioon, sekundaarne preventsioon. Rehabilitatsioon ja sekundaarne profülaktika. Sekundaarne profülaktika – muudatused elustiilis (suitsetamisest loobumine, muudatused dieedis, kehaline koormus); medikamentoosne riskifaktorite mõjustamine (vererõhk, verepildid, suhkurtõbi); Spetsiifiline ravi antitrombootiline, antikoagulantravi, karotiidne endarterektoomia). Insuldi jääknähud – afaasia, ei kõnni, depressioon, hemiparees, kõrvalabist sõltuvus. 1 a hiljem – 33% surnud.
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu...
· Koolituste korraldamine · Abivahenditega varustamine maakonnas · Informatsiooni kogumine · Lapsendamine- Eesti siseselt Sotsiaal ministri ülesanded · Abivahendite nõudluse väljaselgitamine ja tootmise või hankimise korraldamine · SHK info kogumine, analüüsimine ja teabe edastamine elanikele · SHK asutuste ja töötajate litsenseerimine · Lapsendamine- Välismaale- Välismaalt 6. SHK teenused · sotsiaalnõustamine · Rehabilitatsioon · Igapäevaelu toetamise teenus · Toetatud elamise teenus · Kogukonnas elamise teenus · Ööpäevaringne erihooldusteenus · Abivahendite andmine · Lapsehoiu teenus · Kodu teenus · Eluaseme teenus · Asendus kodu teenus · Hooldamine hoolekande asutuses · Toimetulekuks vajalikud muud teenused 7. Loetle hoolekandeasutuste liike ja kirjelda lühidalt sisu? · Päevakeskuses- päevast hooldust osutav asutus
(kuid haigete toimetuleku aste on erinev). Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. 3 Kes haigestub skisofreeniasse? Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteedis või 20-ndate aastate alguses ning on kahjuks tavaliselt eluaegne haigus. Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride, sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel. Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
