......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju...
segmentide joondamiseks küüsikloomade ja lülijalgsete vahel. (Eriksson et al, 2010) 7 Aju Küüsikloomade aju anatoomia on olnud mitmete uuringute aluseks. Need uuringud on leidnud mitmeid närvitänke, mis näivad olevad homoloogsed erinevate lülijalgsete gruppide aju osadega. (Mayer, Whitington 2011) Lülijalgsete aju on kolmepoolne ja seal tuntakse kolme suurt piirkonda: protocerebrum (eesaju), deutocerebrum (vaheaju) ja tritocerebrum (tagaaju), mis on vastavuses kolme kõige eespoolsema keha segmendiga. (Mayer et al, 2010) Sarnasustelt hoolimata on küüsikloomade ja lülijalgsete aju ehitus siiski teistsugune. Erinevalt lülijalgsetest puuduvad küüsikloomadel spetsiaalsed optilised närvitängud, neil on vähe ühendusi lateraalsete aju närvitänkude vahel ja ainult väike arv laskuvaid suuri kiude
hüpoteesi. Vanima hüpoteesi kohaselt algatab haiguse progresseerumise kolinergilise signaali ülekandmise defitsiidi tõttu. Seda hüpoteesi nimetatakse kolinergiliseks hüpoteesiks. Kahe teise hüpoteesi kohaselt on süüdi valesti voltitud valgud, mis algatavad kaskaadi, mis viib haiguse tekeni. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on beeta amüloid või tau valguga, nimetatakse neid hüpoteese vastavalt tauhüpoteesiks või amüloidhüpoteesiks. Kolinergiline hüpotees Eesaju kolinergiline süsteem omab olulist rolli mitmetes ajus aset leidvates protsessides eriti teadvustatud taju, tähelepanu ja mälu funktsioneerimises. Alates Alzheimeri tõve diagnoosimise algusaastatest on täheldatud, et kõrge vanuse ja ka Alzheimeri tõve korral on eesaju kolinergiline süsteem, eriti basaalse eesaju projektsioonis, kahjustustunud või leidub seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega
Kliinilised põhilised näidustused on ärevusseisundid,unetus,alkoholi võõrutusnähud,epilepsia ja teised krampidega seotud seisundid. Trankvillisaatorid on ained,mis vähendavad negatiivseid emotsioone(ärevus,hirm,paanika) avaldades seega rahustavat toimet psüühikasse.Trankvillisaatorite põhitoimet võimet pärssida emotsionaaltet pinget,ärevust ja hirmu seostatakse nende pidurdava toimega emotsioonide integratsioonimehhanismidele eesaju limbilistes struktuurides,taalamuses ja hüpotaalamises.Terapeutilistes annustes mõjustavad trankvillisaatorid ajutüve retikulaarformatsiooni ja ajukoore aktiivsust minimaalselt.Märgatav võib see tome olla eakatel patsientidel.Vanuritel pärsivad bensodiasepiini derivaadid esimestel päevadel juba väikestes annuste orientatsiooniaktiivsust,tähelepanu,motoorset aktiivsust (kukkumised)ja mälufunktsioone.Eakad patsiendid taluvad trankvillisaatoreid halvasti
Edward +18 18q11 trisoomia DeGrouchy 18q- 18q22-q23 monosoomia Down +21 DCR 21q22.2-q22.3 trisoomia 0.4-3 Mb Peale ühiste tunnuste iseloomustavad kromosoomhaigusi ka spetsiifilised sümptomid. Nii näiteks loetakse kassikisa sündroomile (5p-) spetsiifiliseks varakult hallinevaid juukseid, Patau sündroomile (+13) aga sõrmede ja varvaste arvu suurenemist (polüdaktüüliat) ning eesaju defekte. Kõige sagedasemate kromosoomihaiguste fenotüübid on praeguseks ajaks hästi uuritud ja kirjeldatud. Kuna sündroomi kliiniline pilt varieerub erinevatel sama diagnoosiga haigetel ja samas esineb erinevatel sündroomidel palju ühiseid tunnuseid, on püütud kromosoomhaigusi seletada mittespetsiifilise kromosoomse tasakaalustamatusena (chromosomal imbalance). Teisalt arvatakse, et kromosoomhaigused on hoopis geeni doosi haigused. Näiteks Downi sündroomi puhul võiks 21
· Keskaju meeleolu ja motiivide kujundamine, info vahendamine eesajju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest: · Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine)
Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega. Seljaaju struktuur · Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga.
18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad:
33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43. infarkt-vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame,aju,kopsu või selles osas kärbus 44. James-Lange teooria emotsionaalne elamus on reaktsiooniks instinktiivsetele kehalistele muutustele,mis toimusid reaktsioonina mingile olukorrale või sündmusele 45
Veri ringleb südame kokkutõmbumiste abil. Hingab lõpustega. Lõpuste ehitus erineb kala lõpustest, kuid ka nende ülesanne on vees oleva hapniku juhtimine verre ja süsihappegaasi eemaldamine verest. Asuvad rindmikujalgade alusel ja on rindmikku katva kilbi serva poolt varjatud. Siseehitus Esineb vaid 2 tänku (suuremat närvirakkude kogumit). Üks peas, teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud. Peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). Väga lühikesed tundlad talitlevad haistmis-, kompimis- ja keemilise meele elunditena. Neil on liitsilmad, mis koosnevad osasilmadest. Nad näevad objekti kuju, kuid mosaiikselt. Eristavad vaid lähedal asuvaid esemeid, seetõttu kasutavad nad vees oma toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus
Kõrgelt on arenenud ka keskaju. Seal paiknevad suured nägemissagarad, samuti on keskaju tähtis liigutuste koordineerija ning võtab vastu ka kuulmisaistinguid. Väga suur on lindude väikeaju, mis on tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni keskus (seega tähtis lendamisel). Piklikust ajust algab 12 paari peaajunärve. IMETAJAD - Imetajate närvisüsteemi kõige keerukamaks osaks on peaaju. Peaaju kõige tagumine osa väikeaju - kooskõlastab ja juhib loomade keerukaid liigutusi. Ent eesaju suured poolkerad on keerukama ehitusega. Suurte poolkerade väliskiht koosneb närvirakkudest, mis moodustavad ajukoore. Paljudel imetajatel, sealhulgas ka koeral, on suurte poolkerade koor sedavõrd suurenenud, et ei asetse mitte ühtlaselt sileda kihina, vaid moodustab volte - ajukäärusid. Mida käärulisem on ajukoor, seda arenenum ta on ja seda rohkem on temas närvirakke. Kui katsealusel koeral eemaldada suurte ,poolkerade koor, siis säilivad loomal põhiinstinktid, ent kaovad kõik
Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks närviketiks, ka närvitängud on liitunud. [1] Kõige kaugemale on närvisüsteemi areng läinud krabidel, kellel esineb vaid kaks tänku - üks peas ja teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja
· ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect].
Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild- tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel? *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus; sisaldab eda, mida objektidest teatakse; tähistatakse sõnaga- reaalse objekti vahendaja , märk. *stsenaarium: teadmised tegevustest ja nende järgnevusest; tegevus sel juhul automaatne, kiire; loengus osalemise stsenaarium. 10
Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi.
koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8% 12 kraniaal- ja 31 spinaalnärvi Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn,
põhjus pole kindlasti mitte kala lühikeses mälus. Kalade aju ja tunnetuslikke võimeid on füsioloogid uurinud juba aastakümneid. Tasub meeles pidada, et kalade puhul on tegemist ikkagi selgroogsete loomadega ning nende ajugi on valdavalt samadest piirkondadest koosnev kui teistel selgroogsetel. Varasemate aastate füsioloogide ´´ leivanumbriks ´´ oli mitmesuguste aju osade kirurgiline eemaldamine ja seejärel jälgimine, et mida konkreetne isend nüüd teistmoodi teeb. Kui kala eesaju eemaldamine käitumise suuri muudatusi ei tekitanud, siis eeldatigi, et käitumine on äärmiselt algeline, stiimul-vastus põhimõttel baseeruv ja aju poolt mitte kontrollitud. Selline suhtumine kestis kuni hiliste 80ndate aastateni. Tänapäevasemad uurimusmeetodid on muutunud oluliselt täpsemaks ning leitud, et kalad on võimelised õppima, õpitut mäletama ning ajas ja ruumis orienteeruma (n-ö endale mentaalselt kaarti tekitama). Näiteks on teada, et parves elavad kalad ei paikne
Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Talamuses on hulk tuumasid, mis talitlevad kui vahejaamd tajutud teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. 31
Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus.
arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ja suhtlemine teiste organismidega. 5. Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse? Missuguseid näiteid oskate oma kogemustest esitada nende erinevuste olemasolu poolt või vastu? Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud
vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju seljaaju jätk, seal asuvad hingamist, vereringet, neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad Ajusild- tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad. Sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt silmi, kõrvu. Väikeaju tasakaalustatud kehaasendi ja liigutuste täpsus. Keskaju kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest. Eesaju on kõige suurem aju osa. Silmatorkavaidinimaju osa on uuem ajukoor e neokorteks. Ajukoor moodustab 80% peaajust. Eesaju poolkerad koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest ning need jagatakse sagarateks: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Iga psüühiline funktsioon ning selle mitmekesisus tagatakse paljude tuumade vahel moodustuvate koostöövõrgustike talitusega. 4.2. Närvirakkude ehituse ja talituse põhimõtted Aju koosneb närvirakkudest e. neuronitest. Närvirakud arenevad
Ajurakkude vaheliste ühenduste hulk muutub terve elu jooksul Enamik rakke kujuneb välja esimese 3 raseduskuu jooksul Esimesel eluaastal tekib rakkude vahele väga palju ühendusi Järgnevate aastate jooksul ühenduste hulk muutub sõltuvalt keskkonnast, arenguetapist Oskuste omandamises esineb kriitilisi ja tundlikke perioode Tundliku perioodi möödumise järel ei pruugi oskuse täiuslik omandamine olla enam võimalik Murdeealise ajus toimub eesaju koore aktiivsuse tõus ja kõiki piirkondi hõlmavate ühenduste tiheduse kasv Eesaju koor areneb välja kõige hiljem - on seostatud nii kognitiivsete funktsioonide juhtimise kui ka emotsioonide, tähelepanu ja käitumise kontrolliga Murdeeas toimuvad muutused otsustamise ja probleemilahenduse süsteemis, infotöötluse mahus ning kiiruses ja andmete struktuuris ning hulgas Terve elu kestvad muutused kognitiivses võimekuses
dorsaalväädis on ülenevad juhteteed 2. Funiculus lateralis (B7) hallainest ja närvijuurtest lateraalsemalt sisaldab ülenevaid ja alanevaid juhteteid 3. Funiculus ventralis (B8) ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks
Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad. NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvid – kraniaalnärvid/spinaalnärvid - ja ganglionid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (10 11 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. KNS – Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju. Seljaaju – viis rühma segmente – 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1õndrasegment. Perifeerne ns - Perifeerne närvisüsteem jaguneb: aferentne ehk sensoorne osa, eferentne ehk motoorne osa. 1. somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 2. autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks
orne ajuk oor täida b konk reets ed liigut used 2. Liigutuste Millistest juhtimise komponentide süsteem koosneb st koosneb ajutüvest, liigutuste eesajust ja juhtimise seljaaajust. süsteem? Eesaju kontrollib liigutusi ning ajutüvi ja seljaaju teostavad samal ajal automaatseid liigutusi. 3. Mis on Eferentne eferentne ja informatsioon aferentne on rakkudesse suunatud informatsioon informatsioon ? närvisüsteemi lt, mis kutsuvad esile tahtele
(+neuraalvallid) - neuraalvallid saavad kokku ja mood epidermise ning neuraaltoru mood täpselt selle alla. Tulevase epidermise ja neuraaltoru vahele jääb neuraalhari. (neuraalvagu sulgub neuraaltoruks) Notochord- sellest areneb seljakeelik; annab signaale, embrüo arenguks vajalik. ANTERIO-POSTERIOORSE TELJE KUJUNEMINE: *Hox- geenid on erin geenisegmentides *Kesk- tagaaju piirkond on tugev signalisatsiooni tsenter. *Eesaju mood otsaju ja vaheaju (sellest areneb silma võrkkest) *vaheajust (Diencephalon) punguvad välja silma vesiikulid. DORSO-VENTRAALSE TELJE KUJUNEMINE: Seljaaju selgmise identiteedi määrab ära epidermis ja kõhtmise notochord e seljakeelik. Seljakeelik ütleb, et arenema peavad motoneuronid. · Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?)
- Serotoniin – meeleolu, aktiivsuse ja une regulatsioon. Erinevad retseptorid, üks neist ioonkanal G VALGUGA SEOTUD - Dopamiini – emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon, DA retseptorid G VALGUGA SEOTUD Mesolimbiline – DA neuronid saadavad aksonid limbilisse süsteemi naalduvasse tuuma. Tasu,motivatsioon, käitumise regulatsioon, sõltuvus Mesokortikaalne – projektsioonid eesaju koorde. Õppimine, kognitsioonid, töömälu, otsustusvõime - Adrenaliin – toitumine, vererõhk, hingamise regulatsioon - Noradrenalin – sümpaatilises närvisüsteemis hormoon, ärgastus, tähelepanu, käitumuslik reaktiivsus, söömiskäitumine - Glutamaat – erutusaminohape - GABA – pidurdusaminohape - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek) vastus allergiale või vigastusele, G- VALGUGA SEOTUD
Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega. - Uuem ajukoor - neokorteks - silmatorkavaim inimaju osa, mis laseb meil mõistusepärselt käituda. Ajukoor - tagab käitumise paindikkus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures
roosakat, siledat näonahka ja jutus kuulda kõrgemat hääletooni. Meessuguhormoonide madal tase võib mõjutada erinevate organite talitust, tervel mehel langeb meeshormoonide tase keskmiselt 1% aastas. Andropaus on ravitav hormoonasendusraviga. Andropausi diganoositakse hormoonuuringutele ja küsimustikele tuginedes. Naissuguhormoonid tootmist kontrollivad hüpotaalamus (eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab suguhormoonid kehas laiali, nii jõuavad need kõigi elunditeni. Östrogeen · toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. · Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele.
Henseni sõlmest (anterioorne(pea) ürgjuti osa) areneb kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa, notokord. Ürgjuti keskosast areneb süda, neerud, lateraalne osa somiitidest. Ürgjuti posterioorse (saba) osa rakud moodustavad külgplaadi mesodermi, ekstra-embrüonaalse mesodermi. Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise. Henseni sõlme ette tekib mesodermist peajätke, millest areneb eesaju ja keskaju. Läbi ürgvao migreerunud ja endodermiks saanud epiblasti rakud laienevad ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa, seal nad moodustavad germinatiivsirbi. Epiblasti rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi, see liigub epiboolia abil tumevälja piirkonnas üle rakuvälise rebu. Tumevälja välimised äärerakud kasutavad liikumiseks rebukesta sisepinda ja veavad
rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma Peale suguküpsuse perioodi saabumist on noormeeste lihasjõu treenitavus 2 x suurem kui tütarlastel. Jõuharjutused soodustavad meessuguhormoonide tootmist. Pärast jõutreeningut on hormoonide tootmine organismis maksimaalne ! Jooksmine, pallimängud jne pärsivad meessuguhormoonide tootmist Naissuguhormoonid tootmist kontrollivad hüpotaalamus (eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab suguhormoonid kehas laiali, nii jõuavad need kõigi elunditeni. Östrogeen - toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma.
Tserebraalparalüüs - Pärilik, looteeas, sünnil või esimese 2 aasta jooksul tekkinud ajukahjustus - Ajukahjustus arenemise ja aksvamise ajal ei muutu kuid on alati olemas armina närvisüsteemis - Olenevalt sellestmillise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning õib esineda ka vaimpuue - Peamine liikumispuude põhjus Olenevalt ajukahjustuse piirkonnast: - Spastilisus – eesaju motoorika alad - Düskineetiline vorm – basaalganglionid, tahtmatud liigutused - Ataksia – väikeaju, rabedad liigutused, tasakaaluprobleemid ja keha ruumitaju Kaasuvad probleemid: söömis- ja joomisraskused, nägemisprobleemid, kuulmiskahjustused, kommunikatsioonihäired, sensoorse tundlikkuse häired, kognitiivsed häired, krambisündroomid, emotsionaalsed-sotsiaalsed probleemid, deformatsioonid Hüdruotseefalus e vesipea - Ajuvedelik tekib ajuvatsakestes
Embrüo peapoolne osa areneb kiiremini kui sabapoolne piirkond, mistõttu neuraaltoru sulgumine algab piki A-P telge anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis)
Basaalganglionide ülesanne liigutuste tugevuse reguleerimisel: kaudne tee korteksist läbi subtalaamilise tuuma ergutab BG, otsene tee pärsib BG, nende teede tasakaalust sõltub, kui tugev on signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Basaalganglionid koosnevad mitmetest koorealustest tuumadest. Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Basaalganglionide fn häired: hüperkineetilised (BG signaal liiga nõrk – taalamusest korteksisse liiga tugev – tahtmatud liigutused; Touretti sndr ja Huntington) ja hüpokineetilised (BG signaal liiga tugev
Pidurdus on puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab. Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa
Negatiivsed mõjud: - Apaatne, depressiivne, passiivne - Prefrontaalaalade aktiivsus all ja norm funktsioneerimine ei taastunud st ravimid on mõistlikumad Too näide aju süvastimuleerimise kasulikkusest mingi häire puhul. - Elektroodid taalamusse, peamiselt subtalaamilised tuumad - Parkinsoni puhul liigutuste korrigeerimiseks - Depressiooni puhul motivatsiooni tüütamine – mediaalse eesaju kimbu süvastimuleerimine Motoorika häired: hüpo- (Parkinsonism) ja hüperkineetilised häired (Tourett & Huntington`s). Olulisemate häirete kohta vaja teada üldiselt, millest tingitud, millised on sümptomid ja kuidas progresseerub. Olulised on ka mittemotoorsed käitumuslikud sümptomid. Basaalganglionide funktsiooni häired. - Hüperkineetilised – ülemäärased ja tahtmatud liigutused - Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada
2 x suurem kui tütarlastel. Jõuharjutused soodustavad meessuguhormoonide tootmist. Pärast jõutreeningut on hormoonide tootmine organismis maksimaalne ! Jooksmine, pallimängud jne pärsivad meessuguhormoonide tootmist Potents- sugujõudlus- sõltub suguhormoonide tasemest veres. Looduslikud potentsitõstjad on kreeka pähkli-, linaseemne-, viinamarjaseemne-,nisuidu-, päevalilleõlid Naissuguhormoonid tootmist kontrollivad hüpotaalamus (eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab suguhormoonid kehas laiali, nii jõuavad need kõigi elunditeni. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma.
tagumiseks osaks. Eesmises osas on nägemisristmik, kus asub preoptiline ala, mille funktsiooniks on kontrollida vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist. Keskmises osas asub ajuripats. Tagumine osa osaleb aktiivselt emotsioonide ja erutuse reguleerimises ning une ja ärkveloleku reguleerimises. Hüpotalamusest jookseb läbi suur juhttee (läbib lateraalset hüpotalamust) ning see juhttee ühendab allpool asuva ajutüve ja eesaju. Juhtteid iseenesest on hüpotalamuses mitmeid. Kuna hüpotalamus kuulub limbilisse süsteemi, siis on tal teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelised. Saades aferentseid impulsse sisikonna närviretseptoritest, haistmissüsteemilt ja võrkkestalt on hüpotalamus seotud ka haistmisega ja nägemisega. Seega on hüpotalamusel juurdepääs tunnetuste ja aistingute informatsioonile üle keha.
annaabi.ee 
