2 poolkera- reguleerivad jäsemete koordinatsiooni . Häire puhul liigutused muutuvad ebatäpseks, ataktiliseks. (tahetelisi liigutusi reguleerib) Vermis (uss)- vastutab üldise tasakaalu eest. Väikeaju on kontaktis paljude ajuosadega. Väikeaju kahjustussündroomid on: Ataksia: *dünaamiline-liigutuste sooritamise häirumine; *staatiline- tasakaalu säilitamise häitumine ( ataksia on siis liigutamis häire kus vead liigutuse ajastamises, jõus ja ulatuses) Skandeeriv kõne Nüstagmid- mõlema silmamuna tahtele allumatud sümmeetrilised ja rütmilised liigutused. Intertensionaalne treemor- sihtliigutustele Lihaste hüpotoonia Väikeaju kahjustussündroomid ilmnevad järgmiste haigustega: sclerosis multiplex, insult, kasvajad, degeneratiivsed haigused. Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid Tundlikkuse liigid Retseptsioon on kogu organismi aferentsete(sensoorsete) funktsioonide kogumik. Kliinilises praktikas
reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga, reflekside elavnemine seevastu tsentraalse kahjustusega Babinski refleks- Täiskasvanutel on alati patoloogiline, viitab püramidaaltrakti kahjustusele (tallaalt pliiatsiga) Tahtmatud liigutused Treemor (seniilne treemor, tserebraalne treemor, neurootiline treemor) Nüstagmid- silmade nõksumised, värin Düstoonia- spasmid jäsemetes, põhjustavad imelikke asendeid, lihastoonus on suur Tikid- lühikesed tõmblused, sund liigutused- köhatus jne Müokloonia- ühe lihasgrupi tõmblused (käed ) Motoorika hindamine Hinnatakse kindlas järjekorras Vaadeldakse paralleelselt keha mõlemat poolt Hindamisviis sõltub pt. seisundist Kraniaalnärvise hindamine V Kolmiknärv (lad. k. nervus trigeminus)
pea ja seljaaju valgeaines, muutuvad aksonite juhtivusomadused. Suur geograafiline varieeruvus. Naised haigestuvad varem, sagedamini kui mehed. Vallandavad: trauma, emotsionaalne stress, rasedus, sünnitus. Sümptomid: Nägemishäired (diplopia), tundlikkusehäired, püramidaalkahjusutus spastiline paraparees, põiehäired), ajutüve ja väiketüve sümptomid (charcot triaad-ataksia, treemor, nüstagmid, skandeeriv kõne), eufooria, depressioon, hiljem dementsus, väsimus. Kulg ägenemiste ja remissioonidega. Ravi – etioloogilist ravi pole, ägenemiste ravi, haiguse kulgu mõjustav ravi, sümptomaatiline ravi. Parkinsoni tõbi, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Basaalganglionid. Levimus eestis 178/100 tuh. Neuronite degeneratsioon. Etioloogia – geneetika (pole kindel), endogeensed toksiinid, eksogeensed toksiinid. Keskmine vanus – 71 a
34 John Cade 1949 Li kui tujustabilisaator & bipolaarse häire ravim ; tõestus & edasiarendus Morgens Shou 1954, 1967 35 Karbamasepiin jt nimetatud - rambivastane ravim, mida kasutatakse nii generaliseerunud kui partsiaalsete hoogudega epilepsia & ka kolmiknärvi neuralgia ravis. Suukaudsel manustamisel imendub kiiresti, kuid farmakokineetika & -dünaamika võivad olla indiviiditi küllaltki varieeruvad. Üledoseerimisel nüstagmid, ataksia, nägemishäired, unisus. Kõige ohtlikum toksiline toime on luuüdi supressioon ning aplastilise aneemia teke Vähemmääratletud psühhotroopikumide rühmad (puudub selgus toime spetsiifilisuse & mehhanismi osas) · Nootroopikumid33 (piratsetaam; ACh-) · Sereenikumid (eltoprasiin) · Adaptogeenid36 & aktoprotektorid · Stressprotektorid · Afrodiasiakumid (johimbiin) Nootroopikumid (noos mõistus, tropein poole ; kognitiivsete protsesside tugevdajad)
• Harva isoleeritult, sageli koos teiste arenguanomaaliatega • haigussümptomid esinevad reeglina sünnil • Põhjus teadmata (geenimutatsioonid) • põhiliseks on visuse langus või puudumine • Uuriti lapsi/täiskasvanuid, leiti: lateralisatsioon olemas: kõne vasakus, ruumitaju-paremas • spontaansed nüstagmid HF-s • laiad pupillid 27