Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus)
Ajukesti on kolm pehmekelme, ämblikvõrkkelme ja kõvakelme. Ajukelmete ärritusnähtude põhjuseid on erinevaid. Mittepõletikulistest teguritest (liikvori rõhu järsk langus, liikvorirõhu tõus, KNS kasvajad, ajukontusioon ehk ajupõrutus jne.) põhjustatud ärritusseisundit nimetatakse meningismiks. Põletikulistel puhkudel on põhjuseks mikroobid ning seisundit nimetatakse meningiidiks. Meningeaalsündroomile iseloomulikud sümptomid on: Kuklakangestus (põhjused - neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subrahnoidaalne verevalum, ajukontusioon, kasvajad), peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus, 2 kuulmise ülitundlikkus, Kernigi sümptom (haige pannakse lamama ja jalg pannakse 90kraadise nurga alla, seejärel
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise keh...
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Presünaptilise ja postsünaptilise membraani vahel on sünaptiline pilu, transmitteri toime – postsünaptilise membraani retseptorile. Ajukestad ja meningeaalsündroom. Meningeaalsündroom - Peavalu, iiveldamine, oksendus, valguskartus, kuulmise ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II.
subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi võimalik välja ravida. Haiguse progresseerudes suureneb närvirakkude degeneratsioon, lõpuks neuronid hävinevad. Selle käigus võivad tekkida erinevad liigutus-, kõne- ja tasakaaluhäired ning mäluhäired kuni dementsuseni.
· Süsteemne ümbruse näiline pöörlemine mingis kindlas suunas horisontaal- või vertikaaltasapinnas. · Mittesüsteemne ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav:ebakindlustunne, tasakaalutus, purjustunne, kõikumine. · Perifeerne kahjustus on sisekõrvas. · Tsentraalne kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes Pearingluse võimalikud põhjused · Otoloogilised kõrvast tingitud · KNS-st tingitud ajukasvajad, siirded, neuroinfektsioonid, ajutüvepõletik, neurosüüfilis, sclerosis multiplex, epilepsia, migreen · Kaelast tingitud kaelatraumad, luulised muutused kaelalülides · Ainevahetuslikud- kilpnäärme haigused, veresuhkru kõikumine · Hematoloogilised veremuutusest tingitud · Kardiaalsed- südamest tingitud, südamerütmihäired · Infektsioonid · Ravimid · Muud veresoonte lupjumine (ateroskleroos), lõualuuliigese funktsiooni häired, valud katsumisel 22. Väliskuulmekäigu põletikud: põhjused ja ravi
• Põhiliselt ainult ülemiste hingamisteede nakkuste põhjustajad • Olulisemad laste hingamisteede nakkuste põhjustajad. • Loetleda erinevate uuritavate materjalide võtmise ja saatmise viise hingamisteede nakkuste korral (viirusdiagnoosiks ja tekitaja isoleerimiseks). • Loetleda põhilisemaid reaktsioone ja meetodeid, millised on Eestis kasutusel olulisemate hingamisteede viirusnakkuste diagnostikas. Ülesanne 2 . Viiruslikud neuroinfektsioonid Loetleda olulisemad närvisüsteemi haigusi tekitavad viirused • Meningiitide põhjustajad • Entsefaliitide põhjustajad • Krooniliste närvisüsteemi infektsioonide põhjustajad • Olulisemate neuroinfektsioonide diagnoosimise meetodid 80 Ülesanne 3. Viirushepatiidid Loetleda viirushepatiitide tekitajad, samuti viirushaigused, milliste puhul hepatiidid esinevad tüsistusena. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
