· Küünarliiges · Nimme piirkond · Ristluu · Kannad Külili asend: · Pea Tööergonoomika konspekt 3 Maie Timm · Õla külgmine piirkond · Küünarliiges · Puusaliiges · Taljenõgusus · Põlveliiges · Hüppeliiges Poolkõhuli ehk Simsi asend: · Kõrv ja põsk · Voodipoolne õlg · Näopoolse käe küünarvars · Põlved · Sirutatud jala pöia välisserv Kõhuli asend: · Kõrv ja põsk · Õlgade eesmine piirkond · Rinnad · Mehel suguelundid · Naistel puusanukid · Põlved · Varbad Poolistuv ehk Fowleri asend: · Pea · Õlgade tagumine piirkond · Nimmepiirkond · Küünarliiges · Tuhara piirkond · Põlve õnnal · Kannad Tööergonoomika konspekt 4 Maie Timm Istuv asend: · Istmiku köbrud · Abaluude piirkond
JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kan...
kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang Mõju: Säärelihased ja achilleuse kõõlus. Pikali olles tuleb jalad tõsta õhku ning kaaslane surub pöidasid alla.
Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad. * Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid * Munaasend (poolmadal): jalad kõrvuti või siis üks veidi eespool, sääred suusarajaga risti, kere toetub reitele, õlavarred surutud vastu sääri, põlved on kaenlaaugus ning kepiteravikud suunatud taha. Raskus täistallal või kandadel. * Madalasend (kükkasend): täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. * Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks
õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi nagu kõrgasendis, kuid reied veidi taha kaldu. Kere on puusaliigestest kallutatud ette paralleelselt tagapool asetseva jala säärega.
Selle tagajärjel jääb suur osa riikidest vee alla. Liigid surevad välja ning liigid kolivad ümber. Toiduahel saab rikutud. Kogu selle reostamise ja nafta liigtarbimise juures, kaotab Maa oma praeguse ökosüsteemi. Liigid surevad välja, üleujutuste ja reostamise tagajärjel, õhu koostis muutub, päikese valgust ei jõua enam nii palju Maale kui seda tarvis oleks. Loomad ei pruugi harjuda ka toiduahela muutusega. Tulevased põlved ei saa kogeda sellist luksust nagu meie praegu, kui me jätkame sellist eluviisi nagu meil praegu on. Nafta tarbimist tuleb vähendada märgatavalt. Tuleb leida alternatiivkütuseid nii autotele kui kõigele muule, mis oleks sama efektiivsed kui nafta. Õhu saastamist peaks märgatavalt vähendama, et õhk jääks samaks. Kui sellele tähelepanu ei pöörata, muutub hingamine väga raskeks. Tulevased põlved on sama tähtsad kui meie. Meie loome neile maailma, mitte seda ei tee nemad meile
korda sama teise jalaga Lamades külili, jalad põlvest kõverdatud tõsta pealmise jala põlv nii kõrgele, kui võimalik. Väldi puusa vajumist ette või taha. Hoia labajalad koos. Toenglamang, näoga põranda suunas. Keharaskus küünarvartel ja varvastel. Lamades selili kõverda ühte jalga puusast ja põlvest. Tõsta pea ja õlad põrandalt üles, siruta pead põlve suunas ja käsi varvaste suunas. Korda. Selili lamades kõverda põlved ja tõsta põrandalt rinna suunas. Tõsta põlved üles ja tuharad maast lahti. Kasutatud kirjandus: https://www.bodybuilding.com/fun/iovate5.htm https://www.bodybuilding.com/fun/top-10-full-body-workout-benefits.htm http://ajakirisport.ee/2016/12/27/milleks-meile-uke/ http://teadliktreening.com/ruhmatreening-ukt/
Ja kuna sügavamad kükid aktiveerivad rohkem lihaseid, ei tohiks kellelgi mingeid valikuraskusi tekkida. Muu tegur, mis põhjustab riski põlvedele, on sääremarjade ja reite suurus. Proovi panna käsi põlveõndlasse ning istu nii sügavale kui kükkides. See ,,kiil" on see, mis teoorias võib põhjustada põlvevigastusi. Kiil on see ala, kus suur reielihas ja suur sääremari kohtuvad. Mõnel ei ole aga nii suuri reisi ega sääri, et nad võiksid erilist probleemi tekitada. 6. Põlved ei tohi kükkides üle varvaste minna Järkame kükkimise teemadel. Fry, Smith & Schilling uurisid, kuidas kükk kahel eri viisil teostatuna mõjutab keha erinevaid liigeseid. Esimesel juhul asetati katsealusele sääreluu ette laudplaat, mistõttu ei ületanud põlved varvaste joont. Teisel juhul sai uuritav isik sooritada kükki ilma takistavate teguriteta. Uuring näitas, et isikul, kellel ei läinud kükkimisel põlved varvastest ettepoole, vähenes
Oma vaeva jätame inimestele, kes tulevad pärast meid. Ükskõik mida tänapäeval me ka ei teeks, mõjutab see meie tulevast põlve. Kas aastate pärast või aastasadade pärast, see oleneb kõik tegudest. Kuid kas see mõjutus on positiivne või kaldub pigem negatiivsuse poole, selle määrame ära oma tegudega. Kas järeltulevad põlved saavad meie vaeva või ehk suudame neile pakkuda veel ilusamat ja paremat elu, kui ise elame? Tänapäeva inimesed ei ela mõeldes mis saab nende järeltulevatest põlvedest viiekümne või veel enam aastate pärast. Kogu maailm elab praeguses hetkes, mitte mõeldes tulevikule. Just ka seepärast võetakse tarbimisest ja elu nautimisest maksimumi ja ei mõelda, millist vaeva põhjustab see maailmale tulevikus. Iga teine inimene maailmas tarvitab alkoholi ja suitsetab
Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles-
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
täielikult. 1 • Lamatise tekkimine on individuaalne, kriitiliseks peetakse siiski 90 minutit ning kauem kestnud lokaalset survet. LAMATISE RISKIPIIRKONNAD • Ehkki lamatised võivad tekkida ükskõik, millisesse kehapiirkonda, esineb neist suurem osa keha alumisel poolel. • Sellili –kannad, tuharad, ristluu piirkond, abaluud, kukal, küünarnukid • Kõhuli- kõrvalest, silmalaud, otsmik, lõug, rangluud, põlved • Küllili-pahkluud, põlved, küünarnukid, puusad, roided, õlg, kõrvalest • Istudes- tuharad, ristluu piirkond, kannad, küünarnukid LAMATISE TEKKIMIST SOODUSTAVAD TEGURID • KUDEDE KOKKUSURUMINE • KUUMUS • NIISKUS • HÕÕRDUMINE • HALB NAHAHÜGIEEN • HALB ÜLDTOITUMUS • HAPNIKUPUUDUS • VANUS • ISEENSLIKE KEHALIIGUTUSTE PUUDUMINE • VAIMNE TASAKAAL • RAVIMID • DEHÜDRATSIOON • INKKONTINENTSUS
tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“. Põikilaskudes jalg ½ pöida ees pool, jalad põlvedest kergelt kõverdatud. Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde
Sonja(prof. tütar varasemast abielust) unistab Astrovist, kes omakorda on armunud Jelenasse. Mingi hetk tundus, et Ivan vaatas samuti Jelena poole. 7. Milline oli Sinu meelest tegelaste suur elu eesmärk? Mille põhjal Sa seda arvad? Näidendist jäi mulje, et tegelased olid varem pühendunud ainult tööle ja on unustanud kasutada võimalusi, mida noorus neile pakkus, see tekitas neis kahetsustunde. Tundsid end juba vanana. Samuti valutasid nad pead selle üle, mida arvaksid tulevased põlved nende praegustest tegemistest ja suhtumistest. Arvan seda tegelaste vestluste põhjal, milles nad kahetsevad tegemata jätmist ning lootust, et tulevased põlved neid ikka hästi mäletavad. Vanemad tegelased arvasid, et nad on teistele vaevaks. 8. Miks oli onu Vanja õnnetu? Onu Vanja oli õnnetu, sest ta tundis, et on juba vana ja kahetses, et ei olnud teinud nooruses asju, mida oleks soovinud. Tunneb end juba liiga vanana. Mõtted ta peas olid segi, tundud, et keegi ei mõista teada
tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist • Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast • Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal • Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal • Väljahingamine on tugev • Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline • Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda • Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud • Pöiad on lõdvad • Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees • Haare alustatakse küllalt sügavalt • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega • Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist • Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub • Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole • Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja 4. Vettehüpe ehk start
o Treenib rinnalihaste sisemisi osi. Lamades surumine o Lama selili, käes hantlid. o Küünarnukist pisut kõverdatud käed on külgedel paralleelselt õlgadega. Vii kõverdatud käed üles näo kohale kokku ja langeta aeglaselt. 3.Kõht kauniks! Harjutus taljele o Võta turjale harjavars, seisa sirgelt, hoia puusad paigal ja tee kerepöördeid paremale ja vasakule. Kehatõsted kõverdatud jalgadega o Lama selili, põlved kõverdatud 90kraadise nurga all. Käed on kuklal. o Tõsta keha umbes 30 kraadi. Hoia nimmekoht maas ja puusad liikumatult. Püsi lõppasendis sekundi jagu, lasku aeglaselt algasendisse tagasi. o Vaade olgu suunatud lakke, tõstete tempo aeglane. Jalatõsted selililamangus o Lama selili, jalad üleval, langeta jalad aeglaselt allapoole, umbes 75kraadise nurga alla. o Kannad ei tohi harjutuse sooritamise ajal põrandat puudutada. o Hoia alaselg vastu võimlemismatti.
· Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit!
Rüht on: · kehahoid istumisel, kõndimisel, seismisel · ilu ja tervise väljendus, oma meeleolu peegeldus · uhke, julge, enesekindel · dünaamiline ( liikumisel ) · staatiline (seismisel ) Rühist sõltub: · siseelundite töö · rühi tervishoidlik mõju · inimsele välimus · enesetunne Rühivaatlus: · eest: kõrvad, õlanukid, rangluu, rinnad, taljekolmnurk, sõrmeotsad, puusanukid, põlved (sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris)
Refereeringu ja tsitaadi tegemine http://m.postimees.ee/section/127/4081441 Refereering: Juhtkiri: kõik noored mehed riiki teenima? Tsitaat: Juhtkiri arvab, et kõik noored mehed peaksid hakkama riiki teenima? Artiklis räägiti sellest, et kõik eesti noored mehed peaksid aega teenima ka need kes enamjaolt arstide vahet käivad. Nemad siis läheksid tsiviilajateenistusse. Veel räägiti seda, et kuna laulva revolutsiooni põlvkondadele järgnenud põlved on olnud mitu korda väiksemad, tähendab see, et ehkki näiteks riigikaitse arengukavadesse on kirjutatud ajateenijate arvu suurendamine, on noormehi, keda teenistusse kutsuda ja kes selleks ka sobilikud, vähem. http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid
uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Erinevalt Homerosest Herodotos ajaloosündmuste kirjeldamisel ja seletamisel jumalaid enam mängu ei toonud. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa, tänapäeva teadlastele on tema teos hindamatu allikamaterjal.! Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ning tõi esile, kui hukatuslikud võivad olla inimeste kiire edu ning liigne enesekindlus.! Silmapaistvaim ajaloolane oli Thukydides, kes elas 4.-5. sajand eKr. Tema peateos “Pelopon-
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
kõverdatult ette-üles viia, Third level vastasel korral jääb äratõuge Fourth level puudulikuks ning õhulend Fifth level toimub üks külg ees. Oluline on tasakaal ja soodsa maandumiseelse asendi saavutamine. Maandumisel Click to edit Master text styles tuleb põlved ja sääred hetk Second level enne liiva puudutamist Third level võimalikult kaugele ette- üles Fourth level sirutada. Ülakeha liiga varane Fifth level ettepainutamine surub jalad liiga vara liivakasti, sest õhulennul toimuvad kõik
võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. Madalasendis laskumisel keha asend täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha. Laskumisel põikilaskumisasendis on mäepoolne jalg teisest poole jalalaba võrra eespool. Sääred on hüppe- ja põlveliigesest ette kallutatud mäe poole, nii et ülalt vaadates katavad põlved suusaninasid. Jalad ja puusad on suuskade kantimiseks kallutatud mäe poole, aga kere on keha tasakaalustamiseks kallutatud ja pööratud oru poole. Mäepoolne käsi on orupoolse suusa kohal all-ees ja orupoolne käsi puusade kõrgusel all-taga. Laskumine põhiasendis Laskumine kõrgasendis Laskumine puhkeasendis Laskumine madalasendis
päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud meie igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Keskkonna kaitsmine on oluline praegu, kuid veelgi tähtsamaks muutub see tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted Me ise loome endale keskkonna, kus elame. Meie jaoks on
ise sõtta astuma. Osad vajaksid veenmist ning liituksid siis teistega. Kuid osad jääksid koju ja ootaksid seal, et teised nende eest töö ära teeksid. Paarikümne aasta pärast teame me mineviku kohta veel vähem. See on see aeg, mil sõja üle elanud vanavanemad juba meie hulgast lahkunud on. Alles siis märgatakse, et oleks võinud rohkem küsida, rohkem hoolida. Seetõttu ongi tähtis, et me praegu mineviku talletaksime. Et ka tulevased põlved teaksid, mida eestlased läbi on elanud. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus me praegu oleme. Meie tulevikust rääkimata. Aitäh!
Salmikesi HOMMIKURINGISALM "TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi) "TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed) Tere, tere, minu keha, tahan täna palju teha. Tere, jalad, käed ja pea, tere, minu süda ka. Tere teile, armsad sõbrad, mängima teid kutsun mina. See lugu tuleb vahvalt välja koos liigutustega, kus osutatakse sellele kohale, millest jutt käib. Ja kuidas käeviipega sõpra mängima kutsuda, seda teab küll igaüks. Salmikest võib lugeda ka hommikuringi lõpetamiseks, et siis rõõmsalt mängude juurde asuda. Aeg aga muudkui lendab ja juba on käes mihklipäev. Nüüd on tähtis saak salve koguda. Väike salmike aitab selleks vastava meeleolu luua. Sügis tuleb, sügis tuleb, astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga me...
Seega on iga inimese roll siin maailmas oluline ja kaalukas. Üks absoluudselt kõiki puudutav teema on loomulikult keskkond. Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed prügimäele, kasutada kilekoti asemel riidest kotti jne. Kui me kõik niiviisi talitaks, muutuks maailm veel paremaks kohaks kus elada. Me kõik ju tahame, et tulevased põlved ei peaks maadlema meie lohakusest või viitsimatusest tingitud saastatud keskkonnaga, vaid saaksid elada normaalset ja jätkusuutliku elu. Väga oluline on inimese eluviis. Eestis on suureks probleemiks loomulikult alkohol, kuid ka suitsetamine. Kui tahta elada kaua ja kõrge eani, siis tuleks selliseid elupõletavaid asju kindlasti mõõdukalt tarbida ja tervislikumalt elada. Tahaks ju näha lapsi ja lapselapsi.
väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on väike ja loodusvaradelt vaene. Väikerahvastele küllap omast nuttu ja hala on nii palju, et see tüütab ära ja tekitab iseenesest teema suhtes vastumeelsuse. Teiselt poolt jääb püsima ja vaevama kahtlus: äkki on hädaldamiseks põhjust? Kas järeldulevad põlved võiksid meile 30 või 50 aasta pärast ette heita tegutsematust. Seda saavad tõepärasemalt hinnata alles järgmised põlved. Üllatavalt värskelt mõjub nüüdisajalgi Oskar Looritsa 1951. aastal ekiilis" Iseseisvuslase kirjavara" sarjas ilmunud Eestluse elujõud. See teos võiks olla praegugi igale eestlasele tuttav, kuigi ehk osa sellest on soovunelm ja üht-teist vahepealsetel aegadel tähtust kaotanud. Loorits pakub ideoloogilisi tähiseid, meie olemuse psühholoogilist ja
kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa. Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud. Kallid tulevased põlved. Kirjutan teile 1529 issanda aasta 24 lehekuu päeval. Tunnen, et minu tund on varsti käes ja tahaks kellegagi jagada südamevalu, mis mind vaevab. Eit ja naabrivanamees arvavad minu juttu kuuldes, et olen kurjast vaimust vaevatud. Aga nii see ei ole. Minu Kraavi Sassi mõistus on täiesti selge ja korras. Olen elanud pikka ja õnneliku elu. Mul on väheke kirjaharidust. Eidega oleme üles kasvatanud 6 last 3 poega ja 3 tütart, kõik nad on taevale tänu elu ja tervise juures
Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm 2.3.Tõmbamine kõrvale Lähteasend: jalad on harkselt. Vasakult paremale tõmbamisel on raskus vasakul põlvest kõverdatud jalal (pilt 1). Tõmbamisel vasak jalg sirgeneb ja keharaskus kantakse üle paremale jalale, mis põlvest kõverdub, lõppasendisse (pilt 3). Vaheasendis on mõlemad põlved kõverdatud (pilt 2). Lähteasend: Vaheasend: Pilt 1 Pilt 2 Lõppasend: Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 2.4. Nihutamine peatsi suunas. Lähteasend: abistaja on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole.
Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad, putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi
Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku. Hoia põlved pehmed. Mine tagasi lähteasendisse. Korda harjutust 2 x 15 korda. Harjutused teistele lihastele: Küljepainutused hantliga. Harkseis, hantel ühes käes, teine käsi kuklal.
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda. 5. maandumine - sportlane sirutab käed ja jalad ettepoole,et maanduda võimalikult kaugele. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane...
kükis olles 90kraadine (nt hantlid). nurk, kükki astutakse algasendist puusadelaiusest harkseisust, tagumise jala kand ei toetu harjutuse sooritamise ajal põrandale, keha on sirge. 2. KOLMPEALIHASTE Jalad õlgade laiuselt Selg on täiesti sirge, TREENING harkis. Põlved lõdvestada kõverdage vaid ning veidi kõverdada, kõht küünarnukke, hantel tõmmata sisse, selg sirge. langetada üle pea taha.. Võtta mõlema käega Seejuures sirutada kael hantlist kinni ning tõsta üles, õlad alla. Jääda see üles otse pea kohale. mõneks ajaks sellesse Käed on maksimaalselt asendisse, võib veidi
ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev · Rütm on õige, käte liikumine on vastassuunaline · Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda · Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud · Pöiad on lõdvad · Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees · Haare alustatakse küllalt sügavalt · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega · Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist · Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub · Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole · Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja
Sõnad sõnatusse (2005; eesti ja vene keeles) Vaikus saab värvideks (2005) Proosa Kust tuli öö (1990) Teekond Ayia Triadasse (1993) Jää ja Titanic (1995) Silm / Hektor (2000) Kevad on käes... Kevad on käes, igemed veritsevad, silmad on valusad valgusest, mis helgib vastu viimastelt lumelaikudelt ja kasvuhoonete kilelt. Aiamaa tagant seletab silm paplite pungi ja taamal luhal virvendavas vees ukerdavaid parte. Lapsed sõidavad juba jalgratastega, tulevad poristena, põlved marraskil, aga nemadki väsivad ruttu ja magavad kaua, mõni tund vaikust, mida mõõdab riiulil ,,Rooma antoloogia" ees tiksuv kell ja sulavee tilkumine läbi viinapuuväätide. http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-ei-ole-jumalat-jaan-kaplinski-loe http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Y
parem külg otsajoon Kehale/ Venitus Väljaastesamm Otsajoon- Korralik ja sügav kerepöörtega keskjoon- väljaastesamm. keskjooneni.Pall käest. otsajoon Tagasi sörk. Põhiosa Kaitseasendi harjutamine Asendi selgeks Paigal Põlved ~25min tegemine. kõverdatud, käed harali, jalad on õlgade laiuselt Jalgade töö Redelite sees tippimine 4 ringi Erinevad jalgadetööd.
Krooli ujumine toimub kõhuli. Vaba käe etteviimine toimub läbi õhu tagant ette, õlgade laiuselt. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Vee all liigub alati esmalt käsi, mitte küünarnukk. Käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, et pikendada libisemisfaasi ja toimuks tugevam tõmme. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt. Pöiad peavad olema suunatud sissepoole ja põlved pisut kõverdunud. Üks olulisemaid asju on hingamine. Õige on hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku. Hingamisel tuleb pöörata ainult pead, mitte 3 kogu ülakeha. Selg ja kael tuleb hoida sirgena ning pead tuleb sissehingamisel keerata vaid nii palju, et suu oleks üle veepinna. Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi.
Keharaskus on tugijalal, varvastega tõukele vastassuunas. Hoojalg on pool pöida taga pool toetudes päkale. Tõukekäsi kõverdatud nii, et kuul toetuks rangluul vastu kaela ja lõuga. Küünarnukk suunatud kõrvale, õlgajoonest veidi ette. Teine käsi ees-ülal. - Kägardumine e. grupeering: Hoojalg tõstetakse taha-üles. Kere kallutatakse ette. Hoojalg tuuakse alla peaaegu tugijala juurde nii, et põlved jääksid kohakuti. Tugijalga kõverdatakse ja kere kallutatakse tugijala reie peale. Vaade suunatud vastupidiselt tõukesuunale u 3m kaugusele enda ette. 2) Hüpe/libisemine: Hoojala aktiivne hoog taha-alla, tugijala aktiivne tõuge taha. Tugijalg tõmmatakse kiirelt ja madalalt ringi tsentrisse, pöid 40o võrra sisse poole. Hoojala pöid suunaga rohkem tõukesuunda. Õlavööde ristisuunaga tõukesuunda ja vaade vastupidine tõukesuunale, kuuli
Alan armastas oma ema. Ema hoidis teda väga. Ema muretses alati kui Alan midagi tema jaoks rasket ette võttis. Vahel ema isegi kartis liiga palju kuigi põhjust nii väga ei olnudki sest Alan suutis igast olukorrast välja tulla. Alan suutis elada põhimõttel et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem oli oma eesmärke täide viia seda rohkem ta soov sihile jõuda suurenes. Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele vastu hakata ja oma seisukohtadele kindlaks jääda. Alan oli väga rõõmus kui sai peale mitut haiglasoldud kuud välja päikse kätte. Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused
15. VAUDEVILLE (4 sammu): ette risti, kõrvale, ette touch k., juurde Tantsitakse otse ja pöördega Rütm: 1&2& 16. UISUSAMMUD - SKATE (2 sammu): ette, swivel 1/4 P Rütm: 1 - 2 17. TWINKEL - (3 sammu): ette risti, kõrvale, kohapeal Rütm: 1 2 3 Tantsitakse otse ja pöördega. 18. ANCHOR STEP (3 sammu): touch taha risti, kohapeal, taha Rütm: 1&2 19. SWAY - õõtsumine ühelt jalalt teisele, puus liigub 20. SWEEP - jalakaar 21. LUNGE ( 2 sammu) - nagu rock, aga laskumine alla põlved pehmed ja tõus üles. Tantsitakse ette ja kõrvale. Rütm: 1 - 2
printsiibid. Seega valimistel osalemisega või Riigikokku kuulumisega aitab kodanik kaasa omale meelepärase riigi tekkele. Kodanikel on oma riigi ees ka kohustused, mis on kirja pandud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Näiteks peavad kodanikud säästma loodus- ja elukeskkonda. Minu arvates on see hea näide sellest, kuidas inimesest sõltub tema riigi tulevik. Me peame tegema kõik endast oleneva, et tulevased põlved saaksid ka puhtas ja ilusas Eestis elada. Et riik püsima jääks on vaja kodanikke, kes hoiavad ja austavad oma kodumaad. Kodaniku kohus on olla aktiivne ja eeskujulik teistele. Minu arvates peaks kodanik kasutama kõiki talle antud võimalusi, et riigi elu edendada. Mida tegusam on kodanik, seda rikkam on riik. Kuna just kodanikest ja nende algatustest saab alguse riik.
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased
Metsakalmistu 1933. aastal avati Kloostrimetsas esimene avalik linnakalmistu. Algselt oli selle pindalaks kavandatud 24,2 hektarit, mis tänaseks on kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu on on endiselt eestlastele väga tähendusrikas ning seda külastavad endiselt pered põlest-põlve. Tähtis on õpetada ka nooremaid põlvkondi austama ning hoolt kandma mineviku eest. Kuid kas mina hoolin ning tean piisavalt lahkunutest ning kalmistustst? Metsakalmistu on enim tuntud oma erilise välimuse poolest. Seda kalmistut on tahetud aegade algusest saadik hoida loodusliku välimusega. See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigu...
Harry Potter ja tarkade kivi J.K. Rowling PEATEGELASED HARRY POTTER: on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija.
meeskiiruisutajate erinevusi. Kõige kindlam argument, miks mehed on naistest kiiremad, on see, et neil on parem tehnika, kuigi võimsus kehamassi kohta on suurem just naistel. Parimad kehalise vormiga uisutajad ei pruugi alati olla parimad uisurajal, kuna nende konkurendid võivad oma füüsilise vormi kompenseerida tehnikaga. Hea tulemuse annab füüsilise vormi ja tehnika suhe ning võime säilitada tehnikat ka väsinud olles. Kiiuisutaja põhiasend: · põlved otse, mitte suunaga välja- ega sissepoole; · uisud asetsevad õlgadega ühel laiusel; · põlved ulatuvad varvastest ettepoole; · jalad on painutatud umbes 90 kraadi; · käed selja taga seotud; · selg on painutatud vähemalt 45 kraadi; · keharaskus on uisu keskel; · pea on suunaga ette ja vaade umbes 10 meetrit enda ette. Et vähendada õhu takistust ja suurendada tõukejõudu, on väga tähtis, et uisutaja hoiaks oma erinevaid kehaosasid õige nurga alla
tasast maada tantsijalle, ümmargusta, kus ma hüppan, latergusta laulajalle! Maa mina leidsin, kus ma mängin tasasema, kus ma tantsin, ümmarguse, kus ma hüppan, laterguse, kus ma laulan. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. Neid lauldi ringmänge mängides. Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on
2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja (puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse üle pea taha. 4. Elemendi lõpetamisel tuleb tulla toengkägarasse põlvedele toetamata. Nimeta võimlemisvahendeid. Hüpits, rõngas, pall, lint , kurikad Selja- ja kõhulihaseid arendavaid harjutusi. Turiseisust keha aeglaselt alla langetamine ja nn kõhulihased Võimlemise alaliigid on:
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakat...
lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
