seotud psüühiliste ja psühhosomaatiliste haigustega vanemas eas mõne ravikuuri tagajärjel Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele. 1) anosmia - haistmisvõime puudumine; 2) osaline anosmia – võime vastu võtta vaid piiratud osa lõhnamolekulidest; 3) hüposmia - nõrgenenud lõhnatundlikkus; Haistmistaju häired 4) hüperosmia - ebanormaalselt suurenenud lõhnatundlikkus Hüperosmikud on eriti hinnatud assessorid, sest nad tajuvad ja eristavad lõhnu oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud lõhnataju; Mõnikord kasutatakse ka mõistet troposmia, mille all mõeldakse sellist düsosmia vormi, kus tegelikult meeldivat lõhna tajutakse ebameeldivana
tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
