Saksamaal teostatud uuringule andmetel esines 70%-l vanadekodus elavatel naistel ja 30%-l meestel uriinipidamatus. Tihti on uriinipidamatus ka põhjuseks, miks vanurit üldse tahetakse vanadekodusse paigutada. Vanurite uriiniipidamatust soodustavad dementsus, südame-ja veresoonkonna haigused ning halvenenud liikumisvõime. Probleemi tegeliku ulatuse mõistmist raskendab asjaolu, et paljud häbenevad oma haigust või arvatakse, et pidamatus kaasnebki vananemisega, ning ei pöörduta abi saamiseks arsti poole.Uriinipidamatus on tingitud paljudest erinevatest kusepõie ja kusejuha talitluslikest häiretest. See on tahtmatu urineerimine, mis tekitab inimesele nii füüsilisi, psüühilisi kui ka sotsiaalsed probleeme. Uriinipidamatuse põhjused Üleminekueas naistest kaebab vähemalt iga neljas inkontinentsuse üle. Sel ajal tekkiv östrogeeni vaegus põhjustab nii tupe kui kuseteede limaskesta
ning arusaadav jutt. 3. Hingamine Probleeme ei esine Hingab normaalselt – ei esine hingeldust, samuti ei tunne et oleks raske hingata 4. Söömine ja Probleeme ei esine Sööb ja joob iseseisvalt. joomine 5. Eritamine Pidamatus Kasutab päevasel ajal pesu kaitsmeid ja vahepeal öösel püksmähkmeid. Nende paigaldamisel tegutseb täiesti iseseisvalt. 6. Isiklik hügieen ja Füüsiliselt Voodipesu aidatakse vahetada.
Krooniline põiepõletik on sageli asümptomaatiline. Kui esinevad palavik ning külje- ja seljavalud, siis võib olla tegemist ka neeruvaagnapõletikuga (püelonefriidiga). Vastsündinud- palavik või kehatemperatuuri alanemine, isutus, rinnapiimast või lutipudeliga saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015) 2) Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehe infoleht. http://www.itk.ee/uudised/koik- uudised/2014/10/tuutu-ja-valus-kulaline-poiepoleti k (14.10.2015)
soovituslik määrata SR, CRV, Hgb, Hkt, verepilt, uriinianalüüs. (Vaher 2010). Radioloogilised uuringud: röntgen; müelograafia; magnetresonantstomograafia; elektromüograafia. (MFMER 2017). EMOsse või kiirabi Kui seljavaluga kaasuvana nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes (ühe- või kahepoolne erinevas astmes väljenduv, progresseeruv või persisteeruv). Kui seljavaluga kaasuvana kusepeetus (-pidamatus), roojapidamatus. Üldseisund halveneb silmanähtavalt ja/ või valu on väga tugev. Seljavaluga kaasneb tugev kõhuvalu. Püramidaaltrakti kahjustuse tunnused (hüperref leksia, positiivne Babinski sümptom). Hiljutine trauma anamneesis. Kiirguv valu jalgadesse koos lihasjõudluse vähenemisega. Häirunud tundlikkus jalgades, seljas. Lülisamba rinnaosa valu. (Vaher 2010). Perearsti poole tuleks pöörduda kui:
Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda
Kontrolltöö küsimused Halvatud haige õendus-hooldustöö põhimõtted: 1. Patsiendikeskne tegevus 2. Ühtne meeskond 3. Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut 4. Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega 5. Usalduslik vahekord 6. Pikaaegne tegevus Probleemid: 1. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel 2. Söömine ja joomine 3. Uriini pidamatus 4. Kõhukinnisus 5. Raskused hügieenivajaduste rahuldamisel 6. Oht ennast vigastada 7. Oskamatus oma võimeid ja jõuvarusid hinnata 8. Tundlikkuse häired 9. Muutunud liigutuste täpsus ja sujuvus, häiritud ruumitaju 10. Kaalu läbi võimalikud ohud ja võta tarvitusele julgestusabinõud !!!! Õendus/hooldusprobleem Kuidas aidata Tegevuse eelduseks on et patsient tahab uuesti liikuma õppida Häiritud liikumine 1
ja verd ning tekitab lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod
maakäimlaid, et vähendada nakkushaiguste levikut. Paljudes maades on kehtestatud sanitaareeskirjad kämpingute, avalike käimlate ja ühiskondlikes hoonetes olevate käimlate kohta. Miinimumnõue on külma vee olemasolu eritamisjärgseks kätepesemiseks, et vältida kõhulahtisust tekitavate haiguste levikut. Eritamist mõjutavad tegurid Elukaar: mõju eritamisele Meie eritamisharjumused muutuvad vanuse kasvades. Väikelapseeas on valdavaks pidamatus (inkontinentsus), kuid lapseeas õpime kontinentsust treenima. Vanaduses on meil lihaste toonused minetanud nin eritamine võib samuti kontrolli alt väljuda. Eritamist mõjutavad tegurid Sõltuvus/sõltumatus eritamisel Teistest sõltuvus oleneb asendist elukaarel, kaasasündinud seisundist, haigustest/traumadest jpm. Kõik nad on seotud ka eritamist mõjutavate teguritega. Paljuski oleneb just majanduslikest võimalustest, suhtlusringkonna
mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks,
Normaalselt rõõm harmoniseerib energiat ja verd ning tekitab lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod
Haavand küll paraneb, kuid mitte haigus: ~2-3 kuud peale nakatumist kujunevad välja haavandid suguelunditel ja suus (huultel) ning mitte-sügelev nahalööve kehatüvel. Kui inimene ei pöördu ravi saamiseks arsti poole korduvad sellised haiguse episoodid (haavandid ja nahalööve) aeg- ajalt 4 aasta jooksul, peale seda kujuneb välja peidetud haigusperiood. Haigus lõppeb 20- 30 aastat peale nakatumist invaliidistumise (nõdrameelsus, liikumishäired, põie pidamatus) või surmaga. Suguelundite herpes e. genitaalherpes on teine suguelunditel haavandeid põhjustav haigus. Erinevalt süüfilisest on genitaalherpes korral haavandid väiksemad (läbimõõdus 0.5 cm), neid on rohkem ja nad on äärmiselt valusad. Kuna Lihtherpes viirus on inimorganismis seotud närvikiududega on genitaalherpesele iseloomulik valu, vahel ka erinevad tundmused: tuimus või ülitundlikkus, "sipelgate tunne" suguelundite piirkonnas.
leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral 7 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov võivad lisanduda uriini pidamatus ja kõhukinnisus või -lahtisus (kusepõie ja rektumi ärritus). Diagnoosiks laboratoorsed põletikunäitajad ja KT, UH, röntgen. Enamik kõhuõõne abstsesse nõuavad drenaazi. Väikeste (<2cm) seedetrakti intramuraalsete abstsesside ravi võib piirduda antibiootikumide ja toetava raviga. Suuremate korral näidustatud dreneerimine, mis võib toimuda perkutaanselt või kirurgiliselt. Dreen tuleb eemaldada võimalikult vara pärast kolde lahenemist vältimaks sekundaarset infektsiooni. 9
nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket (halvatus). Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole-põiehäired on näidustatud erakorraliseks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi operatsiooni. Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel. 7. Pirnlihase sündroom. Pirnlihas e. piriformis paikneb sügaval tuharas. Lihas algab ristluulülilt ja kinnitub reieluu külge. Lihase töö on pöörata reit külje poole. Istmikunärv kulgeb pärast selgrookanalist väljumist
ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 11 Kahjustussündroomid: vastaskehapoole parees, motoorne e. broca afaasia dominantne poolkera, pea ja silmade liikumine vastaspoolele häiritud, käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, apraksia, põie- ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus käitumise vabanemine kortikaalse kontrolli alt, emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus apaatia, initsiatiivsus, ükskõiksus, puudulik abstraktne mõtlemine, pseudodepressioon Medaalne frontaalne kahjustus akineetilisus, uriini pidurdamatus, sõnalise väljendumise häire. Põhjusteks: kasvaja, trauma, hemorraagia, frontaalne dementsus.
ȱSeeȱjuhtubȱsiis,ȱkuiȱõendusdiagnoosiȱväljendatakseȱkliiȬ niliseltȱ kõigeȱ otstarbekamalȱ viisilȱ ningȱ diagnostiliseȱ keskmeȱ eraldiȱ väljatoomineȱ abstraheerimiseȱ eesmärgilȱ eiȱ oleksȱ mõistlik.ȱ Diagnostiliseȱ keskmeȱ täpneȱ väljatooȬ mineȱ võibȱ osutudaȱ vägaȱ keerukaks.ȱ Näiteksȱ diagnoosidȱ „Roojapidamatus“ȱ jaȱ „Rõhkinkontinents“ȱ tekitavadȱ küsimuse,ȱ kasȱ diagnostiliseksȱ keskmeksȱ onȱ ainultȱ “inkontinents”ȱ(”pidamatus”)ȱvõiȱonȱtegemistȱkaheȱdiagnostiliseȱkeskmega:ȱ„rooȬ japidamatus“ȱ jaȱ „rõhkinkontinents“.ȱ Niisuguselȱ juhulȱ onȱ diagnostilisiȱ keskmeidȱ üks,ȱ „inkontinents”ȱ (”pidamatus”),ȱ milleȱ täpsustamiseksȱ kasutatakseȱ asukohaȱ määranguidȱ(telgȱ4).ȱSeegaȱonȱ„inkontinents”ȱ(“pidamatus”)ȱotsustȱväljendavȱterȬ min,ȱmisȱsobibȱasukohastȱsõltumatultȱiseseisvaksȱdiagnostiliseksȱkeskmeks.*ȱ
annaabi.ee 
