Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
ajusurmas inimene on surnud! MOTOORSE FUNKTSIOONI HINDAMINE Ülemine motoorne tee- tsentraalne motoneuroni tee on kõige kiirem Alumine motoorne tee- kulgeb perifeersesse närvi TSENTRAALNE E. SPASTILINE HALVATUS(ÜLEMINE) Tekib tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel Iseloomulik lihaste spastilisus, atroofia puudumine K/p reflekside elavnemine (elavnevad refleksid) Patoloogilise reflekside esiletulek ( Babinski refleks) Patoloogiliste motoorsete avalduste (kloonused) esiletulek Insult, peaaju kasvajad, trauma, demüeliniseerivad haigused (esineb rohkem) PERIFEERNE E. LÕTV HALVATUD (ALUMINE) Tekib perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel Refleksid puuduvad Lihastoonus on langenud Halvatuse kestel kujuneb lihaste lõhestumine 11 KOMBINEERITUD HALVATUS (MÕLEMAD)
(MFMER 2017). EMOsse või kiirabi Kui seljavaluga kaasuvana nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes (ühe- või kahepoolne erinevas astmes väljenduv, progresseeruv või persisteeruv). Kui seljavaluga kaasuvana kusepeetus (-pidamatus), roojapidamatus. Üldseisund halveneb silmanähtavalt ja/ või valu on väga tugev. Seljavaluga kaasneb tugev kõhuvalu. Püramidaaltrakti kahjustuse tunnused (hüperref leksia, positiivne Babinski sümptom). Hiljutine trauma anamneesis. Kiirguv valu jalgadesse koos lihasjõudluse vähenemisega. Häirunud tundlikkus jalgades, seljas. Lülisamba rinnaosa valu. (Vaher 2010). Perearsti poole tuleks pöörduda kui: Valu on kestnud rohkem kui 2-3 kuud. Valu ei näita paranemise märke, vaid pigem süveneb. Äge valu ei ole 2-3 nädalaga möödunud. Valud süvenevad puhates või öösiti magades.
muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1)
x Nt tsüanoos Anamneesi kogumisel leitav sümptom maire x x Vaatlusel nähtav haiguse tunnus Nt depressioon maire x Eristatakse järgnevaid teemori liike: valige üks või mitu lk 27 x Tserebellaarne treemor Juveniilne treemor x Seniilne treemor x Neurootiline treemor x Rahulolekutreemor Teadvusel haigel, motoorika hindamisel, võrreldakse parema ja vasaku kehapoole jõudu nii kätes kui jalgades järgnevate katsudega:... valige üks või mitu lk 26 Babinski katsuga x Barre ülemise katsuga Kerning'i katsuga X Käepigistuse mõõtmisega Meningeaalärritusnähtude sümptomiteks on muuhulgas ka: valige üks või mitu X Palavik X Valguskartus X Kuulmis- ja naha ülitundlikkus X Peavalu X oksendamine Mis on vaevus? x See, mida haige tunneb, mis teda vaevab See, mis haigus haigel on See on üks haigustunnus, mida haige tunneb Mis on õendusdiagnoos? Valige üks ÕD keskendub patsiendi haiguse leevendamisele
Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne, psühhosotsiaalne, sotsiaalne, emotsionaalne ja kõne areng, kriitilised keskkonnamõjud
Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded: Psühhosotsiaalne areng – Usaldus on kindlustunne, et vajadused saavad rahuldatud, paneb aluse mina-identiteedile. Usaldamatus, laps ei suuda õppida prognoosima keskkonnasündmusi. Võib kujuneda isiksus, kelle põhieesmärk
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
- G-valguga seotud metabotroopse retseptori tööpõhimõtted (on ka keemilistes meeltes oluline). - Üsna aeglane aga pole ülikiiret reaktsiooni vaja nt haistmine - Reageerivad väljaspool rakku olevale kemikaalile rakusisese jadaga Liigutuste kategooriad. Atsetüülkoliin – põhjustab skeletlihaste kokkutõmbeid - Refleksid – automaatne vastus stiimulile, mitteteadlik. - Imikutel 3: haaramine, Babinski r (varbad laiali), otsimine - Liigutused sõltuvad tagasisidest, aga refleksidel selle puhul kasu pole sest liigutus tehakse nagunii lõpuni - Liigutuste jadad – tiivalöök, koera raputamine (peast alates) Kuidas mõte liigutusest teoks saab? Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha.
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
· Perifeerne halvatus: halvatud jäse lõtvub, jääbki lõdvaks. Lihased atrofeeruvad. Amüotroofiline sündroom on tüüpiline perifeersele halvatusele, refleksid kustuvad ära. (põhused motoneuroni haigus nt. Spastiline ja lõtv halvatus Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi.
nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel
Tursed? Ebaloomulik asend jäsemel? Luuotsad nähtaval – lahtine murd? Motoorika ja Kas motoorika on olemas (lasta liigutada varbaid ja jalaliigeseid – verevarustuse liigutamine takistatud)? kontroll Kas verevarustus on olemas (katsu jäsemetel pulsse)? Kapillaaride taastäitumise aeg: normaalne < 2 sekundit > aeglustunud? Kas tundlikkus on olemas (varbaid näpistada), refleksid (eriti Babinski refleks)? Delegeeri Lahastamine/immobiliseerimine Käed Vaatle Naha värvus? Välised vigastuse tunnused (naha marrastused, haavad)? Hematoomid? Tursed? Ebaloomulik asend jäsemel? 225 Luuotsad nähtaval – lahtine murd? Motoorika ja Kas motoorika on olemas (lasta liigutada sõrmi, labakäsi ja muid verevarustuse käeliigeseid – liigutamine takistatud või vaba)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
