rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem
· Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Refleksikaared, mille vahendusel need tegevused toimuvad, on enam välja arenenud seljaaju tasandil · Kõrgematest närvikeskustest (ajukoor, põhimiktuumad) lähtuvad juhteteed on veel müeliniseerumata · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul
) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud reflektoorsed liigutustegevused (hingamine, toitumine) · Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore
ühele kindlale ärritajale. 39. Tingimuslik pidurdus - ilmneb, kui mingi tingimus on saanud käitumist pidurdavaks teguriks. 40. Hilinemispidurdus - põhjustab soovitud tegevuse edasilükkamise kuni märguandeni tegevuse alustamiseks. Hilinemispidurdus on distsipliini kujundamise aluseks. 41. Väsimuse ilmingud õpilasel. Kehahoiak, apaatne, motoorne rahutus, tegeleb kõrvaliste asjadega. 42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust. *Puudulik närvikiudude müeliniseerumine *Mediaatorite kuhjumine sünapsi *Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine *Emotsioonid segavad sihipärast tegevust *Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad dominantkollet *Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort.
jäänused. 4. Ependüümi rakud vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, hoiavad selle liikvel ning toimivad veri-aju barjäärina. Neurogliia piirdenärvisüsteemis: 1. Schwanni rakud ümbritsevad piirdenärvisüsteemi aksoneid, moodustavad nende ümber müeliinkesta ning stimuleerivad aksoni taastumist. 2. Satelliitrakud toestavad piirdenärvisüsteemi ganglionides närvirakkude kehasid ja reguleerivad nende ainevahetust. Müeliniseerumine Müeliinkest mitmekihiline lipiididest ja valkudest isolatsioonikiht aksoni ümber, kiirendab närviimpulsi liikumist ning isoleerib elektrilisi protsesse. Piirdenärvisüsteemi müeliniseerumine algab looteeas, üks Schwanni rakk mähib 100 kordi end ühe aksoni ümber ühest Ranvier soonisest teiseni ja jääb seda ise neurolemmi ehk närvikiu tupena ümbritsema. Neurolemm annab piirdenärvisüsteemi aksonile vigastusest taastamise võime.
o süsivesikute katabolismist o pisut annab ka ketogeensete AH lõhustamine - Biotin rakutase peab olema piisav, et tagada palmitaadi de novo süntees, palmitaad omakorda on baasühendiks teiste kehaomaste RH biosünteesil Küllastatud rasvhapped - Peab andma toit ja neid toodab ka inimkeha de novo sünteesitud palmitüül- CoA ahela pikendamisega - On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude) Küllastamata rasvhapped - Kahe asendamatu PUFA (LA ja ALA) sünteesi inimkehas ei toimu, st neid peame saama toiduga - Palmitaadi ja toiduga saadud linoolhape ning alfa-linoleenhappe baasil suudab inimkeha sünteesida teisi pikaahelalisi küllastamata RH Monoküllastamata - Inimkeha olulisemad on palmitolehape ja olehape - Neid saadakse toiduga ja sünteesitakse ka ise - Olehappe baasil sünteesitakse nervoonhapet (müeliini sfingomüeliinides ja
poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon – uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Apoptoos: Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine “suitsiidprogramm”. Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu – neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu.
olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid
vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel.
Rakkude migratsiooniga seotud häired: sile ajukoor, käärude ja vagude puudumine (need on olulised sest see annab rohkem koepinda); liiga palju kääre – ei võimalda nii head suhtlemist; liiga suured käärud; topelt ajukoor; hallaine moodustis valgeaine sees või vtsakeste seinas – rakud ei migreerunud, tekitab krampe Neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke,müeliniseerumine, apoptoos) On algne struktuur. Rakud toodavad reliini, mis annab signaali, et rakud peaksid nüüd seisma jääma, ilma signaalita kuhjuksid kokku ja kihistust ei teki. Kui neuronid on välja kujunenud hakkavad omavahel suhtlema. Dendriidid arenevad pärast sündi. Loovad ühendusi neuronite vahel. Arenguhäire korral dendriitide kasv ebanormaalne. Apoptoos – neuronid mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Loomulik rakusurm – „suitsiidiprogramm“.
Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada - Kui rakud on omavahe ühenduses siis järgmine etapp on müeliinkihi moodustamine Müeliniseerumine - Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliseeritud aksonis on kiirem - Müeliinkihi teke algab pärast sündi ja kestab teismeeani - Sünnihetkel on ainult primaarsed ja eluks olulised müeliseerunud nt refleks Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud
olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid.
nii et alles jäävad ainult kõige efektiivsemad ja produktiivsemad ühendused Aju jätkab arenemist kuni puberteedini kuna kõik aju piirkonnad ei küpse üheaegselt Ülearuste, vigaste ja nõrkade sünapsite kärpimine (pruning) kestab inimesel kuni hilise noorukieani (~15 eluaastani), mille järel ~50% sünapse elimineeritakse aksonite taandarenemise ja tagasitõmbumise teel Võimendub aksonite müeliniseerumine 69. Kuidas toimub epidermise (marrasknahk) areng? (epiderm, periderm, keratinotsüüdid, basaalkiht, sarvkest) Dermis: Paraksiaalse mesodermi päritolu somiidi osast - dermatoomist pärinevad seljaosa pärisnahk e. dermis, ka mõned lihasrakud, pruun rasvkude. Ülejäänud dermis (peapiirkond ja kõhtmine osa) pärineb külgplaadi mesodermist ja neuraalharjast Algselt ühekihiline pinnaektoderm, hiljem kahekihiline epidermis:
– kasvab astrotsüütide arv (astrütsüüdid on üks liik gliiarakkudest: Astrotsüüdid täidavad mitmeid funktsioone, sealhulgas varustavad närvirakke toitainetega, reguleerivad rakkudevälist keskkonda ning moodustavad vigastuste korral armkude. Astrotsüüdid on arvukaim rakutüüp kesknärvisüsteemis.) 3.a-ks: 80% of sünaptilistest ühendustest loodud 2.eludekaadist algab “kahanemine” Müeliniseerumine • Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus – müeliniseeritud aksonis 120 m/s, – müelimiseerimata aksonis 30 m/s. • Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. – müelinisatsioon: • 28 GN on müeliniseerunud ajutüvi ja BG ehk basaalganglionid • 38 GN capsula interna tag.säär • 2-3.a. lõppenud KV: Aju areng
annaabi.ee 
