inteligentse täiskasvanud inimesena Pt. võib ärrituda, väsida, kannatust kaotada ja masendusse langeda- õe ülesandeks on teda kõigiti võimestada ja toetada Soodusta pt. suhtlemist perekonna ja lähedastega NEELAMISHÄIRED Sensoorsed, motoorsed närvid. Neelamisfunktsioon jaguneb 3: Oraalne(suu) Farüngaalne( neelu) Östrageaalne (söögitoru) Häireid ükskõik millises faasis nim. Düsfaagiaks Oraalse faasi düsfaagia- tuleneb valdavalt keelekontrolli kadumisest. Patsientidel esinevad mälumisraskused ja toidu neelu suunas liigutamise raskused. Neelufaasi düsfaagia- puhul võib pt. olla võimetu neelama isegi väikest toidupalakest. Tegemist võib olla toidu nasaalse tagasiheitega, samuti võib pt. küll neelata, kuid toit satub hingamisteedesse. Söögitoru faasi düsfaagia- iseloomustab toidu tagasivoolu söögitorust neelu, võib
Sekretoorne osa – süljenäärmed. X uitnärv (n.vagus) – motoorne osa (vöötlihased –pehme suulagi, neel ja kõri; silelihased – rindker ja kõhuõõne organid, trahhea, bronhid, söögitoru, magu, peensool, jämesoole ülemine osa). Vasomotoorne osa – südametegevust aeglustav. Sensoorne – tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest. Sekretoorne - süljenäärmed, magu, pankreas. Nende kahe kahjustus – bulbaarparalüüs (düsartia, düsfaagia e neelamishalvatus, keele atroofia, kurgurefleksi ei vallandu. Pseudobulbaarparalüüs – kliiniliselt sarane, keele atroofiat ei ole, kurgurefleks säilinud. XII keelealune närv (n.hypoglossus) – motoorne (kõik keelelihased, ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon). Kahjustus – perifeerne - keelelihaste halvatus, keel atroofiline, fastikulatsioonid. Tsentraalne – keelelihaste halvatus, ühepoolsel kahjustusel keel viltu, atroofiat ei ole. IV plokinärv (n
ataksia ja värinad suurenevad. Tekib emotsionaalne ebastabiilsus ja depressioon, esinevad kontrollimatud ja juhuslikud naeruhood, ent refleksid säilivad. Kolmandas etapis pole inimene ilma abita enam võimeline istuma, areneb düsfaagia, kaob kontroll urineerimise ja defekatsiooni üle, kaob täielikult rääkimisvõime, inimene ei reageeri enam oma ümbrusele. Kuna inimene muutub sellises staadiumis haiguste suhtes väga vastuvõtlikuks, siis üldiselt surevad kuru kätte
aktiivne liikumine. Tasakaalu seistes pole suuteline hoidma ei iseseisvalt ega ka kõrvalise abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on funktsionaalselt täielikult piiratud paremal kehapoolel. Ja seega on esmaseks liikumisvahendiks on ratastool. Haige viibib enamuse ajast voodis ja ratastooli tõstetakse ta istuma personali abiga. Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on regulaarne ja kõhukinnisust/kõhulahtisust ei ole esinenud. Abivahendiks kasutatakse mähkmeid ja kui haige on võimeline märku andma siibrit. Praktika lõpuks muutusi kontinentsiga ei toimunud.
sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur
sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada. Liigutushäired tahtmatud tantsisklevad liigutused (korea) esinevad umbes 90% patsientidest ning on sageli esimeseks nähtavaks sümptomiks. Teised olulisemad motoorikahäired on normaalse lihastoonuse langus või tõus, raskused kehahoiaku säilitamisel ja liikumisel, düsartia (artikulatsioonihäire), düsfaagia (neelamishäire) ja nüstagm (silmatõmblus); Vaimne taandareng, mis viib dementsuseni. Vaimne võimekus väheneb järk-järgult, mis toob enesega kaasa kontsentratsioonivõime languse, pikaajalise ja lühimälu kadumise, oskamatuse probleeme käsitleda, isiksusemuutused ja depressiooni. Muud närvisüsteemi kahjustustest tingitud haigusnähud. Diagnoosimine: Kui perekonnas on teada Huntingtoni tõve juhtumeid, siis sümptomite tekkimisel on haigestumise oht suur
Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012).
Insult on raske invaliidustav haigus. Insult võib tekkida aju veresoone sulgumisest (isheemiline insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012).
Lisaks märgatavale kaalukaotusele kõhetuvad lihased, kahjustub nahk, haavad ei taha paraneda, väheneb immuunsus ning tekib üldine jõuetus, nõrkus ja halb enesetunne- need kahandavad veelgi söögiisu, mistõttu haige toitumus üha halveneb. Iiveldus ja oksendamine vähendavad samuti huvi söömise vastu ning muudavad haige enesetunde väga halvaks. Pidevat iiveldustunnet võib leevendada oksendamisvastaste vahendite tarvitamise abil. Raskused neelamisel, veetustumine- düsfaagia muudab söömise ja joomise ebamugavaks. Ebamugavust leevendab enne söömist zelee vormis antav paikne tuimesti või poolvedel toit. Marlisse asetatud jäätükkide imemine aitab vahel vähendada lämbumishirmu, rahustab ja värskendab ning aitab hoida niisketena põskede limaskestad. Lisaks võib veetustumise vältimiseks anda patsiendile väikeste lonksudena jooki. Raskused eritamisel- Surijat võib piinata kusepidamatus ning äed peavad suhtuma
Afaasia raviks on logopeediline abi kõneravi näol. Ekspertide sõnul oleneb afaasia ravi efektiivsus selle alustamise kiirusest ehk mida varem alustada, seda paremad on tulemused. (Brody 1992) Tavaliselt esineb afaasia korral mingil määral ka spontaanne taastumine. See taastumine on aga harva täielik. Siiski, rohke harjutamise, pingutamise ja kordamisega on paranemine mingil määral võimalik. Lisaks afaasiale võib juhtuda, et patsiendil on: hemianopsia, düsfaagia - probleemid söömise, joomise ja neelamisega, apraksia - ei tea enam kuidas teatud tegevusi sooritada, mäluprobleemid, muutunud reageerimine, ignoreerimissündroom, epilepsia või ühe kehapoole halvatus (hemiparees või hemipleegia). Afaasiaga kaasneb sageli just parema kehapoole halvatus. (enamikel inimestel juhtiv kehapool) Selle kehapoole lihaste töö on häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi.
Patsiendi juures tegutsedes püüa kogu aeg temaga rääkida Keskkond, mis patsienti ümbritseb, peaks olema võimalikult meeldiv, rahulik ja lõõgastav Anna patsiendile võimalikult lihtsaid korraldusi Püüa igati patsiendi kõnet mõista Vaatamata kõnehäirele kohtle patsienti intelligentse täiskasvanud inimesena Patsient võib ärrituda, väsida, kannatust kaotada ja masendusse langeda Soodusta patsiendi suhtlemist perekonna ja lähedastega 19. Dieet ja toitmistehnikad düsfaagia korral Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab: · Kuuma ja külma toitu · Vedelikke · Piima · Toitu, mis sulab suus vedelaks · Vedelat ja kuiva tükilist toitu · Pudenevat toitu · Toitu, mis nõuab liigset närimist · Seemneid sisaldavaid toiduaineid · Tihket toitu 20
1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pitsumine (sh obstruktsiooni ja strangulatsiooniga). Klassifikatsioon: Libisev song (95%) gastroösofageaalne üleminek libiseb osaliselt koos maoga läbi diafragma.
dilatatsiooni ajal; Mitomycin-C lahuson antineoplastiline ja antiproliferatiivne, inhibeerib fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11
dilatatsiooni ajal; Mitomycin-C lahuson antineoplastiline ja antiproliferatiivne, inhibeerib fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11
logopeediline ravi (logopeediline teraapia) - neelamis- ja kõnefunktsiooni häirete korrigeerimine neuroonkoloogilise patoloogiaga patsientidel, pea- ja kaelapiirkonna kasvajatega; Neelamine on keerukas tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Neelamishäiret nimetatakse düsfaagiaks. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse ja mitmete teiste haiguste puhul. Tüsistuste vältimiseks on soovitav alustada neelamisteraapiaga võimalikult vara. Neelamise hindamise viib läbi logopeed, selgitades välja, milline on patsiendi üldseisund, koostöövõime, neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsioon ning kõne kvaliteet. Samuti
-pikendada valuvaba une perioodi -leevendada valu patsiendi jõudeolekus -leevendada valu, kui patsient on aktiivne MURELIKUD JA DEPRESSIIVSED PATSIENDID VAJAVAD ANALGEETIKUMIDELE LISAKS PSÜHHOTROOPSEID RAVIMEID. PSÜHHOLOOGILISE FAKTORI ALAHINDAMINE MUUDAB VALURAVI JUHITAMATUKS. VALUVAIGISTITE KASUTAMINE 1.SUU KAUDU/NAHA KAUDU Eelistada tuleks mitte-invasiivset ravimi manustamist. Võimalusel tuleb ravim manustada suu kaudu. Haigetel, kellel esineb düsfaagia, oksendamine või gastrointestinaalsulgus kasutada transdermaalselt toimivaid plaastreid, suposiide või subkutaanset püsiinfusiooni. Lihasesisene valuvaigisti manustamine ei ole aktsepteeritud, sest imendumine lihasest on ebaühtlane, süstitavad ravimid lühitoimelised ning süstimine põhjustab haigele täiendavat valu. 2.KELLAAJALISELT Valuvaigistid tuleb ordineerida kindla ajavahemiku järel, seega ravimit tuleb võtta regulaarselt, mitte vajadusel.
siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud
spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom – kõnehäire, düsfaagia; krambid. Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI- lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused – atetoos > 1 a.v
- Näljatunde puudumines - Süüakse üksi olles - Söömisele järneb enesehalvustamine, masendus ja süütunne C. Liigsöömishood põhjustavad tugevat ärritust ja stressi D. Liigsöömishood esinevad vähemalt ühel päeval nädalas 3 kuu jooksul E. Liigsöömishood ei ole seotud ebakohaste kompensatoorsete käitumistega nagu BN puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest
- SR kiirenenud - Aju atroofia – taastuv - Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia Gastrointestinaalsed - Hammaste erosioon - Süljenäärmet esuurenemine - Gastroösofageaalne refluks - Akuutne mao dilatatsioon - Konstipatsioon - Katartne jämesool - Ösofagiit - Baretti söögitoru - vähieelne - Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid - Boerhaave sündroom – söögitoru rebend - Düsfaagia, struktuurid - Jämesoole melanoos lahtistitest Kardiaalsed - Arütmiad - Intoksikatsioon dieedi tablettidest - Kardiomüopaatia - Mitraalklap prolaps Endokriinsed, metaboolsed - Ebaregulaarne menstruatsioon - Mineralokortikoidide suurenenud eritumine - Elektrolüütide tasakaaluhäired - Paisumine Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada - Muutumine tekitab hirmu, kaotab väga anoreksiat kaotada, tema suurim edusamm elus
annaabi.ee 
