Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ?
39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia
Puukborrelioos e. Mycobacterium tuberculosis PuukBorrelioos e. Lyme'i tõbi kirjeldati USA's Connecticut'i osariigis Lyme'i asulas 1975. aastal esimest korda kuulub looduskoldeliste haiguste rühma Spiroheet (Borrelia burgdotferi), mida leidub puugis seedekanalites Nakatumine nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad jne puukide vahendusel leviv (Eestis võsa ja laanepuuk) Kirjeldus Peiteaeg 332 päeva Varajased sümptomid: peavalu, väsimus, palavik Ringikujuline laienev nahalööve (Erythema migrans), tekib 14 nädala jooksul Hilisemad sümptomid: kahjustused närvisüsteemis, liigestes või südames Ravi Ravitakse antibiootikumidega Puudub vaktsiin
Basidiomycota + + S Bdellovibrio - + Bifidobacteria + + + Ak Borrelia Burgdorferi - + + Brevibacterium + +
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik
Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist
Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999
Sellise veega duss põhjustab veelgi suuremat ohtu manustada kloori nii naha kaudu kui sisse hingates (seda ohtu saab kõrvaldada dussifiltriga mis on ostetav mitmes poes, kaasarvatud Aquaphori poes Tallinnas). Pingeline füüsiline tegevus, nagu näiteks sport, tekitab oksüdatiivset stressi, eriti kui ei olda piisavalt treenitud. Kuigi regulaarne harjutamine tõhustab antioksüdatiivset kaitset, on kindluse mõttes soovitav hoiduda borrelia ja teiste krooniliste haiguse korral rasketest treeningutest, kuna see võib kaitsemehhanisme üle koormata. 8 Stress tekitab märkimisväärsel hulgal vabasid radikaale (näiteks muutub ainevahetuses ca 25% adrenaliinist vabadeks radikaalideks). Kroonilised infektsioonid. Näiteks kõrvalkoopades, hammastes, munajuhastes jne. Teatud bakteriaalsed mürgid on tugevad vabad radikaalid
Kõhulahtsust tekitab enterotoksiin ja palavikku endotoksiin. Elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Shigelloos e. Batsillaarne düsenteeria – jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Levib (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Põhjustab Shigella bakter. Gonorröa e. Tripper – tekitajaks N.gonorrhoeae. Peamiselt seksuaalkontakt kaudu. Ründavad suguteede, silma, pärasoole ja neelu limaskesta, põhjustades ägedat mädapõletkku. Puukborrelioos e.Lyme'i tõbi- Borrelia burgdorferi. Satub organismi puugi süljest. Borrelia looduslik reservuaar on mitmed metsloomad: hirved, põhjapõdrad, paljud linnud. Kahjustab primaarselt nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid, aga ka neerusid. Süüflis – Trepoema pallidum, on patogeensetest treponeemidest olulisim. Sugulisel teel. Ei läbi tervet nahka seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand.
kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese. Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust
piimatooteid. Suur jaotusuumala; koguneb maksa, põrna, luuüdisse, luudesse, hammastesse; läbib HEBi ja platsentaalbarjääri, satub rinnapiima. Väljutatakse inaktiivsete metaboliitidena roojaga N: Lai toimespekter. G(+) ja G(-), Mycoplasma spp, Rickettsia spp, Chlamydia spp, Borrelia spp, Treponema pallidum, Bacillus anthracis - KT:seedehäired, düsbakterioos, ladestub kasvavatesse luudesse ja hammastesse. Ei kasutata alla 8-aastastel lastel, rasedatel, imetavatel emadel! FD: seostuvad pöördumatult ribosoomi 30S-ga ja pärsivad valkude sünteesi ja blokeerivad 50S kinnitumise. Toimub
millest olulisemad on alljärgnevad · Avastatud juhtude kiirest ja adekvaatsest ravist; · Süüfilise epidemioloogilise ahela selgitamisest; · Seksuaalhügieenist ja seksuaalkultuurist; · Induviduaalsest profülaktikast nii seksuaalkontakti eelselt kui ka peale "kahtlast" kontakti. · Mehhaaniline (preservatiiv) kui ka kemoprofülaktika (antibiootikumid) ei taga 100%-list ohutust 55.Borrelia recurrentis Mõõtmed 10-30 × 0.3m, kuju on loogeline. Looked ebaregulaarsed, suure amplituudiga, distants on 2-4 m. Mikroorganism on väga paindlik ja liikuv. 56.Ravi ja profülaktika · Diagnoos on suhteliselt lihtne paroksüsmi ajal verest tehtud reparaadis, värvitud Giemsa või Wright'i järgi. · Ravi. Tetratsükliin, erütromütsiin, penitsilliin. · Profülaktika. Regulaarne puukide ja täide eemaldamine kehalt ja riietelt, insektitsiidid.
Amikatsiin Laialt kasutatav. 2. Netilmütsiin 1. Tetratsükliin Lai toimespekter. 1. Rakusisesed mikroobid 2. Minotsükliin (Rickettsia, Chlamydia, Mycoplasma). 2. Mõned G+ Ei mikroobid (sh Borrelia´d). 3. Doksütsükliin 4. Spiramütsiin Kitsas toimespekter. 1. Streptokokid. 2. Stafülokokid. 3. Enterokokid. (NB! Sh penitsilliini-, vankomütsiini- ja 1. Linesoliid aminoglükosiidi-resistentsed > tegelik kasutus.) NB! Väga toksiline (luuüdi aplaasia, halli beebi sündroom)! Kasutatakse ainult lokaalselt või raskete
Suurimad spiroheedid on kuni 0.5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam.. Treponema Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Borrelia erüteem Puukidega edasikandatav borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused
Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne. Genoom - kodeerib mitu tuhat polüpeptiidi (~360 aminohapet). Ekstrakoromosomaalne DNA - plasmiid § Diskreetsed, ekstrakoromosomaalsed replikonid. § Suurus varieerub - 5 ×106 - 100 ×106 daltonit. § Enamasti kodeerib bakteritele mittevitaalseid omadusi. § Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin,
Organismi kõik geebid kokku. Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu alusel saab määrata nt bakterite valkude järjestusi jms. Metagenoomi mõiste. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite kujuvorme ja agregaate. Too iga kohta paar näidet. 1)Kerabakterid e. Kokid (Thiomargareta namibiensis) 2)pulkbakterid e. Batsillid (E. Coli) 3)kruvibakterid e. Spiraalsed bd (spirillid ja vibrioonid)(Thiospirillum jenense) 4)Keerisbakterid e. Spiroheedid (Borrelia Burgdorferi) Lisaks ka aktinomütseedid (moodustavad mütseeli e. niidistiku), müksobakterid (viljakehasid moodustuvad), kujuta mükoplasmad. Osad bd võivad moodustada agregaate(erineva kujuga moodustised paljudest bdest), jäädes pooldumisel kokku (kokid, batsillid, spiroheedid). Eri kujud- ketid, plaatjad , tetraadid, sartsiinid. Agregaadi kuju oleneb pooldumisviisist. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest?
Spiroheedid võivad olla ka algloomadele (näiteks Personympha) liikumisvahendiks, kinnitudes nende pinnale. Personympha elab termiidi sooles. Spiroheete eristatakse 13 perekonda. Neil on erinev morfoloogia (mõõtmed, viburite arv), patogeensus ja ökoloogia. Kuna spiroheedid on kõik tundetud antibiootikum rifampitsiinile, võivad nende RNA polümeraasid erineda teiste bakterite vastavatest ensüümidest. Ka on neil erandlikult lineaarne kromosoom. Näiteks Borrelia burgdorferil. *Spirochaeta Vabaltelavad sahharolüütilised spiroheedid. Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas. Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat, etanool, CO2 ja H2. Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen
Põhilise osa valkude kompleksist hõlmab mellitiin (52%). Keemiliselt on mellitiin polüpeptiid, mis koosneb 26-st aminohappest. Ta on tugeva põletikuvastase toimega, põhjustab organismis kortisooli ("stressihormoon") vabanemist, on lüütilise (rakke lahustava) ja antimikroobse toimega. Uuringutega on näidatud inhibeerivat toimet Borrelia burgdorfer´i (Lyme´i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja), Mycoplasma hominis´e ja Chlamydia trachomatis´e suhtes. Surmav toime on ainel Cancida albicans´ile. Bakteritsiidne konsentratsioon 1: 1000 hävitab mikroobid 2 tunniga. Rakke lõhustava toime tõttu käivad katsetused mellitiini kasutamiseks kasvajaravis.10 10 Mesilasmürk http://mesindus.ee/book/export/html/100
Nende kasv kunstlikel söötmetel on väga aeglane või puudub üldse. Inimpatogeensed on kolm spiroheetide perekonda: Treponema Treponema pallidum spp. pallidum tekitab seksuaalsel teel ülekantavat haigust – süüfilist T. pallidum spp.endemicum – endeemilist süüfilist Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias T.pallidum spp.pertenue - framböösiat e vabarnatõbe niiske troopilise kliimaga maades T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin.
ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened
Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide
Oluline kiire diagnoos! Kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda – angiograafia. Ravi – * operatiivne ravi – aneürismi klipseerimine, koilimine. * lamamisrežiim * valuvaigistid * rahustid *spasmi profülaktika Enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht! Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi. Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem. Põlvekõverdamistest, pea tõstmine (põlved kõverad-sirged).
Tuum ja tuuma DNA Nukleoid. DNA ei ole tuumast Esineb tuumamembraan ja organisatsioon eraldatud membraaniga ega histoonid. ole seotud histoonidega. Ainult mõnedel arhedel on histoonid. Kromosoomide arv. Ploidsus. Üks rõngaskromosoom. Mitu kromosoomi kas Haploidne garnituur. Borrelia diploidne või haploidne. burgdorferil ja mõnel aktinobakteril on lineaarne kromosoom. Tsütoplasmaatiline DNA Plasmiidid. DNA, mis sisaldub mitokondrites, Glolgi kompleksis, kloroplastides ja
erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. Ei kahjusta ainult liigesekõhre vaid haarab liigest tervikuna (luukude, ligamentne, liigesekapslit ümbritsevaid lihaseid). Ost-luu, astos-liiges. REUMA: muutlik, aeg-ajalt siin seal esinev toesevalu (vahel ka liigesetursed). Valu esineb luudes, liigestes, lihastes, liigeseümbrises. Borellioos sümptomid? BORRELIOOS ehk LYME`i tõbi: on puugihammustusega leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bac Borrelia burgdorfei. Avastati Lymei linnas. Ca 30% puukidest kannab aga haigestub vaid 1 sajast. Sümptomid: hammustuse ümber punane suurenev lööberattas. Kui bac kandub verega organismi, võib tekkida gripisarnane haigus, palaviku, nõrkuse ja lihasvaludega. See tõve algujärk on lühiaegne ja kergekujuline. Kui haiguse alguses antibiootikumidega ei ravita võib see kuude või isegi aastate pärast põhjustada hilisnähte mitmetes tugi ja liikumiselundites: lihasevalud ja ühe või mitme
Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks
sealt toimuda). Pakkimisel osalevad ka aluselised valgud, sama funktsioon kui histoonid. Ka polüamiinid stabiliseerivad bakteri DNAd. Aktiivselt kasvavas rakus on ,,väljasopistised" piirkonnad mida transkribeeritakse? Mõnel bakteriperekonnal on näidatud, et nukleoid on ümbritsetud membraaniga. Tekib midagi tuumataolist. Pirellula marina'l on see membraan ühekihiline, Gemmata'l aga kahekihiline. Mõnel bakteril (Borrelia burgdorferi) on lineaarsed kromosoomid ja plasmiidid. Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule plasmiide. Neil paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiididel võivad paikneda näiteks geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme või toksiine. Näiteks siberi katku tekitaja Bacillus anthracis virulentsusgeenid (geenid, mis kodeerivad
on valikmeetod. Identifitseerimine toimub seroloogiliste või biokeemiliste testidega. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin või ampitsilliin +/- gentamütsiin. Ainus meningiiditekitaja, kes tsefalosporiinidele tundlik pole! Profülaktikas vältida pesemata juurviljade, pooltoore liha, toorjuustu söömist. Kemoprofülaktikat ei ole testitud, vaktsiin puudub. Bakterid mõmm :) 05/06 Borrelia burgdorferi puukborrelioosi puhul (relapsing feverist ei kirjuta) Üldist. Puukborrelioos on dermatoloogiliste, reumatoloogiliste, neuroloogiliste ja kardioloogiliste nähtudega haigus. Tegelikult põhjustavad borrelioosi inimesel 3 liiki Borreliaid. Värvuvad nõrgalt G-. On spiroheedid. Verest puukborrelioosi korral ei leia. Neil on 7-20 flagellumit, mis võimaldavad väänlevat liikumist. On mikroaerofiil. Virulentsus. Toksiine ei tooda, antikehad kõrvaldavad nad kiiresti
SDS denatureerib valgud, st säilivad lineaarsed epitoobid, konformatsioonilised kaovad. Kliinilises diagnostikas on immunobloti kasutamine piiratud, sest ta on aeganõudev ja raskelt automatiseeritav. 100% puhaste antigeenide kasutamine iseloomustab ELISA meetodit, immunoblott võimaldab aga analüüsida nn musti antigeene. Immunoblotti kasutatakse referentstestina mitmete nakkushaiguste serodiagnostikas (HIV, H. pylori, Borrelia burgdorferii). Skriinimiseks immunoblott ei sobi. Veel kasutatakse seda meetodit autoantikehade määramiseks (tuumaantikehade leiu diferentseerimiseks, ENA- Extractable Nuclear Antigens- antikehad), teaduslikes eksperimentides haiguste patogeneesimehhanismide selgitamisel, autoantigeenide kindlakstegemisel, molekulaarbioloogias. Serodiagnostika annab tõendeid infektsiooni olemasolust või läbipõdemisest. Põhineb seerumis määratavatel antikehadel
kahjustusi kudedes, lõikab immuunoglobuliine, tsütokiine jt olulisi immuunvastuse valke), mis on patogeneesis olulised. Proelastaani sisaldamine membraanivesiikulites oli tõestuseks, et vesiikulid haaravad kaasa periplasmast komponente, sest proelastaan lõigatakse alles välismembraanis elastaaniks, mis on küps valk. P. aeruginosa'le lisaks on välismembraani vesiikulid olulised Proteus mirabilis (neerukahjustused), Serratia marcescens (haavandite patogeen), Vibrio spp, Borrelia spp (borrelioos) ja enterotoksilised E. coli vormid kasutavad sama moodi välismembraani vesiikuleid patogeneesiks vajalike valkude transpordiks peremehe rakku. Sekreteerides valke rakust välja suudab peremeesorganism kiiresti need kahjutuks teha, kuid membraan kaitseb bakteri patogeneesiks vajalikke valke antibiootikumide ja proteaaside eest. Toitainete kättesaamine G(-) bakterite periplasmas on alati autolüsiine ja penitsilliiniga seonduvat
annaabi.ee 
