jpg Haistmistaju häired Kuna teadmised haistmistaju ja sellega seotud haigusseisundite kohta on veel puudulikud, osutub selles esinevate häirete diagnoosimine ja ravi sageli keeruliseks. seotud psüühiliste ja psühhosomaatiliste haigustega vanemas eas mõne ravikuuri tagajärjel Muutused haistmises võivad olla nii primaarseks sümptomiks kui lisanduda sekundaarse protsessina erinevatele haigusseisunditele. 1) anosmia - haistmisvõime puudumine; 2) osaline anosmia – võime vastu võtta vaid piiratud osa lõhnamolekulidest; 3) hüposmia - nõrgenenud lõhnatundlikkus; Haistmistaju häired 4) hüperosmia - ebanormaalselt suurenenud lõhnatundlikkus Hüperosmikud on eriti hinnatud assessorid, sest nad tajuvad ja eristavad lõhnu oluliselt paremini kui teised. 5) düsosmia (ka kakosmia või parosmia) – moondunud või väärastunud
hallutsinatsioon või nende kolme kombinatsiooniks. Autori isal oli nooruse üliterav haistmismeel ning tänu selle orjenteerus ta patsientide seisundi määramisel just sellele omadusele. Ta tajus juba ukse lävepakul sisse astunud inimese haiguse tunnuse ära. Kuid ta lõhnataju halvenes nooruses läbipõetud ninakõrvalkoobaste põletiku. Kuid autori isa ei kaotanud lõhnataju täielikult, mille puhul tal vedas kuna lõhnataju puudumine ehk anosmia esineb ligikaudu viiel protsendil inimestes. Selle haiguse puhul ei suuda inimene tajuda gassi ega halvaks läinud toidu lõhna. Autor kirjutas ka ühest anosmikust oma raamatus. Patsient oli peatrauma tagajärjel kaotanud oma haistmismeele. Ta lootis, et ühel päeval ta hakkab neid lõhnu jälle tundma, kui üks päev hommikul ärgatses tundis ta hommikust kohvi lõhna. Selle hämmingus jooksis patsient teise tuppa, kus tundis ta oma lemmiku tubaka lõhna
Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem 24. Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta? Toote soojendamisega 25
Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus cm Soopori ja stuupori korral: valige üks või mitu lk 17 x Patsient sfinktereid ei kontrolli x Patsient neelab reflektoorselt Esineb patsiendil koordineeritud vastus valule x Patsient on lühiajaliselt äratatav väga tugeva valuärritusega I kraniaalnärvi kahjustuse korral tekib... valige üks või mitu lk 20 Eksoftalm Hemianopsia x Anosmia Endoftaim Füüsikalistest uurimisviisidest on kõige objektiivsem saadud info... valige üks või mitu Haistmise kaudu Koputluse kaudu X Nägemise kaudu Komplemise kaudu Kuulmise kaudu 7
Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism Ageusia (maitsmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine maitsmis-ärritaja suhtes, maitsmisvõimetus võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Anosmia (haistmisvõimetus)- tundlikkuse puudumine haistmis-ärritaja suhtes, haistmisärritaja võib olla täielik või osaline, jääv või ajutine. Daltonism- võimetus eristada värve või üksikuid värvitoone. 19. Nimetada nägemishäireid · Kaugelenägevus; · Lühinägevus;
Jagatakse kahte rühma: 1) Need, mis annavad maitset 2) Need, mis annavad lõhna Lõhn kindlatest lenduvatest ühenditest ninaõõnsuses asuva haistmiselundi kaudu haistmismeele tajutud väärtus. Aroom on lõhn heas tähenduses. Neli tähtsat maitseaistingut: 1) Hapu 2) Magus 3) Kibe 4) Soolane Glutamaat stimuleerib viiendat põhiaistingut/-maitset, milleks on umami. Ortonasaalne tabamine Retronasaalne tabamine Lõhnade eristamise võimetus on seotud: 1) anosmia ehk haistmisvõimetus (lõhnataju puudub) 2) ageusia (maitsmismeel puudub) Aroomiühendite keemiline olemus toiduahelates Siia kuuluvad: 1) Alifaatsed ühendid (ei sisalda tsüklilist struktuurielementi) 2) Alitsüklilised ühendid (tsüklilised ühendid, mis ei sisalda aromaatset tsüklit) 3) Aromaatsed ühendid (sisaldavad molekulis vähemalt ühe benseeni tsükli) 4) Hetereotsüklilised ühendid (tsüklilised orgaanilised ühendid, mille tsüklis on peale
tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku murd, basaalmeningiidid, hüsteeria, nina limaskesta kahjustused. II nägemisnärv (n.opticus) – arenenud redutseerunud ajusagarast. Silma võrkkesta ganglionrakud (kepikesed ja kolvikesed) (nägemisnärv) – ristumine koljupõhimikul – primaarsed nägemiskeskused – kortikaalsed keskused. Kahjustused – skotoom (vaateväljade osade väljalangemine), kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore
Tekkinud piirkond on haistekolmnurk. Haistmistee suundub frontaalsagaras paiknevasse haistmiskoorde. Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevast haistesagarate osades. Haistmisteed ulatuvad ka limblisse süsteemi, hüpotalamusse, suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmisaju teadvuse tasemel. 9 Talitlushäired · Hüposmia lõhnatundlikkus vähenenud. · Anosmia lõhna ei tunne. · Parosmia lõhnade tajumine ebaõigesti. · Fantosmia haistmishallutsinatsioon, mis tekib ilma lõhnaaineteta. Neid täheldatakse allergiliste riniitide korral ja pärast koljutraumasid. Ebameeldivaid haistmishallutsinatsioone (kakosmiaid) esineb eriti skisofreeniahaigetel. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad.
orgaanilise häirega · eelnevalt hästi kohanenud, normaalse perekonnaelu ja suhetega indiviidiga. Dissotsiatiivsed krambid. Liigutuste poolest võivad dis. Krambid olla väga sarnased epileptiliste krampidega, kuid ei esine keelde hammustamist, kukkumisest tingitud vigastusi, jne. Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia. Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale. Dis. Nägemise kaotus on väga harv täielik. Dis. Kurtus või anosmia esinevad palju harvemini kui tundlikkuse- või nägemishäired. Diagnoosimine Söömishäired Klassifitseerimine Söömishäired (F50) - Anorexia nervosa - Bulimia nervosa Anorexia nervosa · Anorexia nervosale on iseloomulik: süüakse tavalisest vähem (600-1000 kalorit/päevas); iseloomulik on patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine : kehaline koormus, lahtistid, oksendamine;
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
sobiva somatoformse häirega - Motoorse või tundlikkushäire teadlik simuleerimine Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired) - Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale - Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik - Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus üllatavalt head - Dissotsiatiivne kurtus või anosmia esinevad harvemini kui tundlikkuse või nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid - Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes
Läbi eesnide minevad kiud ühinevad vastava ajupoolkera lõhnatundesüsteemidega. • Paarid esitati kas ühes nägemisväljas üksteise all (ajupoolkera sisene ülesande püstitus) või Normaalsel indiviidil lõhnasisend paremasse ninasõõrmesse rändab otse tagasi paremasse üks stiimulite ajupoolkerasse, ületab eesnide, pääsedes sel moel vasakusse (kõne) ajupoolkerra. Anosmia paar ühte ja teine teise nägemisvälja (ajupoolkerade vaheline ülesande püstitus). tuleneb eesnide kahjustusest. (Sikk-sakk joon märgib eesnide kahjustust.) Kui tee on häiritud, • Ageneesiga patsiendid olid vastamisel võrdväärselt täpsed kontrollrühmaga- reaktsioonid siis ei saa vasak poolkera kuidagi teada, mis lõhna parem poolkera tajus. aga aeglasemad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
