............................................................... 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia .................................................................................................................................. 8 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine ................................................................................................ 8 2. ANALÜÜS .....................................................................
HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS DÜSARTRIA – AJU ORGAANILISEST KAHJUSTUSEST TINGITUD KÕNEMOTOORIKA KAHJUSTUS
või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Meie ühiskonnas peetakse lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) 3 1
Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004) Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat
...................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused................................................................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead.........................................................................................................7 Abistamine düsleksia korral.......................................................................................................7 Meetodid kuidas last lugemishäire korral aidata ...................................................................
sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti, tähed on ebaselged, lugedes vahetavad tähed oma kohti, lugedes võib mõni rida või sõna vahele jääda, reavahetus on raske, read vahetavad oma kohta, lauseid on raske meelde jätta ning korrata, loetu mõistmine on raske, häälega lugemine on vastumeelne, esineb probleeme lugemisele keskendumisega. Kirjutamisraskused e düsgraafia: Arvutamisraskused e düskalkuulia matemaatiliste operatsioonide aluseks olevate üldmõistete tähendusest arusaamise raskused; puudulik arusaamine matemaatilistest oskussõnadest ja märkidest; numbriliste sümbolite mitteäratundmine; raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises; raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised;
raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on kogelemine või teised kõnehäired. Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk düsgraafia väljakujunemiseks. Võivad esineda raskused abstraktsete mõistete tajumisel. Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste vaegareng. Näiteks, vene lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel (– vene keeles mõlemad dom). Kakskeelse lapse üldine psühholingvistiline areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel.
Paralleelselt tavaõppega tuleks moodustada nõrgematest õpilastest ajutised 235 õpilasega grupid (või neid koguni individuaalselt õpetada), keda intensiivsemate ja individuaalsemate õppe-/ järeleaitamise tundide abil harjutataks mõttega õppimise möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega...
vaadates, ning need lapsed peavad taluma ebaõiglast kohtlemist. Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired. Kõige tulemusrikkam, abistamaks probleemseid lapsi, on tehes koostööd kodu, kooli
rolli ka õpetaja isiksus. Tema empaatiavõimel ning oskusel laste vahelisi suhteid korraldada on väga oluline roll, sest õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtuvad terved lapsed erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse ja narritakse või vastupidi pakutakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse ja näiteks ka mängudesse. Üheks näiteks sooviksin võtta õpiraskused, sest neid on kõige lihtsam on märgata. Kui minu õpilasel oleks düsleksia, düsgraafia või düskalkuulia siis teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav
Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Millises ajuosas asub nägemiskeskus? Kuklasagaras. Mida tähendab afaasia? Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh
hooldamatuse tagajärjel. Ajutise vaimse pidurdumise puhul on õpilasel nooremale eale iseloomulikud käitumisjooned, oma eakaaslastest jäävad nad arenemises maha. Õigeaegne diagnoosimine ja varajane pedagoogilis- psühholoogiline ja meditsiiniline ravi stimuleerivad arenemist, kuna pedagoogiline ja sotsiaalne hooletussejätmine süvendavad vaimset pidurdust veelgi. Osal õpilastest on mahajäämuse põhjuseks kaasasündinud lugemis- ja kirjutamisnõrkus (düsleksia ja düsgraafia). Kui õppeedukuse langus tekib alles 4. ja 5. klassis, suureneb lisaks eeltoodud põhjustele sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite tähtsus, esinevad muutused emotsionaaltahtelises sfääris. Kirjanduse andmetel on 50-60% õpilastel mahajäämuse esmane põhjus hooletu töössesuhtumine ja huvi puudumine õppimise vastu. Õpilaste mahajäämuse põhjuste põhjalikumaks uurimiseks, diagnoosimiseks ning arstlik-pedagoogiliseks raviks annavad võimaluse väikesearvulised (kuni
on vaja stimuleerida tegutsemise ajal rääkima ja kuulama või näidisega võrdlema. Leidsin ka kolm artiklit, kus räägiti kirjutamispuuetest ning ka vaimse arengu peetusega lastest. Esimesena mainitakse 1980. aastal Madli Vitisman artiklis „Kirjutamispuuetega õpilaste tüüpilisemaid vigu sõnade tähenduse mõistmisel“, et vaimse arengupeetusega lapsed õpivad eraldi logopeedilistes klassides, kus on ka vaegkõnega õpilased ning nendes klassides on täheldatav raskekujuline düsgraafia. Kirjutamispuuetega lapsi iseloomustab sõnade sassiajamine sarnase kõla alusel, sõna täheduse seletamine sõna osade kaupa, tuletusliidete mittemõistmine, vastuses vale sõnaliigi rakendamine, sõna liiga kitsa tähenduses omandamine, sõnade segiajamine mõttelise sarnasuse alusel, ruumikujutluse puudulikkus, mõiste olulise tunnuse mitteteadmine, piltlike väljendite sõnasõnaline mõistmine. Kaks aastat hiljem, 1982
Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e
enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline
hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned. Eriti teevad tulevastele kasuvanematele muret lapse vaimsed võimed. Rasked arenguhäired diagnoositakse juba varakult. Milliseid puudusi ei saa aga väikelaste puhul kindlaks teha? Armastuse IQ Geneetilise päritoluga on näiteks õpihäired, kõnearengu peetus, düsleksia ehk vaeglugemine ja düsgraafia ehk vaegkirjutamine. Kuid selliste häiretega laps võib sündida ka tervetel vanematel. Lapse suutlikkust armastada inimesi, keda ta peab oma vanemateks, need häired ei sega. Pealegi aitavad spetsiaalsed korrigeerivad-arendavad metoodikad lapse arengut tunduvalt parandada. Kasulapsel võib olla andeid, mis ilmnevad vaid soojas pereõhustikus. Uuringud on näidanud, et päritav pole mitte IQ tase, vaid vahemik, milles see võib muutuda. Selle
mehhaaniliselt, kuid ei omanda sõna mõistet. Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel. Motoorne alaalia: Laps saab aru, aga ise rääkida ei suuda. Vigastatud on liigutuskeskus üleüldse. Paremini õnnestub sosinkõne, sest selle artikulatsiooniala on väiksem. Aleksia (kr. Lugemise eitamine) lugemisoskuse omandamise täielik võimetus. Düsleksia õpilane jätab lugedes sõna lõpust tähti ära. Düsgraafia tähtede, silpide ja sõna ära jätmine ning ümbervahetamine kirjutamisel. Agraafia kirjutamisoskuse omandamise täielik võimetus.
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ...
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Ei ole seletatav dementsuse, segadusseisundi, sensoorsele või motoorsele defitsiidiga. Väljendub vähenenud sõnavaras, vähenenud oskuses kasutada süntaktilisi reegleid, vähenenud kuuldud info meelespidamise maht ning kahjustatud sisend- ja väljundkanali valimise tõhusus. Motoorne (Broca) afaasia – agrammatism, telegraafistiil;säästlik kõnekasutus (vähe verbe ja sidesõnu); parafraasiad: literaalsed>verbaalsed; lugedes võib olla probleeme süntaksiga; kirjutamisel vead (+düsgraafia). Sensoorne (Wernicke) afaasia – sisutühi sõnasalat; parafraasiad: verbaalsed>literaalsed; neologismid ja parafraasiad; nimetamise vead; kõnest arusaamine häiritud (teiste ja enda); foneemide vastuvõtt häiritud; järelekordamine häiritud; loetust arusaamine häiritud; oluline düsgraafia (+paragraafiad). Konduktsiooni afaasia – silmatorkav järelekordamine; spontaanne kõne suhteliselt normaalne (literaalsed parafraasiad ja
ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on ilmajäetus st lapsega ei tegelda, ei räägita, laps ei näe ega kuule midagi olulist, laps jäetakse infovaegusesse. Tõsised deprivatsioonijuhud võivad mõjutada intellektiarengut. 6. Spetsiifilised õpiraskused. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest.
ja põhjustab vaimse alaarengu. 62. Duchenne lihasdüstroofia. Progresseeruv lihasnõrkus. Mutatsioon X-kromosoomis (retsessiivne). Sagedus 1:3500 meestel, mehed elavad kuni 20. a. 63. Lugemisraskused. Ehk düsleksia. 10%-l lastest, keskkonna mõju vaid 20%, QTL aheldus (6. kromosoomi lühike õlg), geen DCDC2. 64. Kõneraskused. Inimese 7. kromosoomis. FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus
kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 6. Spetsiifilised arenguhäired. Kõne- ja kirjutamisraskused 1. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 2. Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl
Esimesed sõnad 2-3 aastaselt Lause 4-5 aastaselt Primitiivne jutustamisoskus al 3.klassist Metatunnetuse kujuenmise probleemid: E. Õpiraskuste hindamine koolikontekstis. E. Spetsiifiline lugemishäire. Spetsiifiline õigekirjahäire. Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. Motoorika spetsiifiline arenguhäire. Määratlused: spetsiifiline lugemishäire e düsleksia, spetsiifiline kirjutamishäire e düsgraafia, spetsiifiline arvutamishäire e düskalkuulia. Spetsiifiline lugemishäire e. düsleksia Spetsiifiline kirjutamishäire e. düsgraafia Spetsiifiline arvutamishäire e. düskalkuulia Iseloomulik on lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Õpivilumuste omandamine häirub lapse arengu varasel perioodil. Õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud pelgalt keskkonna ebasoodsatest mõjudest.
o Keskmises koolieas o Madal õpiedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid, kuna laps ei ole abi saanud Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 19 Spetsiifilised õpiraskused Lõhe võimete ja tegeliku soorituse vahel. Teatud valdkondades probleemid. o Spetsiifiline lugemishäire e düsleksia o Spetsiifiline õigekirjahäire e düsgraafia o Spetsiifiline arvutamisvilumusehäire e düskalkuulia Need on ka kõik diagnoosid. o IQ on keskmine või kõrgem. Ei ole vaimselt mahajäämust. o Probleemid peavad tekkima lugema, kirjutama või arvutama õppimise alguses. o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga. Spetsiifiliste õpiraskuste dünaamika o Eelkoolieas
juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone.
kellel aju on välja arenenud pole vaja tugevat dieeti rakendada, sagedus 1:10 000 302. Duchenne lihasdüstroofia: mutatsioon X-kromosoomis, retsessiivne, sageds 1:3500 meestel, eluiga kuni 20 aastat, keskmine IQ 85 303. Lugemisraskused: düsleksia, 10% lastest, keskkonna mõj vaid 20%, QTL aheldus- 6. Kromosoomi lõhike õlg, geen DCDC2 304. Kõnerasksed: inimese 7. Kromosoomis, FoxP2 geen määrab valgu, mis mõjub neuronitele 305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309
Kirjutas artikli keelenähtuste potensiaalsusest. Tema arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Tal oli fenomenaalne düsgraafia(õigekirjahäire, aetakse segi häälikute järjekord ja pikkus ning vahel unustatakse sõnalõpud kirjutada) oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor.
emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm) · Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad) · Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T
sellega kaasnevad tihti suhtlemisprobleemid ◦ ekspressiivse kõne häire – väike sõnavara, kehv lause struktuur, ei suuda end väljendada ◦ retseptiivse kõne häire- raskusi teiste kõnest aru saada, laps suudab kergelt varjata õpivilumuse probleemid – raskusi riikliku õppekava omandamisega, enam poiste seas, 6-10% lastest; sageli muude häiretega koos õigekirjahäire – düsgraafia, ainult juhul, kui muud häired on välistatud, iseseisvalt üliharuldane, võimalik õpetamisega osaliselt parandada, arvuti aitab düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju
kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 13. Lugemisraskused Lugemisraskused (düsleksia): 10%-l lastest Keskkonna mõju vaid 20% QTL aheldus (6.-nda kromosoomi lühike õlg) Geen DCDC2 14.Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja 15. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 16. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism)
o pole identseid juhtumeid Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1) Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) P>T, 6-10% lastest Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) Eristatakse o lugemishäire (düsleksia) o kirjutamishäire (düsgraafia) o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T
Tavaliselt on põhjuseks mingi närvisüsteemi häire, mis takistab kontrolli keele, kurgu, huulte või hingamislihaste töö üle. Düsleksia Arenguliselt ilmnev raskus lugeda soravalt. Häiritud on fonoloogiline töötlus, kodeerimine, infotöötluskiirus, visuaalse sümbolilise info kodeerimine (sh lühimälu protsessid), keeleline töötlus. Eristatakse 3 tüüpi: auditoorne, visuaalne, tähelepanust tingitud. Sageli esineb koos teiste arenguprobleemidega – düsgraafia (õigekirja häire: vahetavad kirjutamisel tähti, peegelkiri), düskalkuulia (arvutamise häire), ADHD. kõne arengut lapseeas ja selle iseärasusi pre- või perinataalse kahjustuse korral. Kui kahjustus on tekkinud enne kõne omandamist (nt sünni-eelselt), siis afaasiat ei teki ja üldiselt suudetakse kõne omandada normaalsel tasemel. Pre- või perinataalse kahjustuse korral hilistub nii sõnatähenduste mõistmine kui ka sõnade tekitamine
posturaalne ebastabiilsus - tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise raskusest. See avaldub eelkõige liikumise alustamisel ja suunamuutustel ning võib põhjustada kukkumisi. Posturaalsete reflekside kadu on enamasti väljakujunenud Parkinsoni tõve avaldus, kuid harva võib esineda ka haiguse alguses. Stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, düsgraafia. Mitte-motoorsed sümptomid. Psühhiaatrilised: depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradüfreenia-aeglane mõtlemine, unehäired. Vegetatiivsed-ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus. Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Parkinsoni tõve nähud kujunevad välja ja süvenevad järk-järgult aastate jooksul. Sümptomid
kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. • Ruumiline – kolmemõõtmelise ruumi hea taju, hea nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürin- dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taibata perspektiivi, ei osata esemete välimust võrrelda. • Muusikaline – võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusi- kaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda
kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. · Ruumiline kolmemõõtmeline ruumi hea taju, nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürindis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilt ega filme. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intevallide hea tajumine, rütmitaju. Puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei suudeta määrta aja kulgu.
Kuulmine on füüsikalised mehhanismid, tektiamre akustilsi helisid ja selle kaudu KÕNE teiste poolt räägitud signaalid võetakse vastu ja tõlegndatakse ära ja kuidasmeie enda vastavd Paljud ajupiirkonnad peavad koostööd tegema, tähtis, et infotöötlus oleks kiire ja sage, kõnepiirkonnad aktiveeruvad. düsgraafia ja – leksiaga in, ei suuda piisavalt kiirelt töödelda, kõnemõistmine. Suur osa KUULMISPROBLEEMID Kõne on sensoorne tööriit, et hakkama saada. Õpime enne kui motoorsed oskused olemas, Eelmisel saj, 1970, 1980. Oli kuulmislangus vanemate probleem, kuid tuleb ka noori. 19, 20
emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired: Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega on kognitiivsed probleemid (bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest ·Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) ·Eristatakse lugemishäire (düsleksia) kirjutamishäire (düsgraafia) arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T
kompleksi. Rahvusele bioloogiliste kriteeriumidega lähenedes ei saanud kaugel olla ka (sotsiaal)darvinismist mõjustatud mõttekonstruktsioonid. Eriti rõhutati nn ,,kontraselektsiooni" (tagurpidise selektsiooni) ideed eesti rahvas kaotab oma parimad liikmed ümberrahvastumise või väljarände tõttu, lisaks sünnib eliidil vähem lapsi. Mandumisest andvat tunnistust alkoholism, enesetapud, aga ka keskpärane väljanägemine, düsgraafia jne. Oma osa negativismile andis alanud Esimene maailmasõda (idee sõjast kui rahva parema osa hävitajast ei olegi nii vastuvõetamatu...). Iseseisvuseelse Eesti mõtlejate suhet tõuküsimusse saab juba kindlasti pidada eugeenika poolt mõjustatuks, s.t. eugeenilise mõtlemise teoreetilised alused olid eesti ühiskonda kinnistunud. Rahvuslikku eugeenilist liikumist ei saanud Eestis veel tekkida, küll tehti juba ettepanekuid tõu parandamise osas.
annaabi.ee 
