3 LUUMURRU PARANEMISE FAASID Luumurru paranemist võib jagada kolmeks faasiks. Need on põletikufaas, reparatsioonifaas ja remodelleerumisfaas. 1. Põletikufaas: Luumurd põhjustab luus ja luu ümber paiknevate veresoonte katkemist, lisaks kahjustuvad ka teised koed ja rakud. Kõik see viib ägeda põletiku tekkeni, tekib vasodilatatsioon ning plasma ja leukotsüütide eksudatsioon. Murru piirkonnas tekib hematoom (fibrinogeeni konverteeritakse fibriiniks), verevarustuse katkemise tulemusena hüpoksia ja pH tase langeb. Hematoom on omakorda toeks põletikurakkudele. Kahjustuse piirkonda migreeruvad põletikurakud. Esimestena jõuavad kohale polümorfonukleaarsed neutrofiilid (PMN), mis produtseerivad kemokiine, seejärel migreeruvad kohale makrofaagid ja ka lümfotsüüdid. Põletikufaasi alguses produtseeritakse rohkelt pro- (IL-1, IL-6, TNF) ja anti-
*MONA printsiipi *LISA printsiipi 11.Nimeta šoki liigid patofüsioloogia klassifikatsiooni alusel:Hüpovoleemiline, distributiivne, kardiogeenne, obstruktiivne 12.Nimeta intensiivõenduse valdkonnad:erakorraline meditsiin, aneteesiateenistus, intensiivravi 13.Triaaž tähendab: *Haigete sorteerimine 14.Isheemilise insuldi puhul on oluline trombolüüsi alustamine sümptomite tekkimisest kuni 4.5 tunni jooksul. 15.Subduraalne hematoom tekib : *Kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahele 16.Insuldi põhitüübid: isheemiline ja hemorraagiline insult. 17.Ägedat neerupuudulikkust (ÄNP) võib klassifitseerida:prerenaalsed, renaalsed, postrenaalsed 18.Subarahnoidaalne (SAH) hematoom tekib: 19.*Pehmekelme ja ämblikvõrkkesta vahele 20.Prerenaalse neerupuudulikkuse põhjuseks võivad olla:vähenenud südame minutimaht, vasodilatatsioon,hüpovoleemia 21.Ägedale seedetrakti verejooksule võib viidata:
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi.
Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv) Vertigo- peapõrutus
• HOIA NIIMOODI TUGEVAT SURVET AVALDADES VÄHEMALT 10 MINUTIT • SAMAAEGSELT VÕIB NINAJUURELE JA KUKLALE ASETADA KÜLMA KOMPRESSI • KUI SA EI SUUDA NINAVEREJOOKSU PEATADA (KESTAB ÜLE 10 MINUTI), KUTSU 112 VÕI TRANSPORDI KANNATANU HAIGLASSE PÕRUTUS, VENITUS, NIKASTUS JA NIHESTUS • PÕRUTUS ON LÖÖGI VÕI KOKKUPÕRKE (VÄLINE JÕUD) JÄREL TEKKINUD VIGASTUS, MILLE KORRAL NAHK ON TERVE, KUID NÄHA VÕIB OLLA KUDEDE VEREJOOKSUST TEKKINUD VEREJOOKS NAHA ALL (HEMATOOM) • VENITUS ON LIIGESEID TABANUD VÄLISE JÕU PÕHJUSTATUD VIGASTUS, MIS VÕIB HAARATA KA LIHASEID JA KÕÕLUSEID • NIKASTUSE KORRAL TEKIB LIIGEST ÜMBRITSEVA LIIGESSIDEME JA KUDEDE VENITUS VÕI REBEND TUGEVATE NING ÄKILISTE LIIGUTUSTE TOIMEL • NIHESTUSEL LIIGUB LIIGESE LIIKUV OSA, LUU, VALESSE SUUNDA JA VÄLJUB LIIGESKAPSLIST (LIIGESEÕÕNEST). LIIGES JÄÄB SUNDASENDISSE JA ON DEFORMEERUNUD PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE TUNNUSED
Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas
Emboolia vormid: Trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, bakteremboolia. 24. Põletik organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida kahjustava faktori toime. 25. Metastaseerimise viisid lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon. 26. Müokardiit südame lihaskesta põletik 27. Endokardiit südame sisekesta põletik. 28. Gastriit mao põletik. 29. Nekroos kohalik surm e. Rakkude hukkumine elavas organismis. 30. Hematoom (lad. HAEMATOMA) suur piirdunud verekogum kudedes. 40. Petehhia(lad. PETECHIA) täppverevalum. 41. Hematuuria(lad. HAEMATURIA) - verikusesus 42. Metrorraagia(lad. Metrorhagia) emakaverejooks 43. Dehüdratatsioon(lad. DEHYDRATATIO) koevedeliku hulga vähenemine 44. Astsiit(lad. ASCITES) vesikõht 45. Ödeem e. Turse. Koesse koguneb suuremal hulgal vedelikku ja ei imendu tagasi. 46. Põletiku kliinilised tunnused: -punetus(rubor) temp
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml
elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus Fibrokartilagiinne kallus Periostist moodustunud uus luukude Luuline kallus Põimikluukude · Textus osseus reticulofibrosus · Esineb alamatel selgroogsetel jämedakiulise luukoena · Kõrgematel selgroogsetel tekib embrüonaaleas üleminekuvormina lamellaarsele luukoele · Täiskasvanutel esineb koljuõmbluste vahel ja kõõluste kinnituskohtadel · Põimikluukoes põimuvad jämedad kollageensete
vallandumine, iiveldus, aktiivsuse suurenemine, oksendamine, latentne seedetrakti veritsus, mis urtikaaria, sügelus, harvadel juhtudel võib erüteem, süstekoha põhjustada rauavaegust. hematoom, süstekoha Suuremate annuste valu, teised süstekoha manustamine võib reaktsioonid (nagu turse, põhjustada seedetrakti verejooks, ülitundlikkus, haavandeid, millega põletik, mass, valu või kaasnevad rasked reaktsioon).
Hemotooraks, verirind haemothorax Tagajärjed: Hemoperikard, verisüdamepaun haemopericard - võib imenduda täielikult Hemoperitoneum, verikõht haemoperitoneum Petehhia, täppverevalum petechia - võib tekkida tsüst Hematoom, verimuhk haematoma - kapseldub Meleena, veriroe melaena - organiseerub Hematuuria verikusesus haematuria Emakaverejooks metrorrhagia - tekivad liited Rohke menstruatsioon - menorrhagia
Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt kuula stetoskoobiga kõhu vasakut ülemist veerandikku, millal kostab mulksatus. Pead üles panema tilkinfusiooni. Kuidas arvutad tilkumiskiirust? Mida tähendavad järgmised mõisted? Inkontinentsus – pidamatus, peetamatus Parenteraalne toitumine- toitu manustamine muul viisil, kui seedelundkonna kaudu Hematoom – ehk verevalum, tekib kui veresoone sein läbistatakse nõelaga ja veri voolab soone ümbrusesse kudedesse. Hüpotermia – alatemperatuur Inspiirium – sissehingamine Mida tähendavad järgmised lühendid? i/v intravenoosne – veeni sisene, s/c subkutaanne – nahaalune Nimeta kolm lihasesisese süste piirkonda Õlavarre delta lihasesse, tuhara dorsoguteaalne lihas, lateraalne reie kakspealihas
nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega.(Barca 2009) USA ja Euroopa populatsioonist hinnanguliselt 2% aastas teeb läbi peatrauma. Tüsistusi esineb 6-10%-l ning kirurgilist sekkumist vajab 0,4-1%. (Asser 2010). Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge kontusiooni tagajärjel. Kontusioon e. põrutus on löögi või kokkupõrke (väline jõud) järel tekkinud vigastus, mille korral nahk on terve, kuid näha võib olla kudede verejooksust naha alla tekkinud hematoom (Birkenfeldt 2005). Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI
(b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem). 4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste
2004; ref. Wheeler 2003 järgi). " Väga tavaline on vaimse arengu mahajäämus kolmveerand RLS lastest ei vasta psühholoogiliste testide alusel oma vanusele. Tõsisema ajukahjustuse korral võivad lapsed jääda lamavaks haigeks. Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003), kuulmiskahjustust (Byron 2000), tähelepanuhäireid, tasakaaluprobleeme, emotsionaalseid
Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada hinnates seisundit võrreldes varasema seisundiga Meil ravil olevate haigete jaotus lähtudes ravitavast seisundist. PAH- perifeersete arterite haigus jäsemetel Arteri äge sulgus trombembolist Unearterite haigus Aordi või / ja arterite aneurüsmid Veresoonte ravi järgsed tüsistused (infektsioon ja hiline verejooks, hematoom, haava nekroos) Veresoonte traumaga haiged (arterite ja või veenide vigastused→ verejooks, jäseme äge arteri puudulikkus vigastusest NB! Igal grupil haigete jälgimises on mõningased eripärad seoses sellest haigusest ja teostatud ravist. Meie osakonna patsientide tüsistuste riski suurendavad asjaolud. Eakad. Palju kaasuvaid tõsiseid haigusi ja nende poolt juba varasemaid tüsistusi ( hüperoonia, diabeet, kr. bronhiit, neerude krooniline puudulikkus)
kliiniliselt väljendunud kopsuarteri trombembooliani. Verejooks e. hemorraagia haimatos- veri, rhexis- rebend vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse. Verejooksud võivad olla arteriaalsed, venoossed, kapillaarsed, parenhümatoossed või sisemised ja välimised. Tekivad: - rebenemisi, - näkitsemisi, - läbipääsemisi. Vt. nimetused lk. 196-197. Hematoom ehk verimuhk kudedesse väljunud veri moodustab verega täidetud õõne Petehhia ehk täppverevalum tekivad väikesed, täpikujulised verevalumid Meleena veriroe Hematuuria verikusesus Menorröa mensruatsioon Menorragia vererohke menstruatsioon Metrorraagia emaka verejooks tsükliväline Epitaksis nina verejooks Hematemees veriokse Hemato-... veri- ... Verejooksu lõpe: - väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda;
Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi. · Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane. · Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna. Ravitavad dementsused Kirurgiliselt - Normaalrõhu hüdrotseefalus - Kasvajad - Subduraalne hematoom Medikamentoosselt - Süüfilis jt põletikulised haigused - Hüpotüreoos - Defitsiidsündroomid ( B12) Sümptomid ehk avaldumine · Dementsussündroom süveneb tavaliselt aeglaselt. Inimene hakkab kordama ühtesid ning samu küsimusi, on võimetu end selgelt väljendama, ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on hakanud väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad
Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited. 38. Mis on hemotooraks? Verirind 39. Mis on hemoperikard? Veri südamepaun 40. Mis on hemoperitoneum? Verikõht 41. Mis on patehhia? Täppverevalum 42. Mis on hematoom? Verimuhk 43. Mis on meleena? Veriroe 44. Mis on hematuuria? Verikusisus 45. Mis on metrorrhagia? Emakaverejooks 46. Mis on menorrhagia? Rohke menstruatsioon 47. Mis on transudaat? Transudaat e normaalne koevedelik 48. Mis on eksudaat? Eksudaat e patoloogiline koevedelik 49. Mis on turse? Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks. 50. Mis on dehüdratsioon?
Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu. Sagedamini põhjustavad haavainfektsiooni Saphylococcus aureus, Saphylococcus epidermidis, Saphylococcus albus, Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Klebsiella, Proteus mirabilis, Clostridium, Bacteroides, Streptococcus faecalis. Seroom (koevedeliku kogunemine haava) ja hematoom (vere kogunemine haava) loovad samuti soodsad tingimused infektsiooni arenguks, seetõttud tuleb haav steriilstes tingimustes avada. Haava paranemist takistavad võõrkehad haavas, milleks võivad traumaatilistes haavades olla kõik sinna juhuslikult sattunud võõrkehad (muld, klaasikilllud jne.) ning operatsioonihaavades on võõrkehadeks ka haava jäetud õmblusmaterjal. Haava paranemist takistab ka haava mittetäielik sulgus või sulgus rõhu all. Kui
Tagajärjed: sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast. Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab. Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat. Verevalum: võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited Mõisted hemotooraks- verirind, verekogum pleuraõõnes hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes meleena- veriroe, vere sisaldus rojas hematuuria- verikusesus, vere sisaldumine uriinis metrorraagia- emakaverejooks memorraagia- vererohke mensturatsioon KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS Transudaat- normaalne koevedelik Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel
korral. Deliirium. Teadvuseseisundi kvalitatiivne muutus, mentaalsete fnkts-de äge, ajutine halvenemine, teadvuse tase kõigub: ärevus-uni; une-ja ärkveloleku rütmi häired, tajumishäired (illusioonid, hallutsinatsioonid, pettekujutlused), ei suuda ümbrust jälgida, hirm, jälitusluul, hiljem amneesia. Põhjused – aju orgaanilised haigused (KNSi infektsioonid/entsefaliit, meningiit, ajuabtsess/; hematoom; peaaju kasvajad; epileptiline staatus; hüdrotseefalus; vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused.
toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Hüppeliigese sidemete vigastus Enim levinud äge spordivigastus. Sageli vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed (valdavalt eesmine pindluu-kontsluuside). Järsk jalapöia rotatsioon väljapoole traumeerib aga hüppeliigese siseküljel paiknevat deltasidet. Vastavalt sellele, kas on kahjustatud lateraalset või mediaalset sidet, lokaliseerub ka valu, turse ja hematoom. Eristatakse sideme vigastuse 3 raskusastet: sideme venitust, osalist ja täielikku rebendit. Sidemete täieliku rebenemise korral on turses kogu hüppeliiges, jala üles-alla liigutamine tekitab väga suurt valu ja liiges on ebastabiilne. Turse puudumine viitab kergele vigastusele. Kui vigastatu pole võimeline käima ega jalale toetuma või esineb valulikkus peksete piirkonnas, tekib luumurru kahtlus – tingimata vajalik röntgenuuring. Kui paar-kolm nädalat peale kergemat traumat jalg
Esmased elustamisvõtted (ABC) Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks Verejooks Võib olla: arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev) kapillarne (immitsev verejooks marrastustest) Või: väline sisemine Sümptomid Pulsseeriv verejuga Pidev verevool Vere oksendamine Vere köhimine Must okse Must väljaheide Verine uriin Hematoom Progresseeruv turse Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired surm Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest, kasutatakse arteri vigastusel Puhas side! NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada NB!
kõhuli. • Vajadusel pane peale ja kaelale toeks kokkurullitud riided, seejuures kannatanu pead ja kaela mitte liigutades! NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanut võid liigutada ainult otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks. Väldi • Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise eesmärgil. • Ära anna kannatanule juua. 26. Kuidas jagunevad luumurrud? Kinnine luumurd - murru kohal puudub haav, näha turse, hematoom, jäseme deformatsioon. Lahtine luumurd - murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad. 27. Mis on luumurdude põhjused? Põhjus on trauma (löök või surve luule, pikaaegne koormus e. väsimusmurd) või muud põhjused. 28. Missugused on luumurdude tunnused? Tunnused: • Šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvuse -häired,
Ohustatud on korduvalt opereeritud ning kahhektilised ja nõrgestatud patsiendid. Niisuguse tüsistuse tekkimisel kaetakse sooled ja kõhuõõneorganid steriilse linaga mida niisutatakse steriilse füsioloogilise lahusega ning haige viiakse erakorraliselt operatsioonile. 12. Potentsiaalne oht haava dehisentsiks e. suppuratsioon e. haava lahtiminek. Suppureerunud või dehiseerunud haavaga on tegemist siis kui haav avaneb või avatakse kuni lihaskoeni. Sagedasem põhjus on hematoom, seroom või haavainfektsioon. 13. Potentsiaalne infektsiooni tekke võimalus seoses operatsioonihaava, drenaaztorude, kateetrite, paigaldatud proteeside jne. Infektsiooni vältimiseks järgitakse a-ja antiseptikat ning hinnatakse põletiku sümptoome. 14. Muutused mugavuses : valu seoses operatsioonihaava ja kirurgilise vahelesegamisega 15. Aktiivsuse mittetalumine seoses valu ning nõrkusega 16
Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on sagedamini alla 1 a vanustel lastel esinev patoloogia, millel on tõsised tagajärjed. Ülemäärane raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mistõttu võib tekkida ajusisene hematoom ja ajuturse. Subduraalne hematoom on kõige sagedasem patoloogia RLSi korral, esinedes 80% selle sündroomiga lastest. 25. Meeleoluhäired lapseeas. Meeleoluhäired jaotatakse: ärevushäire- ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutus-, kartus- või hirmutunnet. Põhiliseks sümptomiks on püsiv ärevus ise. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.
laps pole suuteline sellest keelduma ja ennast kaitsma vaimsete ja füüsiliste jõudude ebavõrdsuse tõttu. Seksuaalvägivalla puhul võib leida nii füüsilisi märke toimunust kui ka muutusi lapse käitumises. 9 Seksuaalvägivalla füüsilisteks sümptomiteks lastel on: · rebitud, määrdunud või verine aluspesu · hematoom (verimuhk) suguelundite piirkonnas · veritsus suguelundite piirkonnas · hematoomid rindadel, tuharatel, kõhul reitel · kõhuvalu, peavalu · korduvad kuseteede põletikud · suguhaigus · rasedus. Käitumuslikud tunnused seksuaalvägivalla kogemustega lapse puhul on mitmesugused muutused lapse välises käitumises. Muutused lapse seksuaalsuse väljendumisel: · erakordne huvi seksuaalse sisuga mängude vastu
kompuutertomograafia uuringKT Magnetresonantstomograafia MRT Vereanalüüsid Röntgen uuringud(vajadusel) EKG EHHO Doppleri ultraheliuuring- kaelaveresoonte uuring Angiograafia(vaj) sond viiakse aiju, röntgen pildiga jälgimine Ravi sõltub insuldi vormist Isheemiline insult- trombolüütiline ravi ja/või trombektoomia Hemoraagilise insuldi puhul vaj. operatsioon( vajalik eemaldada suur hematoom, ajuturse. TROMBOLÜÜSI NÄIDUSTUSED(ACTILYSE) Isheemiline insult Täpne haiguse aeg on teada Pt. ei ole koomas Sümptomid ei ole taandunud Pt. on varasemalt olnud iseseisev, on eeldus paranemiseks Trombolüüsi vastunäidustused Sümptomite tekke algus pole teada või on kestnud üle 4 tunni Totaalne hemipleegia ja bulbuste pööre (väga raske sümptomaatika) Väga kerge kliiniline leid või kiire nähtude taandumine
subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse
enda kudedega või proteesiaga (epiteesia) – Mikrotia – väliskõrv on väiksem normist, enamasti ka anomaalne. – Makrotia – väliskõrv on suurem normist • Asendianomaaliad – Otapostasis – kõrvalestad hoiavad peast liiga eemale. Ravi: kirurgiline korrektsioon e. aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile • Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid
Teadvuse tase kõigub ärevuse ja une vahel. Deliirium on erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja ülekuumenemine; Veresuhkru langus alla normi- hüpoglükeemia
diafragma põletiku, ARDSi, pleura efusiooni tõttu. Palpatoorselt võib esineda vähene kuni ülitugev valulikkus. Palavikku üldiselt pole või on väike, infektsiooni lisandumisel tõuseb. Peristaltika väheneb. Raskema vormi korral sokitunnused hüpotensioon, tahhükardia, tahhüpnoe, oligoanuuria. Mõnikord ikterus, võib olla palpeeritav mass (pankrease turse, hiljem pseudotsüst või abstsess). Hemorraagilise pankreatiidiga patsiendil võib lisanduda Grey Turneri (hematoom küljel) või Culleni sümptom (hematoom naba ümber). Diagnoos: Ägeda pankreatiidi diagnoosi saab panna, kui esineb vähemalt kaks kolmest: iseloomulik vöötaoline valu, lipaasi/amülaasi vähemalt 3x tõus, radioloogiliselt sobiv leid. Lipaasi ja amülaasi aktiivsus ei korreleeru haiguse raskusega. Lipaas on markerina spetsiifilisem ja püsib vereringes kauem. UH vajalik kõigile patsientidele biliaarse etioloogia kinnitamiseks/ümberlükkamiseks. Kontrastiga KT patsientidele,
Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad
Väikelapsed ja koolieelikud: - adenoidi hüpertroofia - võõrkehad - allergiline riniit - viiruslik riniit - tsüstiline fibroos, Kartageneri sündroom, cilia immobile Noorukid, teismelised: - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad
erineva raskusastmega teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni (orienteerimatus ajas, kohas, enese isikus), ärevuse, hirmutunde, psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega. Inimene ei suuda ümbrust jälgida, teda tabab hirm ja jälitusluul. Hiljem amneesia. Deliiriumi põhjused: I Aju orgaanilised haigused *KNS infektsioonid – entsefaliit, meningiit, ajuabstsess; * subduraalne ja epiduraalne hematoom; * peaaju kasvajad;*Epileptiline staatus; *üdrotseefalus; *vaskulaarsed haigused. II Somaatilised haigused Hepatiit, maksapuudulikkus, Ureemia, neerupuudulikkus; Kilpnäärme talitluse häired; Diabeet – suhkrutõbi; Neerupealiste talitlushäired; Sepsis; Palavik; Vähkkasvajate intoksikatsioon; Ravimid ja mürgid (psühhotroopsed ained, alkohol, raskemetallid); Elektrotsüütide tasakaalu häired (K, Na, Ca, Mg), Alajahtumine ja
Ravi: väliskõrva taastamine enda kudedega või proteesiaga (epiteesia) Mikrotia – väliskõrv on väiksem normist, enamasti ka anomaalne. Makrotia – väliskõrv on suurem normist •Asendianomaaliad Otapostasis – kõrvalestad hoiavad peast liiga eemale. Ravi: kirurgiline korrektsioon e. aurikuloplastika. Tavaliselt enne kooliminekut või täiskasvanuna vastavalt patsiendi soovile Traumad – hematoom, haavad, külmetus, põletus. Hematoomid – veri koguneb kõhre ja perikondriumi vahele. Võib areneda kõhre põletik (perikondriit), mis võib viia kõrvalesta armistumise ja deformeerumiseni. Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. •Põletikud •Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Kaasasündinud kuulmislanguse võivad põhjustada rasedus- ja sünniaegne hapnikuvaegus,
Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia vähenenud venoosse vere äravool. Staas elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise.
juurdevoolu vähenemine või lakkamine. Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) – suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia – vähenenud venoosse vere äravool. Staas – elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos – vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia – veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad – veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise.
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre
ja luumurdudele. Raviarstide või haiglate sage vahetamine. Diagnostikat raskendavad tegurid Pikk vahe vigastuse ja ravi alguse vahel. Erinevat päritolu vigastused, nt hematoomid tõukamise või jalaga peale astumise järel kombineerituna kratsimis- ja hammustamisjälgedega. Äge kõht: põrna-, maksa- ja põierebend; retroperitoneaalne verejooks. Traumaatiline ajukahjustus või subduraalne hematoom lapse 1. eluaastal raputamistrauma tõttu, mis võib beebi tugeva edasi-tagasi raputamise tulemusena põhjustada subduraalse hematoomi, aga ka kaelalülide vigastusi, võib esineda koos neuroloogiliste nähtudega. Luumurrud, eriti mitmekordsed luumurrud erinevates paranemise staadiumides. 165 Vigastused ebatavalistes kehaosades, nagu põletused selja- või istmikupiirkonnas,
Milliseid traumaatilise ajukahjustuse alatüüpe eristatakse? - Ajutrauma – mehaanilisest vigastusest tekitatud ajukahjustus. Enamasti kukkumised või liiklusõnnetused. - Läbistav ajukahjustus – raudtala läbi pea, kuulihaav; haarab otsest trajektoori; häired piiratud kahjustuse liikumissuunaga; täitsa paranetav. - Ajupõrutus – mehaanilise jõu poolt tekitatud vahetud kahjustused Millised on kinnise peatrauma peamised kahjustavad faktorid (slaid 20)? - Võib tekkida hematoom, hemorraagia, liigne surve, kude tursub - Difuusset tüüpi ajukahjustus, mõjutab eelkõige frontaal ja temporaalpiirkondade tööd - Üldisem kahjustus – üle aju rebestused, aksonid ja dendriidid lahti löödud – üldine vaimne tõhusus langeb Milleks on kasulik Glasgow kooma skaala? Milliseid aspekte selles hinnatakse? - Objektiivne indikaator teadvusetuse määra ja sellest taastumise sedastamiseks kooma puhul Hinnatakse – silmade avamine, sõnaline kontakt, motoorika.
operatsiooni. Tagasipöördumine võistlustegevuse või käelise töö juurde võib võtta aega 4-6 kuud. Kodarluu tüüpilise koha murd Fractura radii in loco typica tekib surve- ja paindejõudude toimel- nt. kukkumisel ettesirutatud käele. Riskirühm: vanemaealised, kellede luumurd võib olla tingitud osteoporoosist. Libedal ajal traumapunkti töökoormus suur. Sümptomid Nähtav või palpeeritav deformatsioon Lokaalne turse Hematoom Lokaalne valulikkus Käe funktsiooni häirumine Krepitatsioon Ravivõimalused Konservatiivne: repositsioon, immobilisatsioon (lahased, sidumine, kipsfiksatsioon) Operatiivne: 1) Välisfiksaatorid (nt lahtiste luumurdude korral) 2) Kanalisisene fiksatsioon (nael,vardad) 3) Kanaliväline fiksatsioon (kruvid, plaadid) Füsioteraapia 37
annaabi.ee 
