Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Neuroloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
halvatus, sündroom, motoorneeuron, refleks, kasvajaeel, sensoorne, seljaaju, afaasia, kolju, motoorse, suuraju, perifeerne, sündroomid, kasvajad, trauma, kuulmis, vastutav, eripedagoogika, väikeaju, poolkera, epilepsiaeelu, hüpo, innervatsioon, atroofia, diagnoos, rakud, infarkt, infektsioon, parees, peaaju, juhtetee, segment, ajukoor, pupillNEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne
Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist
sisekeskkonnast vastu võetud ärritustele. Tingimatud refleksid- kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, mis on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid- kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul Refleksideabil hinnatakse NS seisundit ja määratakse ka ravi. 2 Närvisüsteem jaguneb: KNS ( pea- ja seljaaju)ja PNS (väljast poolt närvid) PNS- närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: * kehaline ehk somaatiline. Juhib tahtele alluvaid tegevusi(skeletilihased) * vegetatiivne. Tahtele allumatud tegevused(siseelundkonna näärmde) SUURAJU KOOR- hallaine. Hallaine moodustab suuraju kaalust ligikaudu 33%, valge aine tsirka 60%, hallaine tuumad valgeaines aga umbes 7%. kaalub 1200-1300g. 3
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse
Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev
väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine)
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info
aru, et see mõjutab kuidagi. - Flourens eemaldas loomadel aju osasid, et funktsioonist aru saada - Kõne lokalisatsioon ja lateralisatsioon – nende kahjustustest kõige kergem aru saada, sest veresooned lõhkevad, koed saavad kahjustada (sõnad ei tule hästi välja kuigi saab aru jutust või jutt mis räägib on mõttetu) - Korteksi elektriline stimulatsioon – kehaosade topograafiline kaart Neuropsühho uurimisalad Alzheimer, ajutraumad, insult, Tourettei sündroom, sõltuvushäired, hulgiskleroos, arenguhäired, õppimisraskused, AIDSi mõjud kognitsioonile G x E keskkond ja pärilikkus Keskkond – füüsilised ja bioloogilised tegurid koos keemiliste interaktioonidega mis mõjutavad organismi - Fenotüübiline plastilisus – organismi võime reageerida kk muutustele; pidev muutumine on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info
Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele.
Suudab silmi pilgutada. Haigus ei süvene (ei parane). Autonoomsed häired: vegetatiivne närvisüsteem. Ei saa mõjutada, tahtlikult suunata ei saa. Uuringud Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused). Tavalisimad kaebused migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus. Kliiniliselt ärev, kurnatud, tahhükardia. Pea- ja seljaaju haigused: kortikaalsed sündroomid (vt eelnevalt sagaraid). Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises: Dementsus: vähemalt 2 järgnevatest kahjustatud uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus (afaasia). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid
Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk)
kombineeritud kasutamine. See võimaldab perifeerse närviülekande kiiruse mõõtmist stimuleerimisel (elektroneurograafia) ning lihaste aktiivsusel tekkiva elektrilise aktiivsuse mõõtmist (elektromüograafia). Nende kombineeritud kasutamine võimaldab neuromuskulaarsete häirete allika ja asukoha määratlemise ning täpsemate diagnooside panemise. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustust Perifeerne närvisüsteem: Seljaaju eesmine sarv Närvijuur Närv Sünaps Lihas Provokatsioonitestid Füüsiline koormus Tilt-test (Uuritav fikseeritakse voodi külge ning teda liigutatakse erinevatesse asenditesse, et provotseerida südametegevuse muutust neuraalse aktiivsuse tagajärjel) o Autonoomsed häired: MSA POTS - posturaalse tahhükardia sündroom POTS – posturaalse tahhükardia sündroom
efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist
RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel:
Teadvushäire süvenedes muutub inimene lühiajaliselt äratatavaks kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud. Mis on kooma? Teadvuse raskema häire korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni ka tugevamate ärrituste korral. Mis on amüotroofne lateraalskleroos? Motoorneuroni haigus on progresseeruv närvisüsteemi degeneratiivne haigus, mis esineb peamiselt täiskasvanud inimestel. Mitmete närvide põletik, tekib lihastroofia ja halvatus, lõpeb hingamispuudulikkusega sest hingamislihased ei tööta. Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub
135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138
väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on
Närvisüsteem kaalub 2 kg ning on seega üks väiksemaid ja samas komplekssemaid inimese keha 11 elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist. Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel.
hing südames, mõistus neerudes ning õrnad tunded põites. Eesti keeles: „hea/kuldse südamega“, „avatud südamega“, „kätt südamele panna“, „südametunnistus“, „südant ja neerusid läbi katsuma“. I Teaduseelsed vaated Hilispaleoliitikum/Neoliitikum: Kraniotoomia (trepanatsioon): millegipärast tehti pähe auke. Paljud jäid ka ellu. Luu paraneb, tekib samuti armkude. Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse. Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900 EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv. Edwin Smithi kirurgiline papüürus, ~1500 EJv, koopia ~3000-2500 EJv. Esimene teadaolev aju kirjeldus. Juhtum 6 (48st), avatud koljumur. Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi:
(haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud
– (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks
elundiniefektor). Refleksikaarel on järgmised osad: Retseptor/Sensor võtab vastu erutuse. Retseptorist liigub erutus mööda aferentseid/sensoorseid kiude (juhivad tundlikkust) keskusesse (enamasti KNS), Keskusest levib erutus mööda eferentseid/motoorseid/sekutoorseid kiude efektorisse. Efektorist edasi levides tekib reaktsioon. Refleks on üks organismi talitluse regulatsiooni põhilistest võimalustest, juhul kui regulatsioon toimub NS vahendusel. Et refleks oleks efektiivne, tulemuslik, selleks on vajalik ka tagasiside. Tagasiside ei ole refleksikaare osa, kuid regulatsiooni seisukohalt on ta väga oluline. Keha asendi ja tasakaalu säilitamisega seotud refleksid: Keha asendi ja tasakaalu hoidmisel saadakse inimesel informatsiooni nelja erinevat laadi (nägemissensorid, puutetundlikkus, lihastelt-liigestelt-kõõlustelt lähtuvad ärritajad, sisekõrvasensorid).Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad
Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet : Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes Erutuse juhtimine: närvikeskustes levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevat efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda, erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline.
Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata
Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine
tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne).
Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju. Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?):
Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid'' Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal; suurenenud unevajadus,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus,
annaabi.ee 
