Kordamisküsimused (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Närvihaigused

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks

Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid ( motoorika , tundlikkus, koordinatsioon , tasakaal, ajukelmete ärritusnähud)

Motoorika

Parees – osaline halvatus
Pleegia – täielik halvatus
Tsentraalne halvatus – lihastoonus ↑, spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid
Perifeerne halvatus – lihastoonus ↓, lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia
Monoparees – ühe jäseme halvatus
Hemiparees – ühe kehapoole halvatus
Tetraparees – nii käte kui jalgade halvatus
Paraparees – kas mõlema käe või mõlema jala halvatus
Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste toonust, lihaste jõudlust, lihaste troofikat ja k/p reflekside taset ning võrreldakse teise kehapoolega.
Hüperkineesid – ülemäärased liigutuslikud aktiivsused. Horeaatilised ja atetootilised hüperkineesid, torsioondüstoonia, treemor , tikid.

Tundlikkus

Liigid – pinnatundlikkus, süvatundlikkus, tundlikkus siseorganeilt, kombineeritud tundlikkus
Anesteesia – tundlikkus puudub
Hüpesteesia – tundlikkus ↓
Hüperesteesia – tundlikkus ↑
Paresteesia – tundlikkuse aisting ilma välisärritajata
valu

Koordinatsioon ja tasakaal

Koordinatsioon on võime sooritada täpseid sihipäraseid liigutusi. Häiritud võib olla liigutuste kiirus, ulatus, suund, ajastatus – ataksia.
Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel , käimisel. Vertiigo .

Ajukelme ärritusnähud

Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele
Iiveldus , oksendamine
Ülitundlikkus
Sundasend
Kuklalihaste rigiidsus
Positiivne Kernigi sümptom

Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad
Teadvus – Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne , soporoosne, stuupor , kooma.
Pupilli reaktsioon – suurus, kuju, reaktsioon valgusele , pupillidiferents.
Motoorse funktsiooni hindamine – lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak.
Ajukelme ärritusnähud – peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise - ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom.
Tundlikkus – vatitiku, terava tiku või sõrmede abil.

Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral
Teadvusel – patsient ärkvel, äratatav, erk. Orienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus . Suudab end nii suuliselt kui kirjalikult väljendada.
Segasusseisund – desorienteeritud ajas, kohas ja iseenda isikus. Sagedased on mäluhäired: unustab korduvalt esitatud info. Võib olla kergesti ärrituv ja agressiivseks muutuv, eriti õhtul ja öösel. Esinevad raskused korralduste täitmisel.
Somnolentne – patsient tundub unine, ent on rääkimisega äratatav. Orienteeritud ajas, kohas ja enda isikus, ent vastab väga aeglaselt ja võib vajada sagedast kordamist. On nii kõnes kui vaimses ja füüsilises tegevuses väga aeglane.
Soporoosne – on äratatav, vastab maksimaalselt paari sõnaga. Võib suuta täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. On väga unine.
Stuupor – lebab vaikselt , minimaalsed spontaansed liigutused. Vastab korduvale ärritusele ebaloomuliku häälega ja võib avada silmad. Valureaktsioon on normaalne.
Kooma – lamab suletud silmadega . Verbaalne kontakt puudub. Ei reageeri väliskeskkonnast tulevatele ärritustele. Kooma sügavus sõltub motoorsete reaktsioonide ulatusest.

Pupillide vaatlemise põhimõtted. Pupilli diferents .
Hinnatakse:

Suurus (2-6 mm)
- Väga kitsas pupill – teatud hemorraagiad, opiaatide üledoos
- Kitsas pupill – normaalne kui inimene on eredalt valgustatud ruumis. Patoloogiaks on opiaatide tarvitamine, teatud silmatilgad, metaboolne kooma
- Keskmise suurusega pupill – normaalne
- Lai pupill – normaalne pimedas ruumis. Patoloogia mõningate narkootikumide puhul, silmamuna vigastuste puhul
- Dilateerunud pupill – terminaalne seisund või surm
Kuju
Reaktsioon valgusele
Pupilli diferents – normaalselt mõlemad pupillid võrdse suurusega. Teatud patoloogiate korrale tekib pupillide suuruse erinevus ehk pupilli diferents.

Meningism ja selle komponendid
Mittepõletikulistest teguritest põhjustatud ärritusseisund.
Peavalu – pidev, püsiv, ühtlase intensiivsusega ja haarab kogu pea. Mõnikord piirdub otsmiku -, kukla- või oimupiirkonnaga. Põhjuseks haiguslike tegurite poolt ajukelmete ja nende veresoonte valuretseptorites esilekutsutud ärritus.
Oksendamine – kelmete ärritusnähtude puhul esineb tüüpiliselt nn tsentraalne oksendamine, mida iseloomustab eelneva iivelduse puudumine.
Valguskartus ( fotofoobia ), kuulmise- (hüperakuusia) ja naha ülitundlikkus (hüperesteesia) – patsient eelistab lamada kinnisilmi. Kuulmise ülitundlikkuse korral ei talu patsient valjut kõne, muusikat, müra. Naha ülitundlikkuse korral ei talu patsiendid isegi tekki oma kehal.
Kuklakangestus – aseta haige lamama jalad välja sirutatud. Aseta oma käsi patsiendile kukla alla ja teine käsi toeta patsiendi rindkerele. Püüa kuklaaluse käega patsiendi lõuga rinnale painutada. Kuklakangestuse korral on see tegevus suuremal või vähemal määral takistatud. Hinnangu andmiseks mõõdetakse, mitu põikisõrme mahub lõua ja rinna vahele maksimaalsel painutusel.
Positiivne Kernigi sümptom – tõsta selili lamaval patsiendil jalg üles nii, et see moodustab täisnurga nii puusa - kui põlveliigeses. Säilitades puusaliigese asendit, püütakse järgnevalt jalga sirutada põlveliigesest. Positiivse Kernigi sümptomi korral ei ole võimalik jalga põlveliigesest täielikult sirutada reie tagumise rühma lihaste toonilise kontraktsiooni tõttu.

Kahjustused, mille tagajärjel võib tekkida halvatus
Peaaju verevarustuse häired
Peaaju traumad
Peaaju kasvajad
Seljaaju kahjustused
Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused
Neuroinfektsioonid
Neuromuskulaarsed haigused

Halvatustega kaasnevad sümptomid
Halvatus – erineva lokalisatsiooni ja ulatusega.
Tundlikkuse häired
Kõnehäired
Nägemishäired
Agnoosia
Psüühika muutused
Apraksia

Halvatud haige õendusprobleemid
Häiritud liikumine – kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi; liigutustes ja asendites on sümmeetria; säilita võimalikult normaalne toonus ; anna kahjustatud poolele informatsiooni; harjutuste seos igapäevategevustega; juhenda arusaadavalt; tegevuste kindel struktuur ja regulaarsus; patsient teeb nii palju kui võimalik ise; ära ole kiitusega kitsi.
Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel
Enesevigastamise oht
Suhtlemisraskused
Masendus
Võimalikud tüsistused

Halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted
Patsiendikeskne tegevus
Ühtne meeskond
Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut
Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega
Usladuslik vahekord
Pikaaegne tegevus

TIA. Insult . Riskifaktorid
Insult – akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus.
TIA – transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul.
Riskifaktorid:

Peaaju anatoomilised iseärasused
Ateroskleroos
Vaskuliidid
Kardiovaskulaarse süsteemi haigused
Vere koostise muutused
Diabeet, suitsetamine , alkoholism, rasvumine , väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus

Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel

Partsiaalsed hood
- Lihtsad partsiaalsed hood – teadvus pole häiritud
- Komplekssed partsiaalsed hood
- Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks
Generaliseerunud hood - teadvusehäirega
- Absansid
- Müokloonilised hood
- Kloonilised hood
- Toonilised hood
- Toonilis -kloonilised hood
- Atoonilised hood
Mitteklassifitseeritavad hood

Toonilis-klooniline krambihoog
Tooniline faas (10 sek)
Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp . Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu surutakse õhk kopsudest välja ning häälepaelu läbides tekib hääl. Silmad on avatud, küünarnukid painutatud, jalad sirutatud, hambad kokku surtud. Pupillid laiad . Hingamine seiskub, patsient muutub tsüanootiliseks. Kontroll põie- ja sooletegevuse üle on häiritud.
Klooniline faas (1-2 min)
Iseloomulikud on kogu keha haaravad tugevad lihastõmblused. Silmad liiguvad edasi-tagasi. Mälumislihaste krambi tõttu hammustatakse korduvalt keelde. Suust võib väljuda vahutavat sülge.
Lihastõmbluste lakkamisel ei tule patsient kohe teadvusele. Hingamine võib olla lõrisev ja pindmine . Esineda võib verejooks keelest ja suust. Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud.

Epilepsiaga sarnased seisundid
Hüpoksia – transitoorsed isheemilised atakid
Hüpoglükeemia
Elektrolüütide tasakaalu häired
Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine
Minestus ehk sünkoop
Parasomnia
Mõned psüühikahäired

Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral
Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine.
Väljaspool haiglat
Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine.
Haiglakeskkonnas
Generaliseeritud krambihoo ajal kui see tekib esmakordselt, tuleb tegutseda kiiresti ja oskuslikult. Kutsu abi.

Tõsta üles voodi küljekaitsed
Aseta voodi sobivale kõrgusele
Palu valmis seada aspiratsioonisüsteem
Palu valmis panna hapnikusüsteem
Taga patsiendile privaatsus
Kui patsiendil esineb krambiaura või esinevad sümptomid, mis viitavad võimaliku krambihoo tekkele, aseta patsient aegsasti pikaliasendisse
Vabasta hingamisteed
Jälgi, et patsient ei vigastaks ennast
Vajadusel aspireeri
Manusta hapnikku ninasondi või maskiga
Mõõda regulaarselt patsiendi vererõhku, pulsi- ja hingamissagedust
Ole valmis patsiendi seisundi halvenemiseks

Olulised tähelepanekud krambihoo ajal
Pane tähele:
Hoo alguse kellaaeg ja koht
Kas keegi oli alguse juures tunnistajaks
Kuidas hoog algas
Hoo kulg
Patsiendi üldseisund hoo ajal
Manustatud ravimid
Hoo lõppemise kellaaeg
Patsiendi seisund hoo järgselt

Õendusprobleemid generaliseeritud krambihoo ajal
Hingamisega seotud komplikatsioonid

Asfüksia hingamislihaste krambi tõttu
Kudede hapnikupuudus häiritud hingamisfunktsiooni tõttu
Eritiste aspiratsiooni oht krambihoo ajal
Toidu ja joogi aspiratsiooni oht krambihoo ajal
Potentsiaalne aspiratsioonipneumoonia oht

Häired teadvuse seisundis

Eluohtliku teadvusehäire teke akuutse ajukahjustuse tõttu

Turvalise keskkonna säilitamine

Vigastuse oht tingituna kukkumisest teadvusekao ja intensiivsete lihastõmbluste tõttu krambihoo ajal
Vigastuste oht tingituna ümbritsevas keskkonnas esinevatest ohuteguritest

Naha ja hammaste terviklikkuse kahjustus

Nahavigastuste oht marrastuste tõttu intensiivsete lihastõmblustega krambihoo ajal
Suu ja keele vigastuste oht mälumislihaste krambi tõttu
Hammaste murdumine mälumislihaste krambi tõttu

Eritamine

Kontrollimatu põie- ja soole tühjendamine krambihoo ajal

Hirm ja teadmatus

Hirm muutuste tõttu terviseseisundis
Hirm krambihoogude kordumise ees

Toitumine

Valu söömisel seoses vigastustega keele ja suu limaskestal
Patsiendi kehakaalu langus seoses suurenenud kalorite vajadusega ja võimetusega süüa suu kaudu
Potentsiaalne kõhukinnisuse oht tingitud piiratud liikumisest

Valu

Lihasvalu tingituna intensiivsest lihastööst krambihoo ajal
Valu tingituna krambihoo ajal tekkinud vigastustest

Enesehooldusdefitsiit

Afaasia erinevate liikide iseärasused
Motoorne afaasia – kõne takistatud, arusaamisvõime suhteliselt hästi säilinud või kahjustuseta. Patsient teab, mida öelda, aga suu „ei kuula sõna“.
Sensoorne afaasia – kõne sorav, arusaamisvõime kahjustatud. Patsient kuuleb , kuid kuuldu on kui võõras keeles.
Segatüüpi afaasia – kõne takistatud, arusaamisvõime kahjustatud.

Õendustegevus afaasia korral
Paku patsiendile võimalikult palju tuge ja abi
Patsiendi juures tegutsedes püüa kogu aeg temaga rääkida
Keskkond, mis patsienti ümbritseb, peaks olema võimalikult meeldiv, rahulik ja lõõgastav
Anna patsiendile võimalikult lihtsaid korraldusi
Püüa igati patsiendi kõnet mõista
Vaatamata kõnehäirele kohtle patsienti intelligentse täiskasvanud inimesena
Patsient võib ärrituda, väsida, kannatust kaotada ja masendusse langeda
Soodusta patsiendi suhtlemist perekonna ja lähedastega

Dieet ja toitmistehnikad düsfaagia korral
Lihtsam on neelata homogeenset poolvedelat toitu (jogurti- ja kissellilaadne toit). Toit peab olema täisväärtuslik ja kõrge kalorsusega, et kompenseerida toidu vähenenud tarbimist. Vältima peab:

Kuuma ja külma toitu
Vedelikke
Piima
Toitu, mis sulab suus vedelaks
Vedelat ja kuiva tükilist toitu
Pudenevat toitu
Toitu, mis nõuab liigset närimist
Seemneid sisaldavaid toiduaineid
Tihket toitu

Uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilistel haigetel
Uriinipidamatus ehk inkontinents – ehk kogumishäire. Kusepõis ei ole võimeline uriini koguma ja teatud aeg hoidma. Tekivad põielihase tahtmatud kokkutõmbed. Sümptomitest on iseloomulikud pakiline, sage ja öine urineerimisvajadus ning sealjuures väljuvad uriini kogused on väikesed. Puudub või on kahjustatud peaaju kontroll kusepõie tegevuse üle. Eristatakse tõelist ja mööduvat inkontinentsust.

Ravi- ja õendustegevus põiehäirete korral
Medikamentoosne ravi
Vedelikubilansi jälgimine
Hea hügieen
Abivahendid pidamatuse raviks
Käitumisteraapia
Vaagnapõhjalihaste treenimine
Elustiili muutmine
Invasiivsed meetodid
Õenduspedagoogika

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 187 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

187 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silikaattellis Õppematerjali autor

21 küsimust vastustega

neuroloogiliste haiguste üldsümptomid neuroloogilise patsiendi seisundi hindamine seisundi hindamise iseärasused erinevate teadvushäirete korral pupillide vaatlemise põhimõtted pupilli diferents meningism ja selle komponendid kahjustused mille tagajärjel võib tekkida halvatus halvatusega kaasnevad sümptomid halvatud haige õendusprobleemid halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted tia insult riskitegurid epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel toonilis-kloonilis krambihoog epilepsiaga sarnanevad seisundid õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral olulised tähelepanekud krambihoo ajal õendusprobleemid generaliseeritud krambihoo ajal afaasia erinevate liikide iseärasused õendustegevus afaasia korral dieet ja toitumstehnikad düsfaagia korral uriinipidamatus ja inkontinents neuroloogilisel haigel ravi ja õendustegevus põiehäirete korral

Sarnased õppematerjalid

docx

Neuroloogia 2 kursus

NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng.  Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest  KNS kahjustused  PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded:  Luua side väliskeskkonnaga  Kooskõlastada org. elundite tööd  Koordineerida kehaosade talitlust  Tagada inimese psüühilise tegevuse  Info kogumine, töötlemine  Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid:  Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS

Aktiviseerivad tegevused

doc

Neuroloogia

Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad

Eripedagoogika

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia

docx

Psühhosomaatika

Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehate

Psühhosomaatika

docx

Sise- ja närvihaigused

Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all?  Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”?  Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust.  Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust.  Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all.  Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus  Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid.  Geneetiline eelsoodumus  Sugu, vanus  Antikehade puudulikkus  Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutata

Inimese anatoomia

docx

Psühhosomaatika

1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o

Psühhosomaatika

odt

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL

PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ·

Meditsiin

doc

KUMMALINE HAIGUS – EPILEPSIA

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood......................................................................

Bioloogia

Rohkem sarnaseid