Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi end...
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeer...
hüperproduktsioonist või tugevast lümfotsüütide hulk perifeerses glükokortikoid ravist tingitud veres, pärsitakse lümfokiinide sündroom, produktsiooni. millele on iseloomulik tüse keha ja Addisoni Crushingi ümar nägu tõbi sündroom (“kuunägu”), lihasatroofia ja osteoporoos, kõrgrenenud arte https://www.bezzia.com/wp-content/uploads/2015/11/enfermedad-d e-Addison1.jpg https://www.kliinik.ee/static/files/072/cush ingi_sundroom.jpg Miks on see keelatud, ohud inimese tervisele • Keelatud on kõik glükokortikoidid, mida manustatakse suukaudselt, veeni- või lihasesiseselt
Kõik ei saa seda endale lubada ju. • Meie usk ei luba seda! Päris (teaduslikud) küsimused ja murekohad • Kuna rakud surevad ja arenevad uuesti, siis oleks ravi vaja pidevalt korrata • Vektorid võivad esile kutsuda immuunreaktsiooni, hävitades selle • Uus geen võib ravi alustada vales kohas, tekitades kasvaja või aidates selle tekkele tulevikuperspektiivis kaasa • Ohutuks ja efektiivseks raviks kulub PALJU raha Pisike Annabel • Spinaalne lihasatroofia (SMA) Natuke suurem Aimar Aromaatsete aminohapete dekarboksülaasi (AADC) Vidjo • Kuidas nimetatakse neid vigureid, millega geenid kehasse viiakse? • Vektorid • Kas geeniravi on sinu arvates eetiline ravimeetod? Põhjenda Meie ikka ka! • Millal tekkis teadlastel idee küsime, geeniteraapia välja töötada? Teie • 1970ndatel • Millal said Andrew Z. Fire ja Craig vastate
RISKIGRUPID • Halvatud • Teadvuseta haiged • Operatsioonijärgsed patsiendid • Vanurid • Nõrga üldise tervisliku seisundiga patsiendid • Inimesed, kelle veri on madala hapnikusisaldusega (aneemia, vähk, südame- ja kopsupuudulikkusega pt) • Kõhnad ja ülekaalulised KÕIGE TAVALISEMAD SÜMPTOMID • Dekuubitus • Pneumoonia e kopsupõletik • Tromboos ja emboolia e veretromb • Lihasatroofia ja väärasendid • Luustiku nõrgenemine • Neerukivid • Kuseteedepõletik • Kõhukinnisus • Depressioon e tuju langus, raskemeelsus LAMATISED • Lamatis ehk survehaavand on naha ja nahaaluskoe haavand, mis tekib pikaajalisest survest, kui vere ja toitainetega varustatus ühes kehapiirkonnas on häiritud või lakkab täielikult. 1
3) viitab · Turse, punetus, lokaalne temperatuuritõus süsteemsele vaskuliidile · Hommikune liigesejäikus üle 1h, mis leeveneb füüsilisel aktiivsusel Klassikalised deformatsioonid: · Funktsionaalne piiratus luigekaela, nööpaugu fenomen, · Langenud ROM lihasatroofia · Vähenenud haaratusjõud labakäe deviatsioon ulnaarsele Sekundaarne Sjögreni sündroom: 10% Normokr normots Pleuriit: pleuriitiline aneemia: korr CRP, valu, düspnoe, ESR; trombotüstoos pleuraalne efusioon, >trombotsütopeenia; (MON, NEU)
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
Enne vigastatud kohale jää pealekandmist tuleks kindlaks teha, kas vigastus ikka eksisteerib kuna kerge lihasvenituse järgne jää suurendab ainult lihastoonust ja jääarmide teket. Immobilisatsioon Immobilisatsiooniperioodi aeg sõltub suurest vigastuse suurusest ja tüübist, kui see ei tohiks kindalsti olla kauem kui on vajalik armkoel tõmbejõududele vastu hoida. Immobilisatsioon ei tohiks kesta kauem kui 1 nädal, isegi kõige raskemate vigastuste korral, kuna lihasatroofia ja armkoe liigne ja vale formuleerimine võivad hiljem oluliselt funktsiooni piirata. Massaaz Kõik teraapiaviisid, mis vähendavad lihastoonust nii kerge lihasvenituse kui täieliku rebendi järgselt on heaks ravimeetodiks. Olgu selleks siis kerge pehmete kudede massaaz või triggerpunktiteraapia Lihasjõu taastamine Koheselt kui lihaskontrakstioon ja venitamine muutuvad valuvabaks, tuleks alustada hamstringlihaste
VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoo...
- Tiined loomad (abordid, glükokortikosteroide kasutatakse ka abordi esilekutsumiseks) - Infektsioonhaigused - Diabeet - Luuhõrenemine - NEERUPUUDULIKUS · Toksilisus, kõrvaltoimed: - Endokriinsüsteem cushing sündroom (rasvade ümebrpaiknemine), pikaajalisel manustamisel ka neerupealiste puudulikkus - KNS muutused käitumises (depressioon) - Skeletilihassüsteem osteoporoos, lihasatroofia - Seedetrakt haavandid, pankreatiit, maksafünktsiooni häired - Nahk haavade paranemise aeglastumine (kollageeni sünteesi vähenemine) - Suurte dooside manustamine põhjustab koertel bilateraalse sümmeetrilise alopeetsia - Immuunvastuse nõrgenemine tundlikkus infektsioonidele, subkliinilised infektsioonid - Reproduktiivorganid poegimise indutseerimine hobusel ja ruminantidel
motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest
protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED LIIKUMISAPARAADIS VANANEMISEL MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL: · Väheneb luukoe hulk ja mineraalainete sisaldus luukoes (osteopeenia) · Väheneb lihakoe hulk ja suureneb sidekoe hulk lihastes (sarkopeenia) · Suureneb rasvkoe hulk MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED NÄRVI-LIHASAPARAADIS VANANEMISEL SARKOPEENIA · Vananemisel tekib lihasatroofia sarkopeenia · Sarkopeenia on põhjustatud nii hormonaalsetest nihetest kui ka kehalise aktiivsuse langusest vanemas eas SARKOPEENIA KORRAL TOIMUVAD JÄRGMISED MUUTUSED: · Väheneb lihaste ristlõikepindala · Väheneb lihaskiudude arv ja nende suurus · Lihaskiududes väheneb kontraktiilvalgu (aktomüosiini) ja veesisaldus · Väheneb ensüümide (kreatiinkinaasi, aldolaasi jt.) sisaldus lihasvalkudes
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Tahtele alluvate lihaste nõrkus, koos lihaste atrofeerumisega Lihastoonus võib olla suurenenud Lõdva ja spastilise halvatuse võrdlus TUNNUS TSENTRAALNE halvatus PERIFEERNE halvatus Halvatuse lokalisatsioon Oleneb kahjustuse Oleneb kahjustuse lokalisatsioonist lokalisatsioonist Lihastoonus Spastiline Lõtv Lihasatroofia Puudub või on vähe Tugev atroofia väljendunud Refleksid Elavnenud, Babinski + Nõrgenenud või puuduvad, Babinski - Kloonused Sagedased Puuduvad Fastsikulatsioonid Puuduvad Sagedased (tõmblused) PUPILLIDE HINDAMINE
Tsentraalne ehk spastiline halvatus - tsentraalse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Spastilist halvatust iseloomustavad järgmised märksõnad: tsentraalne, kõrge toonus, elavad refleksid, patoloogilistest refleksidest Babinski (varvaste kõverdamine), kloonused (spastilisuse tundemärk, mil maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva
hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid. Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda. Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb glükoosidolerantsus (võime hoida veresuhkru taset normaalsena), häirub organismi lämmastiku ja kaltsiumitasakaal, väheneb ringleva vere hulk ja organism muutub ravimite kõrvaltoimeile vastuvõtlikumaks. Soolte ja kusepõie funktsiooni häired põhjustavad obstipatsiooni ning kuseteede infektsioone.
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...