Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused: - akkommodatsioon, nägemisteravus, silmaläätse kohandumisvõime fokusseeruda erinevatele kaugustele - adaptsioon, kontrastitundlikkus, silma pupilli omadus reageerida erinevatele heledustele - tajumiskiirus, eristamiskiirus, maksimaalne 600-700 lx juures Inimese töökeskkonna erinevaid valgustustingimusi ja mõjusid inimesele iseloomustavad: - üldvalgustus ja kohtvalgus - loomulik ja kunstlik valgustus
1. Assimilatsioon - sarnastumine. Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. 2. Akommodatsioon kohastumine. Tänu assimilatsioonile toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. 3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust: 1) Kas arengus on olulisem KeskKond või pärilikkus? Mis on arengu muutuste peamine põhjus? 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas olulisem on kvantitatiivne (taseme muutus) või kvalitatiivne (muutus loomuses) areng? Kas varasem ja hilisem areng on üldse omavahel seotud? 3) Inimese sünnipärased omadused (hea, halb, neutraalne)? 4) Aktiivsus vs passiivsus
ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus. Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget.
Otsene elektrostimulatisoon antakse elektroodi kaudu otse lihasele kiired ja suured lihased Kaudne elektrostimulatsioon antakse lihast innerveerivale närvile aeglased ja väiksemad Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi (neg elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (pos elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus voolu sisselülitamisel tõuseb erutus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel aga vastupidi. Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos erutusprotsessi tekitavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad, nad peavad toimima teatud aja vältel. Minimaalset aega, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks, nim kasulikuks ajaks. Mida tugevam on ärritus, seda lühem võib olla toimeaeg.
kahjustusest (insult, kasvaja), optilised hallutsinatsioonid (epilepsia), psüühiline pimedus (ei identifitseeri, kuigi näeb), hüsteeriline pimedus. III silmaliigutajanärv (n.oculomotorius) – erinevad ülesanded – üles-alla, nina poole, üles-välja, alla-nina poole, pupill aheneb, akommodatsioon. Kahjustussündroomid – silmamuna pööratud alla-väljapoole, ptoos (ülalau halvatus), pupill lai, puudub valgusrefleks ja akkommodatsioon, eksoftalm. Supranukleaarne kahjustus – vaatehalvatused (ajutüve kasvaja, infarkt, entsefaliit, SM), ärritus – vaatekramp (epilepsia). III, IV(plokinärv), VI(eemaldajanärv) närvi halvatus – totaalne oftalmopleegia (silm keskjoonel, ptoos, müdriaas-pupill lai, eksoftalm). Nüstagm – silmaderütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades, üles-alla vaatamisel. Põhjus
St seda, et tema arvates toimub lapse areng läbi erinevate astmete (lähevad järjest keerukamaks, eristuvad üksteisest ja sõltuvad sellest, mis keskkond annab areng toimub vastavalt keskkonnale). Kaasasündinud refleks nt imemine ... .... nt kõne loogiline mõtlemine. Assimilatsioon ja akkkomodatsioon peamised arengumehhanismid (Baldwin ikka veel). Assimilatsioon ehk sarnastumine, toimub keskkonnamõju organismile. Tänu sellele toimub akkommodatsioon ehk paindlik muutumine ehk kohastumine. Baldwin rõhutab lapse arengus keskkonnast tulevast tagasisidest kui bioloogilisest tegurist (on vaja bioloogilist arenemist). Arnold Gesell (1880-1961) S. Hall'i õpilane. Ontogenees fülogeneesi ei korda. Areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt. Arengut suunavad bioloogilised mehhanismid ning bioloogiliste mehhanismide kompleks on tal nimetatud küpsemisena küpsemisteooria. Suund bioloogia peale.
asjale. 19 Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. - Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. — - Akommodatsioon - silma kohanemine erineval kaugusel olevate objektide vaatamiseks. Inimese puhul toimub akkommodatsioon silmaläätse kuju muutumise abil. Liikumisparallaks - vaatleja oliikumise puhul pole nägemisvälja muutused juhustikud, vaid süstemaatilised: lähedaste objektide nihe võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse projektsioon silmapõhjas. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes.
annaabi.ee 
