Maailm 20. sajandi algul (0)

AJALUGU
Maailm 20. Sajandi algul
Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa
Tähtsaim majandusharu - tööstus
Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide - tähtsus
Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu
Inglismaal elas linnades 80% elanikest
Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40
Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23
Teaduse ja tehnika areng
Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria
Õpiti analüüsima inimese alateadvust
Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu
Valmisid üha suuremad laevad ( Titanic )
Valmis lennuk (vennad Wrightid)
Autotööstuses võeti kasutusele konveier
Rassism
Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma.
Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine
Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil
Antisemitism - juudivaenulikus
20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus
Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine .
Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud
Naisõiguslus
20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest
Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal
Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes
Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine ( suitsetamine )
Tööliste võitlus õiguste eest
Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus)
Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomanduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda
Tööliste põhinõudmine- tööpäeva lühendamine (tööpäeva pikkus võis olla 10-12 tundi)
Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik
Väljaränne Euroopast
Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas
Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad
Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid
Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse
USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest
Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas.
Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks
Suurbritannia , kõige suurem koloniaalmaa
Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj
Suurriigid 20 saj algul
Suurbritannia
Riigikord : parlamentaalne monarhia
Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid
Suur koloniaalriik : kokku elas 370 mlj in
1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII
Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899- 1902
Probleem Iirimaaga (home rule )
Sufražetid
Home rule
Iirimaa omavalitsus
Võitlus iirimaa omavalitsuse eest
Prantsusmaa
Riigikord: parlamentaalne vabariik
Mitmeparteilisus
Põllumajandusmaa
Skandaalid: Dreyfusi protsess
Georges Clemenceau—tuntum poliitik
Kiriku ja riigi eiramine
Revanšism
Saksamaa
Riigikord: parlamentaarne monarhia
Keiser Wilhelm II
Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa
Maailmapoliitika
Laevastiku arendamine
Soov jagada asumaad maailmas ümber
Usa
Riigikord: presidentaalne vabariik
Vabariiklik ja demokraatlik partei
Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte
Presidendid : theodore roosevelt , willian taft , woodrow wilson
Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal )
Venemaa 20. Sajandi alugl
Vene riiki valitses Nikolai II
Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele
Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus
Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine
Madal haridustase
Kiire majandusareng
1904 -1905 Vene-Jaapani sõda
Port Arturis toimusid sõja põhisündmused
Venemaa sai lüüa
1905 aasta revolutsioon - algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905
Ülldstreik
16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest:

• Kodanikuvabadus
  
• Põhiseadus
  
• Riigiduuma
  

Revolutsiooni lõpp 1907
Pjotr Stolõpin- vene peaminister , kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni
Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse
Stolõpini kaelaside- poomisnöör
Kaotab ära külakogukonna
Stolõpin tapeti 1911
Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul
Riikide liidud 1- Kolmikliit
1882 Kolmikliit
Sksamaa - juhtiv riik
Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel
Itaalia-nõrgim lüli
2. 1983 Antant
Vene-Prantsuse liit
1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)
1907 Vene-Inglise liit
Rahvusvahelised kriisid
1905 I Maroko kriis
Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle.
Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega
Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega
1908 Bosnia kriis
1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia
Venemaa ja Serbia olid selle vastu
Saksamaa toetas Austria-Ungarit
1911 I Maroko kriis
Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos
Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga.
Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati
Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot.
1911 Tripolitaania sõda
Itaalia hõivas Liibüa
Balkani sõjad
I Balkani sõda 1912-1913
Serbia
Bulgaaria
Montenegro
Kreeka
Türgi kaotas
II Balkani sõda 1913
Bulgaaria kaotas
Kreeka
Rumeenia
Türgi
Serbia
Montenegro
28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa
Balkani sõdade tulemused
Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel
Serbiat toetas Venemaa
Austria-Ungari oli Serbia tugevnemise vastu
Türgi ja Bulgaaria muutusid sõltuvaks Saksamaast
Balkani püssirohutünn
Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata
1901 Nobeli preemia
Marconi leiutas raadio
1908 L-Itaalia maavärin
Sionism - juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale
I maailmasõda
Põhjused ja algus
Põhjused:

Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist)

Sõda tundus inimestele romantiline

Puudus rahvusvaheline organisatsioon , mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise

Militarism oli tugevam kui diplomaatia
Sõja ajend
28. juuni 1914
Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos
„Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“
Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja
Austria esitab Serbiale ultimaatumi
28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja
3.augustil astus sõtta Prantsusmaa
4.augustil astus sõtta Suurbritannia
Sõjatandrid:
Läänerinne
Idarinne
Balkani rinne
Kaukaasia rinne
Lähis-Ida rinne
Lisaks sõditi Aafrikas ja maailmamerel
Läänerinne:
Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, -Saksamaa
Idarinne:
Saksamaa, Austria-Ungari- Venemaa
Balkani rinne: Austria-Ungari Serbia vastu
Kaukaasia rinne: Venemaa Türgi vastu
Lähis-Ida: Suurbritannia Türgi vastu
1914 Läänerinne
Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale.
Esialgu oli Saksamaa edukas
Marne ’ lahingus peatati Saksa pealetung
Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda
1914 idarinne
Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga Saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda.
Erinevalt läänerindes kujuneb idarindel manöövrisõda
Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes Venemaa lüüasaamisega
Paul von Hindenburg - Saksa vägede juht Tannenbergi lahingus
1915
Sõtta astusid :
Itaalia atlandi poolt
Bulgaaria keskriikide poolt
Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist
Läänerinne 1915
Aprillis 1915 kasutatakse YPRES’ juures esmakordselt mürkgaase
1915 algas allveesõda
1916
Sõtta astuvad rumeeina ja portugal antanti poolel
Hakkab ilmnema sõjatüdimus
Verduni lahing- maailmasõja veriseim lahing
Henri Petain - prantslaste juht, prantsusmaa au
Somme’i lahing- tanki esmakasutamine
Jüüti merelahing- jäi viiki
1917
USA sõttaastumine ja Venemaa kokkuvarisemine
1917a suurimad lahingud Läänerindel
Nivell’i tapatalgud- suur hulk hukkunud prantslasi
Caporetto- Itaalia rinde kokkuvarisemine
Cambrai- saksa väed löövad Inglise-Prantsuse pealetungi tagasi
Sõda Läänes venis jätkuvalt
USA sõttaastumine raskendas Saksamaa olukorda
Saksamaa huvides oli, et Venemaa võimalikult kiiresti sõjast lahkuks
Segane olukord Venemaal tuli Saksamaale kasuks
Venemaa olukord 1917 a algul
Majanduse kokkuvarisemine
Sõjaline ebaedu
Sõjatüdimus
Toidu- ja küttepuudus
Talurahva rahulolematus seoses maapuudusega
Valitseva perekonna autoriteedi langus
Grigori Rasputin
Korralagedus sõjaväes
Veebraruarirevolutsioon
23. veebruaril (ukj- uue kalendri järgi 06.03) algavad Petrogradis tööliste väljaastumised. Ettevõtted lõpetasid tööd
RAHU, LEIBA, MAAD
27. veebruaril ühinevad vastuhakuga sõjaväelased
2. märts 1917 tsaar loobus võimust oma venna kasuks, vend loobus ka võidust, Venemaast sai vabariik
Kaksikvõim
Venemaal kujunes välja kaksikvõim:

Ametlik võim: AJUTINE VALITSUS

Tegelik võim: Petrogradi Tööliste- ja Soldatite Nõukogu
Ajutise valitsuse juhid
G. Lvov
A. Kerenski
Venemaa- põlev maja
Maailmas levis kujutlus Venemaast, kui põlevast majast
Bolševike populaarsuse tõus
1917 aastal olid bolševikud (enamlased) ainus jõud Venemaal, kes pooldas sõja lõpetamist ja rahu sõlmimist
Loosung: Rahu, Leiba, Maad
Bolševike juht: Lenin
Petrogradi Nõukogu juht- Lev Trotski (Leiba Bronštein)
Bolševike võimuhaaramise ettevalmistaja
Bolševikke rahastas Saksamaa
Rahastamisega oli seotud Aleksander Keskküla
Oktoobripööre
Oktoobir lõpul 1917 võtsi bolševikud võimu enda kätte.
Ajutine valitsus kukutati
Esimese otsusena otsustati sõlmida rahu Saksamaaga
Kodusõda venemaal
Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused
Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid
6.detsember 1917 soome
16.veebruar 1918 leedu
24.veebruar 1918 eesti
11.november 1918 poola
18.november 1918 läti
Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua ukraina , Valgevene, Gruusia , Armeenia
1917a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu
Kodusõda algas mais 1918
Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon
Venemaa jagunes kaheks

Punased
Bolševikud
Juhid: Lenin, Trotski
Relvajõud : Punaarmee

Valged
Väga erinev seltskond , keda ühendas vastuseis punastele
Juhid: Koltšak jt
Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks
Kodusõda- julm sõda
Puanne terror - arvesteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati oma vastaseid
Repressioone viis ellu Tšekaa (juht F. Dzeržinski)
Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega
Hukkunute arv sõjas: umbes 8-12 mln
Bolševikute kujutamine propagandas
Sõjakommunism
Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks
Toiduainete andmise kohustus talupoegadel
Tööstusettevõtte riigistamine
Rahapalka ei makstud
Toidukaupa jagati tasuta
Transport ja muud teenused olid tasuta
Talurahvasõda
Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. Tekksi jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Üks selliseid jõude olid Mahno pooldajad
Maailmarevolutsioon
Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas
Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas (Ungaris)
1920-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega
Poola vägesid juhtis J.Pilsudski
Kodusõjas jäid peale punased
1920 aastaks oli suurem osa Venemaast punaste kontrolli all
Kodusõda lõppes 1922
Venemaa oli sõjast laostunud
Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks
Inimelul polnud enam väärtus
Eesti 1914-1920
Eesti I maailmasõjas
Mobiliseeriti sõtta 100 000 meest
Hukkunute arv 10%
Raskused:

Kütuse puudus

Toidupuudus linnades

Paberraha väärtus langes

Raskused põlluharimises

Kindlustustööd

Sõjapõgenikud
1917 veebruarirevolutsioon
Keskus- Tallinn
Aprill- Petrogradis eestlaste demonstratsioon
Eesti antonoomia-> eestimaa+ liivimaa põhjaosa eesti kubermang
Juht J. Poska
Muutused:

• esinduskogu maapäev
  
• eesti keelne asjaajamine
  
• rahvusväeosade loomine (1. Eesti Polk)
  
• erakondade loomine
  

oktoober 1917 jõuab sõda Eestisse- Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine
kuu lõpus- bolševike võimu haaramine
nov 1917- Maapäev kuulutas end kärgemaks võimuks
Maailm kahe maailmasõja vahel
1.Ainsaks võitjaks võib pidada USA-d, sest nende territoorium jäi sõjaliselt puutumata ning võrreldes teiste maadega kaotas USA suhteliselt vähe inimesi samuti kasvas nende majanduslik võimsus.
2. saksamaa asus arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed .
3. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest mida nad enda omaks pidasid . Sõjast ei saanud nad otsekui mingit kasu
4.Saksamaa pidi Atnadi riikidele maksma reparatsioone, saksamaal oli hüperinflatsioon , mille käigus kaotas raha kiirelt väärtust.
5. komintern on maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“.
6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega , ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis.
7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga.
8. Briand- Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku.
10. tagajärgedeks olid nt suur tööpuudus , nälg , rahulolematus, jõukas keskklass vaesus , inimesed kaotasid kodud ja olid näljas, paljud muutusid passiivseteks.
Itaalia
Teised autoritaarsed riigid
Benito Mussolini (1883-1945)
Itaalia pärast I maailmasõda

itaalia oli kandnud I maailmasõja raskeid kaotusi

oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis

majandusraskused ja tööpuudus

kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine
Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht
Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku kirik ja sõjavägi
1919
Fascio di Combattimento ( Võitlusliit ). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei
Fašistide põhiideed:
Kõige tähtsam on rahvus kui tervik.
Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele
Unistati Rooma impeeriumi taastamisest
Paavst mussolinist:
Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti.
1922
Fašistide marss Rooma
Mussolini määratakse peaministriks
Fašistlik riigikorraldus
Kehtestati üheparteisüsteem
Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu
Majandus allutati riigi kontrollile
Keelati ametiühingud ja streigid
Loodi salapolitsei
Kehtestati korporatiivne süsteem
1935 Itaalia vallutas Etioopia
Autoritaarsed riigid mujal Euroopas
Ungari- Miklos Horthy
Portugal- Antonio Olivera Salazar
Albaania - Ahmed Zogu
Jugoslavia 1929- Aleksandar I
Kreeka- Ioannis Metaxas
Saksamaa
1919-1933 Weimari vabariik
1933-1945 Kolmas Riik
Weimari vabariigi presidendid- Friedrich Ebert, Paul von Hindenburg
Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši.
Suur majanduskriisi mõju Saksamaale

suur tööpuudus (6 mln töötut)

ettevõtete pakrotid

sotsiaalsüsteemi ülekoormus

pidev valitsuse vahetumine
kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus
sakslastel oli valida: puane või pruun katk
NSDAP
Loodi 1919
1921 sai partei juhiks Adolf Hitler
Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (Sturmabteilung) ehk pruunsärklased
Adolf Hitler (1889-1945)
Algselt saksamaal üsna tundmatu
1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas , kus kirjutas raamatu „ Mein Kampf“ (Minu võitlus)
Raamauts esitas eesmärgi:

• versailles lepingute tühistamine
  
• demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine
  

hitleri võimuletulek
1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse
30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleiks
Veebruaris süttis Riigipäevahoone . Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuu.utati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte
Võimu kindlustamine
Keelustati kõik parteid peale NSDAP
Alustati võimuvastaste eraldamine ühiskonnast
Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne(DAF)
Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla
1934 toimunud pikkade nugade ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitlerile konkurendiks
1934 pärast Hindeburgi surma ühendati presidendi ja riigikantsleri ametikoht
Riigijuhti hakati nimetama Führeriks
Võimu tugisambaks vaid SS (Schutzstaffel), mida juhtis H. Himmler . viimasele ellus salapolitsei Gestapo
Loodi ametlikud noorsooorganisatsioonid: Hitlerjugend ja Bund Deutscher Mändel
Versailles lepingute rikkumine
1933 lahkus Saksamaa Rahvasteliidust
1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks
Juutide tagakiusamine
Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgkis sundida juute Saksamaalt lahkuma
Otsene tagakiusamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast 1938 aastal toimunud Kristallööd
Kultuur seati ideoloogia teenistusse
1936 aastal korraldati Berliini olümpiamängud , mida peeti üheks paremini korraldatud võistluseks
Valmis hulgaliselt propagandafilme
Tuntuim Tahte triumf
Kommunistlik diktatuur Venemaal
1922a alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
NEP
1922 lõppes kodusõda
Et tulla välja raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP (vn.k)
Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga
Viidi läbi rahareform
Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel
Võimuvõitlus
1924 suri Lenin
Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel
Stalini võimuletulek
Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastase omavahelisi lahkhelisid
1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale
Idustrialiseerimine
Stalin algatas relvastusprogrammi ja ettevalmistused pealetungisõjaks. Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist
Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutati kesksele juhtimisele
Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel.
Industrialiseerimise tulemus
Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. Toodangu kvaltieet oli kehv . Ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei puudutanud
Kollektiviseerimine
Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine
Maaelanike liikumisvabadust piirati
Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u 9mln in)
Kollektiviseerimise tulemused
Väenes viljasaak ja kariloomade arv
Tootlikkus langes I maailmasõja eelsele tasemele
1932-1933 puhkes näljahäda , mille all kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus u 7 mln inimest
Suur terror
1934 a alustati vägivallakampaaniat, mille eesmärk oli Stalini võimu kidlustamine
Terrori avasignaaliks oli kommunist Kirovi tapmine
Terrori läbiviimine oli NKVD ( siseasjade rahvakomissariaat ) korraldada
Terrori ohvriks võis langeda igaüks, ka kommunistliku partei kõrge ametnik
Korraldati näidisprotsesse „rahvavaenlaste“ üle
Ohvrite arv ligi 20 mln
GULAG
GULAG- vangilaagrite peavalitsus
Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis
Laagrite põhimõte- tagada odav tööjõud rasketööstusele
Korraga võis vangilaagreis olla kuni 5% elanikkonnast
Stalini lähikond- Beria, Molotov , Vorošilov, Kaganovitš
Stalini isikukulltus
Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus
Diktatuuri kangelased
Pavlik Morozov ja Aleksei Stahhanov
Aasia , aafrika ja Ladina-Ameerika

Türgi ( Ottomani impeerium )
Türgi iseseisvussõda
Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu 1919-1923
Türgi vabariik
1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan hukutati
Uueks pealinnaks sai Ankara
Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides
Vastavalt lepingutele toimus rahvavahestus Türgi ja Kreeka vahel
Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938)
Türgi vabariigi rajaja ja esimene president
Kemalism-ametlik ideoloogia
Kuus põhisammast:
Vabariik
Türgi rahvuslus
Rahvuslikkus, võrdsus
Ilmalik riik
Riigi juhtiv roll majanduses
Revolutsiooniliste reformide elluviimine
Atatürgi reformid
Islami rolli vähendamine ühiskonnas
Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine
Lääneliku riietumisstiili sisseviimine
Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus)
Perekonnanimede panek
Ilmalik koolisüsteem
Ladina tähestiku kasutuselevõtt
Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt

Palestiina
Kuulus pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolduse alla
Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922- 83 000 juuti, 1945 aastaks 550 000 juuti) algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel

India
Palju erinevaid rahvusi ja erinevaid uske. Kuulus Suurbritannia koosseisu
India rahvuskongress
Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine
Iseseisvusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi
Mahatma Gandhi (1869-1948)
Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti kaupadest, korraldas Soolaretke.

Hiina
1912 sai Hiinast vabariik
Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse
Riiki proovis ühendada Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen
Võitlus Guomindangi ja kommunistide vahel
1925 suri Sun Yatsen, tema järglasteks sai Chiang Kaishek
Kommuniste juhtis Mao Zedong

Jaapan
Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine
Plaaniti suure osa Aasia hõivamist ning Vaikse ookeani muutumist oma sisemereks
Peavaenlasena nähti USAd
1931 rünnati Hiinat. Hõivatud Mandžuura ja rajati seal Mandžukuo keisririik

Aafrika
Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus
Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Selassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen)

Ladina-Ameerika
Majanduslikult ühekülgselt arenenud.
Maailmasõdade vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina
Ladina-Ameerikat nähti väljarännumaana
Eesti Vabariik
1920-1940
Eesti jagunes 11 maakonnaks.
Riigikord
1920 hakkas kehtima põhiseadus.
Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas.
Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget.
Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest.
Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid.
Riigipea puudus. (Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita)
Põhiseaduses : kultuuriautonoomia
Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia.
Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased , sakslased, rootslased , juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali)
Kodanikuvabadused
Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal.
(inimesed anti sõjakohtu alla)
Erakonnad
Põllumeestekogud
Eesti Rahvaerakond
Kristlik Rahvaerakond
Eesti Tööerakond
Asunike Koondis (esindas nende huve, kes olid Eestis maad saanud)
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kaitses tööliste huve)
Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud
Koalitsioonivalitsused
Valitsuse keskmine iga 11 kuud
Ado Birk , valitses 3 päeva
1. Detsember 1924
Kommunistide mässukatse
Majanduselu
Majanduselu mõjutasid:
Vene turu ja tooraineallikate kaotus,
suur välisvõlg,
Eesti rahaühik – mark oli ebakindel.
Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele.
1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele.
Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon .
1924- võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele
Põllumajanduses tuli läbi viia ümberstruktuureerimine- peamisteks ekspordiartikliteks said või ja peekon .
Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud . (puudus raha et läbi viita ümberstruktuureerimine)
Maareform
Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu .
1928.a.rahareform
1.jaanuar 1928 sai rahaühikuks kroon(eesti riik sai võlgu Rootsilt)
Suur kriis
Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust.(Inglismaa turg läks kinni ja enam Eestist asju ei osteta)
Põllumajandusest levis kriis tööstusesse.
Suurenes riigi sotsiaalkulutused.
Kes on süüdi?
Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale.
Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine.
Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi.
Vabadussõjalased
1929 moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit , mille eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine
Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu
Laialdaste volitustega Riigivanem valitakse rahva poolt
Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati
Täidesaatev kuulus valitsusele eesotsas peaministriga
1933 oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadusõjalaste põhiseaduse eelnõu
Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts
Põhiseadus hakkas kehtima 1934 aasta jaanuaris
Riigivanema ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934 aprillis
Riigivanema
kandidaadid Larka ja Sirk , Päts ja August Rei
Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi
A.Larka 51%
J.Laidoner 30%
K.Päts 15%
A.Rei 4%
12. märt 1934
Kehtestati kaitseseisukord
Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati
Valimised lükati edasi
Vaikiv ajastu
Riigikogu kokku ei kutsutud
Võim koondus kolme isiku kätte:
Konstantin Päts
Johan Laidoner
Kaarel Eenpalu
8.dets 1935?
Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse
Isamaliit
1935 erakondade tegevus peatati
Nende asemele loodi riiklik ainupartei
Riikliku propaganda talitus
Kontrollis ajakirjandus
Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine:
Riigilipu kampaania
Kodukaunistamiskampaania
Nimede eestistamise kampaania
Riigi roll majanduses suurenes
1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima
Majanduselu stabiliseerus
Tööpuudus asendus tööjõupuudusega
1937 aasta põhiseadus
Loodi presidendi ametikoht
Riigikogu oli kahekojaline : Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80)
1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised
Riigikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks
Presidendivalimistel oli 1 kandidaat
Presidendiks sai Konstantin Päts
Peaministriks sai Kaarel Eenpalu
Eesti astus juhitava demokraatia ajastusse
Kultuur ja eluolu
Haridus
Kohustuslik ja tasuta 6.klassiline algkool. Oli riiklik ja tasuta. See tähendab, et haridustase tõusis, tekkis probleem, ei olnud koole ja õpetajasid.
Gümnaasiumi haridus oli tasuline .
Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda.
Tasuta sai õppida Õpetajate Seminaris . Haridus oli võrdne gümnaasiumi haridusega, käisid vaesemate inimeste lapsed.
Koolielu reformimine käis pidevalt.
Tugevdati kutseharidust.
Kõrgharidus
1919 muudeti Tartu Ülikool eesti keelseks.
Tallinna Tehnikaülikool.
Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus,.
Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus.
Kõrgem sõjakool Tallinnas. (Vaesemad poisid, tasuta)
Kultuurkapital
Loodi kultuuri riiklikuks toetamiseks.
Teadus
Tähtsale kohale kerkisid rahvusteadused.(eesti keeleteadus, eesti ajalugu)
Tähtsamad teadlased:
Ernst Öpik ( astronoom )
Paul Kogerman (keemik, lõi põlevkivi keemia, tuli kasuks sest arreteeriti Siberis, kuid venelastel oli ka vaja põlevkivi)
Johannes Aavik ( keeleteadlane , eesti keele uuendus)
Harri Moora ( rahvusliku arheoloogia rajaja, tema ajal hakkavad linnustes väljakaevamised, hakkab muinasaja uurimine )
Usuelu
Riigikirik Eestis puudus.
Tähtsamaks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk .
Tekkis muinasusul põhinev taarausk .
Ehitisi Eesti Vabariigi ajast
Tartu, kaitseliidu 1930
Pärnu, rannahotell
Haapsalu, politseinike senatoorium
Eesti esimene pilvelõhkuja, Tallinnas draamateatri vastas
Raadio (pidi riiklikult registeerima)
1924 anti eetrisse esimene Eesti raadiosaade .
1926 alustati igapäevase programmiga.
Pildid:
Hõbehall ringhäälingu buss , käidi üle eesti tegemas saateid.
Eesti raadio edulugu , kõrgeim raadiomast oli Türil, raadiosignaal jõudis isegi Rootsi
(veneväed lasid masti õhku)
Teater
Suuremad teatrid, tallinnas tartus, pärnus , viljandis
Pildid:
Suurnäitleja, Paul Pinna, peeti inimeseks kes pidi igalpool esinema
Eliitnäitleja, ooperettistaar, Milvi Laid
Sport
Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel
1920, I olümpiavõitja , tõstmises, Alfred Neuland
Kuulus sportlane, kahekorda olümpiavõitja, Kreeka ja Rooma vabamaadlus, Kristjan Palusalu
Paul Keres , 5kroonise peal, maletaja
Spordiala : Laskesprotlased, argentiinakarikas, elukutselt sõjaväelased
Eluolu
Pildid: maa-ja linnamaja .
Õmbluskursused talunaistele
1.sept 1939
Saksamaa ründas Poolat
Seda loetakse II MS lguseks
Saksamaa edasitung on kiire
Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda
Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte
3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“
NSVL kallaletung Poolale
17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit
6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud
NSVL lepingud Balti riikidega
Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad
Talvesõda
Soome keeldus baasidelepingust NSVLga
26.nov 1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekäände sõja alustamiseks
30.nov 1939 ründas NSVL Soomet
Punaarmee: 750 000 meest, u 5000 tanki, 3800 lennukit
Soome armee : 340 000 meest, 32 tanki, 114 lennukit
12.märts 1940 sõlmiti vaherahu
Saksamaa pealetung Läänes
9.aprill 1940 vallutati Taani
9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus
10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas
Vallutati:
Luksemburg
Holland
Belgia
Selleks kulus 2 nädalat
Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia
Dunkerque 1940
14 juuni 1940 Pariisi langemine
Prantsusmaa alistumine
22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu
Vichy valitsus- Petain, valitsuse juht
1941 vallutas Saksamaa Jugoslaavia ja Kreeka
Maailmasõja laienemine
Barbarossa plaan- saksamaa sõjaplaan NSVL vastu
21.juuni 1941 Saksamaa ja NSVL sõja algus
Saksamaa liitlased: rumeenia, itaalia, ungari, slovakkia, soome (jätkusõda)
Saksa vägede kiire edasitung kestab kuni sügiseni
6.dets 1941 algas Moskva lahing- Saksa armee sai lüüa
Curchill, Roosevelt- lepivad kahe riigi eesmärgid sõjas kokku
Atlandi harta
14.august 1941 kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted
Jaapani sõttaastumine
7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbourit
1942 Saksa pealetung idarindel
Eesmärgid:
Stalingradi vallutamine
Bakuu naftatööstuspiirkonna vallutamine
Stalingradi lahing
August 1942-veebruar 1943
19.nov 1942 algas Punaarmee vastupealetung
Veebruar 1943 ümberpiiratud sakslased alistuvad
El-Alameini lahing
Novembris 1942 peatati sakslaste pealetung Aafrikas El-Almeni lahingus
Midway lahing
1942 a II poolel peatati Jaapanlaste pealetung Vaiksel ookeanil Midway lahingus
Kurski lahing- lõplik pööre idarindel
1943 aasta suvel Kurski lahingus sai Wehrmacht lüüa
II maailmasõja lõpuaastad
1943-1945
1942
Loodi Ühinenud rahvad- 26 riiki, kes võitlesid Saksamaa ja Jaapani vastu
Teherani konverents 1943
Konverentsi otsused:
Euroopas avatakse teine rinne
NSVL sai õiguse Ida-Euroopa vallutamiseks
Žukov- väejuht
Rommel - osales Hitleri vastases vandenõus
6.juuni 1944-Normandia dessant
Atendaat Hitlerile
20 juuli 1944
Strateeegiline pommitamine- lääneriigid kasutatsid Saksamaa vastu
Imerelvad V-1
V-2
Saksamaa jäi liitlasteta
1944 aastal lahkusid sõjast: Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Ungari
1944 Punaarmee suur pealetung
Varssavi ülestõus
Ardennide lahing- Saksa viimane pealetung 1944 a. Lõpus
Punaarmee pealetung 1945 a algul
Sõda jõudis Saksamaa territoorimulie
Jalta konverents
Lepiti kokku:
Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda
Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule
Sõjakurjategijate karistamises pärast sõja lõppu
Dredseni pommitamine
1945 a aprill
9. aprillil - alisuts Königsberg
13.aprillil- Punaarmee vallutas Viini
25.aprill- Punaarmee ja USA vägede kohtumine
Elbel, Berliin Piiratakse ümber
28 aprill 1945 lastakse Mussolini ja ta armuke maha, rahva rõõmuks tõmmati nad rippuma
30 aprill Hitleri enesetapp
Dönitz - Hitleri Saksamaa viimane juht
1.mai Berliin alistus
8.mail Saksamaa alistus, Moskva aja järgi oli 9. Mai
Sõda jätkus Jaapani vastu
Potsdami konverents
Hiroshima 06.08.1945
Nagasaki 09.08.1945
2.september 1945 jaapan alistub
Eesti II Maailmasõjas
Sõja algul kuulutab Eesti välja neutraliteedi
Talongide peale läks suhkur ning petroolium
Allveelaev „Orzel“
28.september 1939- Eesti ja Nõukogude Liidu baasideleping
Sügis 1939 algas baltisakslaste lahkumine
Jüri Uluots- viimane seaduslik peaminister (sügis 1939)
17.juuni 1940 loetakse NSVL okupatsiooni alguseks
A. Ždanov hakkab juhtima Eesti liitmist NSVL-ga
21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin )
J.Varese valitsus
„Valimised“ 1940 juulis
Eesti Töötava Rahva Liit
21. juuli 1940 Eestist sai ENSV
6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu
Nõukogude aasta
Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre
Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin
ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares
Rahareform kroon> rubla
Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused
Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha
14 juuni 1941- juuniküüditamine
Toimus mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises piirkonnas
F
Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 6% hukkus
Suvesõda 1941
Sõjategevus Eestis 1941 aasa suvel ja sügisel
22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel
3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti
7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed
Juuli keskpaigast augusti alguseni peatus rinne Pärnu-Emajõe joonel
Hävituspataljonid - 1941 suvel, võitlus metsavendade vastu
28. augustil langes Tallinn sakslaste kätte
Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel hukkus 55 laeva hukkunuid u 15 000
21. oktoobril lahkus Punaarmee Hiiumaalt
2.detsembril lahkus Punaarmee Osmussaarelt
Saksa okupatsioon
Eesti kuulus riigikomisariaat „Ostland“ koosseisu
Eesti kindralkomissariaadina, nukuvalitsusena töötas Eestu Omavalitsus
Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht
Eestlased Punaarmees
22. territoriaalkorpus(endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941 suvel
8.Eesti laskurkorpus 1942-1945 (komandör Lembit Pärn)
Eestlased Soome armees
Jalaväerügement 200 „ soomepoisid “
Eestlased Saksa armees
Idapataljonid
Politseipataljonid
Eesti Leegion
20.SS- diviis
Piirikaitserügemendid
1944. aasta lahingud
Lahingud Narva jõel
Veebruar-aprill
9.märts 1944-Tallinna pommitamine
Juuli-august Sinimägede lahingud
Punaarmee pealetung
17.septembril otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta
Eesti vabariigi rahvuskomitee
Iseseisvuse taastamise katse
Eeldus lootus Atlandi harta põhimõtetele
Õiguslik alus: Vastavalt 1938.a põhiseadusele oli viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots presidendi kohusetäitja
J.Uluots määras presidendi kohusetäitjana ametisse 18.septembril valitsuse, mida juhtis Otto Tief
21.sept lahkus valitsus Tallinnast, järgmisel päeval jõuavad kohale Punaarmee väeosad
Valitsus asus Läänemaal, et otsida põgenemisvõimalust Rootsi
22. septembril pidas valitsus viimase istungi
Euroopa II maailmasõja järel
Rahvaste liikumine
Kestab ~5 aastat
Churchilli kõne Fultonis
NSVL väidab, et selle kõnega alga Külm sõda
Raudne eesriie
B.Baruch- võtab tarvitusele sõna Külm sõda
Külm sõda vähendab kahe üliriigi USA ja NSVL vahelist vastasseisu II maailmasõja järel
Vastasseid oli kultuuriline, poliitiline, majanduslik, sõjaline
Saksamaa jagamine
Jagati Nõukogude Liidu, Inglise, USA ja Prantsuse sektoriks
3 läänetsooni ühinesid (Ameerika, Inglise ja Prantsuse)
Trumani doktriin
1947.a märtsis esitas USA president H.Turman. kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurvete vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktoriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht.
George Marshall
Marshalli plaan
Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle
Ida-Euroopa riikidest võtsid abi vastu Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia
Berliini bklokaad 1948-1949
Põhjus: 3 Saksamaa läänetsoonis läbi viidud rahareform
Juunis 1948 sulges NSVL Lääne-Berliini maismaaühenduse
Tulemus: Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lähenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV
Idablokk- NSVL mõjualune ala
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
Idabloki majanduskoostöö organisatsioon
NATO ja VLO
NATO 1949
Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955
Võidurelvastumine
Hiina Rahvavabariik 1949
1949 lõppes Hiina kodusõda
Hiina lõhenes:
Mandriosa- Hiina Rahvavabariik
Taivani saar- Hiina Vabariik
Korea sõda 1950-1953
17. juuni 1953 Berliini ülestõus
1948 Iisraeli tekkimine
Briti palestiina:

Juudi riik

Araablaste riik

Jeruusalemm
15.05.1948- pidi lõppema Inglaste valitsemine Palestiinas ja tekkima jaotus
14.mai 1948 kuulutati välja Iisraeli riik
1948-1949 I Iisraeli- Araabia sõda
Gamel Abder Nasser - tema juhtimisel viidi 1951 Egiptuses läbi riigipööre
Eesmärgid:

Ühtse araabia riigi loomine

Islami sotsialism
1956 Suessi kriis
Põhjus on Suessi kanali riigistamine Egiptuse poolt, enne kuulus prantslastele ja hiinlastele
Iisrael ründas Egiptust
Sekkusid Inglismaa ja Prantsusmaa
Lahendus: USA ja NSVL diplomaatilline sekkumine
USA- Iisraeli toetaja
NSVL- araablaste toetaja
Lääneriigid külma sõja ajal
USA
Pärast teist MS oli Ameerika president H. Truman (1945-1953)
Sisepoliitika: üleminek sõjaajalt rahuajale

Ettevõtterajamise toetus

Soodustingimustel ülikool
Välispoliitika : pidurduspoliitika
Hirm kommunismi leviku ees- mekartism
J. McCarthy
Rosenburgide dünastia
D. Eisenhower (1953-1961)
Tagasitõrjumispoliitika
„Doominoteooria“
SUURBRITANNIA
Impeeriumi lagunemine
1947 India iseseisvumine
PRANTSUSMAA
1946 IV Vabariik
Parlamentaarne vbariik
Impeeriumi lagunemine
Vietnami iseseisvumie 1954
Alžeeria sõda
SAKSA LIITVABARIIK
1949 see liit tekkis
K.Adenaur 1949-1963
Sotsiaalne turumajandus
Eesti II maailmasõja järelf
1944. a. Sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon
Haldusjaotus
1945 aastak koovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast
1950 aasta haldusreform
Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid
Valdade asemele loodi külanõukogud
1952-1953 oli Eestis 3 oblastit
Külanõukogi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
Eesti NSV juhtimine
Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunislik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest
Tähtsaim ametimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sekretär
Nikolai Karotamm
EKP KK I sekretär 1944-1950
Johannes Vares
Ülemnõukogu Presdiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu?
Eduard Päll
1947-1950 Ülemnõikogu Presiidiumi esimees
Arnold Veimer
ENSV valitsusjuht 1944-1951
1950 märts EKP KK 8. pleenum
J.Käbin
Põlevkivipiirkonna taastamine

Põlevkivigaas
Põllumajandus:
Kolhooside loomine
Uus maareform- väiksed talud
Maksukoormuse tõus
1947 esimene kolhoos
1949 kolhooside asutamine
Repressioonid: 1944 algasid arreteerimised
25-26 märts 1949 teine suur küüditamine- viiakse ära ~20 000 inimest
Metsavendlus
Heaoluühiskond
Lootus ja mäss
1950 aatate keskpaik kuni 1960
Heaoluühiskonna tunnused:
Sotsiaalse turvatunde kasv
Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine
Töövaba aja suurenemine
Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv
Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto
Heaolu ei jagunud kõigile
Paremat äraelamist said endale lubada ainult rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed
Sellest tulenevalt leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õigluse idee
Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus
J.M. Keynes ’i ideed:
Riik pidi rohkem ressursse ümber jagama
Hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele
Heaolu ei ole alati hea
Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks
Tõusis nn „keskmisele inimesele“ suunatud massikultuuri tähtsuse tõus
Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus
Traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma
Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond
Mässumeelsuse kasv
Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja sellele tuginev heaoluühiskod on halvad ja neist peab vabanema
1950 aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine
End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi
Põlvkondade konfliktid
Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna:
Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, käitumisreeglid, sündsustunde
Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised:
Vasakpoolsed noorsooliikumised:
Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine
Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemate põlvkonda ärritasid
Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased
Näiteks: Mao Zedong, Jossif Stalin, Lev Trotski, Che Guevara,
NSVL imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik, Gagarin
1968 aasta oli noorsoorahutuste tippaeg
Toimusid üliõpilastahutused USAs ja Prantsusmaal
Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis
Hipiliikumine eesmärk ei olnud ühikonna ümberkorraldamine, vaid sellest eemaldumine
Traditsioonilisest ühiskonnast eemaldumiseks sobisid nii narkootikumid kui pühendumine idamaade filosoofiale
1969 Woodstock
Woodstocki festivali peetakse noorsoomässu kulminatsiooniks ja ühtlasi ummikuks
Muud ühikondlikud liikumised
Mustanahaliste liikumine
Naisliikumine
Seksuaalrevolutsioon
Üliriigid
USA
John Fitzgerald Kennedy (1961-1963)
Eesmärgid:

Ameerika peab jõudma „uuele rajajoonele“- muutused majanduses

Väiksemad maksud

Sotsiaaltoetuste suurenemine

Välispoliitika „paindlik reageerimine“
John Glenn- esimene ameeriklane, kes lendab kosmosesse
22.nov 1963 Kennedy atendaat
L. Johnson (1963-1969)
„suur ühiskond“- sotsiaalreformid
Neegriliikumise tippaeg
M.L. King - neegriliikumise juht,
Vietnami sõda
NSVL
Nikita Hruštšov (1953-1964)
1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine
„Sula“
Uudismaade ülesharimine
Maisikasvatuse tippaeg NSVL
Seitseaastak- majandusarenguplaan
Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut
Leonid Brežnev (1964-1982)
Lääne-Euroopa 1960. Aastatel
Suurbritannia
Impeeriumi laguneminne
Aafrika riikide iseseisvumine
P-Iirimaa küsimus
Katoliiklased
Inglastest ja šotlastest protestandid
IRA- Iiri Vabariiklik armee
The Beatles
Prantsusmaa
IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda
1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik
C. De Gauelle (1958-1969)
Eviani rahuleping 1962 Alžeeria sõja lõpp
Tuumariik- Pr ajab iseseisvalt välispoliitikat
1966 lahkumine NATO sõjaväelisest organisatsioonist
Saksamaa ja Prantsusmaa leppimine
Saksa LV
K.Adenau (1949-1963)
1955 taasrelvastumine
Hallsteini doktriin- SVL on ainus saksa riik
SDV mittetunnustamine
1960- majandusarengu seiskumine
RAF- vasakpoolne kommunistlik terrorirühmitus
Itaalia
Kiire majandusareng
Arenenud põhjaosa
Mahajäänud lõunaosa
Hispaania
Franco diktatuur
Põhjamaad
Nato- Norra, Taani, Island
Erapooletud- Rootsi
NSVL mõju all-Soome
Aasia suurriigid
India
1947- Suurbritannia andis Indiale vabaduse
India jagunes usuliselt
India- hindud
Pakistan - moslemid
Jawarharlal Nehru- India esimene peaminister
Mitteühinemisliikumine- sinna kuuluvad riigid, kes külma sõja ajal on jäänud erapooletuks
Mohammad Ali Jinnah- pakistani riigi rajaja
Indira Gandhi- Nehru tütar, temas sai India peaminister. Esimest korda on naine suure riigi valitsusjuht
Tekkis Bangladeshi riik
Hiina Vabariik
Mao Zedong (1949-1976)
Hiina kampaaniad
1957- Las õitseda sada lille
Suur hüpe 1958-1960
Hiina areneb 5 aastaga sama kiiresti kui maailm 10 aastaga
Põlluharimine ühendati metallurgiaga
Tagajärjed:
Näljahäda (hukkunud 23-42 milj)
Varblaste hävitamise kampaania
Mao Zedong taandus mõneks ajaks
1966 Kultuuri revolutsioon
Vana ja võõra hävitamine
Hungveipingid- tõlkes punavalvur. Noorte jõugud , kes kultuuri revolutisooni ellu viisid
60ndate aastate lõpus sai enim trükitud raamatuks raamat juhuslikest Mao lausetest
Dazibao- Mao laused , mis kleebiti tänavatele üles
Indoneesia
Sukarno- Indoneesia riigi rajaja
Suharto- Indoneesia juht
Gestapu- juhtiv partei
Pingelõdvendus
Dente
NSVL ja lääneriikide suhete paranemine
1960. a II pool-1970 a lõpp

Pr-NSVL suhted paranesid

Saksamaade leppimine
1969-74 W. Brandt „uus idapoliitika “
Tunnustati SDV-d
Idalepingud : SDV suhete loomine
Idapiiri kindlaksmääramine
USA-NSVL suhted
1972 tippkohtumised
Nixon Brežnev
SRP-1- strateegilise relvastuse piiramise leping
( SALT )
SRP-2- strg relvastuse vähendamise leping
(START)
Sojuz- Apollo ühislend 1975
Helsingi protsess
1973
Euroopa julgeoleku ja koostööleping 33+2

Maj ja kultuueialane koostöö

Riigipiiride puutumatus

Inimõiguste kaitsmine
Lääne ühiskon 1970 aastate lõpul
Konservatiivne revolutsioon
Muutused ühiskonnas

Teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama

Vähenes tööstus- ja põllumajandustöötajate arv

Suurenes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv

Massiteabe ja sidevahendid muutusid piiriülesteks
Tööliste vähenemise mõju:
Kuna suurenes erialaste spetsialistide ja väikeettevõtjate arv, siis tuli ümber vaadata mitmed senised rahanduspõhimõtted.
Nt. Maksude suurendamise asemel hakati rääkima maksude alandamisest
Olukord majanduses
Energia- ja tooraine kriis: naftahinna 4-kordne tõus maailmaturul
Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuududs
Riig rahavajadnust hakati katma raha juurdetrükkimisega. Tekkis inflatsioon
Hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk stagnatsioonist
Olukord kütuseturul- kütuseostu piirangud
Stagflatsioon
Märksõna , mis iseloomustas 1970aastate keskpaika
Iflatsioon+ stagnatsioon =stagflatsioon
1970 aastate keskpaika on iseloomustatud kui:
Vaimse surutise ajastut
Pessimismi ajastut, aega ku1i kadus usk paremasse homsesse
(USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis ning Watergate skandaal-ebaõnnestumised nii välis- kui sisepoliitikas)
Watergate büroo- ja hotellikompleks
Richard Nixon
Gerald Ford 1974-1977
Ainuke, keda pole presidendiks valitud
Vajadus muutuste järele
Pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele
Uus võib olla unustatud vana
Ausse hakati tõstma traditsioonilisi väärtusi
Algas konservatiivne revolutsioon
Uuskonservatiivide põhiideed:
Ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest , eelkõige vabadusest
Inimesed on liigselt sattunud sõltuvusse riigipoolsest abist ja langenud õpitud abitusse
Inimesele tuleb anda vabadus ise endaga toime tulla
Tuleb lõpetada järeleandmised kommunistikele riikidele ja suurendada sõjalidi kulutusi
Monetarism
Valitsus saab mõjuitada majandust ainult ringluses oleva raha kaudu
Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega vaid inflatsiooniga
Valitsus peab ajama ranget rahapoliitikat
Makse tuleb majanduse ergutamiseks vähendada
Milton Friedman - monetarismi eerkõneleja
SUURBRITANNIA
1979 võitsid valimised konservatiivid
Peaministriks sai Margaret Thatcher- Raudne Leedi
Konservatiivide poliitika:
Kokkuhoiuprogramm
Sotsiaalkulutuste kärpimine
Ettevõtete erastamine
Söetööstuse toetamise lõpetamine
Ametiühingute õiguste piiramine
Tulemused:
Inflatsiooni aeglustumine
Tööstuse struktuuri ümberkorraldamine
Kõrgtehnoloogilise tööstuse areng
Tööpuuduse vähenemine
Elujärje paranemine
Kõigele sellele aitas kaasa Suurbritannia muutumine naftariigiks
Falklandi sõda 1982
Falklandi saared olid vaidlusobjekt Suurbritannia ja Argentiina vahel
1982 aasta kevadel hõivasid Argentiina väed Falklandi saared
Suurbritannia sõjalaevastik vallutas saared tagasi
Võit tõstis Suurbritannia rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust
USA
1977-1981 valitses James Carter , keda peeti ebakindlaks presidendiks
Ronald Reagan
1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan
„ Reaganoomika “
Reagani majanduspoliitika :
Sotsiaalprogrammide kärpimine
Maksude vähendamine
Eraalgatuse soodustamine
Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel algas USA majandustõus
Reagani välispoliitika
NSVL- kurjuse impeerium
Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 1983
Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata
Külm sõda 1970 aastatel
Kolmas maailm- külma sõja tanner
Kagu-Aasia
1976 rajatakse Vietnami sotsialistlik vabariik
Kambodža - Pol Poth
Laos (riik) – K.Phomvihane
1970a- Hiina RV- USA suhete paranemine
„ ping -pongi diplomaatia“
Hiina RV-> ÜRO
1969 esimene NSVL ja Hiina relvastatud piirikonflikt
Aafrika
Konfliktid- Angola kodusõda
Etioopia 1974 riigipööre
Sair (Kongo DV)- USA meelne
Ladina-Ameerika
1973 Tšiili sõjaväeline riigipööre
S.Allende- kukutati
A.Pinochet-sõjaväeline diktatuur
Nikaraagua- kodusõda
võitsid kommunistid
Sport kui külma sõja osa
Jäähoki - NSVL- P-Ameerika võistkonnad
NSVL- Tšehhoslovakkia(1968)
Korvpall
1972 Müncheni OM
(iisraeli sportlaste tapmine)
ENSV valitsemine
1950 aastad kuni 1970 aastate lõpp
Johannes (Ivan) Käbin
EKP Keskkomitee I sekretär 1950-1978
Laveerimispoliitika- täitis NSVL käske kuid arvestas kohalikke huvisid
Ülemnõukogu presiidiumi esimehed:
Aleksei Müürisepp
Artur Vader
Ministrite nõukogu esimees
Valter Klauson
1956 muutused: Siberist naasmine
Süsteemiga leppimine
Elujärje paranemine
Balti soojuselektrijaam
Punane Kunda
Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine
Vastupanuliikumine
Koolinoorte vastupanurühmad
1970 aastatel- avalik vastupanu
Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris
Oktoobrilapsed 7-10 aastased
Koolikohustus : 1950ndad- 7klassi
1960ndad- 8klassi
1970ndad- kohustuslik keskharidus
Pioneerid 10-14 aastased
Kommunistlikud noored al 15 aastased
Noorte suvepäevad- kirikliku leeri asemel
Kiriku tähtsus ühiskonnas langes
Eestisse jõudis närimiskumm
Tallinna vana telemast
Mootorlaev Vanemuine- 1965 Tallinn-Helsingi
Hotell „Tallinn“
Välismaa turist võis ainult Tallinnas ööbida
Idabloki nõrgenemine
NSVL
Brežnev (1964-1982)
Stagnatsioon
Defitsiit- kauba puudus
1979 Afganistaani sõja algus
1980 Moskva OM
J.Andropov (1982-1984)
K.Tšernenko (1984-1985)
Idabloki nõrgenemine
1978 suri eelmine paavst , uus Johannes Paulus II
1980 streigid Poolas
Vaba ametiühingukoondis „ Solidaarsus “
L.Walesa
1981 dets sõjaseisukord
W. Jaruzelski - uus valitseja
Perestroika
Mihhail Gorbatšov
Perestroika - sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine
Glasnost - avalikustamine
Piiratud majandusvabadus
Kooperatiivide loomine- väike ettevõte
Hakkavad paranema suhted lääneriikidega
Alkoholivastane kampaania
1987 28mai NSVL oli piirivalvurite päev, lendur Rust ( sakslane ) maandus Venemaal
Rahvuste vahelised konfliktid
Gorbatšov loobus Brežnevi doktriinist
1989 NSVL tõi väed välja Afganistaanist
1989 Poola ümarlaualäbirääkimised
Poola oli esimene riik, kus toimusid vabad valimised
Mazowiecki- poola peaminister, esimene mitte kommunistist peaminister Euroopas
Mitme kandidaadiga valimised
1987 tehti katse
Nsvl lagunemine
Mõiste „suvenäärsus“ erinevad tõlgendused
Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus või iseseisvus .
1980 aastate II poolel ei tähendanud, seda mis raamatutes kirjas on
„suveräänsuste“ väljakuulutaminealgas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse
Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedki liiduvabariigid
Gorbatšovi probleemid:
Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks.
Gobratšov pidi laveerima vanameelsete ja uuendusmeelsete vahel
Boris Jeltin
Gorbatšovi põhirivaal
Jaanuar 1991
1991 märts- referendum NSVL säilitamiseks
Liiduleping
Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks
Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud
Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine
19.08.-21.08.1991 riigipöördekatse
Teatati, et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Komitee kätte
Putš ebaõnnestus
Gorbatšovi tähtsus lange, Jeltsini tähtsus tõusis
Algas NSVL lagunemine
8 dets 1997
SRÜ (sõltumatute riikide ühendus) moodustamine
25 dets 1991
Gorbatšov teatas presidendiameti mahapanemisest ja NSVL laialisaatmisest
Eesti taasiseseisvumine
1980-1991
Karl Vaino
EKP KK I sekretär 1978-1988
1980 noorsoorahutused
Rahutused algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast
40-ne kiri
Eestalste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustanud järgmised asjaolud :

Eesti elanikkonna kiire osakaalu vähenemine, eestlased muutumas vähemusrahvuseks

Eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises
1985 Gorbatšovi võimuletulek ja perestroika algus
Perestroika võimaldas väikerahvastel oma õigusi suurendada
1986-1987 fosforiidikampaania
1986 aasta lõpul avalikustati plaan uute fosforiifikaevanduste rajamiseks Eestisse Toolse -Kabala piirkonda
Võitlust kaevanduste avamise vastu nimetati fosforiidikampaaniaks
Rahvas tundis esmakordselt oma jõudu
MRP- aeg
MRP avalikustamise Eesti grupp
23.augustil 1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks
Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud
IseMajandavEesti
Edgar Savisaar
Mikk Titma
Tiit Made
Siim Kallas
Eesti Muinsuskaitse Selts
Loodi 1987 aastate lõpul
Esimene demokraatlikel põhimõtetel tuginev massiorganisatsioon
Esimees: Trivimi Velliste
1988 murranguaasta Eestis
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aasta algul
Erakond loodi augustis 1988
Eesmärk: sõltumatu Eesti riik
Erakonna juht: Lagle Parek
2.veebruar 1988 Tartu-võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988
Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada
1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum
Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed
Pleenumi otsused
Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle
Avaldati usaldamatust Karl Vainu ja Bruno Sauli suhtes
Rahvarinde loomise ettepanek
13 aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks
Tartu muinsuskaitsepäevad
Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitseoäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid
16.juuni 1988
Karl Vaino tagandatakse ametist ja EKP I seretäriks saab Vaino Väljas
Impeeriumimeelsete jõudude koonduminne
Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliikumine (liider Jevgeni Kogan ) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi)
Eestimaa laul 11 sept 1988
1988 aasta suurim rahvakogunemine
Esmakordselt tehakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks
16 nov 1988 võetakse vastu Suveräänsusdeklaratsioon
ENSV valitsusjuhi vahetus
Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome
1988 a lõpp
Välja kujunenud 3 jõudu:

Impeeriumimeelsed - Interliikumine, TKÜN

Liidulepingu pooldajad- rahvarinne, EKP rahvuslik osa

Iseseisvuse pooldajad: ERSP, EMS
1989 veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine
Eesmärk: taastada Eesti Vabariik õiguliku järjepidavuse alusel, kutsudes kokku kodanike esinduskogu- Eesti Kongressi
Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja registreerida Eesti Vabariigi kodanikud
Kodanike registreerimiseks loodi kihelkondades ja linnades kodanike komiteed
23. august 1989- Balti kett
1989 aastal ei olnud suurem osa eesti rahvast enam nõus leppima liidulepingu ideega, Eesti Vabariigi taastamise idee leidis järjest suuremat kandepinda
EKP kaotas eestlaste seas tähtsuse
Eesti kongress
1990 märts- kokku tuli Eesti Kongress- Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu
Eesti Kongress võttis vastu otsuse alustada ettevalmistusi iseseisvuse taastamiseks
Eesti Komitee
Kongress valis oma täitesaatva organi. Eesti Komitee (esimees Tunne Kelam )
Ülemnõukogu- elanike esinduskogu
Valitud 105 ÜN liikmest eindasid 73 iseseisvusmeelseid jõude
Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mille jooksul valmistutakse iseseisva riigi taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga
Uued juhid
Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel
Peaministriks kinnitati Edgar Savisaar
Erimeelsused
1990 aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel
Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist
Eesti Kongress (Tunne Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist
15.mai 1990
Interliikumise meeleavaldus Toompeal
Iseseisvumisprotsess hakkas venima
1990 aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel

Märts 1991 iseseisvusreferendum
77,8% hääletanutest toetas iseseisvust
Iseseisvuse taastamine
Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991a augustis riigipöördekatse ajal:
Vaieldi kahe variandi vahel

Kuulutada välja Eesti Vabariik

Taastada Eesti Vabariik
„Ajaloo lõpp“
F. Fukuyama
„Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ S.Huntington
Jugoslaavia lagunemine
Josip Broz Tito
Slobodan Miloševic (Serbia)
-franjo Tudjman ( Horvaatia ) esimene president
Alija Izetbegovic (Bosnia)
Sloveenia
Kuulutas end iseseisvaks 25 juunil 1991
Järgnes 10 päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta
Hukkunuid alla 100
Horvaatia
Kuulutas end iseseisvaks 25 juuniö 1991
Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel
1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast
Bosnia-Hertsegoviina
3.märtsli 1992 kuulutas end iseseisvaks
Algas 1992-1995 kestnud Bosnia sõda
Sõjategevus toimus bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel
Sarajevo piiramine 1992-1995
Srebrenica massimõrv 1995
Daytoni rahuleping lõpetas sõja
Makedoonia
Kuulutas end iseseisvaks 25 sept 1991
Iseseisvumine kulges veretult
Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel
Montenegro
3 juuli 2006 kuulutas end iseseisvaks
Kosovo
Kosovo sõda algas 1998 aastal Serbia vägede ja albaanlaste Kosovo Vabastusarmee vahel
Serbia proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata.
Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale
1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla
2008 kuulutas Kosovo end iseseisvaks
Eesti 1991-
20.08.1991
Iseseisvuse taastamine
6.sept tunnistas NSVL Eesti iseseisvust
Septembis sai Eestist ÜRO liige
Põhiseaduse Assamblee
Moodustati uue põhiseaduse väljatöötamiseks
30 liiget Ülemnõukogust
30 liiget Eesti Kongressist
PS eelnõu valmis 1992 a kevadeks
Probleemid 1991-1992
Vene väed Eestis
Raha väärtuse kiire langus
Kaubapuudus
Kuritegevus
1992 jaanuar
Valitsusvahetus
Ülemnõukogu ei toetanud E.Savisaare soovi kehtestada erakorraline olukord
E-Savissaare valitsus astus tagasi
Uue valitsuse moodustas Tiit Vähi
Juuni 1992 rahareform
Rubla asendati krooniga
Juuni 1992
Põhiseaduse rahvahääletus
Põhiseaduse eelnõu kiidetakse heaks
Riigikogu ja presidendivalimised
Toimusid septembris 1992
Presidendivalimised
A.Rüütel 41,8%
L.Meri 29.5%
R. Taagepera 23,4%
L.Parek 4,2%
Riigikogu valimised
Isamaa 29
Kindel Kodu 17
Mõõdukad 12
ERSP 10 –moodustasid valitsuse
Sõltumatud kuningriiklased 8
Eesti Kodanik 8
EEE 1
Rohelised 1
Peaministriks sai M.Laar
Presidendiks valiti L.Meri
Peaministrid
1992-1994 M.Laar
1994-1995 A. Tarand
1995-1997 T.Vähi
1997-1999 M. Siimann
1999-2002 M.Laar
2002-2003 S.Kallas
2003-2005 J.Parts
2005-2014 A. Ansip
Jäägrikriis 1993
1993 a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile
Omandireform (riigistatu vara tagastamine, ettevõtete erastamine,kolhooside likvideerimine)
Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile)
1994 juulilepingud
Vene väed lahkusid Eestist 1994
Paldiskile anti mõneks ajaks eistaatus
Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid