● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti välismaale. Industrialiseerimine ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. ● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. ● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel Industrialiseerimise tulemus ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. ● Toodangu kvaliteet oli kehv. Kollektiviseerimine ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine. ● Maaelanike liikumisvabadust piirati ● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.) Kollektiviseerimise tulemused ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
aitas likvideerida tööpuudust, kuid see ei saanud kesta igavesti. Saksamaa riigivõlg kasvas umbes 4x. 9-10nov.1938 toimus nn. Kristallöö natsid lõhkusid juutide ärisid, peksid neid ja põletasid sünagooge. Lepituspoliiika 1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise (st enne Hitleri võimuletulekut). 1935 kehteastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht- rikuti rahutingimusi. Inglismaa lootis sakslasi järelandmistega maha rahustada ja pealegi peeti NSVL poliitikat ohtlikumaks. Juunis 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe Saksamaa soovis ehitada sõjalaevastikku, mis oleks 35% ja allveelaevastiku, mis oleks 45% inglaste omast. See oli rahu kahepoolne rikkumine! Märtsis 1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast Austria-Ungari kesririigi kokkuvarisemist ei olnud ,,jänuk- Austria" saatus Esimese maailmasõja järgses kaoses sugugi kerge. Paljudele austerlastele
- kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
I. Maailm 1900.a.-1913.a.: 1. Inimkonna edusammud ja probleemid 20.sajandi algul (õpik lk. 8-13): 20.sajandi alguse maailma iseloomustasid järgmised märksõnad: 1.1. Eurotsentristlik maailm: · Mida tähendab eurotsentrism või eurotsentristlik maailm? · 20.sajandi alguse maailma valitses Euroopa: A) enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks B) Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi (sellega seoses tugevnesid rassistlikud arusaamad) C) tugevnes ja levis Lääne-Euroopale omane liberaal-demokraatlik ühiskondlik ja poliitiline korraldus ( ehk isikuvabadustel, eraomandil ja turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud priv
Kõik kommentaarid