sõjalise abi osutamine NL-iga. Merilõvi- nii nimetasid sakslased innovatsiooni Inglismaale.Lahin Inglismaa pärast-!940.aasta sügise õhulahingud. Totaalne sõda- 2ms oli muutunud kõikke haaravaks, ei hukkunud ainult sõjaväelisi, vaid ka hulgaliselt tsiviilisikuid, sest vastase alistamiseks hävitati linnu, toimus hulgaliselt vastaste poolt vägistamisi ja vägivalda.Holokaust-Juutide massiline hävitamine.Kapitulatsioon, Kpituleerimine- tingimusteta allaandmine. ISIKUD: Petain- Pr. Riigipea aastail 1940-1944 / Zukov- NSVL-i vägede ülemjuhataja idarindel / Rommel- juhatas 1940-43 saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati kõrberebaseks. / Eisenhower- avas Normandias Teise Rinde, liitlasvägede ülemjuhataja / Paulus- Saksa ülemjuhataja Stalingradis / Tito- kommunistlike vaadetega Serbia partisani liikumise juht.
* kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944.
Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Edouard de Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Pétaini juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumonti fordi – osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumonti küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hiljem Prantsusmaa reetur) kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) – massilise varustuse ja vägede juurdeveo mööda ainukest Bar-le-Duci raudteejaamast Verduni viivat teed. Autode voor sõitis katkematult mööda teed ning jalavägi marssis selle kõrval üle väljade ja metsade. Siit sai aluse termin "Verduni hakkmasin". Ühelt ja teiselt poolt kihutati erilise efektiivsusega taplusse aina uut kahuriliha.
I MS ajendiks. Gavrilo Principi- Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige, kes tappis F. Ferdinandi. Wilhelm II- viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Üks Esimese maailmasõja algatajatest. Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst, kes sõdis Esimeses maailmasõjas. Wilson- Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921. Wilsoni 14. punkti. Osales I MS-s. Petain- Verduni kaitse juhi kindral I MS-s. Fosh- Liitlasvägede ülemjuhataja kindral I MS-s. Mustafa Kemal (miks tähtis Türgi ajaloos? õ lk 64)- 1923. aastal sai Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks.
Tema lõpu hinded ei olnud hiilgavad , kuid piisavalt head , et tal oleks võimalik valida , mis rügementi ta määratakse.Põhja-Prantsusmaal kasvanuna otsustas ta vaatamata sellele , et tal polnud sellest kohas kuigi head mälestused , lasta end saata ohvitseriks 33-ndasse jalaväerügementi , kus oli varem sõdurina teeninud ja mis paiknes endiselt Arrasis. de Gaulle ausammas Pariisis. Charles de Gaulle ja Philippe Petain Charles'i peamiseks põhjuseks minna tagasi Arrasisse ei olnud see , et ta oli seotund selle paigaga , vaid see , et seal õpetas tolleaegse kõrgema sõjakooli Ecole Superieure de Guerre'i endine instruktor Philippe Petain , kes oli pärit Pikardia talupojaperest ja polnud mingi aristokraat.Silmapaistev instruktor sai tuntuks väejuhatuse vaadetele risti vastu käiva veendumusega , et kaasaegses sõjas ei ole sugugi tähtis initsiatiivi haaramine rünnakul , vaid
1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija von Schlieffen- Saksamaa välksõja plaani autor H.P. Petain- Prantsuse väejuht Foch- Antanti väejuht Wilhelm II- Saksamaa keiser V.I. Lenin- bolsevike juht Aleksander Kerenski- Venemaa ajutise valitsuse juht Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti. N. Judenits- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas Peter von Wrangel- valgete väejuht Venemaa kodusõjas. A
juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumont'i ja Ornes'i juurde taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2. armee Philippe Petain'i juhtimisel. 25. veebruaril vallutasid sakslased (24. Brandenburgi rügemendist) Douaumont'i fordi - osalt juhuse, osalt prantslaste hooletuse tõttu. Saksa rünnak pidurdati alles Douaumont'i küla lähistel 33. jalaväerügemendi vihase vastupanu tulemusena. Saanud Verduni sektori ülemaks käivitas kindral Philippe Petain (hilisem marssal ja veel hilisem Prantsusmaa reetur) pea kohe niinimetatud Püha tee (Voie Sacrée) - massilise varustuse ja vägede
03-07 LVOV(kadetid) 07-10 Kerenski 26.08.1917 II nõukogude kongress(oktoobripööre-võim enamlastele e. Rahvakomisaaride Nõukogu 06.01.1918 enamlased ajasid Asutava Kogu laiali 03.03.1918 sõlmiti Bresti rahu GER_RUS Venemaa jaoks sõda läbi 24.02.1918-Eesti iseseisvumine 06.12.1917-iseseisvus Soome valgete eesmärk(laialiaetud AK) eesmärk ühtne Venemaa Vabadussõda 1918-1920 02.02.1920 Tartu rahu 18.03.1921 Vene-Poola rahu 1922 lõppes kodusõda Valged: Koltsak, Denikin, Judents Nimed: Petain(Verduni kaitsejuht) Brussilov(rindejuh) Nivelle(FRA armee ülemjuh) Kerenski(Petrogradi Nõukogu esinedaja AV) Kornilov(sõjav. Riigipööre) Kemal-türgi president Lenin-enamlaste liider.RN-i esimees Trotski-punaarmee juht
vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Veb.-Nov. Verduni lahing Juhtis 1916.a. Murti läbi 1916.a. 31. mail 1916. kindral Petain, hukkus juuni Austria-Ungari toimus Jüüti 1 mljn meest. kaitseliin merelahing. Suurim merelahing, osales 250 alust. 1.juuli-nov. Somme’i lahing 1916 Antandi poolel
Katõn Selle küla läheduses tapeti ligi 20 000 Poola ohvitseri ``kummaline sõda`` - Prantsuse-Briti vs Saksa väed, reaalset sõjategevust polnud. Välksõda Saksa sõjaplaan NSVLi vastu, pidi tungitama 20 päevaga 600km kaugusele. Blitzkrieg lightning war, väed liiguvad väga kiirelt Sitzkrieg ,,seisusõda" Petain Henri Philippe Benoni Omer Joseph Pétain, Prantsuse riigipea. de Gaulle Charles de Gaulle, rajas vastupanuorganisatsiooni Vaba Prantsusmaa, seda pärast kodumaalt põgenemist. E. Rommel Saksa sõjategelane, hiljem prantsusmaal asuvate vägede juht, keda süüdistati Hitleri mõrvakatses. Kõrberebane W. Churchill Suurbritannia peaminister sõja ajal.
juuli 1914-11.november 1918 *põhjused, 1.Suurriikide vahelised konfliktid maailma jagamise ja ümberjagamise pärast. Sõjaliste liitude teke. Suurbritannia ja Saksamaa vaheline vastasseis. *ajend- Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. aastal Serbia terroristi poolt *nimeta suurimaid lahinguid(3) Marne'i lahing (1914),Verduni lahing (1916),Somme lahing (1916) *3 kuulsat väejuhti Saksa-Hindenburg,Luddendorff Prantsusmaa- Petain *Uus tehnika uued sõjapidamise viisid. Tankid(Pr.+Ingl.), gaas(saksa), lennukid, kaevikud, okastraat, allveelaevad, positsiooni sõda. *Esimese maailmasõja tulemused ja tagajärjed. · Saksamaa ja tema liitlaste kaotus · Sõda ei lahendanud riikide vahelisi vastuolusid, vaid suurendas neid. · 10mln hukkunut lahingu väljal · 20mln haavatut · mitu miljonit tsiviilisikut suri nälga või millegisse muusse · pärast sõda suri 20mln gripiepideemiasse
31. Millal sõlmiti Prantsusmaa-Saksamaa vaherahu? 22 juuni 1940 32. Millised olid Prantsuse-Saksa vaherahu tingimused? 2/3 Prantsusmaast saab Saksamaa endale. 33. Kuidas alandasid sakslased seda vaherahu sõlmides prantslasi? Prantslasi sunniti rahulepingule samas kohas alla kirjutama,kus Saksamaa oli seda teinud 1. maailmasõja ajal Antandile alistudes. 34. Mis oli Vichy Prantsusmaa? Peale vaherahu alles jäänud Prantsusmaa. 35. Kes juhtis Vichy Prantsusmaad? Petain. 36. Kes oli Petain? Vichy Prantsusmaa juht. 37. Kes oli de Gaulle? Pranstuse riigitegelane,kes alustas Londonist vastupanuliikumise organiseerimist. 38. Nimeta kolm riiki koos juhtidega, kes moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni tuumiku. NSVL (Stalin), Inglismaa (Churchill), USA (Roosevelt) 39. Millal ründas Saksamaa NSVLi? 22 juuni 1941 40. Mis oli Barbarossa plaan? Saksamaa NSVLi ründamise kava. 41. Mis oli plaani Overlord sisuks? Liitlaste sissetung Normandiasse. 42. Miks ründas Saksamaa NSVLi?
· · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust.
de Gaulle Rahvasliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president Molotov NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP Roosevelt USA president osales Teherani ja Jalta konverentsidel Ribbentrop NatsiSaksamaa välisminister, sõlmis MRP Eisenhover Liitlasvägede ülemjuhataja, teise rinde avamisel, hilisem president Zukov NSVL kindral, juhtis lahinguid Moskva, Satlingradi, Kurski ja Berliini all Mannerheim Soome armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president Petain Prantsusmaa ,,Au ja Häbi", Vichy valitsuse juht 4) Konverentsid Konverents Toimumisaasta Osapooled Otsused Atlandi harta 1941 Inglismaa; Usa; hiljem NSVL sõnastati sõjaeesmärgid ja järgne maailmakorraldus. Lubati taastada kõikide sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Teheran 1943 Usa; NSVL; Suurbritannia Teise rinde avamine Prantsusmaal, NSVL lubas Saksamaa purustamisel alustada sõda Jaapaniga. Saksamaa jaotamine & Poola riigi piirid
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.0...
Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Ka sellel aastal pidi Prantsusmaa ennast kaitsma. 1917. aastal Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda
Kaaluti pealöögi andmist Verduni või Belforte´i kindluste suunas ja sealt edasi Pariisi tungimist. Valiti välja Verduni suund. Verduni lahing (veebr dets 1916) 2 Lahing algas Saksa vägede 9-tunnise suurtükitulega. 4 päevaga vallutati siiski vaid prantslaste 1. ja 2 kaitseliin. Prantsusmaa organiseeris nn Püha tee vägede juurdetoimetamiseks. Vägede kohalevedu organiseeris Petain. Hiljem hakati teda nimetama Verduni kangelaseks. (Kahe maailmasõja vahelisel ajal aga hakkasid Petainile meeldima natsionaalsotsialistlikud ideed. Kui Saksamaa alistas 1940. a Prantsusmaa, pandi ta Prantsusmaa Vichy valitsuse etteotsa. See valitsus allus Hitlerile. Hiljem toimus Petaini üle kohtuprotsess, ta mõisteti reeturina süüdi. Suri vanglas 1951. a.). Verduni lahing lõppes Saksa vägedele edutult, strateegiline ülesanne jäi täitmata.
3 Teherani konverents 1943 2 Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni allkirjastamine 1942 Teise maailmasõja ajal toimus liitlasriikide vahel kolm tippkohtumist. Kirjuta iga otsuse juurde, millisel konverentsil vastav otsus vastu võeti. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine Potsdami konverents Otsustati avada Euroopas Teine rinne Teherani konverents Otsustati anda saksa sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla Jalta konverents 1. Petain 4 Jugoslaavia rahvavabastusarmee (partisanide) juht, hiljem 2. de Gaulle Jugoslaavia riigijuht 3. Zukov 3 Nõukogude Liidu marssal, juhtis Punaarmeed lahingutes 4. Tito Moskva ja Stalingradi all 5. Eisenhower 6 Soome kaitsejõudude ülemjuhataja, hilisem soome vabariigi 6. Mannerheim president 7
· pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29
Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamine lõpetati. Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral Charles de Gaulle, moodustas maa vabastumse järel (1944) Ajutise Valitsuse.sakslastega koostööd einud Vichy valitsuse juht marssal Petain->eluaegne vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead. Vastu Pol süst osutuski ebakindlaks. Valtsusi vahetati tihti.Pr Komm.Part keeldusid teised koostööd tegema nig võimule said tsentristlikud erakonnad. Rahvusvaheline valuutafond ehk IMF on organisatsioon, mis reguleerib ja hoiab stabiilsena rahvusvahelist rahasüsteemi jagades riikidele raha, et tagada riikide majanduskasv ja jätkusuutlikkus
Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni Somme´i lahingus võeti esimest korda kasutusele tankid Venemaa vasturünnak idarindel Rindejuhiks sai Aleksei Brissilov, ke alustas plaanimist pealetungi Galiitsias 1916.a murdis vene armee läbi Austria-Ungari kaitseliinist 1916.a augustis Rumeenia tuli Antandi poolele sõtta Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud
Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas? Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921 MÕISTED: Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja
lahkuma. 1816 Verduni lahing (21.02 – 18.12). Saksa majan olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Pr ja Sbr armee oli oluliselt kasvanud. Saksa tahtis anda löögi Verduni kindlusele. 270000 sakslast alustas pealetungi, langes ca 1mil meest, aga Pr pidas vastu. Verduni kaitsejuht- Kindral Petain Somme’i lahing (1.07-18.11). Pr ja Sbr väed alustasid vastupealetungi. Suurte kaotuste hinnaga vallutati väike ala (surma sai 1,3 mil sõdurit), Inglased kasutasid esmakordselt tanke. 1917 Caporetto lahing (24.10). Saksa sai
ka Venemaale. Saksamaa võis sõja idas lugeda sama hästi kui lõppenuks. Armee peajõud paisati taas läände, lootes 1 lahinguga sõda lõpetada. Tuli valida koht, mida Prantsusmaa kaitseks viimse meheni- Verduni kindlus, mis kaitses juurde pääsu Pariisile. Verduni alla koondati võimas suurtükivägi, rünnati 1916.a veebruaris. Murti läbi Pransusmaa I kaitseliinist. Algselt saatis sakslasi edu. Verduni kaitse juhiks nimetati kindral Petain, kes suutis oma võitlejaid innustada sakslastele vastupanema. Verduni lahing kestis ligi 10 kuud. Saksamaal ei õnnestunud Prantsusmaad murda. Kokku hukkus Verduni ,,hakklihamasinas" ligi miljon meest. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 01.07.1916 alanud Somme´i lahing. Jüüti merelahing: Saksamaa saatis inglise kaubateedele oma lahingulaevu, kuid Inglismaal õnnestus see hävitada. See sundis
Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand Austria - Ungari ertshertsog ja troonipärija, kelle mõrva peetakse I maailmasõja ajendiks. · Gavrilo Princip 17- aastane serblane, kes tappis Franz Ferdinandi. · Paul von Hindenburg Saksa sõjaline juht idarindel, kes viis saksa väed võiduni Tannenbergi lahingus. · Philippe Petain Prantslaste väejuht Verdune'i all, ei lasknud sakslastel edasi tungida. (Verdune oli viimane kaitseliin enne Pariisi) · Nikolai II Venemaa viimane tsaar, kes kukutati ona heatahtlikkuse ja leebuse pärast. Peale tsaarivõimu läks riiki juhtima Ajutine Valitsus. · Vladimir Lenin enamlane, kes sai Venemaal võimule. Tema tegevuskava oli lihtrahva seas ülimalt populaarne. Rahu, maad, leiba.
11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal
araablastega
8. Moslemitel säilib eristatuut (Kui nad küsivad prantsuse kodakondsust, peavad nad
eristatuudist loobuma)
9. statuudile lisaks indigénat –institutsioon – ametnikud islamiuskuks, annavad
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale, isamaale, mis ongi deviis:
Travail, Famille, Patrie
• Vabadusest üldse ei räägi
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
• Antiparlamentaarne reziim
• Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine
• Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale
11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Philippe Petain- Prantsusmaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea aastail 19401944. Grigori Rasputin- vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Nikolai II- Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Lev Trotski- juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. vürst Lvov- Ajutise valitsuse juht Vladimir Uljanov- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.
1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar. Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida. 1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941 22 juuni Saksamaa ründab NSV-liitu. Nädal enne Molotovi kõne – kõik on korras.
Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 9. Mis aastal ja mis põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid? USA astus sõtta 06.04. 1917 PÕHJUSED: Saksavastased meeleolud USA's; oli eelnevalt toetanud Antanti laenude ja varustusega. 10. Mis olid Nelikliidu lüüasaamise põhjused? 3 · Saksa liitlased olid nõrgad
kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja · 22.06.1940 Compiegne'I vaherahu: 2/3 Prantsusmaast okup. Vichy valitsus (Petain) Vastupanuliikumine (Charles de Gaulle) Sõjategevus 1940-1941 · 16.07.1940 õhurünnakud Suubritannia vastu - "lahing Inglismaa pärast" kuni sept. 1940 · apr. 1940 Balkani vallutamine (Jugoslaavia ja Kreeka purustamine) · Itaalia rünnak Egiptuse vastu sept. 1940 · Dets. 1940 briti vastupealetung Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda
Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale, rajas vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Hiljem naases Pr-le ja teda valiti korduvalt presidendiks. Quisling Norra sõjaväelane ja poliitik. Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra alitsusjuht. Tema järgi nim. Anastajatega koostööd teinud kvislingiteks. Petain Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele. Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister. Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40
Vene alustas pealetungi Sm ja A-U vastu. Dannenbergi lahingus piirasid Sm väed venelased ümber, ning venelaste kindral tappis end. Võeti palju vange. Kindral Brussilovi juhtimisel oli edukas lahing A-U vastu. Tungiti edasi u 250 km. Siis tulid Sm väed appi ja venelased löödi tagasi. 1916 Mõlemal rindel oli materjalitaktika st tappa palju armeed. Idee Sm-lt (Falkenheim) Verdoni operatsioon: Verdoni kindlus oli Pariisi kaitseks. Pr oleks seda viimseni kaitsnud. Pr eesotsas oli Petain. Op. kestis 10 kuud. Sm kasutas suurtykke, leegiheitjaid. Rinne oli 8 km pikk. Kokku hukkus üle miljoni mehe. Pr kaotas 80% väest. Teine operatsioon oli Somme lahing. Sm olid kaitses Siegfriedi liinil. Initsiatiiv oli Sbr-l ja Pr-l. Kestis 5 kuud. Rinne 40 km pikk.12 rida kaitseliine. Esmakordne tankide kasutamine (väga aeglased ja kohmakad) Hukkunuid 1,3 milj. Sõtta astus Rumeenia, sai kohe lüüa ja Sbr, Pr tulid appi. Salonike
28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja; Esimese maailmasõja algus 1916 Verduni, Jüüti, Somme'i lahingud 1917 Veebruarirevolutsioon venemaal, sõjaga liitus USA, Bresti vaherahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 3. märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa separaatrahu 11. november 1918 Compagne'i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp 20. Wilson, Clemenceau, Lloyd George, Nikolai II, Wilhelm II, Petain. Wilson USA president, Rahvasteliidu idee mõtte andja, esitas 14 punkti G. Clemenceau soovis saada max hüvitist, Prantsusmaa esindaja Lloyd George - valmis kompromissideks, Inglismaa esindaja Nikolai II vene keiser, 1917 loobus troonist Wilhelm II sai 1888 Saksamaa keisriks, novembrirevolutsiooni käigus loobus troonist Petain Prantslaste kindral 21. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? · Keiser Nikolai II (1894 -1917) maine langus.
a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides; - 1941. a lahkus koos baltisakslastega Eestist ja taotles Saksamaa võimudelt toetust Eesti iseseisvuse taastamiseks; - Pärast Eesti okupeerimist nimetati sakslaste poolt Eesti Omavalitsuse juhiks; - 1944. a septembris lahkus koos sakslastega Eestist Kollaborandid välismaal Vidkun Quisling tegi koostööd natsi-Saksamaaga selleks, et aidata Norras võimule kollaborantlik valitsus eesotsas iseendaga. Prantsuse marssal Henri Philippe Petain oli Esimese maailmasõja kangelane. Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus kollaborandina süüdi. Poliitik Emil Hacha oli üks Tsehhoslovakkia riigi loojaid. 1938. aasta sügisel sai temast Tsehhoslovakkia president, hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga. A. A. Vlassov NSVL kindral, kes pärast vangisattumist läks sakslaste poole üle ning lõi Saksa poolel sõdiva vene armee http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php
Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni kindluse kaitset organiseeris kindral H. P. Petain /petä:n/. Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke.Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid.
27.mai algab evakuatsioon Dunkirkist 28.mai Belgia alistub Saksamaale ning Leopold III vahistatakse 4.mai Viimasedki Suubritannia, Prantsusmaa ja Belgia väed on evakueeritud Dunkirkist 10.juuni Itaalia kuulutab sõja liitlastele 14.juuni Saksa armee tungib Pariisi 15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28
Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa. · Juunis hõivatakse Prantsusmaa, appi tuleb Itaalia. Saksa ja Prantsuse sõlmivad (2.korda) Compiegne`i vaherahu 22.juuni 1940. · Prantsusmaa jagatakse 2ks: Vichy vabariik lõunas (2/3) ja okupeeritud tsoon põhjas (1/3). Vichy`s valitsevad kollaboratsionistid, juht Petain. · Charles de Gaulle hakkab Inglismaalt vastupanuliikumist organiseerima. · Suurbritannia vallutamise plaan ,,Merelõvi" sakslased pommitasid Luftwaffe`ga SB linnu ja laevu. Inglismaal hävituslennuk Spitfire + kasutati radarit. Saksale tagasilöök, Inglismaa jäeti rahule. Teljeriigid 1940-1941... · Kolmikpakt: Saksa-Itaalia-Jaapani liit. Hiljem liituvad Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia. · August 1940 vallutab Itaalia Somaalia.
RL liikmed: Algul 43 liiget *Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu *Sõjas erapooletud Oli Euroopa-keskne organisatsioon Isikud: F. Ferdinand A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks G. Princip tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks) P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V
Kui kapituleerumiseettepanekud lükati tagasi, otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti Hiroshimale ja Nagasakile. Umbes 260 000 inimest sai surma. Sellega jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2. septembril 1945.aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjaväe Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 14. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku? Petain oli Prantsusmaa riigipea ja sõjaväelane. Chamberlain Briti peaminister, kes aitas Britannial üle elada II maailmasõjast esimesed 8 kuud. Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing.
neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10. mai 1940 tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917
Marne'i lahing : oli lahing Esimeses maailmasõjas, mis toimus 5.12. septembril 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Verduni lahing 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. Siseriiklik olukord:
Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi. Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov. Rumeenia astus sõtt Antanti poolel, kuid see oli vaid häda, sest nüüd pidi venemaa ka nende koha pealt ründama, sest nad olid kobad. Sõda merel. Allveelaevad, Meri inglismaa ja iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Saksa allveelaev uputas 1915. mais Inglise reisilaeva Lusitania
· Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine. 1915 · Ypres'i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 1916 · Verduni lahing- (Verdun- kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain. Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest. · Somme'i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu
Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel · Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud: o II Somme'i lahing o II Marne'i lahing Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada Saksa ,,must päev" · 8
· MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED: · ANSLUSS- Austria liitmine Saksamaaga. · POOLA KORIDOR- Saksamaa piirkond, mis Versailles' rahuga Poolale anti. See eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast. · TALVESÕDA- Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. · JÄTKUSÕDA- Soomlased nimetavad seda Talvesõja jätkuks. · EVAKUATSIOON-inimeste ära viimine sõjajalust. · MOBILISATSIOON- sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine.
Verduni lahingu kaotamist. Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid · SÕJATEGEVUS 1917: · Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu). Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina- Ameerika riiki · Prantsuse vägede ülemjuhataja Petain, kelle ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes. Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa · Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari- revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi
Inglased sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov enamlaste juht , Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret. Põrus. Wilson
kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi Esmakordselt kasutati Somme'i lahingus tanke inglaste poolt Mõlemad pooled kaotasid Somme'i lahingus 1.3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole Küsimused (lk 50-54) 1
annaabi.ee 
