vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsus ja Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Tarmo Türile kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2006
Kotkaklub i Keskkonnakaitse üldkursus PK.0762 Kati Markus Millal ? ● ametlik registreerimise aeg oli 1999. aastal. Põhjus ? ● soov teha midagi kotkaste heaks (must- toonekurg). Millega tegeleb ? ● lindude jälgimine saatjate abil ● kotkaste rõngastamine ● seire Info jagamine: ● koduleht http://www.kotkas.ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (201...
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
*Tehnilised konsultatsioonid *Raudteeveeremi müük ja rent *Veeremi moderniseerimislahenduse väljatöötamine *1992 asutati AS Skin *1997 asutati Skini AS Skinest Projekt *2000 saadi raudtee ehitusega tegelemiseks tegevusluba ja asutati Lätti samanimeline tütarfirma. *2001 saadi raudteeveeremi remondi tegevusluba *2003-2008 asutati tütarfirmasid erinevatesse riikidesse Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? 3. Ehitusettevõte Riverito- Finantsinveteeringute haldamine, koostööleping ettevõttega „AS Merko ehitusega“. Firma on laienenud ka Lätti ja Leetu. Kes on Eesti TOP 3 rikkamat naist aastal 2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet?
1.Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnia? Iga tarniakandidadi puhul arvutatakse eraldi välja reitingu summa,mis koosneb kriteeriumite kaalu ja tähenduste arvuliste väärtuste korrutamisel ja saadud tulemuste summerimisel.Kriteeriumite alusel koostatakse pingerida,kus suurima reitingu summa saanud tarniaga sõlmitakse koostööleping. 2.Millest sõltub ajalisruumiline kasulikkus? Kasulikkus sõltub sellest,kui tarbijale vajaminev kaup on toimetatud tarbimus või ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4.Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine?
põhitegevusele. Z loobub X tooteid edaspidi tellimast. X jätkab koostööd Y-ga ning Y osutab X esitlusteenust tulevikus ka teistes piirkondades peale Tallinna. 3 Tooteesitluste koostööpartnerid Millised peamised probleemid ja faktid on arutluse all oleva juhtumi puhul tähtsad? X ja Y vahel on koostööleping, mille tingimuste järgi ei tohi X ja Z omavahel sarnast koostöölepingut sõlmida. Y omanik on samal ajal X töötaja. X sõlmib Z-ga koostöölepingu rikkudes lepingut Y-ga. X ei teavita Z, et ta sellise lepingu sõlmimisega rikub lepingut Y-ga. Kui Y saab teada X ja Z vahelisest koostööst, siis algul ta ei nõua selle lõpetamist, kuid teeb seda hiljem siiski ning nõuab ka kahjutasu selle eest. Kelle huvid on konkreetse juhtumi puhul mängus? Mängus on ettevõtete X, Y ja Z huvid.
1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) Mao oli seadnud eesmärgiks viia seni nõrk ja lõhestatud Hiina Suurriigi seisundisse Neil oli koostööleping NSVL-ga Algasid repressioonid Mao industrialiseeris Hiinat läbi kampaaniate ning suht.ja lauspropaganda Rasketööstuse eelisarendamine Põllumajanduse kollektiviseerimine Likvideeriti eraettevõtlus Tsensuur Mao kritiseerijatega juhtusid õnnetused Suur Hüpe 1958 loobuti nõukogude majanduslikust abist ja üritati leida hiina enda arengutee Talupojad põgenesid linnadesse Levis nälg Suri miljoneid inimesi Pisike punane raamat: 1966 viidi läbi kultuurirevolutsioon
Uute ja innovaatiliste ürituste korraldamine Tagasiside Noortejuhid ... koolitused varustamine metoodiliste materjalidega juhtidelaager PR (avalikkussuhtlus) Kodulehed Reklaammaterjalid Organisatsiooni tutvustav film Meedia suurem ja jõulisem ründamine- teavitustöö Sisekoostöö Koostöö Kaitseliidu malevatega Skautide Ühing Gaidide Liit; Päästeamet; PPA; Õppeasutused; ANK. Väliskoostöö koostööleping Läti ja Leeduga; noortevahetus Soomega; osalemine Norra ja Rootsi Kodukaitse mitmevõistlustel; Tagamine Vormid (suve-talve) Laagrikeskused (Põhja- ja Lõuna- Eestis) Transport Väljaõppega seotud vahendid Liikmeskond 2000-2010 Allikas: Kaitseliidu liikmeskonna aruanded Liikmeskond malevate kaupa Struktuur Noored Kotkad Vanematekogu Pealikekogu Peavanem Juhatus Peavanema abid
14. Millised olid vaidlusalased alad Eesti - Läti piiriküsimustes? Valga ja Heinaste linna ja Ruhnu saare üle 15. Mida kujutas endast maaseaduse elluviimine? 1300 mõisat jaotati väikeomanikele ja maata talupoegadele 16. Läti peamised eksportkaubad. a)põllumajandussaadused b)või ja liha, mida veeti Saksa- ja Inglismaale 17. Kuidas nimetati parlamenti? Seim 18. Kellele kuulus täidesaatev võim? valitususele 19. Kes valisid presidendi? Seim 20. Millal sõlmiti esimene Eesti - Läti koostööleping? 18.nov 1918 .a. 21. Millal sõlmiti vaherahu Nõukogude Venemaaga? 22. Millal võeti vastu põhiseadus? 11. august 1920 23. Missugustele jõududele toetus Ulmanis riigipöörde ettevalmistamisel? Kaitseminister ja president 24. Millal kehtestas Ulmanis autoritaarse diktatuuri? Mais 1934 25. Mis aastani kehtis sõjaseisukord? 1938 .a. Veebruarini 26. Kes oli II maailmasõja eelse Läti viimane president? K. Ulmanise LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917 .a . septembris 28
patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli). Sisepoliitika maareform, sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus. Välispoliitika tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud. Johan Laidoner vabadussõjas sõjaväe ülemjuhataja, koos Pätsiga teostasid sõjaväelise riigipöörde ja riigis kuulutati välja eriolukord. Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Ajutise Valitsuse mitteametlik
Majandusolud: - riigi sekkumine majandusse (ca 25%) - tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel. Jäi ära, kuna Leedul ja Poolal oli konflikte 1923. Eesti-Läti kaitseliidu leping 1932 mittekallaletungi leping NSVL-ga 1934 NSVL-i initsatiivili Batlimaade koostööleping - Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium 1934 haridusreform: 4 klassi algkool (kohustuslik) 5 klassi keskkool 3 klassi güm. 1937 2 suunda: 4 klassi algkool 5 klassi progüm 3 klassi güm VÕI 6 klassi algkool 3 klassi reaalkool 3 klassi gümnaasium Tallinna Tehnikaülikool, Tartu kõrgem kunstikool "Pallas", Tartu kõrgem muusikakool, Riiklik
Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös. HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) on rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on arendada ilmaennustusmudelit liikmesmaade operatiivse ilmaprognoosimise tarbeks. Huvi liitumise vastu on üles näidanud ka Läti ja Leedu ilmateenistused. HIRLAM ilmaennustusrogramm sai alguse 1985. aastal. Eestiga sõlmiti koostööleping esmakordselt 2003. aastal. HIRLAM-i raames teevad koostööd Eesti, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani Prantsusmaa meteoroloogiateenistused. The HIRLAM model is a hydrostatic grid- point model. Horizontally: 22 to 5 km – Vertically: 16 to 60 levels Analysis: 6 hours assimilation cycle (00h, 06h, 12h, 18h) – Forecast: every 3 hours COSMO COSMO countries: D,I, RO, RU, GRE, PL
3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas 1216- Pihkva vürst Vladimir rüüstas Ugandit 1217- Otepää piiramine, 21.sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks 1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4
NLi sõjaväebaasid. Ettepanekud lükatakse tagasi. Kujuneb olukord, kus Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) jäävad kahe agressiivse suurriigi Saksamaa ja NLi huvisfääri ja neil pole lootust abi saamiseks teistelt Euroopa suurriikidelt. Sellises situatsioonis üritatakse uuesti teha omavahel koostööd, kuid sõjalist liitu moodustada ei õnnestu. 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vahel koostööleping majanduse ja kultuuri vallas. Välisministrite omavahelistel kohtumistel käsitleti ka julgeolekuküsimusi, kuid sõjalist liitu ei sõlmitud. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseteks riikideks. See vastas Saksamaa huvidele, kes ei soovinud Euroopas mingeid riikidevahelisi liite. Tegelikult hakkas Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest. NL on selleks ajaks juba otseselt huvitatud Balti riikide hõivamisest
suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a. Eesti-Läti kaitseliidu leping ( reguleeris ka piirijoone, mille pärast oli olnud konflikte)- ainus reaalne samm Balti liidu suunas 1934a. septembris Eesti-Läti Leedu koostööleping ( selle taga seisis NSVL, kes lootis Leedu kaudu mõjutada Eestit ja Lätit; nn. Balti kolmikliidu idee) Eriline tähtsus lepingul puudub, ka NSVL lootused ei täitunud. Sisuliselt koostöö vähene, pealispindne. Suhted NSVLiiduga: Saadan Riina Voltri materjali, hea materjal
a Võeti meid Rahvaste Liitu. Leiti, et tuleb luua Venemaa ette buffertsoon. Eesti hakkas sõpru/liitlasi otsima. Suurim soov oli luua Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome). Kukkus läbi: Poola ja Leedu vahelised suhted olid halvad. Poola käes oli Leedu praegune pealinn Vilnius. Soome hakkas kohe kõrvale hoiduma, et hoiduda 'jamadest'. 1923.a Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliidu leping. Reguleeris piirijoone. 1934.a Sõlmiti Eesti-Läti koostööleping Suhted Nõukogude Liiduga Tartu Rahulepingust möödus neli aastat, kui Moskva katsetas uuesti Eestilt iseseisvust võtta. Eesti proovis NSVL'iga suhteid lappida: majandussoodustused, transiidilaod. 1934.a Sõlmiti NSVL ja Eesti mittekallaletungi leping, mis eriti ei päästnud meid. Eestil tihenevad suhted Saksamaaga peale 1935.ndat aastat (Inglise-Saksa- Vene Läänemereleping). 1934-35. esitab Moskva mitmeid ettepanekuid/projekte, et ühendada Balti riike
Tallinna Sikupilli Keskkool Birgit Riimann 12b Uuskasutuskeskus Referaat Juhendaja : Taimi Oppar Tallinn 2009 Sissejuhatus Inimesed on alati hinnanud mammonat ja sellega kaasnevat rikkust. Tänapäeval on selline epideemia kaasanud maailmale ka ühtjagu koormust. Inimestel on vaja aina rohkem ja uhkemaid asju ning vanadest tuleb lihtsalt lahti saada, minnes pahatihti kergema vastu panu teed ja visates need lihtsalt metsa alla või prügikasti kõrvale. Me ei saa selles kedagi süüdistada, sest reklaam laused nagu ,, Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" ja ,,Uus on parem!" tekitavadki tänapäeva inimesele kitsa mõttemaailma ning mammona hullus on tähtsam kui loodus. Tänu kavalatele reklaami gurudele on aina rohkem hakatud rohelist mõtteviisi rek...
riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. *,,sula"-ühiskonna parandamine - liberiseerimine 4. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1. augustil 1975, 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajad. Koostööleping: "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" Pandi alus Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile OSCE. 5. Pingelõdvendus ja selle tulemused? Suhete paranemine NKL ja lääneriikide vahel 1970-ndate alguses. Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism. *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse. 6
· edendada kahepoolsete ja paljurahvuseliste kanalite kaudu rahu, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut; · tugevdada kaubandus- ja investeerimissuhteid; · toetada arengut vähem jõukates riikides; · edendada inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja head valitsemistava; · teha koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu; · ühendada inimesi ja kultuure. ELi-ASEANi suhteid reguleerib 1980. aastal sõlmitud koostööleping (Cooperation Agreement). Lepinguga on aastate jooksul ühinenud kõik ASEANi liikmed (v.a. Birma/Myanmar). Koostöölepingu raames kohtutakse iga pooleteise aasta tagant, et hinnata tehtut ja vaagida edasisi koostöövõimalusi. ELi jaoks on Aasia regioon tulevikus üks olulisemaid kaubandusregioone. EL ja ASEANi vahel on suhteid arendatud ka erinevate tegevuskavadega (EL-ASEANi Intellektuaalomandi programm, majandusliku integratsiooni toetusprogramm AEISP, jm),
koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv.
Tööstuse tootmisvõimsus langes poole võrra. Põllumajanduses kahanes külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes sõja aastatel 200 000 inimese võrra: küüditamised, lahingus hukkunud, läände põgenenud. Rängalt sai kannatada ka majandus. Tööstus- ja põllumajandustoodang käks sõjategevuse tarbeks. Seati sisse toidukaardid. 6. Mõisted Baasideleping – Eestile pealesurutud nõudmised lubada Punaarmee baasid Eestisse ja sõlmida koostööleping. Massiküüditamine – Eestist küüditati ja viidi vangilaagritesse üle 10 000 inimese ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta. Natsionaliseerimine – eraettevõtete riigistamine. Metsavennad – repressioonide eest metsa varjunud mehed. Eesti laskurkorpus – rahvusväeosa, mis moodustati Eesti sõjaväe baasil. Koosnes ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Hävituspataljon – koosnes okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, ülesandeks
õigusi Briti impeeriumilt Seega osales I maailmasõjas umbes miljon India sõdurit India rattasõdurid Somme’i lahingus Samuti toetasid India printsid Briti impeeriumit toidu ja relvastusega. India ei saanud soovituid tulemusi - selle asemel jõustusid Indias rangemad Esimese maailmasõja lõppedes Erimeelsused kongressis hoopiski vähenesid (radikaalid+mõõdukad) Samuti Lucknowi pakt (moslemite ja hindude koostööleping poliitikas) Briti valitsus tahtis sõjaaegset kontrolli jätkata, mille tulemusel: Laialdased streigid ja protestid Amritsari tapatalgud - 15 000 protestijat, kellest ~1500 haavatud 1919 lõdvendas Briti valitsus kontrolli (Government of India act 1919): Mohandas Karamchand Gandhi elu esimeses pooles Sündis 1869 Indias rikkas peres Juriidiline haridus Londonis Võitles Lõuna-Aafrikas hindude õiguste eest, kus kujunesid tõekspidamised, millest ta hiljem juhindus:
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi,
·Kaitseliidule tuleb tagada ülesannetepõhine finantseerimine Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest vastavalt arengukavale, sh investeeringud ja hanked püstitatud 12 ülesannete täitmiseks.(http://www.pohjakompanii.ee/index.php/6278/) 2.3. Kaitseliidu koostöö teiste organisatsioonidega Kaitseliit teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega. Eestis tehakse tihedat koostööd Pääste- ja Politseiametiga, kellega on ka koostööleping sõlmitud. Päästeametiga toimub koostöö põhiliselt seoses suurpõlengute ja looduskatastroofide ajal. Näiteks olid paljud kaitseliitlased üle Eesti abis 2005.aastal Pärnus, kui seal oli suur üleujutus. Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel. 2007.aastal sõlmitud koostööleping reguleeribki täpsemalt Kaitseliidu ja Päästeameti suhte. Lepingus on kindlalt määratletud koostöö hädaolukorra puhul, teabevahetus, ennetustöö, koostööpõhimõtted ja ka
Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994; Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998; Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999; Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping, alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000; Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air'i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.
Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi Kuningriigi valitsuste vahel maanteeveo kohta, jõus alates 01.12.1994; Euroopa Leping Assotsiatsiooni loomiseks Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahel, alla kirjutatud 20.06.1995; jõus alates 01.02.1998; Eesti Vabariigi ja Belgia-Luksemburgi majandusliidu vaheline investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping, alla kirjutatud 24.01.1996; jõus alates 23.09.1999; Eesti Vabariigi Valitsuse ja Flandria Valitsuse vaheline koostööleping, alla kirjutatud 04.03.1996; jõus alates 29.01.1997; III tööprotokoll sõlmitud 13.06.2000; Eesti Vabariigi ja Belgia kuningriigi vaheline lennutranspordi leping, alla kirjutatud 03.02.1999; 19.03.99 meie noot lepingu jõustamiseks; 23.07.99 meie noot Estonian Air’i määramisest; Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi vaheline topeltmaksustamise vältimise leping, alla kirjutatud 05.11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri.
tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine)
Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa. Polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks). Eriti pahased oldi- sakslastega asutatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama suure osa oma territooriumist. Venemaa pidas end samuti kaotajaks, tema eesmärk oli aga maail uuesti ümber jagada. 1922. Rapallo koostööleping Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles´ vastu. ( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust). Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised
võeti kasutusele enne 1917. a. kehtinud sümboolika. Lipuvärvidena kasutatakse alates 1991. a. augustisündmustest värvikombinatsiooni punane-sinine-valge. 1993. a. taastati tsaariaegne vapp kahe peaga kotkas. VENEMAA JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUS. 1991. a. loodi Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), mille sisemiseks eesmärgiks seati liikmesriikide majandusliku ja sõjalis-poliitilise ühtsuse saavutamine. 1993. a. sõlmiti (ilma Türkmenistanita) riikidevaheline majandusalane koostööleping ning järgmisel aastal ühtne majanduskomitee ja makseliit. SRÜ loomisega püüdis Venemaa säilitada oma juhtpositsiooni endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ometi esines Venemaal ka mitmeid tõsiseid erimeelsusi SRÜ liikmesriikidega, eriti Ukraina ja Kasahstaniga. Ukrainaga pingestas suhteid pikka aega Musta mere laevastiku jagamine ka Krimmi poolsaare territoriaalne kuuluvus. Sisemisi pingeid SRÜ raames on süvendanud ka regionaalsed relvakonfliktid liikmesriikides
Ann Ipsberg, ETJ13 Ekspordi korralduse kodutöö Euroopa Liidu ühenduse siseseks tehinguks valisin vanametalli veo Eestist (Tartust) Poola (Ketysse). Ohtlikku vanametalli ja ohtlikke metallijäätmeid võivad kokku osta ja eksportida ainult need ettevõtjad, kellel on jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents ja ohtlike jäätmete väljaveoluba vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861). Seetõttu on saatja pooleks valitud vanametalli kokku ostev ja käitlev ettevõte Cronimet Eesti Metall OÜ, mis kuulub ülemaailmsesse kontserni Cronimet Group. Eestis on ettevõttel 8 esindust (Cronimet Eesti Metall). Vanametalli puhul on tegemist ekspordiartikliga, mille osakaal koguekspordis viimastel aastatel pidevalt tõuseb. Näiteks novembris 2012 oli metalli- ja metallitoodete osatähtsus ekspordis 7% ning juunis 2013 juba 8%. Kuigi 2013 juunis kaupade summaarne eksport vähenes, ...
KUMU KUNSTIMUUSEUM Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone uus peahoone Kumu kunstimuuseum. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Uue muuseumihoone asukoha valik 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. Tallinnas pakuti välja 11 võimalikku asukoha varianti. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada uue kunstimuuseumi hoone Kadriorgu. 12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu valitsusel tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine. Arhitektuurikonkurss 1993.1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Ar...
Logistika ülesanne on logistiliste funktsioonide (materjal/tooted) liikumise reguleerimine (planeerimine/kontroll), mis hõlmab hankeid, tootmise korraldamist ja jaotust. Logistiliste funktsioonide peaeesmärgid: Sisseostmisel......madal sisseostuhind Tootmisel...........madalad tootmiskulud Müük..................müüa võimalikult suurtes kogustes Transport ............odavad veokulud tooteühiku kohta 3PL - kolmepoolne leping pikaajaline koostööleping 3-nda osapoolega, kes osutab mingit teenust (nt transport). Downsizing töötajate koondamine Eestis võib logistika arengu alguseks lugeda 1999. aastat, viimast majanduslikku stagnatsiooni perioodi, mille põhjustas peamiselt Vene rubla devalveerimisest tingitud Vene turu ärakukkumine Eesti ettevõtte jaoks. Lääne-Euroopas saab logistika võidukäigust rääkida alates 1992. a-st: 1. Ühtse Euroopa majandusruumi loomine 2
Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted., loobudes täielikult vastastikustest nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. [Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920
Tekib kodanikualgatuse põhjal, tugineb vabatahtlike tegevusele. Survegruppide mõju poliitikale: 1. kaudne avaliku arvamuse kujundamine · Massimeedia, reklaam, massiaktsioonid. Iseloomulik edendamisgruppidele. Enamasti tehakse koostööd riigiga (nt Eesti Lastevanemate Liit haridus- ja teadusministeeriumiga), aga mõned keelduvad koostööst riigiga (nt Greenpeace). · Koostöö eraonnaga valimiste ajal. Sõlmitakse koostööleping, sellega saab erakond juurde valijate hääli ja survegrupp lihtsustada oma tegevuse elluviimist. 2. otsene võimul olijate mõjutamine Iseloomustab ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Survegruppide esindajad töötavad ekspertkomisjonides, nõu ja konsultatsiooni andvates organisatsioonides. Demokraatia jaoks pole tähtis mitte surveguppide rohkus, vaid nende koostöövalmidus oma eesmärkide saavutamiseks.
· 4 impeeriumi kadusid maailmakaardilt: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi · nende varemeil tekkis hulga rahvusriike sh Eesti · USA ainuke selge võitja · Saksamaa suurim pettumus pärast sõja lõppu ebaõiglane Versailles' rahu · Ungari loovutas suure osa senisest territooriumist · Venemaa pidas end kaotajaks soov maailma uuesti ümber jagada · Saksamaa ja Venemaa Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Itaalia ja Jaapan jäid ilma oma territooriumitest ja kolooniatest, ei saanud sõjast otsekui mingit kasu, kandsid raskeid kaotusi · ülemaailmne majanduskriis 1929 -1933 · Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut · tööpuudus, inflatsioon · sotsiaalsed probleemid · äärmusliikumised 1919 komintern · ületootmine · vale majandamine · valitsuse vead kriisi ajal 8) Varia
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes
nii õhusaaste vähendamisele kui ka rahvatervise edendamisele. Kaudne surve- Saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Selline tegevusviis on iseloomulik edendamisgruppidele. Teine tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Kui survegrupp peab oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele. Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus:
Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii kunstimuuseumi töötajatele kui ka projekteerijatele. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja
liikmeks, 1974 kahe Saksamaa vahel diplomaatilised suhted, SLV loobus Hallsteini doktriinist) o NL suhted Prantsusmaaga: Prantsusmaa astus NATOst välja, NL nägi võimalust lääneriikidesse lõhe tekitada; majanduslik, kultuuriline leping Paranesid suhted NL ja USA vahel o Nixoni ja Brežnevi visiidid o Sõlmiti koostööleping 1973-1975 leidis Euroopas aset julgeoleku ja koostöö nõupidamine (valdavalt Helsingis), 1975 kirjutati Helsingis alla lõppaktile (33 Euroopa riiki, USA, Kanada). Lõppakti sisu: lepiti kokku, et edendatakse majanduslikku, teadusalast ja kultuurialast koostööd, tunnustati Euroopas kehtivaid piire. Erineva poliitilise süsteemiga (sotsialistlikud, kapitalistlikud) riikide kooseksisteerimine. Helsingi protsess: OSCE Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioon.
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei allunud. Samas polnud O...
IBM Eesti. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=gopro %20haldus&source=web&cd=6&ved=0CEcQFjAF&url=http%3A%2F %2Fportaal.ell.ee%2Forb.aw%2Fclass%3Dfile%2Faction%3Dpreview%2Fid %3D7610%2F212%2BEvely%2BHeldring.ppt&ei=KQ-1Tv_iE42f- QanucSFBg&usg=AFQjCNH2ZJXDhPfsg0atGE-AJa3uedV8Yw&cad=rja] 05.11.2011. 8. GoPro dokumendiregister. Webgate. [http://www.webgate.ee/gopro- dokumendiregister-ee] 05.11.2011. 9. GoPro ja IBMi koostööleping viib GoPro dokumendihaldustarkvara veebipõhiseks. Äripäev, 03.07.2006. [http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID= 272521] 06.11.2011. 12 10. GoPro Portal. IBM, 20.10.2010. [http://www- 304.ibm.com/partnerworld/gsd/solutiondetails.do? solution=34220&lc=en&stateCd=P&page=1&sfd=true#sd] 06.11.2011. 11. Roosalu, C. Dokumendihaldusprogramm Postipoiss. Referaat. Pärnu: 2009. [http://www
Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan Antikominterni pakt 1937 + It Berliin-Rooma-Tokyo telg Jaapan vs Hiina *1936 ANSLUSS Austria + Smaa Austria = Ostmark (Suur-Smaa osa) *MÜNCHENI KONVERENTS - 29sept 1938 Osalejad: Hitler Mussolini Chamberlain(UK) Daladier(Prmaa peaminister) Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3
· Rahva hulgas oli rahulolematus, sest oli maj.kriis, krooni devalveerimine, valituse kiire vahetumine · Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. · Tööpuudus oli suur, elukalliduse tõus 18. Rahvusvahelised konverentsid/kokkulepped · Rapollo 1922. aastal Osapooled: saksa ja vene Sisu: Versailles' süsteemi vastane koostööleping - saksa asus vene süjatehnikat kasutades arendama oma söjatöösust ning taas looma armeed · Locarno konverents 1925. aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles's paika pandud läänepiiri
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
Oksjonile tooteid annetanud ettevõtted. Siinkohal asetasime end külalise rolli. Arutasime läbi, kes on külalised, millised on nende eelistused, harrastused jne. (Vt. oksjonitoodete nimekiri, Lisa 2). Kuidas sponsoritele lähenesime? Toetajate leidmine põhines tõepoolest vaid tutvusringkondadele lähenedes. Puukeskuse tiimi liikmed pöördusid sõprade, tuttavate poole projekti tutvustusega, ehk lähenemine oli alati personaalne. Sõlmiti koostööleping (Vt. Lisa 3). Mida lubasime kommina toetajatele? Ettevõtetele võimaldati firmat promava materjali paigutamist ürituse toimumise sihtkohta. Samuti paigutati toetajate aktiviseeritud (lingiga sponsori kodulehele) logod korraldaja www.puukeskus.ee kodulehele heategevusüritusel osalenud toetaja lipu all. Pakkusime võimalust kasutada heategevuses osalemise lugu toetaja enda kodulehel, kui enese tutvustamist ühiskonnas sotsiaalse vastutuse võtjana.
Locarno konverentsil seatud tingimusi ja Versaille´i rahulepingut. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tee midagi ning Prantsusmaa ei ole sõjaliselt valmiski. Usa oli isolatsionistliku hoiaku võtnud. · 1936.a. toimusid Berliini olümpiamängud, kuhu läksid ikkagi ka teiste lääneriikide meeskonnad, mis näitas austust Saksamaa vastu. · 1936.a. Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjalis-poliitiline koostööleping, millega hiljem liitus ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi. · 1936.a. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, kominterni vastane poliitika. · 1938.a. Austria Anschluss Austria liitmine Saksamaaga. Hitler esitab Austriale ultimaatumi, et Austria peab vabastama represseeritud(mässu tõstnud inimesed, kes istusid vangis) Seyss-Inguart Austria juht, saadab
Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad
disainib oma süsteemid nii, et suurem osa neist oleks võimalik ukse või seina sisse peita. Samuti näevad lukusüsteemid välja nagu traditsioonilsed mehhaanilised lukud. Ettevõte toodab lukusüsteeme, mille paigaldamisega saavad kliendid enamasti ise hakkama. Õpetusena on olemas nii videomaterjal kui ka lukuga kaasas olevad juhised. Probleemide tekkimisel on ettevõte alati valmis kliente abistama. Klientide abistamiseks on tehtud koostööleping mõne Eesti ettevõttega, kes pakub erinevaid lukkseppade teenuseid. Kõik ettevõtte tegevusega seotud probleemid lahendatakse võimalikult kiiresti. Urban Smartlock’is asub kesksel kohal klient oma soovide ja probleemidega. Urban Smartlock’i kasutegurid: ● Luku avamine võtmeid või telefoni taskust välja võtmata ● Lukku saab vajadusel avada ka kodust eemal olles ● Uksekella helin saadetakse ka mobiili: alati ülevaade sellest, kes on ukse taga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
