Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas
Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas
Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga pikapeale muutuvad sõjaväe ülal pidamise kulutused väga suureks, siis pole see väga otstarbekas. Väärismetallide kaevandamine koloniaalmaades toob varem või hiljem kaasa üldise inflatsiooni4, mille tagajärjel suurenevad kaevandamise kulud ning see omakorda vähendab saaduste väärtust. 3 isevalitsuslik võim 4 katteta paberraha väljalaskmine Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Kasutatud kirjandus 1. Eesti Entsüklopeedia 6 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/valgustusideolo ogia_evelin.htm 4. Uusaeg III (11.kl ajalooõpik)
· Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad
· Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatiat on kahte tüüpi- revolutsiooniline sotsialist(kommunism) ja sotsiaaldemokraatia. Venemaa sotsiaaldemokraatlik partei lõhenes kaheks- enamlased(bolsevikud, kommunistid) ja vähemlased(mensevikud). 2)1905 aasta revolutsioon Põhjused · Vene keisri piiramatu valitsemisõigus · Isevalitsuslik monarhia · Vastuolud linnades ja maal · Valitsuses korrumpeerunud inimesed · Puudusid kodanikuõigused · Venemaa kaotus Vene-Jaapani sõjas · Verine Pühapäev Käik · Streigid, miitingud, kokkupõrked politseiga, mõisavara hävitamine, palvekirjade esitamine · 17.oktoobri manifest-venemaale parlament, põhiseadus ja kodanikuõigused · rahvaasemike koosolek mis lõhened kaheks Tulemused · Esimesed Eesti erakonnad
· 1895 esimene raadiosaade · 1901 raadiosignaal üle Atlandi ookeani Majanduse areng 20. sajandi algul *SKP kasv kahekordistus (euroopa ja ameerika riikide poolt) *kaubandus *raudteevõrk areneb (transpordi kulud suht väiksed) *globaliseerumise algus (kolooniad peamised põhjustajad) *ebaühtlane areng (Aafrika ja Lõuna-Aasia aeglaselt) Olukord Venemaal 20. sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske
USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas: o tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud) o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku
8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks"-mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.See koodeks sai pärast paljudele riikidele eeskujuks.Napoleoni sõdadega Prantsumaa alla läinud Lääne-Saksamaa.1806.aasta suvel moodustati 16 saksa riigist (mis kuulusid prantusmaale) Reini liit.Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu.Jätkati Prantsusmaa-vastast sõjategevust.Pärast Trafalgari
Konstantin Päts 1901. Aastal Tallinnas ,,Teataja", toimetaja Konstantin Päts 1905a Vene revolutsiooni käik # Hoogustus streigiliikumine e tööseisakud. # 1905 a 9. jaanuar (,,Verine pühapäev"), tapeti 5000 inimest # 1905a oktoobris toimus Venemaal poliitiline üldstreik 1905.17 okt Nikolai II manifesti tingimused Venemaal # Lubati demokraatlikke vabadusi, nagu sõna-, koosoleku- jm vabadusi # Läbi viia Riigiduuma valimised, laiendada valimisõigust. Venemaa isevalitsuslik kord hakkas muutuma konstitutsiooniliseks monarhiaks. # Manifesti järgselt liberaalne kodanlus ja haritlaskond organiseerisid poliitilisi parteisid. 1905 Vene revolutsiooni tagajärjed Venemaal # Talupoegade kui tööliste olukord paranes # Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliitilised õigused # Tehti ettevalmistusi konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseks 1906a Venemaa peaministri Pjotr Stolõpini reformid # Sotsialistide terrorile vastas repressioonidega e karistamisega #
Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine. Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud. Riik ja kirik olid ühtsed, haridus allus riiklikule kontrollile. Ametlik usk oli õigeusk. Oli toimunud VeneJaapani sõda, mille tulemusel jäid Venelased ilma oma sõjalaevastikust, kogu maailm nägi Venemaa sõjalist nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist. 1905 revolutsioon Põhjused: 1
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX saja...
), kes kordineerib Venemaa industrialiseerimist. Kodumaist tööstust kaitstakse kaitsetollidega. Rubla viiakse kulla alusele. Kehtestatakse riigiviina monopol, millest saab suur tuluallikas. Alustatakse raudteede ehitamisega(1861 Peterburg Moskva). Hakkab Suur- Siberi magistraali rajamine 1891-1906. Renditakse Hiinalt Mandzuuria (Hiina on nõrk), et ühendada Baikali äärseid piirkondi Kaug Idaga. Hilisemas perspektiivis toob see kaasa halbu suhteid Jaapaniga. POLIITIKA Piiramatu isevalitsuslik monarhhia. Nikolai II keeldub igasugusest võimu jagamisest. Toob kaasa pinged kõikides ühiskonna kihtides. Ainult mõisnikud tahaksid jääda vana korra juurde. Tulemuseks on väga ebastabiilne olukord. Ühiskonna kihid: · Liberaalne intelligents ja kodanlus tahavad konstitutsioonilist riiki ja kodanikuõigusi. · Talurahvas nõudis maa jagamist selle harijatele. Moodustuvad põrandaalused parteid
1804 . aastal võeti vastu"Tsviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 2.Venemaa 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel
Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia Sissejuhatus 1894 krooniti Nikolai II Romanov, hüüdnimi Nikolai Verine. Piiramatu isevalitsuslik monarhia, riigiaparaat oli suur ja raskepärane, omavalitsuste tegutsemisvabadus oli piiratud. Riik ja kirik olid ühtsed, haridus allus riiklikule kontrollile. Ametlik usk oli õigeusk. Oli toimunud VeneJaapani sõda, mille tulemusel jäid Venelased ilma oma sõjalaevastikust, kogu maailm nägi Venemaa sõjalist nõrkust. Kaotus kõigutas Venemaa rahvusvahelist positsiooni ja kiirendas käärimist. 1905 revolutsioon Põhjused: 1
Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907
19saj lõpuaastatel hakkab imbuma rahvuslik liikumine ka Latgalesse, 1904a vene võimud tühistasid senise keelu, tohtis hakata kasutama taas ladina kirja, tõi kaasa kirjanduse plahvatusliku leviku. Andis tõuke Latgale rahvuslikuks liikumiseks. Kuid Latgales puudud praktiliselt läti haritlaskond, juhtkoht kuulus katoliku preestrile. Francis Prasuns, üks selle juhtidest. 1905a esimene revol. Kõige aktiivsem piirkond üldse kogu imp ulatuses. Põjused samad, vene üldisest olukorrast, isevalitsuslik riigikord. Demokr, kodanikuõiguste puudumine. Alamrahva kehvad elutingimused. Lisanduvad kohalikud probl: üliterav maanälg 60% ilma oma maatükita, kahekordne rahvuslik rõhumine bs ja venelased. Ajend verine pühapäev jaanuaris peterburis. Läti revol eripära, toimus LSDTP tööliste juhtimisel. Esialgu linnades, juba jaanuaris algas partei eestvedamisel ülelinnaline streik, teine üldstreik läti ajaloos. Streikisid kõik vabrikud, ühinesid ka
kodifitseerimine. 2.1. Kodifitseerimine 19. sajandi I poolel Vene impeerium 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumiga (vt. Ajaloo atlas lk.66-67)ja elanikkonnaga (45 miljonit peale Viini 1 kongressi) ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Kogu elanikkonnast vaid 4% elas linnades ja ligi pool kogu elanikkonnast olid pärisorjad. Venemaa oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotsas oli piiramatu võimuga keiser. Kuna keisri positsiooniga liitus pühaduse oreool, siis koondas keisri isik võimu enam kui Habsburgide monarhias ja isegi rohkem kui Osmani impeeriumis. Seetõttu omandas iga katse võimu jagada mitte ainult revolutsiooniline, vaid lausa jumalavallatu tegu. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. 19. sajandi Venemaa ajaloo põhiprobleem oli läänlaste- slavofiilide vastuolu: kas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
