suurriigis olid sõjalised piirangud, mille kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla üldist sõjaväekohustust, riik ei tohtinud omada raskerelvastust - tanke, lennukeid, kahureid. Kuid juba 17 aastat peale Esimese maailmasõja lõppu rikkus Adolf Hitler Versaille´ rahulepingut. Lääneriigid tõenäoliselt aimasid, et Saksamaa valmistub uueks sõjaks, kuid ei sekkunud rikkumistesse. Sellist käitumist lääneriikide poolt nimetatakse lepituspoliitikaks. Arvan, et sellega püüdsid lääneriigid mitte ärritada Saksamaad. Esimene suurem rikkumine seisnes selles, et Saksamaal taastati sõjaväekohustus. Samuti pandi taas käima sõjavarustust tootvad tööstused. Loodi uus lennuvägi ning sõjalaevastik. Lääneriigid olid küll kursis Saksamaal toimuvaga, kuid ei püüdnud seda mingil moel takistada. Minu arvates oli asi selles, et lääneriigid ei tahtnud Saksamaad rohkem ärritada, keelates sõjavarustus.
aastal oli selge, et on vaja tähelepanu pöörata Saksamaale, kes oli just ülesaanud majanduslangusest ning kohe tuli peale majanduskriis, mis viis majanduse uuesti halba seisu. Saksamaal süüdistati majandukriisis vabariiki ja see oli ka tõukeks Hitleri võimuletulekule. Ja oli ju Hitleri raamatus ,, Mein Kampf" kirjas natsi ideloogia põhiideed, et aaria rahvale tuleb võita juurde maad ja et nende rahvus on ülim ning tuleb tagada rassipuhtus. Tema maha rahustamiseks ajasid lääneriigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga lepituspoliitikat, kuid kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Hitlerile oli esimeseks takistuseks Versailles rahulepingu revideerimine, sest Hitler ei saanud ennem oma vallutuspoliitikat ajama hakata, kui polnud sõjaväge. Nii seatigi 1935. aasta märtsis sisse ülidine sõjaväekohustus, mis oli otsene rahulepingu tingimuste rikkumine, sest selle järgi ei tohtinud Saksamaa omada suuremat vabatahtlikest koosnevat sõjaväge kui 100 000 meest
1939 1940 vapustas kogu maailma II Maailmasõda. Selle võitjateks olid suurriikidest Suurbritannia, USA, NSVL ja Prantsusmaa. Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui
korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast. ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!)
See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud. Gaddafi ei lasknud rahvusvahelisi korporatsioone oma naftale ligi ja seega läks tänud naftale tulnud tulu riigi hüvanguks, mitte erafirmadele. Liibüa müüs välisriikidele naftat ja seega oli tekkimas olukord, kus hoopis välisriigid jäävad Liibüast sõltuvusse, mitte Liibüa välisriikidest. Suured lääneriigid ei saanud lasta sellisel asjal juhtuda. Inimestel oli Liibüas väga hea elu, kui võrrelda teiste Aafrika riikidega. Ei tundu ju väga mõistlik hakata mässama selle diktaatori vastu, kes on riigi edukaks teinud. Mina arvan, et sellles konfliktis oli lääneriikide kuri käsi mängus. Mina arvan nii, et lääneriigid toetasid Gaddafi vastu mässajaid, et need siis võimule pääsedes teekisd Liibüast nii öelda ,,tüüpilise Aafrika riigi", kellel on ise toime tulemisega raskusi.
MAJANDUS KULTUUR Põllumajanduslik ühiskond traditsioaalne ühiskond Industriallne ühiskond modernistlik ühiskond Postindustriaalne ühiskond postmodernistlik ühiskond Industraliseerumine Walt W. Rostow Majanduskasvu ja industrialiseerumise teooria Praegused jõukad lääneriigid on need, kus omal ajal toimus industriaalrevolutsioon kõige varem Kui arengumaad tahavad jõuda samale tasemele lääneriikidega, siis peavad nad läbi tegema samasuguse arengu Vaesed riigid peaksid tõstma kaubavahetust arenenud lääneriikidega, nendest eeskuju võtma, investeeringuid meelitama Lääneriigid peaksid sekkuma arengumaade majandusse, neid aitama, investreerima Sõltuvusteooria
Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav? Põhjendage oma seisukohta. 10.Miks tekkisid 1950.aastatel pingekolded Lähis-Idas, Aasias ja Euroopas? Lähis-idas tekitas pingekoldeid Iisraeli sünd. Aasias tekitas pingekolde kommunistide võit Hiina kodusõjas ja kommunistlike liikumiste mõju kasv Euroopas, sest loodeti Lääne abiga kommunistlik süsteem kukutada. 11.Miks ei õnnestunud Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel vabaneda NSV Liidu mõjusfäärist? Ei õnnestunud, sest Lääneriigid andsid lubadusi, et nad tulevad appi, aga tegelikult polnud mitte mingit abi oodata. 12.Missuguse 1950.aastatel puhkenud kriisi ajal oli rahu maailmas kõige ohustatum? Põhjendage oma valikut. Arvan, et selleks oli Ungari ülestõus 1956. aastal, sest lääneriigid andsid NSVLe Kesk- ja Ida-Euroopas vabad käed. Maailm vaatas osavõtmatult seda tragöödiat pealt, kuigi oli oht maailmasõjaks. 13.Kuidas tegutsesid lääneriigid NSV Liidu mõjusfääri jäänud Ida-Euroopa kriiside ajal?
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse sõdu, kriise ja konflikte Ida- ja Lääne riikide vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks sai NSVL ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Hitleri purustamise korral võis Stalin saada võimu enda kätte ning lääneriiklastele selline poliitika ei meeldinud. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega. Mida tegid selleks lääneriigid?
kaitsetu.P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme.
tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Seda poliitikat nimetati rahustamispoliitikaks. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan
sõjaväekohustuse käivitades relvastusprogrammi.Saksamaaga ühines ka Itaalia ja jaapan kes tundsid et ka nende roll maailmas ei rahulda neid.Samal ajal plaanis NLiit laiendada nõukogulikku sotsialismi mudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varasemad valdused.Sellega koos käisid ulatuslikult sõjalised ettevalmistused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas.venemaa oli igati valmistunud uueks sõjaks.Samas olid natuke süüdi 2 maailmasõjapuhkemises ka lääneriigid. Kes ei söendanud rakendada vajalikke vastumeetmeid.Pikka aega olid lääneriigid kõrval nagu pealtvaatajad. Alles 1939aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid alles nüüd, pärast saksamaa suuri tagasi haldamisi ja vallutusi,sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu venemaaga. Venemaa oli aga sellega nõus ainult juhul kui temale jäetakse vabad käed balti-riikides,idapoolas ja bessaraabias.ilma väikeriikide
Jalta konverents- 4.-11. Veebruar 1945 Krimmi poolsaarel Musta Mere ääres. Osalejad: Suurbritannia- W.Churchill USA- F.Roosevelt NL- J.Stalin Jalta konverentsi otsused: 1) Saksamaa peab tingimusteta kapituleeruma 2) Saksamaa ja Berliin jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Saksamaalt tuleb nõuda sõjakahjude hüvitamist 4) Sõjakurjategijad tuleb tuua kohtu ette 5) Määrati kindlaks ÜRO asutamiskonverentsi aeg San Franciscos 25.aprill 1945 6) Lääneriigid lubasid NL tagasi anda kõik need isikud, kes olid sõja ajal läände pagenud. 4D poliitika: Saksamaa suhtes otsustati kasutusele võtta: tuli demilitariseerida- maha relvastada, demontaaz- saksa sõjatööstuse purustamine, denatsifreerida- vabastada natsi ideoloogiast. Saksamaa tuli demokratsiseerida. 6. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Enola Gay Hiroshimale tuumapommi (nimega Little Boy 'väike poiss'). 420 000 elanikust
Külma sõja tekkepõhjused 3 Külma sõja tekkepõhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine võitjate seas peale Teist maailmasõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike ning NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud sõda natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Sõja lõpuga tulid esile aga ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised erimeelsused. Lääneriigid nõudsid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjus suurendamist ning sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas ning hakkas juurutama enda poolt okupeeritud maades sotsialistlikku süsteemi. Viimaseks tilgaks saigi NSV Liidu tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel. NSV Liit kasutas oma okupatsioonivägede kohalolekut ning hakkas sealsetes riikides võimupositsioonidele panema kohalikke kommuniste
Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks.
hulka või mitte. Hiinat aga eristas see, et Hiina oli võimeline mõjutama maailma arengut. Kolmas maailm: külma sõja tanner Külma sõja aastatel laienes Ida-Lääne vastasseis ka kolmanda maailma riikidesse. NSV Liit, ning lääneriigid eesotsas USA-ga ei pidanud arengumaid omadega võrdseteks, vaid kasutasid neid oma poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ja Arengumaadele suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Tihti toetasid lääneriigid ja NSV Liit inimvaenulikke diktatuure ainult selleks, et hoida oma mõjuvõimu ühes või teises piirkonnas. USA aitas paljusi Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika diktatuure , NSV Liit aga andis abi igale diktatuurile kes kuulutas, et ta riik on valinud sotsialistliku suuna. Enamasti seisnes suurriikide abi relvastuse ja sõjaasjatundjate saatmises. ...................................................................................................... ...........
Ungari 1956 Ungari ülestõus Osalejad- Ungari, NSVL 1956. 23. okt- 20 000 meeleavaldajat kogunes Josef Bemi mälestussamba juurde Meeleavaldajad kõrvaldasid Stalini kuju Politsei- ja julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule, mistõttu puhkesid Budapesti tänavatel lahingud 4. nov. 1956 alustas Punaarmee 200 000 sõduri ja 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile Lääneriigid Ungarile appi ei läinud Josef Bemi mälestussammas Imre Nady (1896-1958) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valitsuse kukkumine 25. okt- rünnakud parlamendi juures viisid valitsuse kokkuvarisemiseni Kommunistliku...
mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale NSVL ja Hiina toetusel LKoreale territooriumist vallutati suur osa ÜRO vägedel korraldus agressioon peatada Hiina tungis kallale ÜRO'le 1953a sõlmiti vaherahu; Korea jagati 2ks riigiks
P-Koread toetas Hiina ja NSVL, L-Koread USA. Üro väed maandati P-Koreas. Hiina üksused tungisid kalalle ÜRO vägedele. Hiinlaste edasitung pandi lõpuks seisma. *Sõlmiti vaherahu Ungari ülestõus 1956: *Ungari ja NSVL *Ungari tahtis vabaneda kommunistliku reziimi alt *Ungaris toimus meeleavaldus. Julgeolekuüksused avasid rahva pihta tule. Ungarlaste vastuhakku ei suudetud esialgu maha suruda. Valitsuse etteotsa tõusis Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia. Lääneriigid kartsid uut maailmasõda ning andsid NSVL-le vabad käed. NSVL otsustas ülestõusu jõuga maha suruda. *Ungari ülestõus suruti lõplikult maha. Nagy poodi üles. Suessi kriis 1956: *Egiptus, lääneriigid, Iisrael *Nasser riigistas Suessi kanali * Tekkis konflikt lääneriikide ja Egiptuse vahel. Nasserit toetas NSVL. Iisrael ründas Egiptust, Iisraeli poolel astusid sõtta ka Prantsusmaa ja Inglismaa. Üro sundis koos USA ja NSVL-ga sõda lõpetama
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist lääneriikidega
kommunistlike liikumiste mõju kasv Indo-Hiinas ja Korea poolsaarel, kus tekkis 2 Korea riiki. Põhja-Koreas seadis NSV-Liit võimule oma käsilased, Lõuna-Korea üritas aga üles ehitada demokraatiat. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Korea sõda 1950-1953: Esimene suurim sõjaline kokkupõrge külma sõjal Korea ps. 1950. a juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO-lt Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Ühendriikidel õnnestus oma ettepanek läbi suruda. Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. ÜRO vägede juhataja kindral
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond.
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond.
Nii Trumani doktriin kui George Marshalli plaan pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude liidu abiga haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias, Tšehhslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliin. 1948. aastal sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna kaupade toimetamist Lääneriikide poolt. Lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas linna ööpäev läbi kütuse ja toiduga. Kuna see Berliini blokaad ei andnud Moskvale vajalikku tulemust lõpetati see mõne aja pärast . NSVL ja lääneriikide suhted olid aga sellega lõplikult rikutud. Just nimelt Berliini blokaadi nimetavad lääneriigid külma sõja alguseks . 1949. aastal Saksamaa lõhenes ning külm sõda sai tõeliselt hoo sisse
Ajaloo arutlus II MS järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks. Vastamisi olid demokraatlikud lääneriigid ja idablokk ehk kommunistlike riikide leer. Vastasseid oli väga terav. Ohvrite arv ning tekitatud majanduslik kahju ületasid mitu korda I MS kaotusi. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Üliriikideks muutusid USA ja NSV Liit. Kahe poole vahel otsest sõda ei olnud, kuid sellest hoolimata väljendus vastasseis peaaegu kõigis eluvaldkondades. Seda hakati nimetama külmaks sõjaks. USA
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega
ning Euroopa kiire taastamine, et vähendada kommunismi levikut. (1948-1952) Kuuba kriis - USA ja NSV Liidu vaheline konflikt. Põhjuseks oli NSV Liidu katse viia Kuubale tuumarakette. 1962 oktoobris Külm sõda- demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast II maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propaganda sõjas ja piirkondlikes kriisides. Puhkemise põhjused: 1) Kaks vastandlikku leeri (kommunistlikud ja demokraatlikud riigid) 2) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfäärid laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist. 2. Otsusta millised väited on õiged ja millised valed. VÄIDE +/- Marshalli plaan takistas kommunismi levikut maailmas + Trumani doktriin aitas Ida-Euroopas võimule kommunistid -
2004. aastal said Euroopa Liidu liikmeks kaheksa endist idabloki maad, nende hulgas ka Eesti. 8. USA ja NSV Liidu suhted jahenesid ja mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle 40 aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Vaenutsevad pooled üritasid üle trumbata kõikidel elualadel. Näiteks relvade tootmises, majanduse arendamises ja propagandas. Paljud lääneriigid pidasid külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 9. Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Võitjad kärpisid Saksamaa alasid. Itaalia pidi osa oma territooriumist loovutama Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale. Albaania sai iseseisvaks. Bulgaarial tuli loobuda kõigist vallutatud aladest. Rumeenia loovutas NSV Liiduse Bessaraabia, saades ise tagasi Põhja-Transilvaania. 10
Selleks tuli kõrvaldada riigist demokraatia ja kommunism ning aarja rass tuli kuulutada teistest kõrgemaks. Natside radikaalne ideoloogia ei saanud olla vastuvõetav lääneriikidele, kus valitses demokraatia ja samamoodi Nõukogude Liidule, kus kehtis kommunism. Ideloogiast tulenev eluruumi laiendamine tähendas konflikte naaberriikidega nagu natside poolne Austria ühendamine Saksamaaga 1938 või Tsehhoslovakkia hõivamine 1939. Lääneriigid olid sunnitud vastu astuma, et kaitsta demokraatiat natside eest. Natside agressiivsus lõpks viiski sõjani, kui Hitler alustas sõjategevust Poola vastu 1.septembil 1939.Minu meelest natside tegevus viis maailma II maailmasõjani, kuna nende radikaalne ideoloogia oli vastu võetamatu demokraatlikele lääneriikidele ning Saksamaa oli agressiooni algataja Euroopas. Hitleri üheks eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine, mis pidi riigi vabastama Versaille'i rahulepinust
agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika. Lääneriigid protestisid, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta
Balti riikide püüded taastada 1944. a. riiklik iseseisvus luhtusid. Lääneriigid ei takistanud Moskvat, kuid ka ei tunnustanud seda. Kolme suurriigi (NSVL, USA, Suurbritannia) kohtumisel Potsdamis 1945. a. tunnistati vaikimisi kolme Balti riigi lülitamist Nõukogude impeeriumi koosseisu, lubades Moskval neid riike ka rahvusvahelisel areenil esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult MRP-d. USA valitsus avaldas 1946. a. juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-iga ebaseaduslikuks
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 aastal Jaapani kapituleerumisega. Võitjariikideks olid USA, Suurbritannia, Venemaa ning Prantsusmaa. Kaotajariikideks aga olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teise maailmasõja järgset maailmakorraldust on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks, kus vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA- ga ning komministlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Teise maailmasõja võitjate leer aga lagunes, sest USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et 1949. aastal puhkes külm sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate vahel. Üksteist üritati trumbata väga mitmetel elualadel.
järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
1950 - keeras pilgu Aasia · Lõuna-Korea · Tekkis kaks Korea 1953 poole USA riiki · Eesmärk muuta Lõuna-Korea kommunistlikuks · Kommunismi levitamine Berliin · Rahulolematus · SDV ja NSVL · Kommunistid 16. juuni viletsate · Lääneriigid ei surusid ülestõusu 1953 elutingimuste pärast. reageerinud maha · Lääneriikide · , hukkus u 1000 ebapiisav abi. inimest, · Kõrged töönormid, · NSV Liidul ei sest paljud põgenesid õnnestunud
NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Läänae-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ninig mõne aja pärast see lõpetati. Lääneriikide ja NSV Liidu suhted olid aga rikutud. Berliini blokaadi nimetataksegi külma sõja alguseks. 1949. aastal Saksamaa lõhenes: Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonisloodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. 1950.-1980
võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950. aastail hakati NSV Liidus tootma esimesi kontinentidevahelisi rekette, mis võisid toimetada tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka. Veidi hiljem valmistati ka USA-s selliseid rakette. Tuumalõhepeade arv ületas mõistuslikkuse piiri. Kõikide pommide ja rakettidega oleks saanud elu maal hävitada juba mitu korda. Külma sõja peamiseks põhjuseks oligi see, et taheti olla vaenlasest igati parem. Sõja võitjateks osutusid lääneriigid, kui Moskva juhid said aru, et Nõukogude majandus ei jõua ameeriklaste omaga võistelda. Idablokk lagunes 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate algul.
Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist. Eriti löödud olid peale I ms sakslased, kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud, lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast solvatuna, tänu rahutingimustele, ning soovis kättemaksu kogu ülejäänud maailmale. Desarmeerimiskoverents, 1932-1934, mis toimus Rahvasteliidu juhtimisel, osales 61 riiki. Arutati, kuidas lahendada olukorda, et vältida sõja puhkemist. Saksamaa ja Jaapan ei olnud kriisi lahendamisest piisavalt huvitatud ning lahkusid liidust
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid
kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Saksamaa okupeeris Austria (nim. ansluss) Nad liitusid. Tsehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: · 1938 nõudis Hitler Tsehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. · Lääneriigid valmistusid Tsehhi kaitseks sekkuma. · Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks)
sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv rahu sõlmimine jaapani ja võitjariikide vahel (va Nl, Poola, Tsehhoslovakkia) (8.sept) 1951 San fransisco saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks, Nl annab lubaduse astuda sõtta jaapaniga ning kohus natsisõjakurjategijate üle (8.mai) 1945 - potsdamis otsustatakse asutada ÜRO ning lääneriigid jätavad NSVL okupeeritud laad kesk ja ida-euroopas 1945 veebruar Jalta konv. nõukogude liidu ja saksamaa vaheline mittekallaletungi leping, mis sisaldas ka salaprotokolle ida euroopa omavahel ära jagamise kohta 23.08.1939 lääneriigid tunnistavad NSVL piire 1941 aastal Teherani konverents võetakse vastu otsus juutide lõpliku hävitamise kohta euroopas wannsee konverents tsehhimaad kohustati loovutama sueedimaa saksamaale 29.sept1938 müncheni kokkulepe
Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused. Kiire majanduslik tõus, kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, kehtestati mitmed toetused, pensionid ja stipendiumid, tööpuuduse kadumine, kiire tarbeesemete soetamine. 3. Miks jõudseid lääneriigid heaoluühiskonda, NSV Liit ja idabloki maad aga mitte. Sest läänes oli majanduskasv kiire. 4. Mis põjaustas 1970
langus ja võime mitte minna kaasa võidurelvastumise uue lainega oli neile saanud saatuslikuks. Glasnost ja perestroika olidki pankroti leevendamiseks, et muuta paremaks inimeste elujärge ja riigi majanduslik olukord paraneks. Ma arvan, et see oli hea tegu, sest varem polnud midagi teada mis toimub NSVL, sest kõik näis väliselt korras, salatseti palju ja loodi ideaalriigi ideoloogiat. Kuid sellel oli ka halb pool sellel, sest lääneriigid nägid sellest, kui nõrgaks oli NSVL muutunud ja kasutasid seda huvides ära, et demokraatiat peale suruda. Algselt teistsugust eesmärki kandnud ettevõtmine- perestroika ja glasnost lõppes sellega, et NSVL lagunes, kuna toimus riigipöörde katse mis ebaõnnestus. Gorbatsov viidi koduaresti, et ta oma muudatustega enam rohkem halba ei teeks. Ma arvan, et need muudatused, mida Gorbatsov tegi ei olnud halvad, sest ta nägi, et NSVL vajas arengut ja seda sai üksnes lääneriikidele toetudes,
Pidev näljahäda Joogivee puudus Haigused ja epideemiad (sh AIDS) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ http://issuesbeyondborders.wordpress.com/ Kolmas Maailm Vaeste riikide maailm? Termini "kolmas maailm" kasutamine mõistes "vaeste riikide maailm", pole ajaloo kontekstis korrektne, sest kolmanda maailma riigid olid majanduslikult üsna eripalgelised Näiteks Kuveti ja Saudi - Araabia olid (on) rikkamad kui demokraatlikud lääneriigid Kolmas maailm Külma sõja tandrina NSVL ning USA koos lääneriikidega kasutasid kolmandat maailma ära iseenda mõjuvõimu huvides, surudes noorte riikide peale ebasoodsaid lepinguid (neokolonialism) Selleks, et säilitada oma mõjuvõim toetasid demokraatlikud lääneriigid sageli diktatuure kolmanda maailma riikides Tavaline oli kodusõdade toetamine, kus sai katsetada ka uusi relvaliike lahingutingimustes http://www.africastories
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas
Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku. Lääneriigid ei takistanud teda ja Suurbritannia isegi sõlmis Saksamaaga lepingu. 1936 märtsis saatis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Kuna lääneriigid lubasid vabalt seda kõike teha, siis olid ka Hitlerid vabad käed. Saksamaa edust sai innustust Itaalia ja 1935 ründas Etioopiat ning vallutas selle. Arvati, et kui diktaatorile natuke järele anda, siis rahuneb ta maha, aga juhtus hoopis vastupidi. Tehti ka rahustamispoliitika, sest usuti, et diktatuuri on võimalik üksteise vastu välja mängida
-Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping
-Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norra, Holland, Belgia 2.II maailmasõja sündmused. -1939 -1.09.1939- II MS algus. Saksamaa rünnak Poola vastu, kuna Poola ei nõustunud üle andma Poola koridori. Saksamaa pakkus Poolale kompensatsiooni Poola koridori eest, kuid Poola siiski ei andnud Poola koridori ära. -3.09 kuulutasid Saksamaale sõja Lääneriigid. Lääneriikide jaoks tähendas sõtta astumine Maginot liini kindlustamist. Otsene sõjategevus esialgu puudus. -Poolale lubati koguaeg sõjalist abi, kuid abi jäigi tulemata. -17.September- kuulutas NL sõja Poolale. -NL võttis Lääne-Ukraina ja Valgevene alad oma kaitse alla väites, et see on ajalooline õiglus, mis maksma pannakse. -Katõni tragöödia- kõige jõhkram massimõrv, mille korraldas NL Poola aladel -28.09.1939- Saksamaa ja NL vaheline sõprus- ja piirileping
MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub. Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid sellistele järeleandmistele? Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil
Plaani kohaselt pidid Saksa väed Pakti salajases protokollis jagati omavahel mõjusfäärid: Punaarmee üksused sõja algul sisse piirama ning purustama ning tungida NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia Venemaa sügavustesse. Saksamaa: Leedu, Poola lääneosa 5. Kuidas puudutasid Teherani konverentsi otsuseid Balti riike? Mil 10. Miks oli oluline Moskva lahing? määral olid need vastuolus Atlandi Hartaga? Miks läksid lääneriigid Moskva lahingus kukkus sakslaste välksõja plaan läbi, saksa väed kandsid sellistele järeleandmistele? suuri kaotusi, Moskva lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see Teherani konverentsil otsustati, et lääneriigid lepivad Baltimaade sundis neid 100-300 km taganema. kuulumisega NSV Liidule, mis omakorda tähendas Balti riikidele sõja lõppu. 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel
sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs. vastaseis Euroopas-Berliini müür- 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür Lääne- Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjseks oli pidev põgenikevool iast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jai püsima kuni 1989.aastani.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
