Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile
I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu
II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine ; 9. Sõja lõpp läänes. Versaillesrahuleping ; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine.
III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad ; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur.
IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda ; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa ja tema liitlaste purustamine 1943–1945; 23. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed.
Antud dokument on „Lähiajalugu I“ kokkuvõte lihtsustamaks mahuka materjali õppimist.
Sisukord
2-6.....................................................................................................................Mõisted
7-9.....................................................................................................................Isikud
10-11.................................................................................................................Aastad
MÕISTED
1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg , verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid
1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts
Antant - kolmikliit RU, UK, FR
Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania
Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped
Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis
Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul ).
2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused."
Balti hertsogiriik - isv. 1918, eralduti venemaast, kreisisaadik Stryk, 19.nov 18' eesti ja läti isv
Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks
Berliin- Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel
Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased
Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung
Briand - Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi
Compiegne ’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein , loobuma relvastusest
Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson , Päts, 4 erakonda
Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine
Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine
Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia
Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral.
ETK - tarbijate keskühistu
EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu
EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei
Fašism , natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil.
Genova konverents - 1922: NSVL , DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping
GULAG - vangilaagrid nsv
Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN
Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine , näljutamine, inimkatsed .
II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas
Imperialism - enesekeskne poliitika võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks
Industrialiseerimine - tööstuse revolutsiooniline areng
Interventsioon - Välisriikide sekkumine riigi siseasjadesse
Iseseisvusmanifest - 23.02.1918:Endla rahvamaja rõdul loeti ette
Jalta konverents - krimm, 11.02.1945, NSVL, USA, GB jagasid 2. ms järgse euroopa ja aasia, saksamaa jaotati okupatsioonitsoonideks
Kollektiviseerimine - eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse
Kolmikliit - Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia - sõjalispoliitiline liit
Kolmikpakt - Jaapan, Saksamaa, Itaalia, tekkis nimetus teljeriik
Kolonialism - eesmärk vallutada nõrgemaid või vähem arenenud maid
Konservatism , liberalism, sotsiaaldemokraatia - Poliitilised suunad... Nimelt :
Kulak - rikkamad kui teised, kuulutatud rahvavaenlasteks
Käsumajandus - Riigi käskudele reageeriv majandus
Landeswehri sõda - 1919: P-LV
Lend-LeaseAct - Rahaline toetus USA poolt liitlastele
Locarno konverents - "1925 šveitsis, osalejad: Lääne demokraatlikud riigid. Põhisündmus - Reini pakt, Prantsuse ja Saksa ning Belgia ja Saksa vahel. Jääb kehtima Versaille lepinguga
määratud piirid."
Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus
Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos ,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega;
2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo"
Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu
MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov ,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL, Moldova ; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta
Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh
Rad- Teataja ,TLN,Päts,Tammsaa, Veski ;majanduse edend ;Ve dem vab
Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde, Martna ;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab"
Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia.
NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem. vaba; ettev riigistati; tegevusvab. laiend
New Deal - Maj pl USAs, et kriisist välja tulla. Roosewelt : Suleti väikesed pangad, Riik maksis hävinud saagi hüvitist, korraldati hädaabitöid, töötu abirahade maksmine
Nn must neljapäev - Börsi kokkukukkumine, ülemaailmne majanduslik kriis.
NSVL - Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liit?
NSVL okupatsioonid Eestis - Pealesurumine Eestile.
Nürnbergi protsess - Sõjaroimadega seotud isikute kohtuprotsess
Oktoobrimanifest - 1905: rahvarahutuste tulem dem vabad isikupuutumatuse, laiendati valimisõigust Riigiduumale seaduslikud õigused.valitsus eesotsas peamin Sergei Wittega.
Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin, Kerenski ;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ...
; Vägivald ja terror, teisitimõtlemise eiramine, maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides"
Pariisi konverents - 1945-46: Ita,Rum,Bulg,Unga,Soome(saksa poolel)
Pariisi rahukonverents - 1919-1920;SBR-George,FR-Clemanceau,US- Wilson ;Versaille rahuleping Saksa:Loovut Elsas-Lot, reparats ,keelati om lennu,allvee, armee vähend 100k
Patsifism - Põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist.
PearlHarbour - Jaapani üllatusrünnak Ameerika sõjaväesadamale.
Plaan 17 - Prantsuse sõjaplaan I maailmasõjas.
Positsioonisõda - Nii nimetati I maailmasõja stiili. Hoiti sama positsiooni kuid, kui mitte aastaid.
Postimees , Teataja, Uudised, Kiir - Ajalehed, mis kandsid edasi erakondade infot, enamasti olid juhtideks erakonnapead.
Potsdami konverents - 1945: Saksa jagati, Nürmbergi kohus, Jaapani ultimaatum .
Päästekomitee - 1918, riigivõimuorgan, Päts, Vilms, Konik , iseseisva Eesti väljakuulutamiine
Rahvasteliit - 1920: Eesmärk klaarida riikidevahelisi suhteid, aga ei õnnestunud. Eesti liitus 1921.
Rapallo leping - "Saksa ja vene vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel
diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti
kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse
põhimõttel."
Reini demilitariseeritud tsoon - Saksa Prantsuse vaheline ala kus sõjaväge ei tohtinud hoida.
Reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine
Ruhri kriis - 1903: Prantsusmaa ja Belgia, Sakslased ei suutnud maksta reparatsiooni ning seeläbi Hõivati Ruhri piirkond.
Saksa okupatsioonid Eestis - Aeti venelased välja. Võeti vastu kui päästjaid. Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne.
Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi.
Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas.
Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas.
Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel.
Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater, korter )
Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse;
Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad.
Tartu rahu - 1920: Poska , Soots ;Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust loobus kõigist suveräänõigustest
Teherani konverents - 1943: Saksamaalt nõuti allaandmist,ÜROloomist; Stalin +Roosewelt,Churchin; Normandia dessant- Peamiselt USA väed Prantsusmaad vabastama.
Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki)
Liitlased: UK,FR,NSV(1941alates),USA (61 riiki)"
Vabadussõda - Eesti vs. Venemaa, Eesti võitis tänu Venemaa siseprobleemidele.
Vaikiv ajastu - 1934-40: Eesti ajalooperiood, mille jooksul muudeti riigikorda. Päts kuulutas kaitseseisukorra, tuli jõuga võimule. Vapside liidud suleti, riigikogu kokku ei kutsut.
Vapsid - vabadussõjalased, Sirk , Larka, kujunes poliitiliseks survegrupiks
Veebruarirevolutsioon - "1917,1.WW järgne majan. kriis, ebaedu rinnetel, usaldamatus tsaarival suhtes;
Ajutine valitsus(Nikolai2 loobus);Venemaa sai vabariigiks-DUUM;Kaksikvõimu teke, anarhia ja segadus; LVOV kuulutas sõjaolukorra"
Venemaa kodusõda - 18'-20':kom part ,Lenin, valg &pun,interventsioon, tapeti tsaaripere 1918, valged kaotasid
Verine pühapäev - Nikolai II korraldusel avati tsiviili pihta tuli Moskas (hiljem ka Eestis).
Versailles’ rahu - "Saksamaa pidi loovutama prantslastele Elsassi ja Lotringi,samuti mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele Leedu, Poola, Tšehhoslovakia. Saksamaa
pidi vähendama sõjaväe 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Tal keelati omada lennuväge, Allveelaevu ningi lõpuks pidid Sakslased veel
maksma reparatsioone. Reini jõe ala jäi demilitariseerituks."
Ühinenud Rahvaste deklaratsioon , ÜRO - 1942:Washingtonis, Atlandi Harta põhimõtete toetamine
Ypres ’ i sündmused - 1915 kasutasid GER gaasi 15k sõdurit suri mürki
ISIKUD
"Wilhelm II - 27. jaanuar 1859 – 4. juuni 1941 oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks
Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. 1918. aasta novembris oli sunnitud troonist loobuma"
Franz Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija ertshertsog , tapeti Sarjevos 28. juuni 1914 – see oli maailmasõja puhkemise ajend .
W. Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913–1921, tegi 1918 ettepaneku sõlmida õiglane rahu, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping)
G. Clemenceau – Prantsusmaa peaminister1906- 1909, ja uuesti 1917-1920, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping)
D.L. George- Suurbritannia peaminister1916 - 1922, Pariisi rahu konverents (Versailles’ rahuleping)
Nikolai II - Venemaa viimane keiser, valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, lasti maha 17. juulil 1918. aastal (terve pere).
Rasputin – vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune . Tema mõju kahandas monarhia autoriteeri ka keisri ustavate toetajate seas, 1916. detsembris langes atentaadi ohvriks
V. Lenin - Venemaa bolševike(enamlaste) juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija , Nõukogude (Kommunistliku) Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja, suri 1924. aastal
J. Stalin - Nõukogude Liidu diktaator , algul partei peasekretär, 1929. aastast ainuvõim, uus majanduspoliitika (industrialiseerimine, viisaastaku plaan)
Ch. Dawes – USA rahandusminister, tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu (1924. a Saksale 200 miljonit dollarit, aitamaks Saksamaa jalule)
J. M. Keynes – Inglise majandusteadlane, teooria USA majanduskasvu taastamiseks (tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni)
F. D. Roosevelt – 1932. aastal valiti USA presidendiks, 1933.aastal New Deal, oli president 4 ametiaega: 4. märts 1933 – 12. aprill 1945
A. Hitler - Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945).
B. Mussolini - Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, fašistide juht.
J. Tõnisson - Eesti riigitegelane , poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem , Mõõdukate eestvedaja , Häälekandja „Postimees“.
K. Päts - Eesti riigitegelane, elukutselt jurist , Eesti Vabariigi esimene president, Radikaalide eestvedaja, häälekandja „Teataja“, Päästekomitee liige, 12. märts 1934. aastal riigipööre koos Laidoneriga.
P. Speek–Sotsiaaldemokraatide eestvedaja, häälekandja „Uudised“
V. Lender - Tallinna linnapea aastail 1906–1913.
J. Teemant - Eesti poliitik ja advokaat , kes oli kahel korral riigivanem.
J. Anvelt - jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, sai üheks Eestimaa bolševike juhiks.
J. Poska - Eesti riigimees , 1913–1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea, Eesti esindaja Tartu rahulepingu läbirääkimistes
J. Vilms –Noorte radikaalide juht, advokaat, nõudis 1916. aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia, päästekomitee liige
K. Konik- Päästekomitee liige
J. Kukk – Peamine Eesti iseseisvusmanifesti looja
F. Peterson – Eesti iseseisvusmanifesti autor
H. Kuusner - Luges ette esimest korda Eesti iseseisvusmanifesti Endla teatri rõdul pärnus .
J. Laidoner – Eesti vabadussõja väejuht , kes koos Konstantin Pätsiga võimu haaras
A. Tõnisson – Eesti Vabadussõja väejuht.
J. Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane
J. Pitka – Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja
A. Joffe – Venemaa diplomaat , kes kirjutas 1920. Aastal alla Tartu rahulepingule
V. Molotov – NSVL välisminister , kes kirjutas alla Molotov-Rippentropi paktile .
L. Trotski – Võitles Staliniga peale Lenini surma võimu üle venemaal, Stalin saatis ta riigist välja.
O. Strandmann - Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919)
riigivanem (1929– 1931 )
A. Larka - Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
A. Sirk - Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte.
F. Franco – Peatas Hispaania kodusõja ning kehtestas fašistliku diktatuuri riigis.
W. Churchill – Briti peaminister
H. Truman – USA president pärast Roosevelti .
C. Attlee –Briti peaminister pärast Churchilli surma.Vahetult enne Potsdami konverentsi tuli võimule.
G. Mannerheim – Soome kindral ja sõjaväe ülemjuhataja Kodusõja ajal,
J. Vares -Barbarus – Nimetati ametisse Vene okupatsiooni ajal Eestis.
J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.
O. Tief – Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal.
A. Sabbe – Metsavend , kes varjas ennast mobilisatsiooni eest metsades.
AASTAD
1882- kujunes Kolmikliit; lõid: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
1915- Kolmikliiduga liitusid Türgi ja Bulgaaria
1905- esimene Maroko kriis
1907- Inglismaa-Venemaa leping, millega jagati mõjusfäärideks Iraan
1907- loodi Antant; lõid: Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa
1917- USA liitus Antantiga
1908- algas Bosnia kriis
1909- lõppes Bosnia kriis
1911- teine Maroko kriis
1912- Serbia, Bulgaaria ja Montenegro sõlmisid Türgi-vastase liidu
1912- I Balkani sõda
1913- II Balkani sõda
1914- algas I maailmasõda
23.veebruar 1917- veebruarirevolutsioon
23.-26. Oktoober 1917- oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre
1917- Soome iseseisvus
1918- Balti riigid iseseisvusid
1918- algas Venemaa kodusõda; loodi Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik
1920- lõppes Venemaa kodusõda
1922- loodi Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit
1922- punased vallutavad Krimmi poolsaare
1922- Genova konverents ; osalesid 34 Euroopa riiki; sõlmiti Rapallo leping
1923- Ruhri kriis; osalesid Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa
1925- Locarno konverents; osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Saksamaa, Tšehhoslovakkia , Belgia; sõlmiti Reini pakt
1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa
1929- algas ülemaailmne majanduskriis
1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust
1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni
1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel
1937- Itaalia astus NSVL vastu
1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga
29.september 1938- Müncheni konverents
1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda
23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt
1936-1939- Hispaania kodusõda
1938- Kristalliöö
1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel
1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda
28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid)
1940- Akomiterni paktist kujunes välja Kolmik pakt; sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel
1940- Saksamaa vallutas Norra ja Taani, NSVL okupeeris Balti riigid, Talvesõda Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan
1940-1941- NSVL I okupatsioon
1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan
14.juuni 1941- Juuniküüditamine
1941-1944- Saksa okupatsioon
1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing
1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine
1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin)
1944- liitlasriigid vallutavad Saksa okupatsioonis olnud riigid
1945- loodi ÜRO; alistus natsi Saksamaa; lõppes II MS
1945- Jalta konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin)
1945- Potsdami konverents (Stalin, Truman, Chuchill/Attlee)
13
Vasakule Paremale
LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #1 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #2 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #3 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #4 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #5 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #6 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #7 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #8 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #9 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #10 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #11 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #12 LÄHIAJALUGU 1-ISIKUD-MÕISTED-AASTAD #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johannisco Õppematerjali autor
"Lähiajaloo õpik gümnaasiumile, I osa" kokkuvõte. Sisaldab endas mõistete lahtiseletusi, tähtsate isikute kirjeldusi ning sündmuste ja aastate kokkuviimist. Sobib 11. klassi kontrolltööde sooritamiseks. Käsitletud teemad: Maailm 20. sajandi algul; Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed; Maailm kahe sõja vahel; Teine maailmasõda. Antud materjali loodi mitme inimese koostööna, mistõttu on materjal väga sisutihe ning kvaliteetne.

Sarnased õppematerjalid

AJALOOO EKSAM-isikud-mõisted-kokkuvõte
11
odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

Mesopotaamias kuningavõim absoluutne. Kuid nad olid jumalate esindajad oma rahva ees. I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Sõjategevus 1915-1917. Venemaa kokkuvarisemine. Kodusõda Venemaal. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. Kaardid lk. 74-77, 79 Lähiajalugu I ja peatükid 2, 5, 6, 8, 9 ja 10 Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul - Esimese maailmasõja põhjused ja algus - Sõjategevus 1915-1917 - Venemaa kokkuvarisemine - Kodusõda Venemaal - Sõja lõpp läänes - Versailles rahuleping - II EESTI TEEL ISESEISVUSELE Aasta 1917. Iseseisvumine. Vabadussõda. Kaardid lk. 15-17

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

üliindustrialiseerimine ammendunud, kauba defitsiit) NSVLst lähtuvad põhjused: ● Gorbatsov loobub Brežnevi doktriinist ● 91 VLO laiali ● Gorbatšovi ümberkorraldused (perestroika, galsnost) ● Lääne toetus demokratiseerimisele Sotsialismileer(idablokk, teine maailm) = NSVL+sotsialismimaad (satelliitriigid:sõprusühendus(10), mitte Moskva mõju all) Sotsialistliku orientatsiooniga riigid - NSVL aitas majanduslikult, rahaliselt, sõjaliselt Idabloki isikud Poola: Jaruzelski - 89-90 president, diktaator Lech Walesa - Solidaarsus juht, 90 president Mazowiecki - I mittekommunistlik peaminister Kest/Ida-Euroopas SDV: Honecker - kuni 89 president TS: Vaclav Havel - 89 president, hiljem Tsehhi president, sametrevolutsioon Bulgaaria: Živkov - peale teda noored kommunistid Rumeenia: Ceausescu - veriseim kommunismi taandumine Ida-Euroopast, komm Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned

12. klassi ajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu
Ajalooõpetuse eksam
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu
Lähiaeg 1914-1945
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

>USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud) >tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma =>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini eluolu 1920. aastad >valitses pettumus (mindi sõtta lootusega et sõjajärgne maailm on parem) >kergemeelsus >mood lubas naistel paljastada õlgu, käsivarsi, põlvedeni kleidid (moemaailmas Coco Chanel) >järjest rohkem autosid (Ford) >dzässmuusika levik tänu grammofonile ja raadiole >kunstis dadaism, sürrealism (Dali) >NSVL (Stalini võimu tugevnedes) ja Saksamaa (pärast Hitleri võimuletulekut) sammuvad kultuuri hävitamise teele =>ainuõige sotsialistlik realism, marksistlik teadus 1930

Ajalugu
Lähiajalugu I
8
doc

Lähiajalugu I

Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism ­ marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism ­ suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda ­ Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus ­ Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppel

Ajalugu
Kordamisküsimused II maailmasõjast
4
odt

Kordamisküsimused II maailmasõjast

* korraldati ümber riigiaparaat 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest ­ st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 5. Mõisted ja isikud: Holocaust - Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Vastupanuliikumine - Teise maailmasõja võitjariikide allikais kasutatakse koondterminit vastupanuliikumine (inglise keeles resistance movement) sageli vaid kitsamas tähenduses, tähistamaks Saksa, Itaalia, Jaapani (harvem ka

Ajalugu
2-maailmasõda vastused küsimustele
6
docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun