Ametiühingute, noorsooliikumisetele, omavalitsustele, kõrgkoolidele jmsjõudis sama kontroll. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadusõjalased ming nad kaotasid oma populaarsuse valega, et nad tahtsid vägivaldselt oma võimu peale suruda. 1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Samuti on erakonna programmis maaelu edendamine, noorsoopoliitika, vanurite ja toimetulekuraskustega inimeste heaolu tagamine ning palju muud. Toetatakse astmelist tulumaksu ning 5% ettevõtte tulumaksu kehtestamist, samuti ka madalat käibemaksu ja luksuskaupade kõrgemat maksustamist. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemiskavatsusest teatati 4.aprillil 2006. aastal ning ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Erakond kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik-konsrvatiivne. Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Nad tahavad näha Eestit maana,
liikumise teke. ,,Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui riigikogu enam kokku ei kutsuta. (Päts saatis selle 1943.a. Sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu nüüd oli hakkanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur Pätsi edasist autoritaarset diktatuuri mõju Eesti arengule võib vaadata mitmest punktist. Ei saa väita, et tegemist oli puhtalt põrumisega, leidus ka helgemaid külgi. Diktatuuriga puudus rahval osaleda otsustusprotsessidel see tekitas rahvas
Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga,Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond.Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Isamaa ja Res Publica liit. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest.Ühinemiskavatsusest teatati 4.aprillil 2006. aastal, ühinemise kiitsid 4.juulil 2006 heaks mõlema erakonna üldkogud. Ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Ühenderakonna esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine 2007.aasta Riigikogu valimisteks. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat Jaak
alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust. · Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali.
Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused. Jäi ainult Isamaliit (ainupartei), ajakirjandus allutati järelvalvele, mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste üle kehtestatirange kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Ajastu nimeks on saanud vaikiv ajastu. *1937. aastal tuli uus põhiseadus, milles loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Päts, moodustati uus Riigikogu ka.
vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist. Iseloomulikult vasakpoolsetele usuvad ka nemad, et haridus peab olema kõigile kättesaadav ühishüvis, mistõttu erakoole ja tasulist haridust nad ei propageeri. Sotsiaaldemokraate eristab keskerakondlastest tööhõiveküsimuste tugevam rõhutamine, samas kui Keskerakonna jaoks on esikohal toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine. Paremparteid ei ole ideogloogilise platvormi poolest nii ühtsed. Reformierakond tugineb liberalismile, Isamaliit aga kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele. Isamaliiduga suhteliselt lähedased on konservatiivse Rahvaliidu seisukohad. Rahvaliidu teeb omanäoliseks see, et nad väärtustavad Eesti küla, sealhulgas Eesti põllumajanduse kestmist. Nagu konservatiivide puhul tavaline, ei poolda ka Rahvaliit tingimusteta avatud majandust, vaid näeks meelsamini kodumaise kapitali eelistamist majanduses. Reformierakond seevastu on just avatud turumajanduse poolt.
- Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta kutsekodade ja presidendi poolt) - Valitsus määrati ametisse presidendi poolt
II ringkonnakohus III riigikohus Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond, rec/ isamaaliit ja sotsiaal demokraadid opositsiooni moodustavad Keskerakond, Rahvaliit , Rohelised. VASAKS POOLSED TSENTRISTLIKUD PAREMPOOLSED * keskerakond * Rohelised * reformierakond * Rahvaliit * Rec/isamaliit * Sotsiaal demokraadid Peamised inimõigustealsed dokumendid on: * Euroopa inimõiguste konventsioon. * Euroopa sotsiaal harta. 1) riigieelarve on rahaline plaan ,aastajooksul laekunud tulude ja kulude kohta. 2) Riigieelarvesse pannakse kirja (riigi) tulud ja kulud. 3) Eelarve koostamise aluseks on (prognoos) eelmise aasta eelarve, majandusareng, üldised näitajad ja eesmärgid. 4) Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu.
presidendivalimised aprillis 1934. Aastal. Kõige populaarsemad olid vabadussõjalased. Autoritaarne Eesti 1934-1940 12.märtsil 1934.aastal teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. · Kaitseseisukord Piirati kodanike vabadusi. · Vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine. · Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused · Riigikogu saadeti laiali. · Erakondade tegevus lõpetati. · Loodi üks partei Isamaliit. · Kehtestati tsensuur. · Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll. · Seadused avaldati presidendi dekreedina. VAIKIV AJASTU Rahvas ei saanud rääkida. 1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda Riigivolikogu 80 saadiukt, valitakse rahva poolt,
Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934. aprillis pidid toimuma valmised, kus valitakse riigipead ja uut Riigikogu. 1934. märtsil toimus sõjaväeline riigipööre, selleks et võim ei läheks vabadussõjalaste kätte suleti kõik nende organisatsioonid, vangistati nende juhte ja valimisi lükati edasi, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevust lõpetati ja loodi ainuparteid (Isamaliit). 6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid? Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks
- siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei) - kutsekodade loomine - tsensuur - asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele "õiget" infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.) - riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle 1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA Opositsioon:
12. Vali Eesti sis pol arengus 1920-1939 kolm olulist sündmust. Dateeri aastaga ja põhjenda oma valikut. I )Asutav Kogu võttis vastu I PS 1920 EV sai endale Riigikogu II) Vapsid võtsid vastu II PS 1934 III) Rahvuskogu võttis vastu III PS - 1938 13. Miks nim perioodi 1934 1939 Vaikivaks ajastuks? Nim selle perioodile kolm iseloomulikku joont. 1) riigikogu saadeti laiali 2) ainu partei - Isamaliit 3) ajakirjandus allutati järelvalvele 14. Miks oli Asutava Kogu poolt 1919.a vastuvõetud maaseadus sinu arvates EV arengule eriti täntis? Põhjenda. 15. Nim 2 Euroopa riiki, millest 20'datel kujunesid välja Eesti peamised kaubanduslikud partnerid. inglismaa, sm 16. Tõesta 2 nt, et alates 1921a astus Eesti võrdväärse partnerina rahvusvahelisele areenile. lääne riigid tunnustasid eesti is 17. KK. Balti riigid+ 2riiki, kes ohustasid Eestit enim Sm, Nõukogude Liit 18
poliitikute suutmatusest lahendada riigi siseküsimusi, mille asemel tegeleti suuresti erakondi puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkeks. Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti . Autoritaarsel perioodil sunniti sisepoliitikas opositsiooni suu lõplikult sulgema, rahvale jagati vaid valitsusmeelset informatsiooni. Keelustati kõik poliitilised erakonnad, loodi valitsusemeelne ainupartei Isamaliit. Välispoliitikat juhiti samuti erinevate vaadetega. Demokraatlikul perioodil panustati välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 1939 halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine kitsas ringis ja sellest tulenevalt rahva toetuse puudumine valitseva reziimi otsustele. Ma usun, et
määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud. Keelustati erakondade tegevus ning moodustati üks suur riiklikerakond – Isamaliit. Rajati kutsekodasid, mis pidi ära hoidma streigid. Kehtestati tsensuur, millega takistati opsoitsiooni sõnavõttu. .Loodi propagandatalitlus, millega kiideti ennast. 1935. Aasta lõpuks oli demokraatlik kord asendudnud autoridaarsega. Diktatuur oli Eestis palju leebem kui teistes Euroopa riikides. Positiivsete tegevustena hakati nimesid eestistama, kaunistati kodusid ning levitati Eesti lippe. Opositsioonina nähti kõige suuremat ohtu vapsides ning selle tõttu lavastati 1935. Aasta 8
aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad. Nimed eestistati, levitati sinimustvalget lippu, toetati kodukaunistamist. Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nt Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks ainuparteiks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. Häälekandjad suleti, siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Vabadussõjalastel tuli mõte, et vägivaldselt võimu haaranud valitsejad tuleb samuti kukutada. 8. detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased.
*valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president
Põhjenda. Ei oska vastata c)Missugune erakond oli sinu avates sel ajavahemikul Eestis kõige mõjukam?Põhjenda Põllumeestekogud,kuna nemad on esindatud kõikides Riigikogu koosseisudes. 4. Ülesanne-Otsusta,kas loetletud sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne või pärast vaikiva ajastu algust Eestis 1934. Enne 1934.aastat:a,c,d Pärast 1934.aastat:b,e a)Vabadussõjalaste aktiivne tegevus-enne b)loodi ainupartei Isamaliit-pärast c)Suruti maha kommunistide mäss-enne d)kehtestati laialdased kodanikuvabadused-enne e)kehtestati autoritaarne diktatuur-pärast 5. Ülesanne-1929.aastal alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas otseselt Eesti Vabariigi sisepoliitilist arengt.Tõesta kahe näite varal selle väite paikapidavust. Talud sattusid raskustesse,mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad.Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümineSuurenes tööpuudus. 6
Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti kutsekodasid.Kehtestati tsensuur.Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussüja lõppu algas kampaaniad). Kehtestati riigikontroll paljude elualade üle . 8 dets.1935 ülikiire majandustõus, eriti kiiresti arenes tööstus
12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 2. oktoober 1934 Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus 30. juuni 1934 ,,Pikkade nugade öö" Saksamaal 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis kevad 1935 Eestis keelustati Vaikiva ajastu raames poliitilised erakonnad. Lubatud oli ainult Isamaliit. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse (Abessiinia kriis) 1935 Saksamaa asub looma uut sõjaväge Wehrmacht`t 1935 NSV Liidu Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi piiravad seadused Saksamaal aasta lõpp 1935 Oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. 8
keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus o jätkasid poliitilised erakonnad siiski tegevust kuni 1936. a.ni. Lätis ja Eestis o üritati asendada parteid kutseesindluslike kodadega, mis koondaks valitsuse seljataha erinevate elukutsete esindajaid. Eestis loodi ka lisaks kodadele Isamaliit, valituse suunamisel tegutsev ainupartei. Lätis laienesid oluliselt presidendi õigused. 1938.a. kehtestati uus konstitutsioon, mis laiendas tema õigusi veelgi. Samal aastal jõudis uus põhiseadus ka Eestisse, millega loodi presidenti ametikoht ning parlament muudeti kahekojaliseks. Uus parlament o Eestis(1938) ja Leedus(1936) loodi uus parlament. Lätis mitte. Parlamendil oli võim vähemtähtsaid seadusi välja töötada, olulisemad seadused anti välja presidendi
Klassikuuluvus. Valijad lähtuvad tihti erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi, aga mitte programmist või ideoloogiast. Massimeedia. Gruppikuuluvus. 8)Mis on erakondade roll ühiskonnas? Nimeta Eesti erakonnad ja parteid, nende esimehed ja aseta nende parem-vasakpoolsele skaalale. Erakondade paljusus näitab ideoloogiate paljusust. Vasak: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Rahvaliit Parem: Isamaliit, Res Publica, Reformierakond. 9)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste ülesanneteks ühiskonnas? Esindada avaliku tähtsust omavaid huve Püüda mõjutada poliitikat Kasvatada liidreid Hoida ühiskonna mitmekesisust. 10)Kirjelda poliitilise kultuuri olevust ja koostisosi. Mis mõjutab poliitilist kultuuri aregnut? Kuidas toimub poliitilise kultuuri õppimine sotsialiseerumine? Poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja
Riigivanema kandidaadid Larka ja Sirk, Päts ja August Rei Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi A.Larka 51% J.Laidoner 30% K.Päts 15% A.Rei 4% 12.märt 1934 Kehtestati kaitseseisukord Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati Valimised lükati edasi Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud Võim koondus kolme isiku kätte: Konstantin Päts Johan Laidoner Kaarel Eenpalu 8.dets 1935? Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse Isamaliit 1935 erakondade tegevus peatati Nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku propaganda talitus Kontrollis ajakirjandus Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: Riigilipu kampaania Kodukaunistamiskampaania Nimede eestistamise kampaania Riigi roll majanduses suurenes 1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht
suvepuhkusele sai valitsus kogu võimu. Vaikiv ajastu algab Siseministriks sai Karl Einbund kes kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitlise kursi hoidmisel Kaitseseiskuorda pikendati 1 aasta võrra septembris ja kokku tulnud Riigikogu pidi alluma K. Einbundile. Parlament jäi vaikivasse olekusse kus nad enam koos ei käinud, kuid ametlikult polnud lahku ka saadetud. 1935 keelustati poliitliste erakondade tegevus- loodi Isamaliit milles kujunes ainupartei, loodi kutsekodasid mis pidid koodama kõik ühe eluala esindajad ja vahendama nende soove valitsusele. Trükitoodete tsensuur, loodi Riiklik Propagana Talitus Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opostitsiooniga Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli
annaabi.ee 
