aastaks. 1558-1561a. Liivisõda 5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid, kust valiteti ümberkaudseid maid. Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus
*revolutsioonikomiteede loomine *sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga Stolõpini agraarreform – maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, külakogukonna lammutamine, reform edenes aeglaselt ja tekitas palju segadust Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Sotsiaaldemokraadid Jaan Tõnisson K. Päts M. Martna, P. Speek, E. Vilde Postimees Teataja Uudised (P.Speek) *Vene impeeriumi pol. *majanduse edendamine *isevalitsuse asendamine
Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2. Jahedad ja vihmased ilmad või lausa looduskatastroofid, nagu suured üleujutused ja põuad, tõid kaasa viljaikaldusi. Põuane või vihmane suvi tähendas seda, et ees ootas terve aasta nälgimist. 3. 11.-13.sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval. Hoolimata mõnest eriti külmast talvest, kestis soe periood kuni 13
ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11. Millised olid eestlaste muinasusundid? Animism- loodususund Pilt 4. Valjala ringvall ehk maalinnus Vägi
Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu. Stolõpin lubas külakogukonnast lahku löövatele talupoegadele kindlad põllud. Sisuliselt tähendas see, et Venemaal hakati rajama eratalusid ning talumehed said võimaluse töö läbi rikastuda. Ka teistes valdkondades ette võetud reformid andsid hämmastavaid tagajärgi.
kaks ühiskonnakihti.(lisa 1) Talupojale tegi pidevalt muret igapäevase toidu hankimine ja enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli ta leivatootja. Teda painas põllumajanduse ebakindlus- võrrelduna looduse stiihiate ja tema enda kasina sissetulekuga. Talupoeg oli inimene, kes armastas elu vabas õhus. Suvel töötas ta väljas, sügisel tappis sea ja selle lihast pidi jätkuma kogu talveks. Sotsiaalses mõttes asetses talupoeg isanda (senjööri) ja külakogukonna vahel. Töötav klass oli keskajal kõige arvukam ja just nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Sellepärast valisingi oma referaadi teemaks just talupoegade elu. 1. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND Üldjuhul kuulus Euroopa küla ühe või mitme isanda (senjööri) võimu alla. Maa jagunes sel puhul kolmeks suureks osaks: esimene oli otseselt isanda kasutuses, teine oli jagatud perekondlikekd rendikohtadeks, mis olid formaalselt või ka tegelikult päritavad, ning
,,Seitse venda" Aleksis Kivi Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumusterikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, ptriarhaalse külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Hea pildi saame haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud seitsme venna põgenemislooga ühiskonnast ja nende järkjärgulise tagasipöördumisega, mis ühtlasi kujutab endast romaani faabulat. Sündmuskohaks on Lõuna-Häme, kusjuures paljud paigad kuuluvad äratuntavalt kirjaniku kodukanti
mille sai vasall(seisnes koormiste nõudmises). Vasallil polnud õigust talupojalt maad ära võtta. Ainult pärijate puudumisel sai feodaal maalapi endale. Tavaliselt siiski võeti maid ka jõuga ära, kuid kui feodaal seda maad ei himustanud võis see olla talupojal mitmeid põlvkondi. Talupoja maad kaitses vaid feodaali majanduslik huvi peremehe järgi, kes maad korralikult hariks. Talupoeg kasutas oma maad külakogukonna raamides. Valitses kogukondlik maakasutus. Maa jagunes külade kasutusosadeks. Seda maad nimetati saraseks. Saras kuulus kogu külakogukonnale ja üksikperel oli õigus seda kasutada vaid külakonna liikmena. Külakogukond reguleeris maakasutust. Nõupidavaks ja täidesaatvaks organiks oli küla peremeeste täiskogu. 13. saj. Kodifitseeritud Liivi talurahvaõigus üksikksautuses olevaid peenardega eraldatud põlde, põlispõlde ja alepõlde. Saraskonda kuuluv talu kasutas
töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus, mis koosneb põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ning kalastuskohtadest. 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? Jahedad ja vihmased ilmad, suured üleujutused ja põuad tõid kaasa viljaikaldusi, nii ei saanud toita ka loomi ning tekkis näljahäda. 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid- 11-13.saj oli kliima tänapäeva kliimast soojem, siis oli võimalik Šotimaal viinamarju kasvatada. Järgmiste
16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne. · Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI · Venestamine Soome · Riigikord: suurvürstiriik · Algas venestamine · Seni oli ametlik keel rootsi keel, nüüd vene keel · Soomes tekivad: o Vanasoomlased alalhoidlikud soomlased (nad ei tahtnud tülli minna, kartsid et mäss teeb asjad hullemaks.) kasutasid Soome keelt.
1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks. Teosed: "Bröllopsdansen", "Lea", "Nõmmekingsepad", "Kullervo", "Kanervala", "Kihlus", "Õlleretk Schleusingenis", "Öö ja päev", "Seitse venda", "Margareta" "Seitse venda" (1870) kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik soome talupoja loomuse ja elulaadi ning külakogukonna suhted. Kirjaniku kõige suurem õnnestumine seisneb teose peategelaste seitsme venna karakterite ja loomuomase käitumise kujutamises. Vendade iseloomud on erinevad ja mitmetahulised. Neist kõige riiakamaid ja karmimaidki iseloomustab soe süda ja õiglane meel. Õiglustunne on see, mis aitab vendi ka ühiskonnaga kohanemisel. WILLIAM MAKEPEACE THACKERY (1811-1863) Sünd Indias, Calcutta jõuka koloniaalametniku perekonnas
suurtöötlus riigi kontrolli all, majanduslik areng. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel Presidentaalne USA ja Parlamentaarne monarhia Suur Britannia. Industriaal ühiskonna teke - Industriaalühiskonna kujunemine 19.sajandil oli esimene globaalne muutus, mis põhjustas võõrandumist. Inimesed kolisid maalt linna ja sellega kadus külakogukonna turvalisus ja toetus. Masintootmine oli muutunud enamikus riikides valitsevaks. Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. Tekkisid suured kaevandustööstused. Transpordi areng tekkis tänu industriaal ühiskonna tekkele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin
* Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus * Adratalupoeg ehk adrik - kõige arvukam keskaegse Eesti talupoegade grupp, kes elasid adrataludes ja kasutasid külakogukonna maid ühiselt. Moodustasid küla maaharijate tuumiku. Maad arvestati adramaades, millest ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus oli piirkonniti erinev kuid ühes piirkonnas olid adratalud tavaliselt ühesuurused. Adratalupoegade kiht kujunes tõenäoliselt välja juba varem koos külade ja külasarase arenguga. * Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel
2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu a) taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) lahktaluks
Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ?
· Ukraina iseseisvuslased tekitasid palju segadust, Petljuraga eesotsas, aga pealetungile otseselt ei läinud.(Bulgakovi teos ,,Valge kaardivägi", millest on tehtud ka lavastus ,,Turbinite päevad", mis Leninile iseenesest väga meeldis.) · Poolakate juht Pilsundski, kes loob oma väikse autoritaarse riigi. Nagu Eestis Päts. · Nestor Mahno, toetuspind Ukrainas, tahtis luua anarhistlikku ühiskonda. Liitub sellega, kes talle kasulik on. Tahtis pöörduda tagasi külakogukonna juurde. 1920-1921 NÕUKOGUDE JA POOLA SÕDA Venelased tahtsid jõuda Saksamaani, et kujundada revulutsiooni kulgu Saksamaal. Nõukogude poole eesmärk oli levitada maailmarevolutsiooni ja Poola iseseisev riik sinna pilti ei kuulunud. Varssavi alla pealetung seiskus ning punased löödi tagasi. Kaart Õ44 3 (Adamson). 1921 sõlmitakse Riia rahu, millega Venemaa tunnistab Poola iseseisvust. Selle
· "Lea" · "Nõmmekingsepad" (1864) · "Kullervo" (1864) · "Kanervala" (1866) · "Kihlus" (1866) · "Õlleretk Schleusingenis" (1866) · "Öö ja päev" (1866) · "Seitse venda" (1870) · "Margareta" 3. Teose lühiülevaade Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumuste rikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine.Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis
aastatel. Üldtendentsina võib konstateerida näiteks, 11 teada, leidus rõugepanek et üldine rohkem toiduvarusid inglise arsti ja külakogukonna maast. sündimuse algavat langust, mis võis tuleneda Edwardvaba aega. Jenneri Kõige mis meetodil, enam Eestis abielluti
Ministraalide ja väikeaadlite lähenemine toimub ning ministraalide seisus kaob. Rüütlid ja rüütlikultuur. Läänistamise vastuolulisus: senjööri võimu tugevdamine ja killustamine selle läbi. Võimalused lääni pärimiseks, meeslään, kogukäeõigus. Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal. Mõis ja põhimikuhärrus. Talupoegkond: kujunemine ja erinevad sõltuvused. Koloonid. Sunnismaisus, pärisorjus. Külakogukonna tekkimine. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine. Talu. Villikatsioon. Ribapõllud, nöörimaad, väljasund. Talupoegade koormised: teo, loonus ja rahaandamid. Taille. Banaliteedid. Talupoegade pagemine ja vastuhakud. Orjus keskajal. RÜÜTLID JA RÜÜTLIKULTUUR Rüütliseisus käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest.
millele järgnesid rahutused), 1905 okt toimus ülemaailmne streik, mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne... 5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL Suurriikide blokkide kujunemine:
Ivani tervenemine lõpetas vaidlused, kuid muutis tsaari oma nõo ja teda toetanud bojaaride suhtes vaenulikuks. 1550. aastatel tuli veelgi haldusreforme. Enamikes Moskoovia maakondades kaotati asehalduri amet. Kaotati ka kormlenijem (`toitmine') tuntud ametnike tasustamise põhimõte. Selle järgi läks osa kohaliku elanikkonna makse asehalduri ja tema ametnike ülalpidamiseks, kes osa laekumistest palgana endale jättis. Selle asemel asutati aadli, linna-ja külakogukonna seast valitud nõukogud, kelle ülesandeks jäi kohtupidamine ja maksukogumine. Niisuguse korra juures pidi olema vähem kuritarvitusi, kuid tegelikkuses oli seda muidugi raske jälgida. Ametnikud vastutasid otse tsaari ees. Piirialadel kohandati samuti uus halduskord. Kohaliku valitsuse eesotsa sai seal vojevood, tsaari määratud sõjaväeametnik. 1556. aasta ukaasiga määrati kindlaks kõigi maaomanike sõjaväekohustus. Lisaks isiklikule
monarhiaks. # Manifesti järgselt liberaalne kodanlus ja haritlaskond organiseerisid poliitilisi parteisid. 1905 Vene revolutsiooni tagajärjed Venemaal # Talupoegade kui tööliste olukord paranes # Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliitilised õigused # Tehti ettevalmistusi konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseks 1906a Venemaa peaministri Pjotr Stolõpini reformid # Sotsialistide terrorile vastas repressioonidega e karistamisega # Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a atentaadiga Stolõpin hukkub. 19/20 saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II veebruarimanifest tühistas enamiku
See oli tsaarile sobiv koosseis, selle tõttu ei saadetud laiali. Siiski arendas parlamentaarset ühiskonda Venemaal. Neljas duuma tuli 1912 1917. Uued reaalsed valimised toimusid Venemaal alles 1990-del, sest vahepeal olid võimul enamlased, kelle poolt sai hääletada, aga mitte valida. Stolõpini agraarreform. Stolõpin oli Venemaa peaminister 1906 1911, kuni ta langes atentaadi ohvriks. Atentaat oli seotud agraarreformiga. Venemaal kehtis külakogukondlik maakasutus. Külakogukonna moodustasid ühes külas elavad inimesed. Kogukonnasiseselt toimus perioodiline maade ümberjagamine. Talupojad olid pärast pärisorjust saanud küll maaomanikeks, neil oli jaosmaa ehk hingemaa, aga Venemaal jagati hingemaad perioodiliselt ümber. See tähendas, et ind või huvi maalappi harida ja selle tootlikust tõsta, sest sa said mõne aja pärast järgmise maalapi, mis ei pruukinud nii hea olla. Külakogukonna liikmed vastutasid ka teiste võlgade eest. Inimesed ei
keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus.
1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega: feodaalid olid sakslased, talupojad eestlased; saksa talupoegade immigratsiooni ei olnud, eestlased ei saksastunud, kuigi saksa kultuuri mõju oli tugev. Talurahva põhimassist (külakogukonna ühismaid kasutavatest adratalupoegadest) eristusid vabatalupojad (vabakirja valdavad sõjateenistuslased, mõisa ametimehed ja raharenti maksvad talupojad) ning vähese maaga (üksjalad, vabadikud jms) ja maata (sulased) talupojad. Mõisade kasvuga kaasnes teoorjuse kasv 16. sajandil normaaltalult 36 teopäeva nädalas. Mõisamajanduse ja teoorjuse kasvu seletatakse tavaliselt Lääne-Euroopa viljaturu
Tsaar kohendab põhiseadust. Valiti II Riigiduuma, sama saatus. Valitakse III Riigiduuma, mis ei võta tugevalt sõna ning jääb püsima. Uueks peaministriks saab Stolõpin (lk 48). Surub mässu täielikult maha ja hakkab läbi viima agraar- e. maareforme. Tekib võimalus tugev taluperemeeste kihi tekkeks. Jagati maad nt Siberis ja soodustati maa väljaostu. Anarhistid ja esseerid leiavad, et see võib purustada vene traditsioonilise külakogukonna. Stolõpinile tehakse atendaat ja reform jääb pooleli. Ka tugevat talunike kihti ei kujune. · Revolutsiooni tulemused: · Nõrgendatakse rahvuslikku rõhumist muutub võimalikuks emakeelne kooliharidus. · Duuma demokraatia periood. · Konstitutsiooni loomine. 8 KRIISID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 2009-11-10 Kriiside põhilised pingekolded:
mõjutasid üksteise eluvaadet. Töö on jaotatud kahte peatükki. Esimeses peatükis analüüsitakse filmi ,,Mandariinid" ja teises filmi ,,The Intouchables". Mõlemad peatükid on jaotatud kümneks alapeatükiks, kus analüüsitakse erinevaid sotsiaalseid aspekte. 4 1. MANDARIINID 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalseid institutsioone võib filmis näha nii abielu, külakogukonna, majandusliku kui ka turvatunde aspektidest. Filmis pole näha otsest pereelu, kuid üks sõduritest, Ahmed, mainib loo käigus oma perekonda ning Ivo räägib põgusalt oma lahingus langenud pojast ja tütrest Marist, kes oli juba põgenenud sõja eest Eestisse. Lisaks mainiti ka hariduse institutsiooni, mis väljendus mitmes stseenis, kus Nika kahtles Ahmedi harituses ning andis mõista, et teine mees ei tea midagi ajaloost.
erastamine. 10. Kuidas käsitleb heaoluriigi arengut industrialiseerimine teooria? Industrialiseemine, majanduse muutus tehnoloogia tõttu, töö iseloom muutus, uued sotsiaalsed ja demgraafilised protsessid, riigi sekkumine, proaktiivne poliitika 3 Ulatuslikud tööstusrevolutsiooni poolt põhjustatud muutused. Majanduslik areng (industrialiseerimine ja urbaniseerumine) à inimeste sotsiaalse elu muutumine (laiendatud perekondade ja külakogukonna toetuse kaotus; inimeste sissetulekud muutuvad sõltuvaks ebaisikulistest turujõududest. Põllumajandusõhiskonnas industriaalühiskonnaks. Et industriallühiskond saaks areneda on vaja tublisid ja terveid inimesi. Töölistele oli vaja aga sotsiaalseid tagataisi haiguse, vigastuse, vanaduse ja töötuse vastu. Seniajani tegi seda perekond. Kuna, aga industrialiseerimisega muutus perkeonna mõiste (erinevad põlved ei elanud enam ühe katuse all). Seega kadus perekonna tugi ja vaja oli riigi
talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus. Vallutuseelselt külakogukonna eesotsas külavanem. Kohtuniku ja külavanema ametid oli lähedased. Kubjas - ülesandeks kümnise kogumine ja vastuvõtmine. Ta aitas rahvast mõisateole ajada ning valvas teoliste järele. Talle kuulus ka teatud politseivõim. Kilter - oli teoliste töölesundija ning töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vardjas - temagi valvas teotegemise järele ning vastutas andamite laekumise eest. Vardja ja kupjaamet sulandusid lõpuks kokku. Oma sotsiaalselt seisundilt olid kupjad
Kui omand kuulub ühele isikule, on tegemist ainuomandiga, kui aga mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomaniks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Võib eristada ka nn ühiskondlikku omandit, mille puhul omandi subjektiks on riik või kohalik omavalitsusüksus oma volitatud organite kaudu. Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent.
• Sajandi vahetuseks olid Lõuna-Eestist 90% oma talud välja ostetud ja Lõuna- Eestist pooled talud. • Edasi uue murrangu põhjustas okupatsioon, mis pööras omandi suhted peapeale ja kogu maa riigistati ja asemele loodi suured kollektiivi riigimajandid. (kolhoosid, sovhoosid). Külad • Küla on administratiivne üksus aga 19.sajandil sisaldas see mõiste kolme lahutamatut osa: • Külakogukond ehk küla inimesed. • Külakogukonna kasutuses olev territoorium ehk külasaras. • Majad moodustavad asula • Paikne küla asutus kujunes välja 19.sajandil. • Muutused 13.sajandil kui omandi suhted muutusid jaotus püllumajanduslik maa mõisa, küla ja talu maaks. • 19.sajandi I poolel olid talukülad, mis koosnesid maksustavatest taludest. • Majatalude hulk suurenes 18.sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema.
Valitses Madalmaades ja Põhja Gallias algselt 1)Clodovech laiendas Frangi riigi territooriumi - tõrjus läänegootid Lõuna Galliast välja - Hõivas burgundide riigi 2) Clodovech võttis vastu ristiusu katoliiklikul kujul - Gallia endised elanikud ( vaimulikud, ülikud) toetasid Clodovechi otsust 3) Clodovech lasi kirja panna frankide õiguse - SAALIÕIGUS ( saaliõigus on oluline kirjalik ajalooallikas) · Saaliõiguses on kirjas see, et põllumaa on külakogukonna oma , üksikpere ainult kasutas seda ( kasutusõigus päranduslikult ainult poja puhul, muidu läheb tagasi külale ) · Naisvalitsejaid Prantsusmaal ei leidu · Peamine elatusallikas oli põlluharimine, seal kõige tähtsamaks loomaks oli härg · Saaliõigusest tuleb välja see, et sugukondlikud sidemed olid väga tugevad neil oli veritasu, mis asendus meherahaga · 200 solidus 1 solidus oli 4, 55 gr kulda
Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles Rahvusvahelised suhted 20. Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit
Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui valida arst, siis reedetakse külakogukonna viisi, reedab ühe kombe, mis on aluseks kogu kogukonna toimimise protsessile. 1. Teaduslik 2. Rahvameditsiin 3. Kristlik kontekst Haiguse kirjeldamisel... patsient on kristlane, kelle saatus on taevaste jõudude määrata. Siis ei arvestata enam raviga. Haigus on surma eelmäng. Haigus on just kui kehaväline, selle põhjus on kunagistes tegematajätmistest, üleastumistes. Inimesed on oma tervise suhtes ükskõiksed ja ei hooli surmast. Haigus ja jumal pannakse kõrvuti.
(Vastuhakk Odessas soomuslaeval Potjomkin ja Kroonlinna garnisonis). Keiser lubab augustis kokku kutsuda Riigiduuma ja annab oktoobrimanifestiga välja töötatud põhiseaduse. Üldstreik ja Moskva detsembriülestõus surutakse sõjaväe abiga maha. 1906 – 17' näilise konstitutsionalismi ajajärk, mille juhtfiguuriks Stolõpin. 1906-1911 peaminister. Tema ajal pääsesid tagurlus ja politsei taas maksvusele (välikohtud). 1906-10' agraarreformid: Külakogukonna likvideerimise, maakorralduse ja ümberasustamispoliitika (Siberisse) tulemusel kasvab maaproletariaat, tugevneb sotsialistlike parteide mõju. Väljaränne ookeani taha (poolakad) ja Saksamaale (baltlased). Sel ajal olid ka pidevad rahutused ja streigilained. Keisri õukonnas võimutseb "imetegija ja jumalamehena" Siberi talupoeg Rasputin. Venemaa mängis ka rolli I MS alustamisel (kardab uut ebaedu oma Balkani poliitikas ja seisab alternatiivi ees: kas sõda või revolutsioon. 28
isojako) eel lõpetati 1924. aastal maamaksude ja sealhulgas traditsioonilise nn lapi maksu kogumine saami külakogukondadelt, mis võimaldas jätta arvestamata saami kogukondade traditsioonilise maaõigusega - sest nad ei tasunud makse. ,,Lapi maksu" kaotamise ja saamide eemaldamisega kinnisvararegistritest kaotasid saamid seni kehtinud eriõiguse põhjapõdrakasvatusele, mida laiendati soomlastest uusasunikele. Maade ümberjaotamise käigus eraldati osa saami külakogukonna maadest ning jagati välja uusasunikele. Kui Tsaari-Venemaal oli saame vastukaaluks Koola poolsaarele elama asunud soome ja norra uusasunikele mõnevõrra isegi soositud, siis 1868. aasta tõi kaasa otsustava muudatuse asustuspoliitikas. Riigivõim hakkas soodustama venelaste ümberasumist Koola poolsaare saami aladele ning saamide paikselt elamaasumist. Tsaarivalitsus andis venelastest ümberasujatele rea soodustusi, mis laienesid neile saamidele, kes nõustusid paikselt elama. Saamide
Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik) · Kohustused külakogukonna ees (vili, koolid, teed, sillad) · Kirikumaksud Teoorjuse vastu protesteeriti erinevates vormides. Toimus rahutusi (Pühajärve sõda 1841), omalaadne protestivorm oli usuvahetus. 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS Pärisorjuse kaotamine loodetud majanduslikku edu ei toonud, talurahvas protestis jätkuvalt. Targemad
Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond. Trad, muistsetest aegadest pärit külakogukond ei tahtnud jaguneda, mitmed ringkonnad nägid mingit Vm eripära, mida tuleb säilitada ja toetada, maj seisukohast oli külakogukonna olemasolu pidurdavaks teguriks. Põllumaj maa ei kuulunud mitte talunikele, vaid külakogukonnale. Külakogukonna juhtkond otsustas ise, kellele missuguse, kui suure, kus asuva ja kui viljaka põllulapi üles harimiseks anda. Talupoeg ei tundnud huvi maatüki vinge harimise vastu. Maid ümber jagades lähtuti kogukonna liikmete võrdsustamise huvidest- keegi ei tohtinud olla liiga jõukas ega liiga vaene. Külakogukonnas oli ka ühiskäendus- tervikuna kogukond hoolitses, et
temale alluv elanikkond leidis vaenlaste väehulkade sissetungimisel kindla pelgupaiga soodes. Seepärast tuleb arvata, et madalpõldude harimist eisaadud nüüd enam teostada täies ulatuses. Seejuures jäi siiski võimalus iga kogukonna piirides asuda vete juhtimisele kõrgematele maadele, mida tavalisel ajal ei niisutatud ega haritud. Kõrgpõldude intensiivne harimine tingis eraomandiliste suhete kasvu. Kõrgpõldude valdajad ja orjapidajad paistsid välja külakogukonna liikmete seas oma varandusliku seisundi poolest. Seepärast hakkavad tekstides esinema lihtsate "nedzeste"("väikeste") kõrval "tugevad nedzesed"("tugevad väikesed, valitud nedzesed"). Tugevate nedzeste hulka kuulusid mitte ainult väike- ja keskmaavaldajad, vaid ka jõukad käsitöölised ja kaupmehed. Sellest momendist peale algab külakondade esimene tunduv nõrgenemine. Väikemaavaldajate seas, kel oli jaosmaid kõrgpõldude piirkonnas ja kes kasutasid oma
põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus. Domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid. Jätkus 1850. a alanud talude päriseksostmine, aastal 1916 4/5 talumaadest päriseks ostetud (enamus laenuga majandusraskused), püsisid ka renditalud. Stolõpini agraarreform- 1906. aastal, mis võimaldas talupoegadel külakogukonnast välja astuda. Reformi eesmärk oli külakogukonna lõhkumine ning varaka ja lojaalse talupoegade kihi loomine. Sajandivahetusel toimus viljahindade langus (USA odav nisu), mis lõi majanduse segamini. Orienteeruti ümber piimakarjandusele, mis nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule farmimajandus. Loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine maata mehi oli 60%,
annaabi.ee 
