Saksamaa Liitvabariik Bundesrepublik Deutschland Saksamaa lipp Saksamaa vapp Riigikeel saksa Pealinn Berliin President Horst Köhler Kantsler Angela Merkel Pindala 357 022,90 km² Rahvaarv(2006) 82 310 000 Rahvastiku tihedus 230 in/km² Iseseisvus 843 Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Das Lied der...
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 6.klass Nimi:peidetud Saksamaa Referaat Juhendaja: peidetud Koostatud:2017 Saksamaa Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik Pindala: 357 022 km (Teistel andmetel 356 854 km) Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas ma...
prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks
sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949. parlamendivalimised ja Saksa Liitvabariigi PS Esimene kantsler oli Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi vapp ja lipp Saksa Demokraatliku vabariigi lipp ja vapp Majandus Kantsleri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse parandamine Alus oli sotsiaalse turumajanduse poliitikal 1960. a teisel poolel puhkes majanduskriis Sotsiaaldemokraadid arvasid, et riik peab majanduse enda kontrolli alla võtma Tänu sotsiaalsetele turunduslikele ümberkorraldustele algas 1980. a lõpul majanduslik tõus Välispoliitika
,,Saksamaa" Saksamaa lõhenemine toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV.
-l ja 2 Borneo ps.-l) ja 3-st föderaalsest territooriumist .Igs osariik on omakorda jaotatud rajoonideks Kuna malaisia on föderatsioon siis föderaal ter. ja osariigid on eraldi jagatud . Osariigid: Elanike arv Pindala (km Nimi Pealinn ²) Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja -- 1.887.674 243 Kuala Lumpuris Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja Bandar Labuan 85.000 92 Labuan Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja -- 50.000 46 Putrajaya Johor Johor Bahru 3.300.000 19.984
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots
ANNI LARIN 1. Iseloomusta maailma riikide jagunemist eri rühmadeks peale II ms (rühmad, riigid, maj. iseloomustus) Demokraatlik ja kommunistlik. USA ja NL. Arenenud tööstusriigid(USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Jaapan), Sotsialistlikud riigid(NL, Ida-ja Kesk-Euroopa kom.riigid; Hiina, Põhja-Korea) ja Arengumaad ehk Kolmas Maailm(Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika). 2. Mis on heaoluühiskond? Mis riikides see kujunes? Tunnused. Jaapan, Lääne- Saksamaa, USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Itaalia. Kõrge elatustase, tervishoiu süsteem, tugev sotsiaal-ja abisüsteem, suurenevad sissetulekud, kõrge elatustase.HEAOLUÜHISKOND- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 3. Tõesta 3 näitega, et pärast II ms hakkas laienema demokraatia. Jaapani ja Saksa Liitvabariigi majandusimed. Suured USA reformid Jaapanis. Heaoluühiskond. Valimisõiguste laienemine. 4. Millised ühiskondlikud liik...
hukkus üle 1 miljoni tsiviilisiku; massiline põgenemine Prantsusmaale > Alzeeria genotsiidi temaatika: http://uudised.err.ee/index.php? 06241875 5. Lääne-Saksamaa · 1949 SLV ja SDV - jaotuses ei olnud mingit loogikat! - kaotati kõik seosed natsismiga · Saksamaa - nn Saksa majandusime (Jaapan!) - Prantsusmaa - SDV - Konrad Adenauer 1934. a. vabastati kõikidest ametitest; 1946-49 parteijuht Briti okupatsioonitsoonis; 1951-55 Saksa Liitvabariigi välisminister; viis Saksa Liitvabariigi suveräänsuseni; 1955 loodi suhted NSV Liiduga (vangid!); taastas sakslaste eneseusu Varssavis 1970 - Willy Brandt (Herbert Frahm) 1933 emigreerus Norrasse 1957-1966 Lääne-Berliini linnapeaks 1969-1974 SLV kantsler 1971 sai Nobeli rahupreemia - sõjajärgse põlvkonna eriliseks probleemiks oli hirm mineviku (puudumise) ees
majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed, ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud moodustatava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Tagajärg Berliini blokaad põhjustas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa LV, idatsoonis ja Ida-Berliinis Saksa DV. Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad
Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika. "Heaolu kõigile" Inimeste elatustase tõusis, tööpuudust peaaegu polnud. Lääne- Saksamaa kui ühiskondliku rahu ja partnerlusega riik. 1960.aastate teisel poolel puhkes riigis majanduskriis. Immigrantide sissevool vähem arenenud riikidest. Majandus Mindi üle rangele kokkuhoijupoliitikale
Valitsusjuht: Liidukantsler Gerhard Schröder Riigipea: Liidupresident Johannes Rau Naaberriigid: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveits, Prantsusmaa, Lichentstein, Holland ning Belgia Rahaühik: Euro (15,64 EEK) 2 Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav,
Saksa Liitvabariik Referaat Koostas: Kätlin Tops Juhendas : õp. Lembit Alamets VanaVarinurme 2012 Riigiorganid Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse
rakendus. Euroopa majanduse taastamine. USA andis Euroopa riikidele odavaid laene, keda ohustas kommunism. Abi pakuti ka NSV Liidule, Stalin keeldus, kui sai teada, et see on tegelikult kommunismi pidurdamiseks. 1948-1952 sai abi 17 riiki. · EISENHOWERI DOKTRIIN e tagasitõrjumisdoktriin: toetas Trumani doktriini. Majanduslik ja sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu. · 1955 HALLSTEINI DOKTRIIN: Saksamaa Liitvabariigi doktriin, et kui keegi peaks Saksa DV tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist. · DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA Vietnami sõjas.
Hakati juurutama plaanimajandust Oma rahareform 23.juunil 1948 Berliini blokaad Põhjus NSVLiidu soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla Ettekääne - rahareformi laiendamise soov 1948.a. 25.juuni algas NSVLiidu poolt Lääne Berliini blokaad. USA ja Suurbritannia õhusild Tagajärjed : Aprillis 1949.a. loodi NATO 12.mail 1949.a. lõpetas NSVLiit blokaadi Tulemus - Lääne-Berliini ei lülitatud SLV(saksa liitvabariik) koosseisu. 23.mail 1949.a. võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi uus põhiseadus. 7.okt 1949.a. kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik Sellega oli lõplikult Saksamaa lõhestatud. NATO LOOMINE Põhjus soov seista vastu NSVLiidu jätkuvale agressiivsusele, otseseks tõukeks Berliini blokaad. Asutati aprillis 1949.a. NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutajariigid USA, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Beneluxi maad(3tk), Portugal, Taani, Norra, Island. KOKKU 12 liiget.
Findlandiseerumine Soome hakkas vaatamata NSV liidule ajama oma riigi asja, mis tegelikult NSV liidule ei meeldind. Finlandiseerumine e. Soomestumine. Aastaarvud 1979 Nõukogude väed tungisid Afganistani 1947 Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1995 Soome liitus EU'ga 1960 uus idapoliitika 1990 Saksamaa taasühinemine 1949 Saksamaa lõhenemine 1950 algul Korea sõda 1950 lõpp Kuuba raketi kriis 1961 Berliini müüri ehitamine Isikud Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi esimene kantsler, hüüdnimega Vana. J.K. Paasikivi soomlane, kes oli talvesõjaaegne minister ja sai hiljem presidendiks. Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma.
kaheksa aastat. Umbes samal ajal pöördus ta õigeusku. Uuesti 1976. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes oli ta välja töötanud uue isikupärase muusikastiili, nn tintinnabuli-stiili, ja tema uus looming oli kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. Jaanuaris 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus elama Austria pealinna Viini ja aasta hiljem 1981. aastal sai Arvo Pärt Saksa Liitvabariigi akadeemilise välisvahetusorganisatsiooni DAAD stipendiumi ja asus elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale Eestisse, kus elab tänapäevani. Arvo Pärdi tunnustused: 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigent Paul Hillieriga Grammy auhinna
Proovi arvestustöö Situatsioon Valmari ajalooõpetajast vanaema Helmi on juba ammu tahtnud külastada Berliini ja selleks ka raha kogunud. Jõuludeks jõudis tallelepandud summa juba 1000 euroni ning Helmi otsustas selle aasta suvel oma unistuste reisi teoks teha. Kuna Valmari ...
Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lääne- Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis
organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-berliini ei lülitatud Saksamaa liitvabariigi koosseisu ning 1948 loodi Berliini ida- ja läänetsoonis eraldiolev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO loomist. Trumani doktriin USA on nõus toetama kõiki riike, kes ei tee koostööd NSVL-iga Marshalli plaan majandusabi riikidele, eesmärk tugevdada riike, et nad ei satuks sotsialismileeri. Võidurelvastumine: USA ja NSVL-i tuumapommid, 1949-katsetas NSVL oma tuumapommi 1952 USA kasutas vesinikupommi
ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et Saksamaa majandus on surutisest kannatada saanud. 2008. aasta jooksul on eksport langenud 5 % võrra niisugust ekspordilangust pole liitvabariigi ajal varem olnud. Koalitsioonileppes pööratakse erilist tähelepanu keskklassi toetamisele, lastetoetustele ning ettevõtluse arendamisele. Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on Saksamaa jaoks läbitud ning järgmisel aastal on oodata 1,2 % majanduskasvu. Oluliseks probleemiks jääb eelarvedefitsiit, mis on 2009. aasta lõpuks jõudnud 4 % tasemele ning 2010. aastal võib
tõttu saanud lahenduse, 23. mail 1949 kuulutati USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonide liitmisel välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland). 7.10.1949 kuulutati 8 Kuid juba augusti lõpuks 1949 oli Moskval oma tuumarelv 5 nõukogude tsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, edaspidi DDR). Lääne-Berliin jäi de facto Liitvabariigi koosseisu (de jure oli tegu okupeeri- tud piirkonnaga kuni 1990. aastani), Ida-Berliin sai DDRi pealinnaks (juriidiliselt ei olnud see küll korrektne). Austria (Österreich) Austria saatus oli Saksamaa omast mõneti erinev. Peale sõja lõppu jagati neljaks tsooniks nii riik kui ka pealinn Wien. Kõigi okupatsioonijõudude poolt tunnustati üsna kiiresti koalitsioo- nivalitsust, kuhu kuulusid kõigi suuremate parteide ja kommunistide esindajad. esimene
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati. Rikkad muutusid veel rikkamaks, sest Rikkad muutusid vaestega võrdseks. kehtestati kõikidele ühtne tulumaksu protsess. Suur tööpuudus. SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, stabiilne raha,
90ndate aastate kevadel saavutas opositsioon võidu. · Ida Saksamaa (Saksa DV) 87-88 põgenemine Lääne-Saksamaale. Ida-Saksmaa linnades rahutused. 9. november meeleavaldajad tungisid Berliini müüri äärde ja murdsid sealt läbi. Selle järele opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. 90ndate alguses vabad valimised. Algasid läbirääkimised kahe ühinemiseks. 1. Juuli hakkas kehtima Saksa Liitvabariigi raha Algasid läbirääkimised (2+4 selle pidid kinnitama II ms võitnud riigid. 3.okt 1990 Kaks Saksamaad ühines ning kadus SDV. · Tsehhoslovakkia rahumeelselt (Sametrevolutsioon), samuti lahutus, s.t. läheb rahumeelselt. Rahulikult riigi jagunemine kaheks (Tsehhi ja Slovakkia). · Bulgaaria osa endisi kommunistide jäi võimu juurde, ümberkorraldused aeglasemalt kui teistes riikides · Rumeenia Väga verised ümberkorraldused
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majandusl...
J.Kennedy- USA president, kelle ametiaja jooksul toimus Kuuba ehk Kariibi kriis. R.Nixon- USA president, seotud Watergate’i afääriga, pidi teiselt ametiajalt tagasi astuma. R.Reagan- USA president, kes töötas välja majanduskava, mille abil väljuti majanduskriisist ja mingi kiiresti tõusuteed. G.Marshall- USA riigisekretär, kes töötas välja Marshalli plaani. M.L.King- üks väljapaistvamaid mustanahaliste õiguste eest seisjaid. K.Adenauer- Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kes töötas välja sotsiaalse turumajanduse plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950 Rahuleping Jaapaniga-1951
· Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png 2. NIGEERIA RIIGI LIPP Nigeeria lipp on Nigeeria Liitvabariigi riigilipp. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Nigeria.svg 3. RIIGIKORD, RAHA JA KEEL Riigikord: Nigeeri riigikord on lahutamatu ja kindel e. unitaarne. Riigi raha: Valuuta lühend- NGN Rahaühik- naira Valuutakurss- 1NGN~ 0,0051 Riigi keel: inglise ja hausa http://www.150currency.com/images/currency/NGN_banknotes.jpg 4. LOODUS Nigeeria majandus on Aafrika üks tähtsamaid
pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki h) - NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma eluvaldkondi . liitlasi muust maailmast. c) - suure purustusvõimega relv, mis tekitab palju kahju ja toob hulgaliselt inimohvreid. d) - ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 6. Võrdle USA ja Saksamaa Liitvabariigi arengut peale teist maailmasõda? Nende kahe riigi areng oli suhteliselt sarnane kuigi USA oli oma arengus euroopa riikidest natuke ees. Saksamaa liitvabarik tegi USA-ga tihedat koostööd. 7. Miks süvenes pärast teist maailmasõda Euroopa integratsioon? Integratsioon süvenes kuna sõjas kannatada saanud riikide majandus oli vajan uuesti üles ehitada. Ja seda oli koos palju lihtsam ja kiirem teha. PTG õpetaja: Veronika Uussaar
kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus ning paljud muud tegurid. · Taoline mudel töötas kahe aastakümne vältel hästi, tööpuudust peaaegu polnud, inimeste elatustase tõusis tunduvalt, tööstustoodangu juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud. · Sotsiaalne turumajandus - poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. 11. Millised olid SLV välispoliitilised suunad suhetes lääneriikidega ja suhetes idabloki maadega K. Adenaueri ajal? Mis on Hallsteini Doktriin? · Adenaueri ajal oli välispoliitikas peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega
kui Euroopas tuntavalt vähenes. Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi eelduseks olid: Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi tulemused: blokaad kiirendas Saksamaa lõhenemist; NSV liit saavutas olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini ülestõus 1953 1953.a. juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvasid massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida- Saksamaa. Saksa Demokraatlikus Vabariigis kehtestati erakorraline seisukord. Rahutusi toodi maha suruma Nõukogude sõjavägi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Suessi kriis 1956.a. • Egiptuse valitsus eesotsas Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi
5) Nõukogude ja Saksa okupatsioonid Teema ,,Maailm pärast Teist maailmasõda 19452000" läbimise järel õpilane: 1) iseloomustab külma sõja kujunemist ja olemust, toob esile selle avaldumise valdkonnad ja vormid; 2) näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid kriisikoldeid ja muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail; 3) iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel; 4) iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus; 5) toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed; 6) analüüsib Eesti iseseisvumise taastamist ja Eesti Vabariigi arengut; 7) iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil; 8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle,
Paljudel Vietnamis võidelnutel tekkis hingeline kriis,mis jäi püsima aastateks. 8. Pärast Saksamaa alistumist Teises maailmasõjas jagasid võitjad selle riigi alad neljaks okupatsioonitsooniks. Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA ,Suurbritannia ja Prantsuse sõjaväeadministratsioon,idatsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Seega oli loodud uus Saksa riik. Põhiseaduse järgi teostab riigis võimu seadusandlikku võimu parlament,mis koosneb kahest kojast : Bundestagist ja Bundesratist. Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks kantsleriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Konrad Adenauer. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Ida-Saksamaal tegutsenud kommunistlik võim teatas,et nende riigis hakatakse sotsialismi ehitama. Saksa Liitvabariik ja teised
Miks? Millega konflikt lõppes? Anna antud konfliktile ja selle lahendusele hinnang. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad kestis 25.06.48 kuni 12.05.49 ja seisnes Nõukogude vägede poolt Lääne-Berliini blokeerimises, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes kompromissiga: Lääne-Berliini ei lülitatud Saksamaa Liitvabariigi koosseisu ning 1948. a. loodi Berliini ida- ja lääne tsoonis oma eraldi olev linnavalitsus. Berliini blokaad kiirendas NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) loomist. Selles sündmuses koges Nõukogude Liit esmakordselt pärast II maailmasõda ebaedu oma välispoliitikas (tema soove ei rahuldatud Lääneriikide poolt). 4. Millistele põhimõttetele rajas USA oma välispoliitika Külma sõja algaastatel?
Peale Saksamaa alistumist jagasid Teise maailmasõja võitjad Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolset kolme tsooni juhtisid USA,Suurbritannia ja Prantsusmaa, idatsooni seevastu NSVL.Potsdami konverentsi järgi oleks pidanud Saksamaa säilima ühtse riigina.Tegelikkuses aga seisid kõik riigid vaid oma huvide eest. Külma sõja pärast hakkas nõrgenema lääne- ja idapiirkonna majandussidemed. 1949. aastal toimusid Lääne-Saksamaal parlamendivalimised peagi kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik.Saksamaa oli täielikult lõhenenud. Nagu ennem mainitud olid USA ja NSVL-i ideoloogilised vaated väga erinevad ja seetõttu need kõik konfliktid aset leidsidki. USA üritas kõigest väest kommunismi levikut Maailmas pidurdada.1947.aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Seda
mitteühinemisliikumine - uute, USA ja NSV Liiduga seotud liitudega mitte ühineda soovinud riikide liikumine, mida juhtisid Jugoslaavia, Egiptus, India. Tekkis 1950. aastatel Esimene maailm lääneriigid (eesotsas USA) Teine maailm - sotsialistlikud riigid (eesotsas Nõukogude Liit ja Hiina RV) Kolmas maailm - Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaad Neljas maailm - Vähearenenud, peamiselt troopilises Aafrikas asuvad arengumaad idalepingud - Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin Oder- Neisse liin) demokraatia - rahvavalitsus, poliitilise korralduse vorm, kus riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused ning on võimalik vähemuse muutumine enamuseks legaalsete vahendite (valimised) kasutamise abil.
Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Korea sõda 1950-1953. Teise maailmasõja lõppvaatuse aegu vabastasid NSVL-i väed Korea põhjaosa ja USA väed lõunaosa. Põhja-Korea läks kommunistlikuks, ka Lõuna-Korea ei muutunud demokraatlikuks, seal oli autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- Korea armee Lõuna-Koreasse. Kuna Lõuna-Korea valitsus oli alles loomas oma relvajõude, siis polnud võimalik vaenlasele vastupanu osutada
kristlik demokraat. Kuid Erhardi valitsus ei püsinud kaua ning sotsiaaldemokraadid ja kristlikud demokraadid moodustasid niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks. 1969 kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja seekord võitis valimised. Pärast kolmenädalasi läbirääkimisi väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt. Brandt püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poola ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. Perekond 19411946 oli Brandt abielus Anna Carlotta Thorkildseniga, kes oli Norra isa ja Saksa-Ameerika päritolu ema tütar. Neil oli tütar Nina (sündinud 1940). Pärast lahutust abiellus Brandt 1948 Rut Hanseniga. Nad said kolm poega: Peter (sündis 1948, ajaloolane), Lars (sündis 1951, kunstnik) ja
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis
• Ida-Saksamaa aladel, mis kuulus NSV Liidu okupatsiooni alla kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik. Lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. • 1945 – Berliini 4 riigi deklaratsioon • 1947 – Bizonia USA ja SB sektoris • 1948.a. toimusid vabad valimised ja valitud liidumaade esindusorganid algatasid uue põhiseaduse väljatöötamise. • 23.05. 1949 - Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse väljakuulutamine Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, Saksa LV kantsleriks sai Konrad Adenauer (kantsleriks1949- 1963) • 1949 okt. – Saksa DV Sotsiaalne turumajandus • Kristlik-demokraatlik valitsus asus teostama radikaalselt majandusreformi sotsiaalse turumajanduse nime all. Sotsiaalse turumajanduse teoreetikuks ja eestvedajaks oli Saksa LV majandusminister Ludwig Erhard.
Lõpuks, 1947. sai ta US A kodakondsuse ja 1948 pöördus tagasi Sveitsi Sveitsis elas kirjanik villa Porto Roncos Lago Maggiore ääres, jätkas seal kirjutamist ja reisis palju 1946 . aastal ilmus menukas " Triumfikaar " 25. veebruaril 1958. aastal abiellus Remarque USA filminäitleja Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. See Remarque tema kolmas abielu. Enne seda abiellus ta kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. 1967. aastal autasustas Saksamaa valitsus kirjanikku Liitvabariigi Suure teeneteristiga Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Sveitsis Locarnos pärast kuuendat insulti . Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta
liitlane, nato sellesse ei sekkunud. · Prantsusmaa tunneb end jätkuvalt euroopa südamena ning kontrollib saksamaa arenguid, sest saksamaa ja prantsusmaa on euroopa liidu ühed olilisimad tegelased. · 1981 prantsusmaa presidendiks mitterrand, esimene sotsialist peale teist MS · 1995 valitakse presidendiks Chirac. Mõlemad soodustasid koostööd saksamaaga kuid suhted usaga läksid kehvemaks teise iraagi sõja ajal · 1980 saksa liitvabariigi kantsleriks Kahl, kes aitas kaasa kahe saksmaaa ühinemisele · 1998 saksam kantselreis schöder jätkas kahe saksamaa ühte sulatamist · Nii nagu saksamaal, tekkisid raskused kõikides ida-euroopa riikides inimesed arvasid, et geograafiline areng toob endaga kaasa kiire majandusliku heaolu kasvu. Islamimaailm · Islamiusu alguseks loetakse aastat 632, mil islamiusk tekkis araabia ps.
Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSVL sulges aga kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsonidega ühendavad maismaa- ja raudteed. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961 13.augustil ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist
aunimetuse. Rahvakirjanikuks võis nimetada Jaan Krossi aastast 1985. Kirjanik on olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga ning oli nelja lapse isa. Jaan Kross (vasakul) ja Lennart Meri (paremal) Jaan Krossi saavutused Jaan Kross on Tartu ülikooli audoktor (1989), Helsingi ülikooli audoktor (1990) ning soome kirjanike liidu auliige. 1995. aastal andis Saksa president Roman Herzog Krossile Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi. 1996. aastal sai Kross Eesti riigivapi esimese klassi ordeni ning 1998. aastal Tallinna vapimärgi. 2001. aastal sai Prantsuse Auleegioni ohvitseri aumärgi. Jaan Krossi saavutused 2003. aastal pälvis Kross Soome Lõvi Rüütelkonna komandöriristi. 2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. Kross on pälvinud ka Soome Eeva Joenpelto
Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust. Mingisugustest kolmest katkuepideemiatest, Balthasar oli voorimehe poeg ja õppis kohalikus koolis, kus Härra Frolink , kes Pallu õe Annikaga abiellus teda ...
(ees- ja perekonnanimi) Hjalmar Mäe Kes juhtis 1944. aasta septembris Eesti Vabariigi Rahvuskomiteed ja oli Eesti iseseisvust taastada püüdnud valitsuse peaminister? (ees- ja perekonnanimi) Otto Tief Kes oli Nõukogude Liidu liider ja NLKP juht 1953-1964? (ees- ja perekonnanimi) Nikita Hrustsov Kes on nimekas Prantsuse poliitik, sõjaväelane, Prantsusmaa president 1960. aastatel? (perekonnanimi) de Gaulle Kes oli USA president peale II maailmasõda? (perekonnanimi) Truman Kes oli Saksa Liitvabariigi kantsler 1950. aastatel? (perekonnanimi) Adenauer Kuidas nimetati Eesti Leegioni allüksust, kes võitles kangelaslikult Ukraina aladel? (kaks sõna) pataljon Narva Nimeta koht Ida-Virumaal, kus 1944. aasta suvel toimusid eestlaste osavõtul ägedad lahingud Punaarmee edasitungi tõkestamiseks. Sinimäed Millise Nõukogude Liidu linna lähistel toimunud lahinguid loetakse pöördepunktiks II maailmasõjas? Stalingrad Milline kolmetäheline lühend märgib 1954
Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne- Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne- Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini
1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ning idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953
Kennedy USA president, kosmoseprogrammi edendamine, sajandi mõrv Dallases. Nixon USA president, Watergate'i pealtkuulamisskandaal, mille tõttu astus ennetähtaegselt tagasi Reagan USA president, suund konservatiivse majanduspoliitika poole. King Rassilise võrdõiguslikkuse eest võitleja, pooldas vägivallatut võitlust Adenauer kogenud poliitik, kellest sai 75-aastaselt I Saksa LV kantsler. Brandt (Neljas) Saksamaa Liitvabariigi kantsler, kelle uueks idapoliitikaks oli suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga. Kohl Saksamaa liidukantsler, tema ajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa ühtseks Saksamaa Liitvabariigiks. Thatcher "raudne leedi", I naispeaminister Euroopa ajaloos, oli peaministriks kauem kui ükski teine XX sajandil. de Gaulle kindral, lahkus IV vabariigi valitsusjuhikohalt, V vabariigis sai temast suure võimuga president. Beria NSV Liidu riigitegelane, kelle vastu populaarsuse kasvades korraldati
Kennedy mõrvati 1963 J.F. Kennedy Dallases. D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal M.L. King 1968. USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia. Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
