3. Reagani poliitika: USA pidi takistama NSVL-i võimutsemist keks-ja ida-euroopas, ning toetama võitlust kommunismi vastu. Läänel tuli NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigati ära nafta ja gaasi sissetulek. Uus, kõrgtehnoloogiline relvastumise laine. 4. NSVL kaotas külma sõja, sest :Majandus oli pankrtois, relvastus nõudis tohutiud ressursse, NSV L jäi üha rohkem maha USAst, hädasti vajati reforme. , sisepoliitiline kriis, polnud tõsiseltvõetavat liidrit. 5. Gorbatšov (NLKP peasekretär al. 1985.a.)tahtsis NSV Liidus muuta: oli veendunud, et on vaja ümberkorraldusi. Eesmärgiks oli käsumajanduse ja impeeriumi päästmine, . Püüded majandust reformida ei õnnestunud, kuna vana käsumajandus lagunes, turumajandusele aga ei suudetud üle minna. Majandusraskused süvenesid, rahva rahulolematus kasvas. 6. Gorbatsov oli sunnitud Nlis reforme alustama : *Nlis oli stagnatsioon *Nli ähvardas pöördumatu mahajämine maailma
võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Nõukogude Liidu lagunemine 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. 1985. aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkommitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See
Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas,
Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda saanuks arukama tegut- semise korral ka teha. Nii Gorbatšov kui ka tema oponendid unitaarriigi pooldajate ringkonnast on veendunud, et Liitu saanuks säilitada. Mõlemad süüdistavad teineteist ja Boriss Jeltsinit impeeriumi lagundamises. Moderniseerimise teooria pooldajad kalduvad üliriigi kadumise põhjuseks pidama pigem kommunismi ja nõukogude süsteemi kriisi. Balti rahvaste vabadusliikumisel oli Nõukogude Liidu lagunemisel tähtis, kuid mitte peamine roll nagu iseseisvunud Venemaal. IMPEERIUMI NOSTALGIA
Nõukogude juhtkonna käsul lammutada Ipatjevi maja, kus hukati tsaar Nikolai II. Maja lammutati üleöö koos vundamendiga ja viidi prügimäele, koht kaeti asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22. detsembril 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsembril 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988
taktikat Muudatuste algus NSVL-s: maj arengu kiirendamine – sots ühiskonda täisutada selle ümberkujundamise e perestroika abil, asus võitlema alkoholiga (viinamarjaistanduste maharaiumine) glasnost – avalikustamine, tähistas Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda Tšernobõli katastroof 1986 – esialgu üritati maha vaikida, kuid avalikustamine ärritas rahvast, Gorbatšov pidi toimunut tunnistama → vähendati tsensuuri, võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol elu liberaliseerimise avalikustamine tõi ilmsiks esimesed vastuolud riigi juhtkonnas: ulatuslikumad pol reformid, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati 1988 – presidentaalne valimissüsteem, mitme kandidaadiga valimised uude
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine PTK 42 NL lagunemine • 1985 märts-Mihhail Gorbatšov sai NLKP uueks peasektetäriks. • Perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine. • Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine 1986a • 1989 märts-toimusid esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse-Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi • NL presidendiks sai Mihhail Gorbatšov (valiti Kongressi poolt valitud Ülemnõukogu poolt) • 1986a-Reykjavíkis toimus Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumine-NL ja USA suhted hakkasid parenema • 1987-Sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. • 1989-Gorbatšov lõpetab sõja Afganistanis ja viib NL väed sealt välja. • Boriss Jeltsin-Vene Föderatsiooni esimees • 1990 jaanuar-Leedulaste meeleavaldus Vilniuses Gorbatšovi visiidi puhul
IDABLOKI LAGUNEMINE JA KÜLMA SÕJA LÕPP NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) I • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985. a pärast eelkäija K. Tšernenko surma. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider, gerontokraatia tingimustes “noormees”- 54 aastane. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985-1991) II • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine;
Loodeti, et NSV Liidu majanduslik seis pole piisavalt tugev, et selle lainega konkureerida. Tulemus oli ootuspärane, ja NSV Liit oli sunnitud tunnistama oma mahajäämist võidurelvastumises. See pani ka aluse Idabloki ja Nõukogude Liidu lagunemisele. 1985.aasta märtsis sai Nõukogude Liidu Keskkomitee partei peasekretäriks Mihail Gorbatšovi. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider ja samas ka noorim liider NSV Liidus pärast Stalini võimuletulekut. Gorbatšov oli veendunud, et NSV Liit vajab ümberkorraldusi ning oli valmis neid tegema. See aga ei tähendanud, et ta ei uskunud kommunistlikesse ideedesse. Gorbatšov algatas perestroika ehk poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Gorbatšov algatas glasnosti, ehk avalikustamise. Esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi ja katastroofe, räägiti seni tundmatuid fakte nõukoguse ajaloost ja sellest, kuidas inimesed
kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla. Gorbatšov lootis oma püüdluste elluviimisel rahvahääletusele, kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised,
polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5. Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. 3) Idabloki lagunemine • Mihhail Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985.a. • Gorbatšov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. • Perestroika läbiviimiseks ning oma võimupositsioonide kindlustamiseks vanameelsete jõudude vastu (kes olid huvitatud Gorbatšovi kukutamisest ning reformide peatamisest) algatas Gorbatšov avalikustamise (ehk glasnosti):
Ta veenis ka naasma NSV Liitu Stalini tütre Svetlana Allilujeva, kes lahkus pärast Tšernenko surma uuesti emigratsiooni. Moldaavias jäi Tšernenko silma Leonid Brežnevile, kes soosis Tšernenkot tema edasise karjääri jooksul. Brežnevi sabas jõudis ta NLKP kõrgeimasse ringi ning saavutas 1984. a. konservatiivide esindajana enda valimise NLKP peasekretäriks. Surm: Kohe pärast valimisi tema tervis halvenes ning ta suri vanadusse 10 märts 1985 GORBATŠOV Nimi: Mihhail Sergejevitš Gorbatšov (1985-1992) Päritolu: Stavropol, NSV liit Majandus: 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
reformide vajadust, kuid lühikese valitsemisaja tõttu sisulisi muudatusi ei toimunud. 1984-1985 oli võimul brežnevimeelne Konstantin Tšernenko. Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja hinnanud üle oma võimed. Majandus oli sisuliselt pankrotis. Sisepoliitiline olukord pingestus. Tekkisid teisitimõtlejad ehk dissidendid, keda tagakiusati. Pärast Tšernenko surma valiti 1985. aastal uueks parteijuhiks Mihhail Gorbatšov. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi
Külma sõja säärast lõpplahendust peetakse üliriikide vastastikuste teenete tulemiks. Toome siinkohal välja, näiteks USA presidendi Ronald Reagani, kes sarjas NSV Liitu „kurjuse impeeriumiks“ ja esitas sellele väljakutse võidurelvastamiseks. Teades seejuures ise vägagi hästi, et see, sel hetkel Moskvale majanduslikult üle jõu käis. See ultimaatum langes perioodi, mil leidis aset põlvkonna- ja võimuvahetus NSV Liidu juhtkonnas. Külma sõja lõpetas ametlikult Gorbatšov. Ta ütles lõplikult lahti senini käibel olnud Nõukogude arusaamast, mille kohaselt vägivald, mida kasutatakse ellu viimaks kommunistlikku utoopiat, on igati õigustatud. Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvuse taastamine toimus aastatel 1987-1991. Kuidas sai võimalikuks Eesti Vabariigi taasiseseisvumine? 1985. aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks raskel ajal: imppeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse umikusse. Gorbatšov pidi riigi kriisist välja tooma ning tema uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud
Kiri, kus kutsutakse üles NSV Liitu säilitama ja "aitama kaasa NLKP ümberkujundamisele tõeliselt rahvalikuks parteiks", märgib ühtlasi partei juhtkonna "konservatiivsete" liikmete üleminekut marksistlik-leninistlikust ideoloogialt vene natsionalismile. 991. aasta jooksul oli rahulolematus Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga pidevalt suurenenud, sest sai üha selgemaks, et tema üha aeglustuvad reformid ei suuda majandust ega riiki päästa. Viimases hädas oli Gorbatšov leppinud liiduleppe sõlmimisega, mis vanameelsete kommunistide arvates tähendas aga Nõukogude Liidu lõppu, vähemalt kommunistliku ja maailmapoliitilise suurvõimuna. Kuni 1990. aastani oligi Gorbatšov üpris selgelt radikaalse demokraatia ja majandusliku vabaduse poole liikunud, kuid siis taipas ka tema, et see võib riigi hävitada. Majandus oli üha enam kokku kukkumas ja suur osa inimestest oli kaotanud usu Nõukogude võimu
Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen
iseseisev vabariik. Kuid eestlaste seas tekkisid mõtted ja liikumised seoses iseseisvumisega juba perestroika aegadel. Eesti oli teatavasti Nõukogude Liidu võimu all peale Teist maailmasõda ning Eesti suurim ning peamiselt ainuke võimuorgan oli Eesti Kommunistlik Partei. 1985. aasta kevadel, toimus üks murrangulisematest muudatustest Eesti jaoks. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatšov, kes omakorda tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algataski Gorbatšov perestroika. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi
- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984?- Juri Andropov Aastaarvud: Millal võeti Eestis vastu suveräänsusdeklaratsioon?- 16.11.1988 Millal toimus Eestis referendum riikliku iseseisvuse taastamise kohta?- 03.03.1991 Millal toimus Eestis rahareform
nõrkusest? Miks te nii arvate? Tulenes küll nõrkusest, sest NL ei suutnud aidata liiduriikides kohalikel kommunistidel võimul olla. Samuti oli neil siseriiklikud pinged ja kriisid. Ka ei suutnud NL juhtkond oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Majanduslik pool riigis oli suure prõntsu saanud, mistõttu oleks olnud üsna võimatu takistada riikidel Nõukogude Liidust välja astumast. Nõukogude Liidu liitmesriigid olid valmis ka ise iseseisvuma. Ilmselt sai Gorbatšov sellest ise ka aru, seega ta Brežnevi doktriini ka kehtetuks muutis. 4. Kirjeldage etappide kaupa, kuidas toimus Saksamaa taasühinemine alates kommunistliku režiimi kriisist kuni Nõukogude vägede väljaviimiseni. Esialgu nägi Saksamaa, et NL ei sekku idablokis toimuvasse, seega aktiviseeruti. Helmut Kohl seadis Saksamaa taasühinemise oma peamiseks eesmärgiks. Ida-Saksamaal laienes liikumine läände ning Lääne-Saksa saatkonnad sattusid tugeva surve alla.
Tšernenko jäi silma Leonid Brežnevile, kelle sabas jõudis ta NLKP kõrgeimasse ringi ja 1984. aastal valiti ta peasekretäriks Vana kooli stalinistina kavandas Tšernenko Jossif Stalini taasaustamist ja ennistas NLKP ridadesse Stalini inisusevastate kuritegude kaasosalised Tegi ettevalmistusi Volgogradi linna taasnimetamiseks Stalingradiks Tegelikult haigestus Tšernenko aga kohe peale valimisi ja oli kuni surmani 10.märtil 1985 teovõimetu Mihhail Sergejevtiš Gorbatšov Lapsepõlv ja haridus Sündinus 2.märtsil 1931 Stavropoli krai Krasnogvardeiski rajoonis Privolnoje külas Pärit kolhoosnikute perekonnast Lõpetas 1955 aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna Karjäär 1955-1962 → ÜLKNÜ Stavropoli Linnakomitee esimenesekretär, komsomoli kraikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja, ÜLKNÜ Stavropoli Kraikomitee II ja I sekretär
taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatšovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna
vabanes tsensuurist. 10.1980 nõudis NLKP KK Poola juhtidelt korra jaluleseadmist. Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski, kes kehtestas 13.12.1981 Poolas sõjaseisukorra, misjärel arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati nende tegevus. 1982 Brežnevi surma järel asub juhiks Juri Andropov. 1984 ta sureb ning valitakse järglaseks Konstantin Tšernenko. 1985 Tšernenko sureb ja positsiooni võtab üle Mihhail Gorbatšov. Ta hakkab läbi viima reforme perestroika plaani järgi, et tuua NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama võimalikuks avalikult tõe rääkimine ning hakati otsima põhjuseid, miks lääneriikides on paremad tingimused kui neil. Välispoliitilised kohtumised taostati. 1984. a kaotati Brežnevi doktriin ja austati desarmeerimist, saades aru, et võidurelvastuses kaotati. Hakati lubama pisut eraettevõtlust.
organisatsioon, mille eesmärk on kindlustada mitteühinenud riikide rahvuslik iseseisvus, suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. Islamifundamentalism – Kui riigis saavad võimule vaimulikud ja kõik peavad alluma islami usu reeglitele. SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE Perestroika – Mihhail Gorbatšovi valitsusaeg 1985-1991. Tema võimule saamise ajal on NSVL majandus väga alla käinud, kõigest on puudus. 1985. aprillis Gorbatšov teatab, et on vaja sotsialistlikku ühiskonda ümber kujundada – ümberkujundamine ehk perestroid = perestroika. Gorbatšov uuendab nii poliitilise kui majandusettevõtete juhtkonna. Uus välisminister – Ed. Ševarnadze, kes hiljem saab Gruusia presidendiks. Gorbatšovi eesmärgiks oli NSVL koos hoida, sotsialismi edasi ehitada, kuid ka lääneriikidega suhete parandamine. Gorbatšovi poliitika toob kaasa sotsialismileeri lagunemise, mis algab ülevalt poolt. 1987
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada? Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda
Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli. Gorbatšovi esialgne uuendustekava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise
üks lähemaid usaldusaluseid ja võimalikke järeltulijaid tema ametis. Karl Vaino tõusmise järel EKP KK I sekretäriks lahkus Väljas 1980. a parteitöölt ja Moskva suunas ta diplomaatilisele tööle. Oli 1980–1988 NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas. Kui venemeelne ja eestlaste hulgas ebapopulaarne Karl Vaino 1988. a suvel EKP KK I sekretäri kohalt vallandati, kutsus NSV Liidu liider Mihhail Gorbatšov Väljase Moskvasse ning veenis teda asuma EKP KK etteotsa. Väljas oli EKP KK I sekretär aastatel 1988–1990. Gorbatšov ootas oma komsomoliaegselt tuttavalt Väljaselt toetust glasnosti ja perestroika poliitika elluviimisel. Paljud eestlased rõõmustasid, et partei etteotsa on saanud esimene kohalik eestlane, ning talle pandi suuri lootusi Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus. Parteisekretärina tuli tal esindada Eestis NLKP huve, kuid ta seisis
Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan: Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo. Nimetused läbi ajaloo Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1898–1917)
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas. Poliitilise iseiseisvusliikumise oli algatanud 23.08.1987 Hirvepargis toimunud koosolek. Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka sisemine võitlus interliikumise ja eestimeelsete vahel ning toimus ka Tallinnast Vilniuseni
sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
Ajalugu KT 11 1. Eesti taasiseseisvumise põhjused: 1) taheti iseseisvuda; 2) NSVL lagunes laiali Eeldused: 1) NLis polnud enam vägivallareziimi, lasti neil mõtetel kasvada (uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele ...
NSV Liit käsitles Eestit ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale alluvate liiduvabariikidena ning oli valmis oma ülemvõimu säilitamiseks kasutama äärmuslikke jõuvõtteid, nagu näitasid jaanuaris 1991 toimunud verised sündmused Vilniuses ja Riias. 13. jaanuaril saabus Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin, kes koos Baltimaade juhtidega kirjutas alla ühisavaldusele, millega tunnustati üksteise riiklikku suveräänsust. M. Gorbatšov üritas ka pärast jaanuarikriisi hoida Baltimaid NSV Liidu koosseisus. Moskvas kavandati rahvahääletust NSV Liidu säilitamise küsimuses. Eestis välistati taolises referendumis osalemine. Samal ajal Eestis korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 77,8% osalenuist Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Eesti taasiseseivumisele de facto andis tõuke riigipöördekatse (nn augustiputš) Moskvas 1991. aasta augustis. 20. augustil 1991 võttis Eesti
Mihhail GorbatšovNSVL viimane juht 1985,NSVL päästmine Lech WalesaPoola president 19901995, Vaclav HavelTšehhoslovakkia president 1989 Nicolae Ceausescu1989 kukutati tema režiim, varasem Rumeenia diktaator, määrati surmanuhlus Boriss JeltsinVenemaa Föderatsiooni esimene president 1991, kommunistide kriitik, kirjutas alla Juulilepingule Gennadi JanajevRiikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees, juhtis riigipöörde läbiviimist Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart ...
7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse 8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet. Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti. -1982- Brežnev lahkub ametist -1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov -1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud. Ta kuulus nooremate kommunistide põlvkonda--> Lääneriikidel mulje, et temaga saab läbirääkimisi pidada -Kuulutas välja perestroika poliitika- majandussüsteemi parandamine. Perestroikaga kaasnesid majandusvabadused: 1)Lubati kooperatiivide loomist (eramajandus) 2)Vähenes riigi roll majanduses 3)Tekkis „putkamajandus“ -Perestroika tõi endaga kaasa kommunistliku partei moderniseerimise.
võidurelvastamine. -NL kaotas külma sõja, sest: USA toetas kommunismi vastu võitlevaid liikumisi kogu maailmas ; USA majandussõda NL vastu(kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi piiramine NL-tu, ei lasnud NL-l tehnoloogiat varastada) ;naftahindade allasurumine ja Siberi-Eur gaasijuhtme ehituse takistamine ; NL kaotas rahvusvahelise autoriteedi ; Usa võidurelvastumine ; NL sisepoliitiline kriis. -NL Gorbatšovi ajal(1985-1991): Gorbatšov nimetati NLKP peasekretäriks 1985, algatas perestroika e poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist ; algatas avalikustamise e glasnosti, hakati avalikustama õnnetusi, räägiti tundmatuid fakte NL ajaloost, kuidas läänes inimesed tegelikult elavad, kuritegude ulatusest jne ; eesmärgiks ei olnud süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus,
1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale 1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna. 1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi Euroopa Parlament annab alates 1988. aastast igal aastal välja Sahharovi auhinda inimõiguste ja mõttevabaduse eest võitlejatele Aleksandr Solženitsõn: 1918 – 2008 Üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag", mis ilmus samizdat'ina ja valmis suures osas Eestis Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav
• 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida. • 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ • Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise küsimuses. 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine • 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee. • 20. aug.- 1991 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest. • 21.aug. hommikul suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn, siis aga selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud. • Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. • Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit.
-kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas, millele ei vasta midagi samaväärset muulaste seas – see süvendab eestlastes tunnet, et nende emakeelde suhtutakse kui teisejärgulisse [-]; -juhtivatele ja rahvuskultuuri probleemidega tegevatele ametikohtadele inimeste määramine, kellel ei ole piisavalt teadmisi eesti kultuurist ega huvi selle vastu. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Gorbatšovi esialgne uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel. Algas ka riigi juhtkonna uuenemine nii kommunistliku partei juhtkonnas – Poliitbüroos – kui ka valitsusringkondades. Majandusuuenduste kõrval tõusis alates 1986. aastast päevakorrale uus märksõna – glasnost (avalikustamine). See tähendas salastuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist
küttepuuks. 9. Milline vaadatud ringvaate lugudest oli kriitilise sisuga? Milliseid puudujääke esile toodi? Vanemuise teatrimaja. Ehitus venis väga kaua. Tööehitus oli arusaamatu. 10.Milline oli positiivsete ja kriitiliste lugude osakaal ringvaates? Minu arvates olid enamus neist positiivsed. Ülekaal positiivsusele. Külm sõda 1980.a algul 1978 Johannes Paulus II 1980 streigiliikumine Poolas Walesa Perestroika Mihhail Gorbatšov Perestroika-Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine. Uutmine. Alkoholismisvastane kampaania Majandusreform Kooperatiivide rajamine Tsernobõl 1986. aprill. GLASNOST avalikustamine Stalini kuriteod Katastroofid Katsed loodust ümber kujundada Demokratiseerimine 1989- Rahvasaadikute kongress Uus välispoliitika Suhete parandamine läänega Lahkumine Afganistanist 1988?? Matthias Rust Gorbatšovi-vaimustus Läänes Sisekonfliktid ● Mägi-Karabahhi Konflikt
Kontrolltöö D A. *Adolf Hitler – Saksamaa juht, II maailmasõja algataja *Jossif Stalin – NSV juht Mao Zedong – Hiina kommunistlik juht, figureeris 1940-ndatel Nikita Hruštšov – NSV juht aastatel 1953-1964 Winston Churchill – Inglismaa peaminister II maailmasõja ajal *Franklin Roosevelt – USA president, toob USA majanduskriisist välja *Vladimir Lenin – NSV looja, kommunistlik revolutsioon *Benito Mussolini – Itaalia juht, tekitas fašismi Mihhail Gorbatšov – NSV juht, kelle ajal NSV Liit kokku kukkus Charles DeGaulle – Prantsusmaa president peale II maailmasõda B. 1. Elati kitsastes oludes, sest Moskvas oli suur elamispinna puudus. 2. Inimesed uskusid Stalinisse, sest tegemist oli lihtsa rahvaga, kellel polnud tarvis karta Stalini võimu. Propaganda oli väga tugev ja põhjalik. NSV majandus oli kasvav ja arenev: kõigil oli tööd ja majandus õitses. C. 1. Viisaastakud olid NSV-s plaanimajandus: plaan viiele aastale. Mõte oli NSV Liidu
sept Tallinn Punaarmee kätte nov Sõrve säär langeb Eesti Vabariigi Rahvuskomitee 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne
Riigis vallandus sisepoliitiline kriis. Nõukogude majandus oli pankrotis, relvastus neelas tohutuid ressursse, Ühendriikidest jäi aga NSV Liit aga üha enam maha. Reagan tekitas segadust NSV Liidu liidrites, sest ta osutus sama järjekindlaks kui Kremli juhtkond. Brežnev oli pikalt haige, seega polnud tõsiselt võetav. Juri Antropov üritas karmide juhtimisvõtetega uut hoogu arengule anda, mõistmata, et käsumajandus on end ammendanud. Lk 131 1.Mida tahtis Gorbatšov NSV Liidus muuta? Miks ei õnnestunud tal majandust reformida? Tahtis majandussüsteemi liberaliseerida (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) ja samuti tahtis panna aluse avalikustamispoliitikale ja sõnavabaduse avardumisele. Ei õnnestunnud, et kuna muudatuste tüttu suurenes aktiivsus rahva hulgas ja niigi nõrgeneval riigil puudus jõud võitluseks rahulolematusega 3.Kuidas mõjutas NSV Liidu ja USA suhete paranemine 1980. aastate teisel poolel rahvusvahelist poliitikat
,. Pärast 1988. aasta öölaulupidusid ja nn laulva revolutsiooni algust ning massimeeleavaldusi, võis oodata sündmuste väljumist võimude kontrolli alt. Ka Moskva jõudis arusaamisele võimulolijate vahetuse vajalikkusest Eestis. 16. juunil vabastatigi Karl Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Tema asemele määrati diplomaatiliselt töölt selleks puhuks kiirkorras tagasi kutsutud Vaino Väljas, kelle kandidatuuri toetas ka Gorbatšov. “Eestimaa laul”- Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul”, mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest) Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida publik kaasa laulis. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste ütles seal esmakordselt välja mõtte, mis oleks vaid aasta varem olnud mõeldamatu — Eestist peab saama iseseisev riik. d) Kolm poliitilist suunda: 1988
Maailma silmad on tuumaohu ees olnud õnneks juba ammu avatud. II maailmasõda hävitas 2,5% maailma rahvastikust. III maailmasõja tulemusi ei julgeks keegi ennustada. Paljusid inimesi kummitab relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini mõte, kes ütles, et ta ei tea, mis relvadega peetakse III maailmasõda, aga IV peetakse kaigaste ja tokkidega. Enamik riigijuhte on võtnud sõna tuumarelvade ohtlikkusest. Aastaid tagasi proovisid Roland Reagan ja Mihhail Gorbatšov saavutada kokkulepet tuumajõudude likvideerimiseks- nad ebaõnnestusid. Mul on tunne, et varsti võib tulla olukord, kus on juba liiga hilja midagi muuta. Õnneks on üldsuse tähelepanu üha rohkem koondumas antud teemale. Oma osa selles tendentsis on kindlasti andnud ebastabiilsete regioonide püüd end tuumarelvaga varustada. Sama on juhtunud ka kõrgemal tasemel, eelmisel aastal ilmus Wall Street
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
