11. klassi ajaloo konspekt (0)

    Ajalugu 
26.09.2017  KODUSÕDA VENEMAAL 
Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: 
Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid:  ● 6.detsember 1917 Soome 
● 16.veebruar 1918 Leedu  
● 24.veebruar 1918 Eesti  
● 11.november 1918 Poola 
● 18.november 1918 Läti      Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, 
Armeenia.    1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega 
häälestati suur osa elanikest enda vastu.   Kodusõda algas mais 1918.   Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- 
interventsioon.      VENEMAA JAGUNES KAHEKS ​​:     PUNASED   Bolševikud   Juhid: Lenin, Trotski      Relvajõud: Punaarmee      VALGED   Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele.   Juhid: Koltšak jt   Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks.  


     Kodusõda-julm sõda   Punane ​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati  koonduslaagreid, hukati   oma vastaseid,    ● ​Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski)   Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega.   1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa                         elanikest enda vastu. 
Kodusõda algas mais 1918. 
Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. 
 
VENEMAA JAGUNES KAHEKS ​:   
PUNASED 
Bolševikud 
Juhid: Lenin, Trotski    Relvajõud: Punaarmee 
 
VALGED 
Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. 
Juhid: Koltšak jt 
Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. 
 
Kodusõda-julm sõda 
Punane terror ​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu. Rajati koonduslaagreid, hukati                   oma vastaseid,   ● Repressioone viis ellu Tšekaa (juht Feliks Dzeržinski)  Valge terror- arveteõiendamine punaste pooldajatega.  ● Hukkunute arv sõjas: u. 8-12miljonit.    ​Feliks Dzeržinski 


   
SÕJAKOMMUNISM  ● Bolševike majanduspoliitikat nimetati sõjakommunismiks. 
● Toiduainete andmise kohustus talupoegadel. 
● Tööstusettevõtete riigistamine 
● Rahapalka ei makstud. 
● Toidukaupa jagati tasuta. 
● Transport ja muud teenused olid tasuta.   
TALURAHVASÕDA  ● Toiduainete andmise kohustus põhjustas talurahva võitluse punaste vastu. 
● Tekkis jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu.   Nestor Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht. Osalemise eest                     terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele                     saatmisega, vabanes 1917. aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud                   amnestiaga.     
MAAILMAREVOLUTISOON  ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. 
●  Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris)    
SÕDA POOLAGA  ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. 
●  Poola vägesid juhtis J.Pilsudski.   
KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED  ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all 
● Kodusõda lõppes 1922   
TULEMUSED   ● Inimelul polnud enam tähtsust 
● Venemaa oli sõjast laostunud. 
● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks 
● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks.   
  EESTI ISESEISVUMINE ​ (3.10.2017) 


   
Mobilisatsioon  ● 100 000 mobiliseeriti 
● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi   
Sõja mõju Eestile  ● Kindlustuste ehitamine 
● raha väärtuse langus 
● sõjaväeosade majutamine 
● toidu-ja küttepuudus 
● sõjapõgenikud 
● suurettevõtete evakueerimine   
Veebruarirevolutioon  ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. 
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati    Jaan Poska- eesti kubermangu juht   
 
Rahvusväeosad 
eesti keel sai asjaajamiskeeleks 
 
Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine  ● saksa vallutab 
● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine   
Iseseisvumine eesmärgid  ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused 
● Päästa Eesti sõjategevusest   
Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms 
Saksa okupatsioon 
veebruar 1918 - november 1918 
 
Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 
11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd 


  Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus 
 
Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 
 
23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku  
 
August Rei - asutavaja kogu esimees 
Otto Strandmann 
 
Maaseadus  ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. 
● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud  Landesveeri sõda. 
Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 
1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 
 
Tartu rahuleping  2veebruar 
 
Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal                     Eesti rahva ja maa kohta.  
 
KORDAMINE KT 
 
  MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL    USA  ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks 
● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas   
Piirimuudatuste tulemused ​.  ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad.   
Rahvasteliit  ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. 


  Rahvasteliidu hoone Genfis.    
Rahvasteliidu nõrkus:  ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks 
● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks  
● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu.   
1922 Rapallo leping  ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping.   
Rahulolematud võitjariigid  ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan   
1923.a. Ruhri kriis  ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid 
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna   
Komitern  ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. 
● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. 
● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa.    
Komiterni riigipöördekatsed 
 
1923 tehti riigipöördekatsed: 
Poolas, Bulgaarias, Saksamaal 
 
Dawesi plaan  ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. 
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. 
● Sm väljus kriisist   


  Locarna konverents 1925  ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne 
● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid   
Briand - Kelloggi pakt  ● 15 + 48 ​paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise                         suhtlemise vahendist    Kellogg Briand   
 
Patsifism - sõjavastasus 
1929 algas ülemaailmne majanduskriis  ● Ületootmine 
● Vale majandamine 
● Valitsuste vale majanduspoliitika  Charles Lindbergh    


  Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus     DEMOKRAATLIKUD RIIGID    1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome,                     Suurbritannia. 
Vastus:  1. Soome 
2. Suurbritannia 
3. Prantsusmaa 
4. Šveits   
2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? 
Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba                   turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 
 
3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? 
Vastus:  ​Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist.    
4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? 
Vastus: ​Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri                           perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks.  
 
5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? 
Vastus:   ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade                     loomist ning organiseeerima hädaabitöid.  ● Suurendati ametiühingute õigusi. 
● Seadusega kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max. pikkus.   
 
6. Mida tähendas isolatsioonipoliitika? 
Vastus: ​ ​Euroopa konfliktidesse mittesekkumine.   
7.Miks sattusid kriisi Inglise söe- ja tekstiilitööstus? 


  Vastus: ​Peamine probleem Inglismaal oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning                     uute tööstusharudega. Süsi asendati naftaga. 
 
8. Millise muutuse Inglise ajaloos tõi kaasa Westminsteri  statuut? 
Vastus: ​See muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes                     sellega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 
 
9. Millal sai Iirimaast iseseisev riik? 
Vastus: ​ 1937aastal   
 
10. Millest oli tingitud Prantsusmaa kiire areng? 
Vastus: ​Neil oli sõjajärgne majanduskriis väiksem kui teistel riikidel. Enne sõda oli                         Prantsusmaa agraar-industriaalmaa, nüüd muutus lõplikult tööstusriigiks.  
 
11. Mitu valitsust oli Prantsusmaal 1919-1939? 
Vastus:  ​41 valitsust.   
12. Miks loodi Prantsusmaal rahvarinne? 
Vastus:  ​Hoidmaks ära äärmusliikumiste tõusu võimule.   
13. Kes nad olid: a) J.M.Keynes b) James S. Braddock c) Ramsay MacDonald 
Vastus: ​ a) Inglise majandusteadlane, makroökonoomika rajaja  b) Iiri päritolu raskekaalupoksija 
c) Briti esimese tööpartei peaminister 
  DIKTATUURIDE TUNNUSED (17.10.17)   Totalitaarsed diktatuurid  MAJANDUS  ● riigi suur osakaal majanduses 
● Majandus teenib valitsuste ideoloogilisi eesmärke (sõjatööstuse arendamine.)  ÜHISKOND  ● Valitsus jälgib elanike igapäevaelu. 
● Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. 
● Riik kontrollib noorsooliikumisi. 
● Vaba aja riiklik organiseerimine.  POLIITIKA  ● Üheparteilisus. Kõikide peamiste riigiasutuste juhtimine valitsuse/partei poolt. 
● Üksikisiku huvide allutamine ühiskonna/riigi huvidele. 
● Keskvalitsuse kontroll kohalike omavalitsuste üle. 
● Ametiühingute ja streikide keelustamine. 


  ● Salapolitsei ja teiste repressiivsete organite tähtsus. 
● Kohtunike ja kohtu mõjutamine valitususe poolt. 
● Võimu koondumine ühe inimese kätte. 
● Liidrit ümbritsev isikukultus.  KULTUUR:  ● Meedia kontrollimine valitsuse/partei poolt.    Itaalia   Teised autoritoorsed riigid  kirik ja sõjavägi. 
 
1919  ● Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei.   
Fašistide põhiideed:  ● Kõige tähtsa on rahvus kui tervik 
● Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele   
“Ja ülejäänud rahvas kepib tema ümber” 
Unistati Rooma impeeriumi taastamisest. 
Benito Mussolini (1883-1945)    ITAALIA PÄRAST 1MS ​:  1. Itaalia oli kandnud 1MS raskeid kaotusi. 
2. Oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis. 
3. Majandusraskused ja tööpuudus 
4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine.   
Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku  
 
 1922 
Fašistidemarss Rooma 
Mussolini määratakse peaministriks. 
 
Fašistlik riigikorraldus   ● Kehtestati üheparteisüsteem. 
● Mussolini võttis endale  ​duce ​ tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu. 


  ● Majandus allutati riigi kontrollile. 
● Keelati ametiühingud ja streigid. 
● Kehtestati korporatiivne süsteem. 
● Loodi salapolitsei.    
1935 Itaalia vallutas Etioopia 
 
muud autoriteedsed riigid eurooas 
 
Ungari 
Miklos Horthy     
PORTUGAL 
ANTONIO Oliveira Salazar 1889-1970 
 
Albaania 1924 
Ahmed Zogu 
 
Jugoslaavia 1929 
Aleksandar I 
 
Kreeka 
Ioannis Metaxas 
  SAKSAMAA  1919-1933 Weimari vabariik 
1933-1945 Kolmas Riik 
 
Weimari Vabariigi presidendid 


  Friedrich Ebert    Paul von Hindenburg    ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. 
● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši.   
Suur majanduskriisi mõju SM-le  1. Suur tööpuudus( ​6miljonit töötut)  2. Ettevõtete pankrotid 
3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 
4. Pidev valitsuste vahetumine  NSDAP 
Loodi 1919 
1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. 
Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. 
 
ADOLF HITLER (1889-1945)  ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu 
● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas  raamatu Mein Kampf (Minu võitlus)  ● Raamatus esitas eesmärgi:  1.  Versailles lepingute tühistamine 
2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine   
Hitleri võimuletulek  ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse. 
● 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantsleriks.  KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise 
Hitleri ja NSDAP kätte.  
 
VÕIMU KINDLUSTAMINE  ● Keelustati kõik parteid peale NSDAP. 
● Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast.   1934 toimunud pikkade nugade öö hävitati SA juhtkond eesotsas ​ ​Ernst Röhmiga, kes oli  Hitlerile konkurendiks. 


    ● 1934, pärast Hindenburgi surma, ühendati presidendi ja riigikantsleri ametikoht.  Riigijuhti hakati nimetama Führeriks.  ● Võimu tugisambaks said SS (Schutzstaffel), mida juhtis H.Himmler. Viimasele allus  salapolitsei Gestapo.    ● Majanduspoliitika võeti riigi kontrolli alla. Hakati koostama majanduse 4-aasta  plaane. Põhitähelepanu oli sõjaks valmistumisel ja uue teedevõrgu rajamisel.    ● Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne (DAF) 
● Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla   
Versailles lepingute rikkumine. 
1933 lahkus SM Rahvasteliidust. 
1935 taastati SM-l üldine sõjaväekohustus. Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks. 
 
Juutide tagakiusamine  ● Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks  sundida juute Saksamaalt lahkuda.   ● Otsene tagakiusamine hakkas pärast 1938.aastal toimunud KristallöödAa.  Kultuur seati ideoloogia teenistusse. 
1936.aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korralsatud 
võistlusteks. 
Valmis hulgaliselt propagandafilme. Tuntuim ​ “Tahte trumf.”   
  KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL    (1922.aastast alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL))  31.10.2017  NEP 
1922 lõppes kodusõda. Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele 
majanduspoliitikale- NEP  ● Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga. 
● Viidi läbi rahareform. 
● Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel.   
Võimuvõitlus  ● 1924. suri Lenin 
● Algas võimuvõitlus Trotski ja Stalini vahel.   
 


  Stalini võimuletulek  ● Võimuvõitluses jäi Stalin peale, sest kasutas oma vastaste omavahelisi lahkhelisid. 
● 1927 visati Trotski Kommunistlikust parteist välja ja kahe aasta pärast saadeti  välismaale.  Industrialiseerimine  ● Selleks oli vaja suurtööstuse eelisarendamist- industrialiseerimist. 
● Loobuti eraettevõtlusest, majandus allutui kesksele juhtimisele. 
● Majandust hakati arendama viisaastakute plaanide alusel   
Industrialiseerimise tulemus  ● Rasketööstuse arengult möödus NSVL enamikest maailma riikidest. 
● Toodangu kvaliteet oli kehv.   
Kollektiviseerimine  ● Riik vajas vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Vilja hindade langetamiseks viidi läbi  kollektiviseerimine- ühismajandite ehk kolhooside loomine.  ● Maaelanike liikumisvabadust piirati 
● Need, kes kolhoosidesse ei astunud saadeti Siberisse (kokku u. 9 miljonit in.)  Kollektiviseerimise tulemused  ● Vähenes viljasaak ja kariloomade arv. 
●  Tootlikkus langes 1 MS eelsele tasemele 1932-1933 puhkes näljahäda, mille all  kannatas enim Ukraina (Holodomor). Hukkus u 7.milj. inimest.   
Suur terror  ● 1934.aastal alustati vägivallakampaaniat, mille eesmärk oli Stalini võimu  kindlustamine.  ● Terrori läbiviimine oli NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) korraldada.   
GULAG 
GULAG- vangilaagrite peavalitsus. Juhtis sunnitöölaagrite tegevust terves riigis.  ● Laagrite põhimõte - tagada odav tööjõud rasketööstusele.   
Stalini lähikond 
  Beria 


  Molotov  Vorošilov  Kaganovitš 
 
Stalini isikukultus.  
Kujunes välja Stalini mõõdutundetu austamine- isikukultus. 
 
Diktatuuri kangelased  Pavlik Morozov    Aleksei Stahhanov   
  AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA  1.11.2017  1.Türgi 
 
Türgi iseseisvussõda  ● Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu  KEMAL PAŠA 1919-1923   
Türgi Vabariik  ● 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. 
● Uueks pealinnaks sai Ankara 
● Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides 


  Vastavalt lepingutele toimus rahvavahetuses ….. maiste pani jargmine slaidi :)))))))) 
  Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938)  ● Türgi vabariigi rajaja ja esimene president   
Kemalism-ametlik ideoloogia 
Kuus põhisammast:  ● Vabariik 
● Türgi rahvuslus 
● Rahvalikkus, võrdsus 
● Ilmalik rii ​k  ● Riigi juhtiv roll majanduses 
● Revolutsiooniliste reformide elluviimine   
Atatürgi reformid  ● Islami rolli vähendamine ühiskonnas 
● Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine 
● Lääneliku riietumisstiili sisseviimine 
● Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) 
● Perekonnanimede panek 
● Ilmalik koolisüsteem 
● Ladina tähestiku kasutuselevõtt 
● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt    Atatürgi masoleum Ankarsas.    
 
2. Palestiina 
  ● Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. 
● Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel   
 


  3. India  ● Palju erinevaid rahvusi   India rahvuskongress 
Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. 
Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi.  J ​awahalal Nehru    ​Mahatma Gandhi  ​(1869-1948)  ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti  kaupadest, korraldas Soolaretke.  4.Hiina 
1912 sai Hiinast vabariik. 
Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. 
Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees 
pk.n)     
Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel.  
1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Chiang Kaishek. 
Kommuniste juhtis Mao Zedong. 
  Mao Zedong  Chiang Kaishek   


  5.Jaapan  ● Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. 
● 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandžuuria ja rajati seal Mandžukuo keisririik.  Mandžukuo keisririik. 
 
6.Aafrika 
Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. 
 
Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen)    
7.Ladina-Ameerika 
Majanduslikult ühekülgselt arenenud. 
Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. 
Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. 
 
 
KORDAMINE: 
 
India Nehru  
Ghandi 
pisutski 
chiang khasek 
ataberk  
leni riefenstahl rezisöör 
 
stalin 
atatürk 
mussoliini 
haile st 
 
gestapo 
maffia 
genfi rahvasteliit 
korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma 
pakt B-K kellogi pakt  
NEP nsv liidu majanduspoliitika uus 


  kollektiviseerimine 
westminsteri statuut 
 
versalles süsteem 
hitleri noored/ugend 
SA- pruunsärklased 
saksamaa SS 
nkvd  
gulag vangilaager 
5 aastakud 
 
  EESTI VABARIIK  1920-1940  ● 11 maakonda, 12 linna   
Riigikord:  ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. 
● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. 
● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget.  
● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis  riigivanem,  ​kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid  ● Riigipea puudus   
Kultuuriautonoomia: 
Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat 
vähemusrahvust: venelased,  ​sakslased​, rootslased, ​juudid​.)   
Kodanikuvabadused 
Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal 
 
Erakonnad  ● Põllumeestekogud 
● Eesti Rahvaerakond 
● Kristlik Rahvaerakond 
● Eesti Tööerakond 
● Asunike Koondis 
● Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei  Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud.  
 
Koalitsioonivalitsused 


  ● Valitsuse keskmine iga 11kuud  1.detsember 1924 
Kommunistide mässukatse 
 
Majanduselu 
Majanduselu mõjutasid:   ● Vene turu ja tooraineallikate kaotus 
● suur välisvõlg 
● Eesti rahaühik- mark oli ebakindel.   
  ● Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele 
● 1922 sulges Nõukogude Venemaa piiri Eesti kaupadele 
● Tulemuseks tööstuse kokkuvarisemine ja inflatsioon.    1924 - võeti suund põllumajanduse eelisarendamisele 
 
Põllumajandus tuli läbi viia ümberstruktureerimine - peamiseks ekspordiartikliteks said või ja 
peekon. 
Peamiseks puuduseks põllumajanduses olid väikesed talud. 
 
Maareform  ● Mõisnikelt äravõetud maadele rajati 35 000 asundustalu.   
1928.a. rahareform  ● 1.jaanuarist 1928 sai rahaühikus kroon.  Suur kriis:  ● Ülemaailmne majanduskriis mõjutas esmalt põllumajandust. 
● Põllumajandusest levis kriis tööstusesse. 
● Suurenesid riigi sotsiaalkulutused.   
Kes on süüdi?  ● Erakonnad, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. 
● Põhiseadus, mille puudus on presidendi ametikoha puudumine. 
● Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi.     
 
  EESTI VABARIIK II  15.11.2017   


  Vabadussõjalased 
1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mile eesmärgiks sai põhiseaduse 
muutmine. Andres Larka, Artur Sirk. 
     
Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu  ● Laialdaste volitustega Riigivanem valitakse rahva poolt 
● Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati.  
● Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga .   
1933.a. oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. 
Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts. 
 
Põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. 
Riigivanema ja Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. 
 
Riigivanema kandidaadid:  1. Andres Larka 
2. Laidonen   
Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi:  ● A. Larka 51% 
● J. Laidoner 30% 
● K Päts 15% 
● A. Rei 4%  12.märts 1934  ● Kehtestati kaitseseisukord. 
● Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati. 
● Valimised lükati edasi.   
Vaikiv ajastu 
 


  Riigikogu kokku ei kutsutud. 
Võim koondus kolme isiku kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu 
 
8.dets. 1935 
Vabadussõjalaste riigipöördekatse.  
A.Sirk maetud Helsingisse 
 
Isamaaliit 
1935 erakondade tegevus peatati 
nende asemele loodi riiklik ainupartei 
 
Riikliku Propaganda Talitus 
Kontrollis ajakirjandust. 
Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine:  1. Riigilipu kampaania 
2. Kodukaunistamiskampaania.  
3. Nimede eestistamise kampaania.    
Riigi roll majanduses suurenes 
1930.aastate keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima 
Majanduselu stabiliseerius 
Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 
 
1937. aasta põhiseadus 
Loodi presidendi ametikoht 
Riigikogu oli kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 
 
1938 Presidendi- ja Riigivolikogu valimised 
Riigivolikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks. 
Presidendivalimistel oli 1 kandidaat. 
Presidendiks sai Konstantin Päts. Peaministriks sai Kaarel Eenpalu.  
 
 
 
 
KULTUUR JA ELUOLU 16.11.17 
 
Haridus ​: Kohustuslik ja tasuta 6klassiline algkool  Gümnaasiumiharidus oli tasuline. Gümnaasiumilõpetaja sai otse ülikooli astuda.  
Tasuta sai õppida Õpetajate Seminaris.  
Koolielu reformimine käis pidevalt. 
Tugevdati kutseharidust. 


   
Kõrgharidus 
 
1919 muudeti TÜ eestikeelseks. 
Tallinna Tehnikaülikool. 
Kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 
Kõrgemad kunstikoolid Tallinnas ja Tartus. 
Kõrgem Sõjakool. 
 
Loodi  ​kultuurikapital ​riiklikuks toetamiseks.   
Teadus 
Tähtsal kohal rahvusteadused. 
 
  Ernst Öpik (Astronoomia)    
  Paul Kogerman  (Keemia)  Johannes Aavik  (Eesti keel)  Harri Moora  (arheoloog)   


  Usuelu 
Riigikirik Eestis puudus. 
Tähtsamateks religioonideks olid luteri usk ja õigeusk. 
Tekkis muinasusul põhinev taarausk. 
 
Ehitisi EV ajast 
Tartu sõjaväe.. 
Pärnu.. 
J.Laidoneri nimeline politseinike sanatoorium Haapsalus. 
Tallinn Urla maja 
 
Raadio 
1924 anti eetrisse esimene eesti raadiosaade. 
1926 alustati igapäevaste programmiga. 
 
Teater 
Paul Pinna 
Vivi Laid 
 
Film 
Esimene helifilm “Kuldämblik” 
Mängufilmide tootmine lõpetati. 
Toodeti dokumentaalfilme. 
 
Sport 
Alates 1920.aastast osaleti olümpiamängudel  Alfred Neuland (1olümpiavõitja)   Kristjan Palusalu (maadlus)    


  Paul Keres (male)    
Eluolu 
 
 
 
  II MAAILMASÕJA EELUGU JA ALGUS  28.nov   
1935- SM alustab taasrelvastumist 
1935 - Inglise-Saksa mereväeleping 
1935 - Berliin-Rooma telg 
1936 - Kominterni vastane pakt 
 
  1935 ​ ​Saarimaa ​taasühendamine     
1936 Reini relvavaba tsoon 
1936 viidi sinna Saksa relvajõud. 
 
 
 


  Hispaania kodusõda 1936-1939 
Vabariiklased                                                             Rahvuslased               
 
 
 
 
Mässulisi rahvuslasi toetasid: Saksamaa ja Itaalia. 
Vabariiklasi toetas NSV LIIT.  Franco memorial    Anšluss  Märtsis 1938 liideti Austria SM-ga. 
  Sudeedimaa    
 
Škoda-relvatehas 
 


   
Müncheni kokkulepe 
1938 september  Chamberlain    
Tšehhoslovakkia saatus 
1939 märtsis kadus Tšehhoslovakkia riik. 
 
23.august 1939 
Sõlmiti ​ Molotovi-Ribbentropi pakt ​ ehk Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping.  MRP salajane lisaprotokoll. 
 
1.09.1939 
SM ründas Poolat. 
Seda loetakse IIms alguseks. 
Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. 
 
Kummaline sõda 
3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. 
Läänes algas “kummaline sõda”. 
 
NSVL kallaletung Poolale 
17.09.1939 ründas Poolat NSV Liit. 
6.10.1939 on kogu Poola vallutatud. 
 
NSVL lepingud Balti riikidega 
Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi 
Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. 
 
Talvesõda 
Soome keeldus baasidelepingust NSVLga. 
26.11.1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekääne sõja alustamiseks.  
30.11.1939 ründas NSVL Soomet. 
 
12.03.1940 sõlmiti vaherahu. 
 
SM pealetung Läänes 
9.04.1940 vallutati Taani. 


  9.04-10.06.1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus. 
 
10.05 Alustas SM suurpealetungi Lääne-Euroopas 
Vallutati:  ● Luksemburg 
● Holland 
● Belgia  Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia.  Maginot’i liin     Dunkerque 1940    
14.06.1940 Pariisi langemine 
 
Prantsusmaa alistumine 
22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu.   Petain- Vichy valitsuse juht    
 
 
 
 


  MAAILMASÕJA LAIENEMINE  5.dets.2017    Kolmikpakt 1940 
SM; Itaalia; Jaapan 
Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia 
TELJERIIGID 
 
 
1941. kevad    Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia 
  Rudolf Hess  Barbarossa plaan   
 
SM ja NSVL sõja algus 


   
Saksamaa liitlased 
Rumeenia 
Itaalia 
Unagri 
Slovakkia 
Soome (jätkusõda) 
  Leningardi blokaad   
 
 
  ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni   
  ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa   
1941 august  
 
Atlandi harta  ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W. Chruchill alla Atlandi hartale, milles  sõnastati sõja eesmägid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted.   
Jaapani sõttaastumine  ● 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbouri.       


  1942 Saksa pealetung idarindel 
Eesmärgid:   ● Stalingradi vallutamine (majanduslik) 
● Bakuu naftatööstuspiirkonna vallutamine (hingeline)   
Stalingradi lahing  ● August 1942 - veebruar 1943 
● 19.nov. 1942 algas Punaarmee vastupealetung   
Veebruaris 1943 ümberpiiratud sakslased alistuvad 
 
El-Alameini lahing  ● Novembris 1942 peatati sakslaste pealetung Aafikas El-Alameini lahingus   
Midway lahing  ● 1942.a II poolel peatati Jaapanlaste pealetung Vaiksel ookeanil Midway lahingus.    
Kurksik lahing-lõplik pööre idarindel 


  ● 1943.aasta suvel Kuski lahingus sai Wehrmacht lüüa.    
Itaalia väljumine sõjast  ● 1943. septembris tungisid liitlased Itaaliasse. 
● Seejärel Mussolini kukutati. 
● Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu.   
1942 
 
ÜHINENUD RAHVAD - 26 riiki kes võitlesid Saksamaa ja Jaapani vastu 
 
Teherani konverents 1943 
Konverentsi otsused:   ● Euroopas avatakse teine rinne 
● NSVL sai õiguse Ida-Euroopa vallutamiseks.   
Lend-Lease      
6.06.1944- Normandia dessant  
 
Strateegiline pommitamine 
 


     
Atendaat Hitlerile 
 
Imerelvad V-1 V-2  
SM jäi liitlasteta 
1944.aastal lahkusid sõjast: Rumeenia(nafta), Bulgaaria, Soome, Ungari. 
 
1 ​944 Punaarmee suurpealetung  Varssavi ülestõus 
Ardennide lahing- Saksa viimane pealetung 1944.a lõpus. 
 
 
Punaarmee pealetung 1945. a. algul 
 
 Sõda jõudis Saksamaale 
 Auschwitzi ​ koonduslaager   
Jalta konverents 
Lepiti kokku: Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda 
 
Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule 
Sõjakurjategijte karistamises pärast sõja lõppu 
Dresdeni pommitamine. 
 
 


  1945.aprill  ● 9.aprill - alistus Königsberg 
● 13.aprill- Punaarmee vallutas Viini 
● 25.aprill - Punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin Piiratakse ymber   
28.aprill 1945 
30.aprill tegi Hitler enesetapu :( 
 
 
1.mai Berliin alistus 
 
8.mail Saksamaa alistus Moskva aja järgi oli 9.mai. 
 
Sõda jätkus Jaapani vastu 
 
Potsdami konverents 
 
Otsused:  ● NSVL astub sõtta Jaapaniga 
● Saksamaa jagatakse neljaks tsooniks 
● Määratakse Poola uues piirid   
 
16.Juuli 1945 USA esimene tuumakatsetus. 
 
Hiroshima 6.08.1945 
2.09.1945 Jaapan alistub 
  EESTI II MAAILMASÕJAS   9.1.18    MOLOTOVI_- RIPPENTROPI PAKT 
 
Maailmasõja algus  ● Eesti kuulutas end erapooletuks riigiks  “Orzel” 
28.09.1939-baasideleping 
 
Baltisakslaste lahkumine 
1939.aasta sügisel vahetus Eesti valitsus 
Jüri Uluots - viimane seaduslik peaminister 


   
1940  ● 16.Juuni NSV Liidu ultimaatum Eestile 
● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus   
J.Varese valitsus 
“Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. 
 
Nõukogude aasta 
Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri  
Juht Karl Säre     
Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin     
ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares.     
  ● Maareform- 30ha 
● Rahareform 
● Natsionaliseerimine.  14.juuni 1941 - juuniküüditamine 


   
Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. 
Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus 
 
 
Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 
 
3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis 
Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. 
 
Tartu 1941     28.aug langes Tallinn sakslaste kätte. Punaarmee lahkus Tallinnast mere kaudu, taganemisel                       hukkus 55laeva, hukkunuid umbes 15000. 
 
21.okt lahkus Punaarmee Hiiumaalt 
2.dets lahkus Punaarmee Osmussaarelt 
 
Saksa okupatsioon 
Eesti kuulus riigikomissariaat “ostland” koosseidu 
Eesti kindralkomissariaadina 
Nukuvalitsusena töötas Eesti Omavalitsus 
 
Hjalmar Mäe- omavalitsuse juht.     
 


  Eestlased Punaarmees 
22. terriotoriaalkorpus (endine Eesti kaitsevägi) osales rindel 1941.a. Suvel 
8. Eesti laskurkorpus 1942 - 1945 (komandör Lembit Pärn)  (L.P)   
Eestlased Soome armees 
Jalaväerügement 200 “soomepoisid” 
 
Eestlased Saksa armees 
Idapataljonid 
Politseipataljonid 
Eesti Leegion 
20.SS-diviis 
Piirikaitserügemendid 
 
1944.aasta lahingud 
Lahingud Narva jõel 
veebruar-aprill 
 
9.märts 1944- Tallinna pommitamine 
 
 
JUuli-august Sinimägede lahingud 
 
Punaarmee pealetung 
17.sept otsustasid Saksa väed Eesti maha jätta 
 
 
 


        Teise Nõukogude okupatsiooni algus 11.01.18  Lahingud jätkusid Saaremaal ja Hiiumaal. 
Oktoobri algul lahkusid sakslased Hiiumaalt. 
Saaremaal jätkusid lahingud kuni 24-25novembrini. 
Sõjategevus oli Eestis lõppenud. 
 
Punaarmees olevad eestlased lõpetasid sõja Kuramaal, Saksa armees sõdivad lõpetasid mais 
1945 Tšehhimaal. 
 
II MS tulemused Eestis  ● Iseseisvuse kaotus 
● Inimkaotused: Eesti elanikkond vähenes ligi 200000 võrra 
● Hulk hävitatud tootmisettevõtteid 
● Purustatud asulad 
● Kogu senise elukorralduse lõhkumine.   
 


  molotov rippendrop 
mis allveelaev? 
sõjaväebaasid baasidelping 
 
EESTI pesidendi kt. 1944 - jüri uluots 
 
5.karl säre 
6. vares 
7. vapp - nsv liidu vapp 
 
 
Liitsman 
 
10.  valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 
 
11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 
 
13. marshall mannerheim 
 
14. juhtis eesti litimist nsvlga - Andrei ždanov 
 
15. us vägede juht - Eisenhower 
 
 
16. mis konverents? - jalta 
 
17. sinimägedel  
 
18. saksamaa alistumine 
 
20- hiroshima 
21. orzel 
22.auschwitzi 
23. vares - nukuvalitsuse juht 
24. maginot kaitseliin prantsusmaal? 
25. stalingrad 
 
26. milline sundmus 1941.aastal. - pearl harbour 
 
27 eesti koht - türi 
 
 


  1.Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. 
01.09.1939  ​Saksamaa ründas Poolat, loetakse II Maailmasõja alguseks.  02.09.1945  ​Jaapan alistub  22.06.1941  ​22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu  06.06.1944   ​Normandia dessant  07.12.1941.  ​ründas Jaapas USA mereväebaasi Pearl Harbouri.  23.08.1939.  ​baasideleping  08.05.1945.  ​Saksamaa alistus   06.08.1945.  ​Hiroshima    
2.Pane ajaliselt õigesse järjekorda. 
1 ​Austria liitmine Saksamaaga  ​märts 1938  7 ​ Saksamaa kallaletung NSV Liidule ​22. juunil 1941  9 ​ Saksamaa tingimusteta kapituleerumine ​mai 1945  4 ​Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine ​23. august 1939  5 ​Saksamaa kallaletung Poolale ​1.sept.1939  3 ​Tšehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ​14.03.1939  8 ​Teise rinde avamine Euroopas. ​6.06.1944  2 ​Müncheni kokkulepe​ 30.09.1938  6 ​Talvesõja algus​ 30. nov 1939  10 ​Aatompommi esmakordne kasutamine​ 06.08.1945    
3.Märkige õige aastaarv.    Aatomipommi esmakordne kasutamine  ​1945    Teise rinde avamine Euroopas( Prantsusmaal)  1944   
Talvesõja algus 1939   
Saksamaa kapituleerumine liitlastele    1945   
Teherani konverents    1943   
Potsdami konverents     1945   
Kurski lahing   1943  
Midway lahing     1942   
Prantsusmaa kapituleerub Saksamaa ees 1940 
Moskva lahing 1941 
Austria liitmine Saksamaaga 1938 
Müncheni kokkulepe 1938 
  
5.Mõisted 
Kummaline sõda  ​Sõda oli kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud  Totaalne sõda  ​sõda,kuhu olid sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud  Jätkusõda  ​Talvesõja jätk  Atlandi harta  ​Churchilli ja Roosevelti kokkulepe sõja tulemustest  Anšluss  ​Austria liitmine Saksamaaga  Vichy valitsus  ​Sakslaste kontrollitud Prantsuse valitsus 


  Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940  ​Talvesõda  Punaarmee  ​NSVL sõjavägi  Juutide massiline hävitamine II maailmasõja ajal  ​holokaust, nt Auschwitch.  Ühinenud rahvad  ​Riigid, kes olid ühinenud Saksamaa vastu  Välksõda  ​sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul); ​ ​sakslased  ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Inglismaa.  Barbarossa plaan  ​Sakslaste plaan NSVL vallutamiseks    ​1940. sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. ​Kolmikpakt  Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.aastate II poolel -  ​Lepituspoliitika  USA abi N.Liidule ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele -  ​Lendlease    
  
7.Moodustage paarid 
1C. de Gaulle                                                4 Itaalia fašistide liider 
2C.G.E.v.Mannerheim            2  Soome armee juht Talvesõjas  3W. Keitel                                                     1  Prantsuse kindral, vastupanu juht 
4B. Mussolini                                                3 Saksa kindralstaabi ülem 
5G.Žukov                        7  USA vägede juht Euroopas  6J.v.Ribbentrop                                             8 Norra natside juht 
7D.Eisenhower                                             5 Punaarmee väejuht 
8V.Quisling            6 Saksa välisminister    
 
8.Märkige nimed. 
Suurbritannia peaminister, kes osales Teherani ja Jalta konverentsidel- Churchill  Briti kindral, juhtis sõjategevust Põhja-Aafrikas- ??????????????  Nõukogude Liidu riigijuht II maailmasõja ajal- Stalin  USA kindral, võttis vastu Jaapani kapitulatsiooni- ??????????????????????  Saksamaa riigijuht II maailmasõja ajal - Hitler  NSVL välisminister, sõlmis 1939 mittekallaletungi lepingu Saksamaaga- Molotov  Suurbritannia peaminister, kes sõlmis Müncheni kokkuleppe- Chamberlain  Vichy valitsuse juht -Petain    https://quizlet.com/116606736/ii-maailmasoda-flash-cards/     
26.november 1939.a. 
Leningradi sõjaväeringkonna staabi teatel avati 26. Novembril kell 15.45 meie vägede pihta, 
kes asuvad Mainilast kilomeetri võrra loodes, Soome territooriumilt ootamatult suurtükituli. 
Kokku tulistasid soomlased seitse suurtükilasku. Tapetud on kolm punaarmeelast ning üks 


  nooremkomandör., haavatud seitse punaarmeelast, üks nooremkomandör ja üks 
nooremleitnant. Juurdluse läbiviimiseks on kohale saadetud ringkonnastaabi esimese 
osakonna ülem polkovnik Tihhomirov. Soome suurtükirünnaku piirkonnas paiknevates 
väeosades kutsus provokatsioon esile tohutu nördimuse. 
Pravda 27,nov.1939. 
Millise sõja ajendiks sai kirjeldatud sündmus?    TALVESÕJA 
Mis aastatel see sõda toimus? 39-40 
Milline on teie suhtumine kirjeldatud sündmustesse?  ARVAN, et see oli provokatsioon. 
  
Esiteks, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi eesmärk ei ole laieneda ei 
territoriaalselt ega muul viisil.Teiseks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik soovivad, 
et nende kodanike vaba tahte vastaselt ei tehtaks mingeid territoriaalseid muutusi. 
Kolmandaks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik austavad kõigi rahvaste õigust 
valida endale meelepärane riigikord, ja nad soovivad suveräänsete õiguste ja riikliku 
omavalitsuse taastamist riikides, kus need on väevõimuga ära võetud. 
Neljandaks, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik püüdlevad olemasolevaid kohustusi 
täiel määral arvesse võttes selle poole, et tagada nii suurte kui ka väikeste, nii võitja- kui ka 
võidetud riikide õigus saada võrdsetel alustel osa maailmakaubandusest ja üleilmsest 
toorainest, mis on vajalik nende majanduslikuks õitsenguks.Kuuendaks, Ameerika 
Ühendriigid ja Ühendkuningriik loodavad pärast natsitürannia lõplikku hävitamist seada 
rahu jalule viisil, mis laseb kõikidel rahvastel elada turvaliselt oma riigis ja kindlustab 
elukeskkonna, kus ühelgi inimesel pole vaja hirmu ega puudust tunda. 
  
Franklin D. Roosevelt 
Winston S. Churchill 
  
Kuidas seda dokumenti nimetatakse?Milliseid lootusi äratas see dokument okupeeritud 
rahvastes? 
 ATLANDI HARTA, loodeti saada rahu.  
 
  Külma sõja algus  23.1.18   
 
Maailma oli jäänud 2 üliriiki: USA ja NSVL. 
Euroopa II MS järel jagati mõtteliselt kaheks.  
Rahvaste liikumine 
 
Churchilli kõne Fultonis- esimest korda ütleb välja keegi, et Usa ja Nsvl on omavahel 
halbades suhetes. 


  Külm sõda ​ tähendab kahe riigi USA ja NSVL vahelist vastasseisu II MS järel.  Vastasseis oli kultuuriline, poliitiline, majanduslik, sõjaline.  
 
Kreekas ja Türgis oli oht, et nad satuvad NSVL võimu alla. 
 
Trumani doktriin 
1947.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes 
võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu.  
 
Marshalli plaan 
Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele 
abi majanduse jaluleaitamiseks. 
 
Abistati neid riike, kes loobusid riigistamisest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. 
Ida-Euroopa riikidest võtsid abi vastu Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia. 
 
3läänetsooni ühinesid 
 
Berliini blokaad 1948-1949 
Põhjus: 3 Saksamaa läänetsoonis läbi viidud rahareform. 
Juunis 1948 sulges NSVL Lääne-Berliini maismaaühenduse. 
 
 
Tulemus: Lääne- Berliin ei arvatud ooodava SM Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks 
haldusüksuseks. Blokaad tekitas SM lõhenemise: kolmes läämnetrsoonis kuulutati välja 
Saksa LV, idatsoonis Saksa DV 
  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu   
  Idabloki majanduskoostöö organisatsioon 
 
NATO ja VLO  ● NATO 1949 
● Varssabi Lepingu Organisatsioon 1955   
USA aatomipomm 1945 
NSVL aatompomm 1949 
USA vesinikupomm 1951 
NSVL vesinikupomm 1952 
 
Lähis-IDa pingekolle 


  ● Iisrael - araablaste riigid 
● 1948 Iisraeli tekkimine 
● 1948-1949 I Iisraeli-Araabia sõda   
Hiina Rahvavabariik 1949  ● 1949 lõppes Hiina kodusõda 
● Hiina lõhenes: Mandriosa - Hiina Rahvavabariik, Taivani saar - Hiina Vabariik   
Korea sõda 1950-1953 
 
17.juuni 1953 Berliini ülestõus 
 
Gamal Abdel Nasser - Egiptuse president aastast 1956. Tahab ühendada kõik araablased enda 
alla üheks riigiks 
 
1956 - Suessi kriis - lõpeb sellega, et kanal jääb Egiptusele, Inglismaa, Prantsusmaa 
tõmbavad tagasi. Pärast seda kaotas Inglismaa jõu. 
 
1956 Ungari ülestõus 
Imre Nagy 
Ungari tahtis väljuda Varssavi Lepingu organisatsioonist 
Tulemus: NSVL sõjaväe sissetund Ungarisse 
 
  Läänemaailm II MS järel    USA 
H.Truman (1945-53)   ● majanduse üleviimine rahuajale 
● meeste demobiliseerimine (sõjaväest lahtilaksmine) 
● pidurduspoliitika 
● makastism 
● Rosenbergide süüasi   
D.Eisenhower (1953-1061)  ● tagasitõrjumispoliitika   
UK - Suurbritannia  ● Impeeriumi lagunemine 
● 1947 India vabanemine 
● Rahvaste Ühendus 


  Prantsusmaa  ● C.de Gaulle 
● 1946-1958 IV Vabariik - parlamentaarne riik 
● 1946-1954 Vietnami sõda 
● Alžeeria sõja algus   
Saksamaa  ● 1945-1949 4okupatsioonitsooni 
● demilitariseerimine 
● demonteerimine 
● demokratiseerimine 
● denatrifitseerimine 
● 1949 Saksa LV 
● 1949-1963 K.ADENAUER 
● sotsioaalne turumajandus 1) riik ei sekku majandusse  2) sugev sotsiaalsüsteem 
 
  SOTSIALISMIMAAD   30.01.18   
13 
Kommunistlik Partei  
KP peasekretär 
rahvademokraatiamaad 
sotsialistlik sõprusühendus 
sotsialistliku orientatsiooniga riigid 
 
DV demokraatlik vabariik 
SV sotsialistlik vabariik 
RV rahvuslik vabariik 
RDV rahvademokraatiline vabariik  
 
NSVL  
Stalin valitses 1953aastani. 
Jossiff  
küüditamised 
kohtuprotsessid “Leningradi protsess” 
 
Läänevastasus - geneetika küberneetika 
 
 


  NSVL 
5.märts 1953 
Võimuvõitlus L.Biria - siseminister 
G.Malenkov - valitsusjuht 
N.Hruštšov - KP juht 
 
K.Gottwald - Tšehhoslovakkia 
  Enver Hoxha - albaania    Josip Broz Tito   
 
  Eesti II MS järel   31.1.18  Teine Nõukogude okupatsioon    1944.a. sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon 
 
Haldusjaotus  ● 1945.aastal loovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast   


  Eesti 1940.aastate lõpus  ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart 
● 13maakonda   
1950.aasta haldusreform  ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid.  
● Valdade asemele loodi külanõukogud 
● 1952-53 oli Eestis 3 oblastit   
ENNE: vallavalitsus 
NÜÜD: Külanõukogu Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkommitee 
 
Eesti NSV juhtimine  ● Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei), juhindudes Moskva  näpunäidetest.  ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär   
Nikolai Karotamm 
EPK KK I sekretär 1944-1950  Karotamm   
Johannes Vares 
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Kraaks   
 
 


  Eduard Päll 
1947-50 Ülemnõukogu Presiidiumi esimees  Päll   
Arnold Veimer 
ENSV valitsusjuht 1944-51  Veimer   
 
MAJANDUS  ● Sõjakahjude likvideerimine 
● Põhieesmärk tööstuseettevõtete taastamine ja uute ettevõtete rajamine. 
● Esmalt hakatakse taastama põlevkivipiirkoda. 
● Rajatakse uued linnad: Kohtla-Järve, Sillamäe.  Kohtla-Järve  Sillamäe  PÕLLUMAJANDUS  ● Viiakse läbi uuesti maareform 
● Talud anti põliseks kasutamiseks. 


  Maale rajati hobulaenutuspunktid ja masina-traktorijaamad. 
Hobulaenutus bordell??   ​HA-HA-HA. ​:’) SELGE   
  ● 1947 rajati Eestisse esimene kolhoos - Saaremaal V.Kingissepa nim. kolhoos 
● Suurem kolhooside asutamise algas 1949.aasta märtsi lõpus   
Repressioonid  ● Pärast sõja lõppu jätkus inimeste arreteerimine 
● u 25 000 inimest arreteeriti 1944.aastast 1950.alguseni    ● 25.-26.märts 1949 II suurküüditamine 
● 20 700 (inimest?  ​Looma tegelt :(  ​haha ära tee nalja pärast ei saagi aru millest tegelt  jutt oli xd  ​upsi ​)   
Vastupanu  ● Peamine vastupanuvorm metsavendlus  30000 
10000 aktiivset 
 
1950.a EKP märtsipleenum 
Vahetati välja Eesti NSV juhtkond. 
Seniseid juhte süüdistati kodanlikus natsionalismis 
 
Johannes Käbin alates 1950 EKP KK I sekretär.  Käbin   
  HEAOLUÜHISKOND  8.02.2018    Heaoluühiskonna tunnused:  ● Sotsiaalse turvatunde kasv 
● Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine 
● Töövaba aja suurenemine 
● Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv 


  Ajastu tunnused; isiklik sõiduauto 
 
Heaolu ei jagunud kõigile  ● Paremat äraelamist said endale lubada ainult rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed.   
J.M.Keynes’i ideed  ● J.M.Keynes ​ - Inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsoaalsete vastuolude  leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: Riik pidi rohem ressursse ümber 
jagama.   
Heaolu ei ole alati hea  ● Tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks. 
● Tõusis nn “keskmisele inimesele” suunatud massikultuuri tähtsuse tõus   
Traditsioonilised väärtused hakkasid kaduma. Asemele hakkas tulema minakeskne ühiskond. 
 
Kasvas agressiivse reklaami ja massimeedia tähtsus.  
 
Mässumeelsuse kasv  ● Ühes tarbijalikkuse kasvuga süvenes paljudes inimestes arusaam, et keskklass ja  sellele tuginev heaoluühiskond on halvad ja neist peab vabanema.   
Biitnikud 
1950.aastatel tekkis Beat Generation ehk biitnikute liikumine. 
End hakati kujutlema väljaspool olemasolevat süsteemi.  
 
 
Põlvkondade konflikt  ● N ​oored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna: Põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed,  käitumisreeglid, sündsustunde.  ● Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised   
Vasakpoolsed noorsooliikumised 
Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine. 
Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid. Peamisteks iidoliteks 
said kommunistlikud tegelased.  
Nt: 
Mao Zedong 
Stalin 
Lev Trotski 
Che Guevara 
 


  NSVL imetlemisele aitasid kaasa: 
Sputnik, Gagarin. 
 
1968.aasta noorsoorahutused 
1968.aastal toimusid üliõpilasrahutused USAs ja Prantsusmaal. 
Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis. 
 
Hipiliikumine 
 
  KÜLM SÕDA   1960.aastad  13.02.2018   
Berliini kriis 
Põhjus: 1) Läänemaailm ei tunnistanud SDV-d   2)NSVL taotles Lääne-Berliini allutamist 
    Berliini müür  ● Rajati 13.aug 1961. 
● Ehitamist oli vaja, et vältida põgenemist Läände   
Kuuba ehk Kariibi kriis  ● 1959 haaras võimu Kuubas Fidel Castro 
● Kuubas algasid ümberkorraldused - suuromandi likvideerimine  Fidel Castro   


  ● USA keeldus Kuuba kaupa ostmast 
● Kuuba suhkru ostis NSVL 
● Kuuba teatas, et toimub sotsialistlik revolutsioon 
● Algas USA majandusblokaad   
1962 oktoober 
tuumaraketid 
 
Vietnami sõda 
Ho Chi Minh - Põhja Vietnami juht  Ho Chi Minh    
Doominoteooria 
Vietkongid -  
 
1964 - 1973 USA sekkumine Vietnami sõtta 
 
1973 Pariisi rahuleping 
1976 Vietnami SV ​ - kuulutati välja (kommunismimaa)   
Praha kevad 
1968 sai võimule Aleksander Dubček  Aleksander Dubček    
Inimnäoline sotsialism 
Lubati suuremat vabadust:  ● Väikeettevõtlus 
● kaotati kommunistliku partei järelvalve kultuuris. 


  ● 1968 august NL armee sissetung   
Normaliseerumine  ● Tšehhoslovakkia juhtkond vahetati välja 
● Senised muudatused lõpetati.   
Brežnevi doktriin  ● Kui NSVL näeb ohtu kommunistlikule riigikorrale - on tal õigus seda kaitsta.   
 
 
 
 
 
 
 
    Üliriigid ( ​marleen üksii)  15.02.18  USA 
D.Eisenhower (1953-61) 
Mahajäämine kosmose hõlvamisel 
Castro võimuletulek Kuubal 
John F. Kennedy (1961-63) 
  John F. Kennedy   
“Uus rajajoon”  ● Õiglasem ühiskond 
● Vaesuse kaotamine 
● Edu kosmose hõlvamisel   
John Glenn- esimene ameeriklaste kosmosemees 


  J.Glenn   
Välispoliitika- paindlik reageerimine 
 
Robert Kennedy  R.Kennedy   
 
Lyndon Johnson (1963-69)  Johnson   
“Suur ühiskond”  ● Ulatuslikud sotsiaalreformid   
Neegriliikumise kõrgaeg 
 
 
Nõukogude Liit 
Nikita Hruštšov (1953-64) 
 


  Hruštšov   
Sula-aeg 
Vägivallapoliitika lõpetamine 
Stalini kuritegude hukkamõistmine 
 
Juri Gagarin- esimene NVSL kosmonaut 
  Gagarin   
Seitseaastak 
 
1964 Vabastati Hruštšov ametist 
 
Leonid Brežnev (1964-1982)  Brežnev   
 
 


  INDIA, HIINA, INDONEESIA   20.2.18      India  ● 1947 India iseseisvumine;   ● Senine Briti India jagati kaheks:  ○ Hindude riik– India; 
○ Islamiusuliste riik– Pakistan;  Mohammad Ali Jinnah  ● üks riigi rajajatest; 
● Pakistan (roheline lipp on islamiusuliste jaoks tunnustatud);  Jawarharlal Nehru  ● India esimene peaminister; 
● India kuulus mitteühinemisliikumise riikide hulka;  Indira Gandhi  ● India juht (maailma II naispeaminister) 1984 ta tapeti ja tema järel oli juhiks tema  poeg, kuni temagi tapeti jne;   India kuulus külma sõja ajal mitteühinemisliikumise riikide hulka 
Indial ja Pakistanil on mõlemal tuumarelvad. (Sõda võib tekkida Mohammadi 
habemekarvast); 
  HIINA RAHVAVABARIIK  ● 1949 sai mandri-Hiinast kommunistlik riik; 
● Hiina RV juhiks sai Mao Zedong;  Hiina kampaaniad  ● 1957– Las õitseda sada lille;  Suur Hüpe 1958–1960  ● Hiina areneb 5 aastaga sama kiiresti kui muu maailm 10 aastaga; 
● Põlluharimine ühendati metallurgiaga; 
● Rauasulatamine; 
● Suure Hüppe tagajärjed: 


  ○ Näljahäda (hukkunuid 23–42 milj.);  
○ Varblaste hävitamise kampaania;   ○ Mao Zedong taandus mõneks ajaks;   ● Varblased  Kultuuri revolutsioon 1966  ● Vana ja võõra hävitamine;   ● (vana usu sümbolid põletatakse ja hävitatakse. Samuti lõhuti muuseumeid jne.); 
● kohustuslikuks saab väike punane raamat. Mao Zedongi tsitaatide kogumik. Mis pidi  olema olemas igal hiinlasel;  Dazibao  ● Plakatid, loosungid, õpetussõnadega;  INDONEESIA   ● Riik, mis proovis ajada iseseisvat poliitikat; 
● Sukarno ​– algul oli NSVL sõber hiljem aga mitte. Lahuks ÜRO-st. Hakkas ajama  täiesti  iseseisvat majanduspoliitikat;   ● Suharto ​– Indoneesia astus taasi ÜRO-sse ja temast sai USA liitlane;    LADINA-AMEERIKA  ● Sõjaväeliste diktatuuride aeg; 
● Arhitekt suri 104aastasena;   
01.03.2017 
 
3.pilt südame siirdamine  
4.uus vasakpoolne mõtleja  
5.Warhol tomati supp 
6.20.juulil 1969 neil armstrong 
7.Pele 
8.elvis presley 
9.psycho 
10.the beatles 
11.tuleviku maja, mati  
12. Elisabeth taylor 
13. Telekas 
14.rolling stones 
15. 
Mis teadus tekkis täppis ja humanitaarteaduste ühenemise tulemusena? Küberneetima 
Kõikide kultuuride aluseks on binaarsete opositsioonide süsteemid. Mis see on? 
Struktuaalne antropoloogia 


  Kodanlik ühiskond on hull, skisofreenia on normaalne reaktsioon sellele. ? 
Teadus revimite toimest tervele või haigele organismile. Farmakoloogia 
Riietuses? Algselt oli see kasutuses maavälisest tsivilisatsioonidest pajatavates filmides. 
Eseme laiemale levikule pani aluse Mary Quandt. Miniseelik 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Küsimused  ​(MILLELE MARLEEN VASTAS, SEST ASSU PASSIS TELOS, NEED EI  PRUUGI ÕIGED OLLA ;)) 
 
1. Millal hakkasid Araabia maad iseseisvuma?  ​Peale Türgi suurriigi lagunemist.  2. Miks kasvas II maailmasõja järgsel ajal Araabiamaade tähtsus?  ​Seal oli palju naftat.   3. Mis riik omab viiendiku maailma naftavarudest?  ​Saudi-Araabia   4. Mis riigile kuulus enne iseseisvumist Liibüa?  ​Prantsusmaa  5. Milliseid ehitisi peetakse Kuveidi sümboleiks?  ​1979.a ehitatud veetornid.  6. Mis riigiga pidas Alžeeria iseseisvussõda?  ​Prantsusmaaga  7. Millal oli olnud Araabia kalifaadi õitseaeg?  ​8.sajandil, mil see laius Indiast Prantsusmaani.  8. Mis riigid moodustasid Ühinenud Araabia Vabariigi?  ​Egiptus ja Süüria  9. Kes oli see Egiptuse riigitegelane, kes püüdis Araabia maid ühendada?  ​Gamal Nasser  10. Millal loodi Araabia Liiga?  ​1945  11. Kelle poole hoidis külma sõja ajal Saudi-Araabia?  ​Saudi-Araabia hoidis USA poole.  12. Mis nime all tuntakse Araabia-Iisraeli konflikti 1967.aastal?  ​“Kuuepäevane sõda”  13. Mis riigile kuulus alates 1967.aastast Gaza maariba?  ​Iisrael  14. Mis riigid ründasid 1973.aasta oktoobris Iisraeli?  ​Egiptus ja Süüria  15. Kes oli see Egiptuse president, kes sõlmis rahuleppe Iisraeliga?  ​Anvar Sadat  16. Kus sõlmiti Iisraeli Egiptuse rahuleping?   ​Iisraelis v Usas?   17. Mis nime all on ajalukku läinud Iraani šahhi reformid?  ​Šariaat???  18. Nimeta 3 islami fundamentalismi iseloomulikku joont:  ● Äärmine konservatiivsus 


  ● Moslemite 7-8saj kujunenud šariaadi täpne järgimine 
● Sõjakas sallimatus läänemaailma, eeskätt USA vastu.     Pingelõdvendus    detente 
Ida-Lääne suhete paranemine  1) NSVL-PM suhete paranemine 
2) SM-de leppimine    Pingelõdvendus  ● Detente, 1970ndad 
● Suhted kahe üliriigi vahel hakkasid paranema; 
● Algab NSVL ja Prantsusmaa suhete paranemisega 
● Saksamaade leppimine; 
● W. Brandt ​ (1969-1974 Saksamaa Liidukatsler)  ● Uus idapoliitika; 
1) Tunnistati Saksa DV olemasolu; 
2) Tunnustati Poola läänepiiri; 
● 1973 võeti mõlemad saksamaad ÜRO liikmeteks;  3.) USA ja NSVL suhete paranemine;  ● 1972. USA ja NSVL presidentide kohtumine (Nixon ja Brežnev) 
● Valmistati ette kaks lepingut:  ○ SRP-1 ​ tuumarelvade leviku piiramine (salt) viidi elu  ○ SRP-2 ​ tuumarelvastuse vähendamine (start) ei viidud ellu  ● 1975 Kahe riigi kosmselaeva ühislend  ​Sojuz-Apollo  ● Pepsi Cola ​ vs.​ Baikal  ● Euroopa julgeoleku-ja koostööprotsess 
● Euroopa julgeoleku- ja koostööleping; 
● 1973-1975 
● 33+2 
● 1975 Helsingi    1. Julgeolek - II maailmasõja järgsete piiride muutmatus 
2. Koostöö majanduse ja kultuuri alal 
3. Inimõigused - kõik allakirjutanud pidid austama    ● Afganistani sõja algus   
Kosmos 


  1969 
kuukulgur 
 
Sport 
München 1972 
NSVL 50kulda 
USA 33kulda 
 
Kolmas maailm 
Angola 
Mosambiik 
Etioopia 
 
USA-HIINA RV 
1966 Hiina RV ja NSVL suhete halvenemine 
1969 relvakonflikt 
pingpongidiplomaatia 
 
1972 USA president Hiinas 
 
Indo-Hiina 
1975 Laos muutub kommunistlikuks 
1975 Kambodža 
Võimule tulid punasd khmerid. Pol Poth 
 
Tšiili 
Salvador Allende 
Augusto Pinochet 
 
Nicaragua 
Daniel Ortega 
 
Läänemaailma probleemid 
 
Watergate büroo- ja hotellikompleks 
Richard Nixon 
Gerald Ford 
 
Muutused ühikonnas 
teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama 
 
suurenes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv 


  massiteabe- ja sidevahendid muutusid piiriülesteks 
 
Olukord majanduses  ● Energia- ja tooraine kriis,  ​naftahinna 4kordne tõus maailmaturul  ● kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus 
● riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega. tekkis ​ inflatsioon.  ● hakati rääkima senise majandusmudeli seisakust ehk ​ stagnatsioonist   
Stagflatsioon 
Märksõna, mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika. 
Inflatsioon+stagnatsioon=stagflatsioon 
 
1970.aastate keskpaika on iseloomustatud kui:  ● vaimse surutise ajastut 
● pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse   
Vajadus muutuste järele 
pettumus senistes juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele. 
 
 
uuskonservatiivide põhiideed:  ● ühiskond on kaugenenud põhiväärtustest- vabadusest.   
Monetarism 
Valitsuse peamine eesmärk pole võitlemine tööpuudusega, vaid inflatsiooniga. 
 
Milton Friedman 
 
SBR 
1979 võitsid valimised konservatiivid 
Peaministriks sai Margaret Thatcher-Raudne Leedi 
 
Konservatiivide poliitika  ● kokkuhoiuprogramm 
● sotsiaalkulutuste kärpimine 
● ettevõtete erastamine 
● söetööstuse toetamise lõpetamine 
● ametiühingute õiguste piiramine   
Tulemused:  ● inflatsiooni aeglustumine 
● tööstuse struktuuri ümberkorraldamine 


  ● kõrgtehnoloogilise tööstuse areng 
● tööpuuduse vähenemine 
● elujärje paranemine  kõigele sellele aitas kaasa SBR muutumine naftariigiks 
 
Falklandi sõda 1982 
Falklandi saared olid vaidlusobjekt Sbr ja Argentiina vahel. 
 
1982aasta kevadel hõivasid Argentiina väed falklandi saared. 
 
Sbr sõjalaevastik vallutas saared tagasi. 
Võit tõstis Sbr rahvusvahelist mainet ja inglaste eneseuhkust. 
 
USA 
1977-1981 valitses James Carter, keda peeti ebakindlaks presidendiks. 
 
Ronald Reagan 
1980 aasta presidendivalimised võitis endine filminäitleja, vabariiklane Ronald Reagan 
 
 
Reaganoomika 
Reagani majanduspoliitika:  ● sotsiaalprogrammide kärpimine 
● maksude vähenemine 
● eraalgatuse soodustamine  Tulemus: esialgsete tagasilöökide järel, algas USA majandustõus. 
 
Reagani välispoliitika 
NSVL-kurjuse impeerium 
Igale, ka kõige väiksemale NSVL sammule tuleb reageerida. Näide Grenada operatsioon 
1983. 
Käivitati ulatuslik relvastusprogramm, eesmärgiga NSVL välja kurnata. 
 
     
 
 
 
 
 
 


    ENSV VALITSEMINE  20.03.2018    Johannes (Ivan) Käbin 
EKP Keskkommitee I sekretär 
 
Aleksei Müürisepp 
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees  Msepp  Artur Vader 
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 
Valter Klauson 
Ministrite Nõukogu esimees 
 
  ● 1950. Aastad kuni 1970.aastate lõpp  Valitsemine  ● 1950. Aastate jooksul vähendati rajoonide arvu; 
● Eesti NSV 1962 vähendati rajoonide arvu 15 peale (praegune arv ja nimed); 
● Johannes (Ivan) Käbin ​ - EKP Keskkomitee I sekretär(oskas kõigile meeldida);  ● Aleksei Müürisepp ​ - Ülemnõukogu Presiidiumi esimees;  ● Artur Vader  ​- Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (tahtis saada Käbini asemele, suri  alkoholi tõttu);  ● Valter Klauson ​ - Ministrite Nõukogu esimees;  ● Kõik neli meest olid vene päritolu; 
● Jätkus tööstuse eelisarendamine ja võõrtööjõu sissevool (Ida-Virumaale ja Tallinnasse  võõrtööjõud);  ● Suurettevõtete rajamine (Eesti jaoks liiga suured); 
● Balti Soojuselektrijaam (Narva lähedal, töötas põlevkivil); 
● Punane Kunda (suurim tsemendivabrik, linnapilt muutus ühtlaselt halliks);   


  Rahvamajandusnõukogud  ● Loodi kohaliku majanduselu juhtimiseks(kujunduses vabad käed); 
● 1960. Aastate keskel rahvamajandusnõukogud kaotati;  
● Majandus allutati üleliidulisele kontrollile; 
● GOST - Moskva kirjutab ette milline peab olema kauba kujundus  Põllumajandus  ● 1950. Aastate lõpus paranes põllumajanduse olukord; 
● Kaotati väiksemad kolhoosid (kolhoosides hakati maksma rahas, ennem maksti  näiteks põhus);  ● Maale minnes ei pidanud sõjaväkke minema 
● Põllumajanduslikke näitajaid Nõukogude Eestis Aastad 1950. a.-d. 2213 kolhoosi  1970.a.-d. 188 kolhoosi  Vastupanuliikumine  ● Koolinoorte vastupanurühmad (salajane); 
● 1970. aastatel - avalik vastupanu (kirjutad nime alla, avalik); 
● Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaager (vangilaagris rohkem vabadust); 
● Balti apeel 1979 (avalik vastupanu) - avalik pöördumine ÜRO poole(pidev jälgimine  riigi poolt, jälitamine);    IGAPÄEVAELU JA HARIDUS  22.03.2018    ● Oktoobrilapsed -> esimese kolme klassi õpilased; 
● Pioneerid -> kuni 14.aastastele 
● Kommunistlikud noored->  
● Kohustuslikud noorte organisatsioonid 
● Üleminek kohustuslikule keskharidusele    
1970. Aastad  ● Tegutses 6 kõrgkooli - ülikool oli 5 aastat (TRÜ, EPA, TPI, TPedl, TRK, ERKI) 
● Noorte suvepäevad - võitlus kirikliku leeriga vms 
● Nõukogude Lääs - Kõrge elustandard, Läänemaailma lähedus 
● Välismaa standardi tunnused:  ○ Närimiskumm  ● Tallinna vana telemast 1955, televiisori vaatamis võimalus, Soomes aasta hiljem 
● Mootorlaev Vanemuine - 1965 laevaühendus Soomega 


  ● Hotell “Tallinn” - välismaalaste hotell 
● Autoostuluba - auto ostmiseks 
● Ajakiri “Noorus”   
 
 
 
 
1.Millist meeleolu püüti vaatajates ringvaatega kujundada? Püüdke oma seisukohta põhjendada? 
Prooviti inimesi teavitada kõmurikastest uudistest, inimestel oli teadlik, vahelduv meeleolu, 
olenes uudise enda kas negatiivsusest või positiivsusest. Seal oli hästi palju erinevatest 
valdkondadest uudiseid, nt sport ja Vanemuise ehitus, erinevatest valdkondadest, kuid siiski 
hea infot saada mõlema kohta. 
2. Milline vaadatud ringvaate lugudest oli kriitilise sisuga? Milliseid puudujääke esile toodi ning 
millest olid puudujäägid tingitud? 
Vanemuise teatrimaja ehitus. 1965. aastal polnud maja ikka valmis, kes maksab? Tööjoonistes                         jäävad asjad selgusetuks, õige aegselt tellitud aparatuur seisab keldris ning rikneb, mööbel                         hallitab. Tähtajad mööduvad ning ehitus venib. Raha ei ole   3. Mis põhjusel avati mälestustahvel vendadele Raudadele? Kuhu mälestusmärk püstitati?  Neil täitus 100 aastat sünnist. Neitsitorni akende all Tallinnas.  4. Mitu osavõtjat osales X ümber Viljandi linna jooksul? Kes oli jooksu võitja? 
Osales 87 inimest. Võitis Martin Ladeikin 
5. Millised uuendused toimusid Eesti televisioonis? 
Antakse saateid uuest hoonest 
6. Mille erilisega said Ikaruse bussijuhid hakkama, et neid tuli autasustada? Milline autasu oli 
kõige väärtuslikum? 
Sõideti miljon kilomeetrit kapitaalremondita. Tuusik Ungarisse. 
7. Milline üritus toimus Adavere kolhoosis? Millisest tänapäeva maakonnast olid võitjad pärit? 
Esimene Vabariiklik Künnivõistlus. Raplamaakond. 
8. Mida kajastas lugu Surju metsapunktist? Milliseks otstarbeks läks metspunktis töödeldud puit? 
Puidu töötlemisest, metsalangetamisest. Suusapakkudeks/vineeriks/paberimasinasse v 
küttepuuks. 
9. Milline vaadatud ringvaate lugudest oli kriitilise sisuga? Milliseid puudujääke esile toodi? 
Vanemuise teatrimaja. Ehitus venis väga kaua. Tööehitus oli arusaamatu.  
10.Milline oli positiivsete ja kriitiliste lugude osakaal ringvaates? 
Minu arvates olid enamus neist positiivsed. Ülekaal positiivsusele. 
 
 
Külm sõda 1980.a algul 
 
1978 Johannes Paulus II 
1980 streigiliikumine Poolas  
Walesa 
 
 


  Perestroika   
Mihhail Gorbatšov     
 
Perestroika-Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine. Uutmine. 
 
Alkoholismisvastane kampaania 
 
Majandusreform 
Kooperatiivide rajamine 
 
Tsernobõl 1986. aprill. 
 
GLASNOST  
avalikustamine 
Stalini kuriteod 
Katastroofid 
Katsed loodust ümber kujundada 
 
Demokratiseerimine 
1989- Rahvasaadikute kongress 
 
Uus välispoliitika 
Suhete parandamine läänega 
 
Lahkumine Afganistanist 
1988?? 
 
Matthias Rust 
 
Gorbatšovi-vaimustus Läänes 
 
 


  Sisekonfliktid  ● Mägi-Karabahhi Konflikt   
  PERESTROIKA  4.04.2018    ● Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine; 
● Uutmine– Võru murdest ootamine; 
● Mihhail Gorbatšov ​ (1985–1991) Venemaal tõekspidamiseks, et mees rikkus kõik  ära. NLKP peasekretär, NSVL president  ​(kui lahkus, ainuke NSVL president), ​ ​(olevat  olnud suures naise mõjuvõimus) ​;  Alkoholismivastane kampaania ​– 1985 Venemaal, (​viinama rja põllud võeti üle, kõik  viinamarjad olid hapud, alkot hakati müüma kl 14.00. tekkisid viinajärjekorrad, 2 
rikkusallikat, NAFTA ja VIIN, alkoholism töödel täiesti tavaline); 
(Putukamürk, aknool ja kingaviks olid alko joogid, joovastavad joogid-kingaviks  pandi leiva 
peale ja peale ööd kraabiti viks maha ja söödi leib ära) 
Hakkavad toimuma majandusreformid:  ● Piiratud ettevõtlus; 
● Kooperatiivide rajamine; 
● Tšernobõl 1986, aprill  Glasnost ehk avalikustamine   Sai alguse Tšernobõli õnnetuse tõttu;  ● Hakati rääkimine katastroofidest ja suurõnnetustest; 
● Nt Stalini kuriteod, katastroofid, katsed loodust ümber kujundada;  
● Alates 1986.aastast hakkas ilmuma ajalehti Stalini halbuse tagajärjed jne;  Demokratiseerimine   ● 1989–  ​Rahvasaadikute kongress​. ​(Oli võimalik mitme kandidaadi vahel valid  esimest korda);  Uus välispoliitika  ● Suhete parandamine läänega; 
● Järeleandmisi teeb Nõukogude Liit; 
● USA ja NSVL presidendid hakkasid kohtuma 2-3 korda aastas;  Lahkumine Afganistanist   ● 1989 märtsi algul lahkus NSVL;   ● Ja sama lugu USA-g;   


  Piirivalvuritepäev  ● Matthias Rust ​ ​(Saksa noormees) ​ lendas lennukiga NSVL ja maandus punase väljaku  lähedal sillal, sai 2aastase karistuse ja peale seda põgenes Läände;  Gorbamaania  ● Gorbatšovi-vaimustus Läänes; 
● Gorby saiake;    RAHVUSVAHELISED KONFLIKTID  5.04.2018    ● Sisekonfliktid-  ​Mägi-Karabahhi Konflikt 1987​ ​(Armeenia ja Asebaidžaani  konfliktid on tänapäevani jõus)  ​Hakkab sõda, sest ausamba nägu on Armeenia poole;   Sotsialismileeri lagunemine  ● Brežnevi doktriin–NSVL loobus sellest   Poola  ● Jaruzelski- esimene, kes nägi, et vägivallaga asja ei saa; 
● 1989 toimuvad ümarlaua läbirääkimised  ​(laua diameeter pidi olema suurem kui  sülitamise maailmarekord)   Valitsus „Solidaarsus“    ● Põhisaavutus  oli see, et Poolas olid vabad valimised 
● Poolat  hakkas valistema Mazowiecki 
● 1991 sai Poola presidendiks Walesa  Ungari   ● 1989 vabad valimised Poola eeskujul (kommunistlik partei kaotas) 
● Riigipiiride avamine (uus riigiotsus);  Tšehhoslovakkia  ● säilib kõik nagu oli   ● 1989 sametrevolutsioon– valimisi ei olnud ja valitsejad loobuvad vabatahtlikult  võimust.   ● V.Havel Tšehhoslovakkia president; 
● Sametlahutus  (1992-1993 aastavahetus)– 31 dets.  ​Lakkas olemast  Tšehhoslovakkia  ja 1 jaanuariks oli 2 riiki: Tšehhi vabariik ja Slovaki vabariik  Rumeenia   ● 1989– ainuke riik, kus oli verine võimuvahetus;   ● Ceausescu– Rumeenia valitseja. (diktaator, täielik egoist); 


  ● Riigipöörde jooksul lasti Ceausescu maha;  Bulgaaria   ● Riik, millest keegi ei teadnud; 
● 1989– T. Živkov võeti kohalt maha ja asendati nooremaga, kes oli ka sama partei liige  ehk kommunistlik partei  Saksa DV  ● Eric Honecker 
● 9.nov. 1989 kukkus Berliini müür; 
● Rahvahulk hakkas berliini müüri lõhkuma kahelt poolt; 
● 4+2 läbirääkimised, arutavad, kuidas Saksamaad ühendada; 
● 3.okt 1990 2 riiki ühinevad;  
● 4riiki veavad oma sõjaväed Saksamaalt välja ja lääne ja Ida-Saksamaa ühendati   
  NSVL LAGUNEMINE   
Mõiste „suveräänsus“ erinevad tõlgendused:  ● Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus, või iseseisvus; 
● 1980. aastate II poolel ei julgenud mõistet iseseisvus keegi eriti NSVL–is kasutada,  selle asemel kasutati mõistet suveräänsus, mis tähendas senisest suuremat õigust  „Suveräänsuste“ väljakuulutamine  ● Algas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse; 
● Hiljem  hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid;  Gorbatšovi probleemid:  ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid  ebakindlamaks;  ● Tahtis kõigile meeldida 
● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel;  Boriss Jeltsin  ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed;   ● Oli kõva viinamees  Jaanuar 1991  ● Hõivavad NSVL Vilniuses teletorni. 
● Veresaun 
● Palju ohvreid 
● 1991 märts–  ​referendum​ NSVL säilitamiseks  Liiduleping   ● Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks;   ● Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud; 
● Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine; 


  19.08-21.08.1991 riigipöördekatse   ● Teatati,et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra  Komitee kätte;  ● Nad olid ilmselgelt kõik joobes;  Putš ebaõnnestus  ● Gorbatšovi tähtsus langes, Jeltsini tähtsus tõusis; 
● Algas NSVL lagunemine  8.dets 1991  ● SRÜ moodustamine  ​(sõltumatute riikide ühendus)  25.dets. 1991   ● Gorbatšov teatas presidendiameti mahapanemisest ja NSV Liidu laialisaatmisest.   
 
  EESTI ISESEISVUSE TAASTAMINE (1980-1991)    ● 24.veebruar 1918 - Eesti iseseisvumine; 
● 17.juuni 1940 - iseseivuse kaotus/okupatsioon  Karl Vaino  ● EKP KK I sekretär 1978-1988;  1980. Noorsoorahutused  ● Rahutused algasid ansambli propeller esinemise keelamise pärast; 
● Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustand:  ○ Eesti elanikkonna kiire osakaalu vähenemine, eriti Tallinnas; 
○ Eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises    1985   ● Gorbatšovi võimuletulek ja perestroika algus; 
● Perestroika võimaldas väikerahvastel oma õigusi suurendada;  1986-1987 fosforiidikampaania  ● 1986. Aasta lõpul avalikustati plaan uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse  Toolse-Kabala piirkonda;  ● Võitlust kaevandamiste avanemise vastu nimetatakse  ​fosforiidikampaaniaks​;  ● Rahvas tundis esmakordselt oma jõudu; 


  MRP-AEG  ● Molotovi-Ribbentropipakti avalikustamise Eesti grupp; 
●  23.augustil 1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokolli  avalikustamiseks;  ● Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud;  IseMajandavEesti  ● Edgar Savisaar; 
● Mikk Titma; 
● Tiit Made; 
● Siim Kallas;  Eesti Muinsuskaitse Selts  ● Loodi 1987. Aasta lõpul; 
● Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon; 
● Esimees: Trivimi Velliste;  1988-Murranguaasta  Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei  ● Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul; 
● Erakond loodi augustis 1988; 
● Eesmärk: sõltumatu Eesti riik; 
● Erakonnajuht: Lagle Parek;    ● 2.veebruar 1988 Tartu- võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist; 
● Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaris 1988 ​- rahvas julgeb  avalikult aastapäeva tähistada;  ● 1.-2.aprill 1988 loominguliste liitude peleenum-toompea lossis kogunesid  kultuuriinimesed;  Pleenumi otsused  ● Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskulturi olukorrale ning avaldati  rahulolematust tolase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle;   ● Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes;  Rahvarinde loomise ettepanek  ● 13.aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinna Perestroika  toetuseks;   
 


     17.04.2018   
 
 
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei  ● Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul, 
● Erakond loodi augustis 1988 
● eesmärk: sõltumatu Eesti riik 
● Erakonna juht: Lagle Parek   
 
2.veebruar 1988 Tartu - võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist 
 
Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988   ● Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada   
1-2.aprill 1988 loominguliste liitude pleenum  ● Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed   
Pleenumi otsused  ● Pleenumil põõrati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati  rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle  ● Avaldati usaladamatust Karl Vaino ja Bruni Sauli suhtes   
Rahvarinde loomise ettepanek  ● 13.aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinde Perestroika toetuseks   
Tartu muinsuskaitsepäevad  ● aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi  rahvusvärvid  Tartu muusikapäevad 1988  ● Esitamisele tulid A.Mattiiseni 5 isamaalist laulu.  
● Tartu muusikapäevi peetakse laulva revolutsiooni alguseks   
16.juuni 1988  ● Karl Vaino tagandatakse ametistja EKP I sekretäriks saab Vaino Väljas   
Impeeriumimeelsete jõudude koondumine  ● Senise olukorra säilitamist pooldasid Interliikumine (liider Jevgeni Kogan) ja  Töökollektiivide Ühendnõukogu (V.Jarovoi)   


  Eestimaa laul 11.september 1988  ● 1988.aasta suurim rahvakogunemine. 
● Esmakordselt tehtakse ettepanek iseseisva riigi taastamiseks   
ENSV valitsusjuhi vahetus  ● Bruno Sauli asemel sai Ministrite Nõukogu juhiks Indrek Toome   
1988.a. lõpp 
Välja oli kujunenud 3 jõudu:  a) Impeerimimeelsed  Interliikumine, TKÜN 
b) Liidulepingu pooldajad - Rahvarinne, EKP rahvuslik osa 
c) Iseseisvuse pooldajad -  ERSP, EMS   
1989  ● Veebruaris saab alguse kodanike komiteede liikumine 
● Eesmärk: taastada Eesti Vabariik Õigusliku järjepidevuse alusel, kutsudes kokku  kodanike esinduskogu - Eesti Kongress  ● Põhimõte: Eesti saatust saavad määrata ainult Eesti kodanikud. Selleks on vaja  registreerida Eesti Vabariigi kodanikud   
23.august 1989 - Balti kett 
  ● 1989.aastal ei olnud suurem osa eesti rahvast enam nõus leppima liidulepingu ideega,  Eesti Vabariigi taastamise idee leidis järjest suuremat kandepinda.  ●  EKP kaotas eestlaste seas tähtsuse   
EESTI KONGRESS 
1990märts-kokku tuli Eesti Kongress-Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu. 
 
Eesti Komitee 
Kongress valis oma täidesaatva organi- Eesti Komitee(esimees Tunne Kelam) 
 
Ülemnõukogu 
1990märstis toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. 
Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mille jooksul valmistutakse iseseisva riigi 
taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga. 
Uued juhid:  ○ Ülemnõukogu esimeheks valiti  ​Arnold Rüütel  ○ Peaministiks kinnitati  ​Edgar Savisaar  Erimeelsused:  ● 1990.aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. 


  ● Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi  väljakuulutamist.  ● Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist.  15.mai 1990  ● Interliikumise meeleavaldus Toompeal  Iseseisvumisprotsess hakkas venima.  ● 1990.aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid  olmemured  (kaubapuudus). Lisaks süvendasid pessimismi lahkhelid rahvuslike jõudude vahel;    1991.a.jaanuar.   ● Toompea kaitse;     Iseseisvusreferendum 3.märts 1991   ● 77,8%  hääletanutest toetas iseseisvumist;  Iseseisvumise taastamine  ● Iseseisvuse taastamine sai võimalikuks 1991.a.augustis riigipöördekatse ajal; 
● Vaieldi kahe variandi vahel:  ○ Kuulutada välja Eesti Vabariiklased; 
○ Taastada Eesti Vabariik;   20.august 1991  ● Eesti vabariigi ülemnõukogu otsus võtta vastu Eesti Vabariigi taastamine;    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS 
Eesti riiklikust iseseisvusest 
Lähtudes Eesti Vabariigi järjekestvusest rahvusvahelise Õiguse subjektina, toetudes 1991. 
Aasta 3. Märtsi rahvahääletusel Eesti elanikkonna selgesti väljendatud tahteavalsusele 
taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus ​.  Arvestades 1990. Aasta 30.märtsi Eesti NSV Ülemnõukogu otsus “Eesti riiklikust staatusest” 
ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsioon “Eesti 
 
 


    AJALOO LÕPP?  8.05.2018    Francis Fukuyama  Tsivilisatsioonide kokkupõrge? 
 
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE 
Josip Broz Tito  ● pärast  tema surma algas riigi lagunemine  Endise Jugoslaavia keeled  ● põhierinevus oli usk ja igal osal olid oma keeled, kuid väljaspool kasutasid  kõik ühist keelt.    Slobodan Miloševic  ​(Serbia juht)  Franjo Tudjman  ​(Horvaatia) - iseseisva horvaadi rajaja.  Alija Izetbegovic ​ (Bosnia)   
Sloveenia  ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991 
● Järgnes 10-päevane sõda. Sloveenia suutis iseseisvust kaitsta.    ● Hukkunuid alla 100.    Horvaatia  ● Kuulutas end iseseisvaks 25.juunil 1991.    ● Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel.    ● 1995 saavutasid horvaadid võidu. Suur osa serblastest lahkus Horvaatiast. 
● Vukovar 2011, linna veetorn, linnamaja, tavaline maja.    Bosnia-Hertsogoviina  ● 3.märtsil.1992 kuulutas end iseseisvaks.    ● Algas 1992 – 1995 kestnud Bosnia sõda.    ● Sõjategevus toimus bosnia, moslemite, horvaatide ja serblaste vahel.    Jogoslaavia sõdade kaart 
Sarajevo piiramine (1992 – 1995) - Olümpiamängude linn 
 
Srebrenica massimõrv 1995 
Daytoni rahuleping lõpetas sõja 
 


   
Makedoonia  ● Kuulutas end iseseisvaks 25.septembril 1991.    ● Iseseisvumine kulges veretult.    ● Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid  relvakokkupõrked albaanlaste ja valitsusvägede vahel.      Montenegro.  ● 3.juunil 2006 kuulutas end iseseisvaks 
● Ja võttis kasutusele Euro.     Kosovo  ● Kososvo sõda algas 1998 aastal Serbia vägede ja albaanlaste Kosovo  Vabadusarmee vahel.    ● Serbia  proovis Kosovo albaanlasi riigist välja saata.    ● Tulemuseks olid NATO õhurünnakud Serbiale 
● 1999 tehti relvarahu ja Kosovo võeti ÜRO hoolduse alla.   
● Serbia  kaitseministeeriumi hoone.   
● 2008 kuulutas end Kosovo end iseseisvaks.      EESTI 1991 -    
20.08.1991  ● Iseseisvumise taastamine.    ● 6.septembril tunnistas NSVL Eesti iseseisvumist.   
● Septembris sai Eestist ÜRO liige.    Põhiseaduse Assamblee  ● Moodustati uue põhiseaduse väljatöötamiseks.    ● 30 liiget Ülemnnõukogust 
● 30 liiget Eesti Kongressist 
● PS eelnõu valmis 1992.a kevadeks.    Probleemid 1991 – 1992  ● Vene väed Eestis.    ● Raha väärtuse kiire langus.   
● Kaubapuudus.     ● Kuritegevus.      1992 jaanuar.  ● Valitsusvahetus.     


  ● Ülemnõukogu ei toetanud E.Savisaare soovi kehtestada erakorraline olukord. 
● E.Savisaare valitsus astus tagasi. 
● Uue valitsuse moodustas Tiit Vähi.    Juuni 1992 rahareform.  ● Rubla asendati krooniga.    Juuni 1992  ● Põhiseaduse  rahvahääletus.  
● Põhiseaduse  eelnõu kiidetakse heaks.    Riigikogu ja Presidendivalimised  ● Toimusid septembris 1992 
● Kui valitu sai 50 % hääletanutest sai ta valituks.    ● Neli kanditaati:   ○ Arnold  Rüütel 41, 8 %  ○ Lennart Meri 29,5 % 
○ Rein Taagepera 23, 4 % 
○ L.Parek 4,2 %  ● Riigikogu valimised   ○ Isamaa – 29 
○ Kindel Kodu – 17 
○ Rahvarinne - 15 
○ Mõõdukad – 12 
○ ERSP  – 10 
○ Sõltumatud kuningriiklased – 8    ○ Eesti Kodanik – 8    ○ EEE – 1 ( Eesti ettevõtjate Erakond )    ○ Rohelised – 1  ● Tulemus: +  ○ Peaministriks sai Mart Laar.    ○ Presidendiks valiti Lennart Meri.     
Peaministrid  ● M.Laar 1992 - 1994 
● A.Tarand 1994 - 1995 
● T.Vähi  1995 - 1997  ● M.Siiman 1997 - 1999 
● M.Laar 1999 - 2002 
● S.Kallas 2002 - 2003 
● J.Parts 2003 – 2005 


  ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 
● T. Rõivas 2014-2016 
● J.Ratas 2016-  Jäägrikriis 1993  ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile.   Reformid  ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside  likvideerimine)  ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile)    1994.a juulileping  ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994.    ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus.    ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid.    Metalli äri  2004  ● Liitumine EL ja Natoga  16.05.2017 
  30 PILTI  1. Berliini müüri langemine 
2. Gorbatšov 
3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 
4. Lech Walesa 
5. Hirvepargi miiting 
6. Sametrevolutsioon 
7. Rumeenlased enne hukkamist 
8. Balti kett 
9. Johannes Paulus II 
10. 1991 jaanuar 
11. Poola ümarlaud 
12. Vaino Väljas 
13. Fosforiidikampaania 
14. Talongid 
15. Glasnost 
16. NSV Liit 
17. SRÜ lipp 


  18. Tšernobõl 
19. 40 kiri 
20. Savisaar 
21. Hüljes Vigri 
22. Ida-Saksa autotööstus 
23. Tunne Kelam 
24. Ah? 
25. Afganistan 
26. Kodanike registreerimine 
27. Laulev revolutsioon 
28. Perestroika 
29. IME 
30. 20.august   
 
  MAAILM AASTATUHANDE ALGUL   16.05.2018   
USA 
1990aastad- maailmavalitseja 
W.Clinton (1993-2001) 
11.09.2001  
Afganistan ja Iraak 
 
Venemaa 
 1990.aastad segaduste aeg 
B. Jeltsin  
2000 V.Putin 
Tšetšeenia sõjad 
2008 Gruusia sõda 
2014 Krimmi annekteerimine 
 
 
 
Hiina 
Xi Jinping 
 
Islamimaailm 
Ühtsus puudub  1) Rikkad: Araabia Ühendemiraadid 
2) Vaesed: Afgastanistan, Bangladesh 


  ● Liberaalsed: Türgi 
● Konservatiivsed: Saudi Araabia    1. sunniidid- Saudi-Araabia (ISIS)  šiiidid (seal ongi 3 “i”) Iraan (Hezballah)   
 
 
Poliitiline korrektsus - mitte solvata kedagi