RAHVUSVAHELISED SUHTED 1930. AASTATEL Uute sõjakollete kujunemine 1.sõjakolle – 1931.a. Kaug-Idas – ● Jaapan vallutas Mandžuuria ● Jaapani lahkumine Rahvasteliidust ● Vastuseks USA tunnustab NSVLiitu, et kasutada seda Jaapani positsioonide tugevnemise vastu Kaug-Idas Saksamaa sammud teel uuele sõjale ● 1933.a. hakatakse salaja arendama r elvatööstust ● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks
1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse.
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest.
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng
Kõik kommentaarid