6.)puudub koostöö riikide vahel, suurendatakse kulusid sõjatööstuse tarbeks. Rahvuskultuuri areng Eestis: kirjandusrühmitus Noor-Eesti, põllumeeste-, haridus-, karskus-, spordi- jt seltsid, kutseliste teatrite loomine, eesti keelne ajakirjandus, Eesti Rahva Muuseumi avamine(1909) Antisemitism-juudivaenulik poliitika, nt Dreyfusi afäär, kus juudi soost kaptenit süüdistati alusetult. Sionistlik liikumine-juudisõbralik liikumine Sufražetid-naisõiguslased Rahvaasemike koosolek– 27.11.1905 Tartus, ~800 saadikut, kelle vahel puudus üksmeel Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht Nõuded *Eesti alade ühendamine *riigimaade *valitsuse korralduste ühtseks kubermanguks jagamine rahvale boikoteerimine *baltisakslaste eesõiguste *nekrutikohustuse piiramine eiramine
sujuvat elu Inglismaa Inglismaal oli lõppenud Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg (1837- 1901) ja koos sellega ka viktoriaanlik ajastu, mis oli väiklaselt korralik ja täpne. Nüüd aga hakkasid poliitikas, kultuuris ja majanduses tegutsema inimesed, kes ei tunnistanud traditsioonilisi mängureegleid. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud, piketid, kokkupõrked politseiga. Naistele valimisõigust taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia.
- Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi
Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne. Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi. Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5 Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater,korter) Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad.
Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik
annaabi.ee 
