*Hukkamised 15)Millega tegelesid vastupanuliikumiste liikmed? *Häirisid rindel olevate vägede varustamist *Tapsid okupatsioonivõimu võtmeisikuid *Kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst okupeerijatega *Partisanivõitlus: väikesed rühmad ründasid ootamatult *Levitati lendlehti jne 16)Kuidas mõjutas Eesti ala saatust Molotovi Ribbentropi pakt? Selle salajase protokolli järgi jagati Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ära, Eesti jäi Nõukogude mõjusfääri. 17)Mis on Suvesõda? Kes seal osalesid ja mida nad tegid? Sõjategevus 1941. a suvel: metsavennad võitlesid Punaarmee vastu. Metsavennad olid eestlased, kes olid Nõukogude repressioonide eest metsa põgenenud ning varjasid end seal. 18)Milla okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt? 17. juunil 1940. a 19)Mis on massiküüditamine? Millal see toimus? Milline oli selle tagajärg eestlaste jaoks? 14. juunil 1941. aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti
rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. märtsiküüditamine, 1944-1956 (hilisstalinism- kange tsensuur, hirmuvalitsus)1956-1964 (poliitiline sulaperiood)1964-1985 (stagnatsioon) 1985-1991 (uus ärkamisaeg) (Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal, Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950, Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978, Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987, Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990,) 80ndad
Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta Mida kujutas endast juunipööre? Kas oli tegemist rahva vaba tahteavaldusega? (koos põhjendusega, miks Te arvate nii). Millal see toimus? Kes tulid võimule? Mida kujutasid endast esimesed nõukogulikud valimised? Millised muudatused toimusid tööstuses Millised muudatused toimusid põllumajanduses? Millised muudatused toimusid kultuurielus? 6. Sõjasündmused Eesti pinnal. a) Suvesõda b) Saksa okupatsioon c) Eestlased sõdivate riikide relvajõududes d) Eesti Vabariigi taastamise katse e) Sinimägede lahing 7. Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile? 9. Isikud. Kuidas on nad seotud 1939 1944. a. sündmustega? Johannes Vares Johannes Lauristin Johan Laidoner 2 Jüri Uluots Konstantin Päts Otto Tief Johan Pitka Andrei Zdanov 10. Daatumid
Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll.
Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soome , Rootsi, läände1944 jan-jul: Narva lahingud
suurust maatükki · hakati rajama MPJ ja hobulaenutuspunkte, mis hakkasid ette valmistama kolhooside rajamist · loodi 9 esimest kolhoosi Eraomandust ei riigistata EI TÄIDETUD · natsionaliseeriti suurettevõtted, maa ja suured eramajad 11. 1941. aasta Suvesõda. Mis on Suvesõda? Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Põhjused: 17. juunil 1940 oli Eesti NSVL sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja
*Moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus *Keelustati igasugune poliitiline tegevus *Hukati juudid ja mustlased *Käivitati repressioonid 5. Sõjategevus Eesti pinnal 1941 *22. Juunil 1941 algas Vene-Saksa sõda *Punaarmee loovutas Lõuna-Eesti , Keks-Eestis sakslaste edasiliikumine takerdus, seetõttu sai Põhja- Eesti NK okupatsioonist vabaks alles augusti teisel poolel. *Suvesõda(metsavennad) 6. Sõjategevus Eesti pinnal 1944 *1944 jaanuar tulid vene väed taas eestisse *kuni juulini kestsid ägedad lahingud Narva all, pärast seda jätkusid lahingud Sinimägedes, augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti. Septembri keskel viisid sakslased oma väed eestist ja Põhja-Lätist välja. Septembri lõpuks oli venelaste käes kogu mandrieesti. *Suur põhenemine( lahkus umbes 80 000 inimest) 7.Eestlased püüdsid iseseisvust taastada 18. Septembril 1944
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari riigipöördega ning sellele järgnenud 14.06.1941 toimus I massiküüditamine tingimustega. vabariigiga rahulolematud. (10205 in). 1941. a algas Suvesõda, tekkisid kodusõjaga metsavendade salgad, Omakaitse. NSVL lõi Massilised hukkamised; Massilised hukkamised; hävituspataljone, sundmobilisatsioon, Ei toimunud massilisi hukkamisi
vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu. Alates Saksa okupatsiooni kiirest liikumisest, hakkasid tekkima metsavendade grupeeringud ning tänu nendele tekkis olukord kus meil oli võimalik osutada vastupanu nõukogude vägedele, algas suvesõda, kus osales umbes 50 000 eesti meest. Hävituspataljonide võikamaks taktikaks võib pidada niinimetatud ,,põletatud maa taktikat" kõik rüüstamata kohad pandi põlema, enne kui lahkuti. Peaasi oli see, et kõik mis võimalik saaks hävitatud. Kokku kestsid lahingud Saksa vägede ja nõukogude armee vahel 5 kuud. 1940 aastal liideti Eesti sõjavägi punaarmeega, selleks moodustati Eesti Territoriaalne 22.laskurkorpus. Paljud
Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti Nõukogude okupatsioonist alles augustis. Lääne Eestis kestsid lahingud oktoobrini. Et maksta kätte okupatsioonivõimudele ja aidata kaasa omariikluse taastamisele, võitlesid Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus, mille esiotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi.
juuni leinapäev- kuna 14. Juunil 1941. aastal toimus esimene küüditamine. Põhjus- riigiteenistus. 28. september 1939. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt ehk baasideleping, kuna selle lepinguga lubas Eesti Punaarmee Eesti pinnale omi baase ehitada. Tagajärjeks oli okupatsioon. 22. juuni 1941- Vene- Saksa sõda ( metsavennad võitlesid Punaarmee vastu, Suvesõda. Metsavennad püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd, võtsid võimu oma kätte paljudes linnades, ründasid asutusi, purustasid raudtee- ja sideliine).
esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks
3) Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides hakati õpetama marksismi- leninismi b) Teatris, kinodes esitati nõukogude autorite loominguid c) Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid d) Kehtestati ülirange tsensuur e) Algas kultuuriväärtuste hävitamine 4) Repressioonid a) Kadus teadmata üle 1000 inimese b) Küüditati koos perekonnaga Päts ja Laidoner c) Laienesid veelgi suuremad arreteerimised d) Toimus suur massiküüditamine 1941. aasta 14 juunil. Suvesõda. 22 juunil 1941 puhkenud Vene-Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid kiiresti Leedu ja Läti ning 7. juunil ületasid nende eelüksused Eesti piiri. Saksalsed jõudsid Soome laheni ja hõivasid augusti keskel Narva. Seejärel koondus Saksa väejuhatuse tähelepanu Tallinnale. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kui sõda puhkes, hakkasid aktiivsemad mehed koonduma, otsides võimalusi enesekaitseks ja
03.1940 rahulepingS. pidi loovutama Karjala ja Hanko ps(NSVL sõjabaasid sinna)S. iseseisvus siiski säilib · 17.03.939 tungisid väed Poolavägivallapoliitika. NSVL ja Sks vahel sõprusleping(28.09.1939), P. kui riik kaotati, alad jagati 2 riigi vahel · 1939 sept, okt baaside leping Balti riikidega · 1940 juunis Balti riikide okupeerimineNSVL väed riiki, kohaliku valitsuse kukutamine, liitmine oma valdustega · 1941 suvesõda(see vist see, et Sks ründas NSVL) · 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia 4. Itaalia ja Jaapani roll II MS · It üritas saada Kreekat, Balkanit. Üksi ei saa hakkama, Sks väed appi, 1941 saadakse jagu. Põhja-Aafrikaga sama lugu · 07.12.1941 ründab Jaapan Pearl Harborit, J. liitlased Sks, It. Põhjused:USA-le ei meeldi Jaapani mõjuvõimu laiendamine Vaikse ookeani piirkonnas, nõuab J. vägede väljaviimist Koreast ja MandzuuriastJ
1. sept. 1939 algas Teine maailmasõda. 22. juunil 1941 algas Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline sõda ehk venelaste jaoks Suur Isamaasõda. 7. juulil 1941 jõudsid sakslased Eestisse. Lõuna-Eesti vallutati kiiresti, seejärel rinne peatus. Toimusid lahingud hävituspataljonide (=nõukogude aktivistid) ja metsavendade vahel. Relvastatud metsavendade võitlus omariikluse eest ja nõukogude okupatsioonivõimudele kättemaksuks 1941. aasta suvel on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. 28. augustil jõudsid sakslased Tallinna. Saartel kestsid lahingud veel septembris-oktoobris. Esimese nõukogude aasta õuduste tulemusel võtsid eestlased sakslasi vastu rõõmuga. Eestis algas saksa okupatsioon.
Baasideleping 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine Suvesõda - Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Atlandi Harta - Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA
Eesti II Maakond ja vald 28.sept 1939 baaside leping maailmas. 1940-1941 I NSVL okupatsioon (riigipööre ajal 21.juuni 1940, inkorporeerimine NSVL'i 6.aug 1939-1945 1940, küüditamine 14.juuni 1939) 1941-1944 saksa okupatasioon (suvesõda, Eesti taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944) NSVL II 1944 liideti Petserimaa ja Narva jõe tagune osa Uus ärkamisaeg alates 1927, mis lõppes Eesti Metsavendlus, küüditamine 1949, sund okup. e Venemaaga taasiseseisvumisega 1991 industrialiseerimine, sund
1939-1945 17. juunil 1940 algas esimene Nõukogude okupatsioon, 21. juunil riigipööre, 6. augustil inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu; juuli-august 1941 suvesõda; 1941-1944 Saksa okupatsioon; alates 1944 teine Nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-1950 maakond (10) - vald; uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, okupatsioon- valdade sees külanõukogud, 1944 lõppes 1991. aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega 1944-1991 ala Vene ,NFSV-ga; 1950
suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel *aktiivsed metsavennad- sihiks kodumaa vabastamine ja iseseisvumine; vastasteks olid Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12
Relvavennad seda teada ei tohi. Abistajad ei tohi teada üksteist, see väldib sissekukkumisi. Mitte keegi ei tea kui tugevad me suudame olla kui elusalt surmavaenlase kätte langeme. (Kalju Kreitsberg rääkis agent Hundi-Jukule kõik, vend Leo ei rääkinud ja peksti surnuks. Minu Kodutütrest ja abistajatest minu relvavennad ei teadnud ja nad jäid alles)." Kasutatud allikad :Eesti Metsavendade Liidu kodulehekülg http://www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm Herbert Lindmäe "Suvesõda 1941" Tiit Noormets "Metsavennad Suvesõjas 1941"
KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes • Spekulatsioon-paljud linlased suundusid maale • Raske olukord tööstuskaupade varustamisega • Eestis ei kujunenud aktiivset vastupanuliikumist • Rahvuslikel jõududel puudus valikuvõimalus POLIITIKA
neile midagi ette heita. Kahjuks oli neid inimesi vähe kes said riigist välja rännata ning inimesi, kes jäid ellu metsavendadena oli veelvähem. Eestlastel ei olnud valida kas nad tahavad, et neid küüditatakse või mitte. Kõik otsused tehti nende eest. Veidi valikuid oli vaid inimestel, kellel oli selleks piisavalt ressursse. 1941. aasta 7. juulil ületasid esimesed saksa väed Eesti piirid. Aastal 1941 8. juulil algas Eestis suvesõda. Saksa armee sõdis Nõukogude liidu vägede vastu. Seda nimetatakse Suvesõjaks. Eesti pinnal toimuvas Suvesõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kõigi soov oli taastada taas iseseisev Eesti vabariik ja selle nimel nähti ka vaeva. 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest. Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid, kes toovad Eesti riigile tagasi iseseisvuse, kuid eestlased pidid selles pettuma. Algas Saksa okupatsioon
Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellelegi süüdistust ega langetatud kohtuotsust. Suvesõda Suvesõda oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu Looderinde relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus. Seda peeti Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja sõjaväelaste poolt, mille tulemusena taastati Eesti omavalitsusorganid, kuni Eesti täieliku okupeerimiseni saksa okupatsioonivägede poolt. Põhjused 17. juunil 1940 oli Eesti NSV Liidu sihikindla tegevuse tulemusena okupeerinud ja annekteeritud
Punaarmee peajõud, hävitades enamiku selle sõjatehnikast. Juba esimestel sõjapäevadel saavutasid sakslased suurt edu ka Balti suunal. Riia langes 1. juulil, Eesti lõunapiirile jõudis Wehrmacht 7. juulil. Eesti metsades oli sõja ja küüditamise eest paos kuni paarkümmend tuhat inimest. Kohe pärast 14. juuni suurküüditamist tekkisid esimesed metsavendade salgad, mis Saksa vägede lähenedes alustasid võitlust Nõukogude okupatsioonirežiimi vastu. Algas 1941. a Suvesõda (juuni-august 1941). Metsavendade arv kasvas pidevalt, ulatudes lõpuks 6000-7000 meheni, kuid salgad olid väikesed ning nende relvastus äärmiselt halb. Metsavendade salkade põhjal loodi relvastatud organisatsioon Omakaitse, millesse astus suur osa täiseas meestest. Rinne seiskus peagi, hakkas tegutsema Nõukogude võimu poolt loodud Hävituspataljon (u 5000 meest), mis õiendas arveid Põhja-Eesti metsavendadega ning nende tsiviilelanikest toetajatega
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
Iseloomustus: Eesmärk oli puhastada Eestit, et ära hävitada kõik Eesti meelsed inimesed. Kõik täisealised mehed saadeti vangilaagreisse ning naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik küüditatutest tapeti või hukkusid Venemaal. Tagajärjed Eestile: Eesti kaotas endised juhid, sest nood hävitati ka, et poleks Eesti meelseid inimesi. Eesti kaotas veel umbes 10 000 inimest. Terve Eesti taheti venestada. 7. Suvesõda (suvi 1941) iseloomustus: Saksamaa alustas pealetungi Nõukogude Liidule. Selle tagajärjel venelased taganesid. Sel ajal tegutsesid eestlased ka aktiivselt kuna lootsid, et sakslased aitavad neil oma iseseisvust taastada. Punaarmee ei lahkunud Eestist vabatahtlikult ning kuna nad olid sunnitud taganema, siis korraldasid nad hävituspataljoni. See tähenda, et nad hävitasid kõike ja tapsid kõiki, keda ei suudetud maalt välja vedada.
Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning sinna kuulusid enamasti vabatahtlikud. Mõrvati ~ 2000 tsiviilisikut.
*Majandus,pangad,haiglad,apeegid,kirjastused,trükikojad,hotellid,toitlustusasutused riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur- Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti. *Repressioonid-1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse. Suvesõda *Saksamaa vs Venemaa *7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi. *Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi.Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda. Mitmel pool
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine
1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi HÄVITUSPATALJONE, kes õiendasid arve metsavendadega ja pidid jätma sakslastele põletatud maa. Sundmobilisatsioon- L-E kukkus läbi, P-E aga õnnestus. Mobiliseeritud viidi Venemaale. Tööpataljone- loodi neile punaarmeelastele, keda peeti mitte usaldusväärseteks. Seal hukkus palju mehi.
Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22.juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda, Punaarmee loovutas Lõuna-Eesti kergelt, kuid Kesk-Eestis sakslaste liikumine takerdus. 1941.aasta suvel leidis aset Suvesõda, kus osalesid saklaste vastu metsavennad. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased
transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused. 28. August Saksamaa sai Tallinna
aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning kaks nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. · Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aasta suvel Punaarmee vastu ka metsavennad. Relvastatud metsavendade võitlus on saanud ajaloos tuntuks kui Suvesõda. Saksa okupatsioonireziim : Eestist moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus. · Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. · Enamik Eesti tööstus- ja põlIumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. 1944
ajalugu ja konstitutsiooni. Hävitati kultuurilisi väärtusi. Toimusid arvukad repressioonid, mida viis ellu Siseasjade Rahvuskomissariaat (SARK). Esmalt kadusid poliitika ja teadusega seotud isikud, esimeste seas olid ka Päts ja Laidoner. 1941. a 14. juunil toimus massiküüditamine korraga mitmes riigis. Eestist deporteeriti ca 10 000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed, vanurid Siberisse asumisele. Enamik küüditatutest surid. Suvesõda 22. juunil 1941 puhkenud VeneSaksa sõja algul taandus Punaarmee korratult. Sakslased hõivasid ruttu Leedu ja Läti ning 7. juulil tulid ka Eestisse. Esmalt loovutas Punaarmee LõunaEesti, hiljem aga NL väed tugevnesid ja rinne stabiliseerus PärnuVändraTüriPõltsamaaTaru joonel. Alles 22. juulil jätkas Wehrmacht pealetungi ning augustikuu lõpuks allutati pea kogu Eesti pind. Eestis toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. (Suvesõda) ---> Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon * 7. juuli 1941-24. november 1944 * 7. juuli 1941 - esimesed sakslased tungivad Häädemeestelt sisse. Toimuvad lahingud Pärnu; Põltsamaa; Emajõe joonel Tartu pärast. * Samal ajal viib Nõukogude võim Eestis läbi sundmobilisatsiooni, kuid on ka vabatahtlikke. * HÄVITUSPATALJON moodustati nii vabatahtlikest, sundvärvatutest kui ka miilitsameestest, kes pidid arveid õiendama Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga.
1. Karl Säre süngelt salapärena. Sündind 1903. Ta pandi eesti EKP I sekretär (eesti keskpunkt) saksa luures 2. Johannes Vares Ülemnõukogu Pressiidiumi esimees 3. Johannes Lauristin ENSV rahvakomissatide Nõukogude esimees Maareform Kõik kellel oli rohkem kui 30 Ha-d maad, võeti ülejäänu talt ära. Rahareform · Kroonide asemel rublad (1kr=10rubla, aga inimestele anti 1kr=1.5 rubla) 14.juuni 1941 I küüditamine Eestis (10 000 inimest) Suvesõda 1941 juuli-detsember Tunnitöö (07.01) 1. Sõnasta mõiste ,,totaalne sõda": a. Sõjaline olukord kus kõik ressursid suunatakse sõjapidamisse. 2. Mida kujutasid endast: a. Armija Krajowa Poola vastupanu liikumine b. La resistance Prantsuse vastupanu liikumine sakslaste vastu c. Holokaust saksamaa poolt korraldatud juutide massi laager ja mõrvamine d. Kollaborandid isik kes abistab riigi hõivamisel vaenlast 3. Kes olid:
okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris. Saksa sõjavägi polnud ainus, kes 1941. aasta suvel Punaarmee vastu võitles. Nende vastu võitlesid ka metsavennad. Metsavennad olid represioonide eest metsa varjunud mehed, kes haarasid sõja puhkedes relvad ning asusid võitlusse, et maksta kätte okupatsioonivõimusele ning aidata kaasa omariikluse taastamisele. Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga. Kõigepealt moodustati Eestist kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Et sakslased saaksid oma korraldusi ellu viia, moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus, mille etteotsa määrati endine vabadussõjalaste propagandajuht
14) Juunipööre Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre. 15) Baaside leping NSVL-i, Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud leping, mis lubas NL'l oma väed Balti riikidesse sisse viia ja seal baasid teha. 16) Narva diktaat - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, algas Nõukogude okupatsioon. 17) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 18) Suvesõda Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. 19) Leegionär Saksa vägedes võitlev isik. Algul oli leegionäriks saamine vabatahtlik, pärast sunniviisiline. 20) Laskurkorpus Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustatud ja eestlastest koosnev Punaarmee osa.
5. Venemaa tunnistas Eestit iseseisva riigina 3. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kelle vahel? 1. 1920. a. 2. veebruar Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 4. Millal on EV aastapäev ja taasiseseisvumine? 1. 24. veebruar 2. 20. august 5. Mis on ,,vaikiv ajastu"? Dateeri! 1. Autoritaalne periood Eesti Vabariigis 1934-1938 6. Millal sõlmiti MRP ja baaside leping? 1. MRP - 23. august 1939 2. Baaside leping 28. september 1939 7. Mis on ,,suvesõda" ja mis on selle tagajärg? 1. 1941. Saksa ja NSVL vahel, mille tagajärjeks Saksa okupatsioon 8. Mis on ,,juunipöörde" tagajärg? 1. NSVL võim 1940. aastal 9. Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme võimuaparaadis? 1. Ametnike asendamine Moskvale lojaalsete inimestega 2. Kehtestati ainuparteisüsteem (KOM-partei) 3. Riigikogu saadeti laiali, moodustati uued võimuorganid Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu 4
Johannes Vares sai peaministriks Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt 18. Eestlased II maailmasõja rinnetel! Mis asjaoludel sattusid eesti mehed võõraste lippude alla? Saksa armeesse Nõukogude armeesse Soome armeesse 19. Järjesta Eesti ajalugu mõjutanud sündmused II maailmasõja ajal: a) Narva diktaat b) Saksa okupatsioon c) Baaside leping d) Juunipööre e) Esimene Nõukogude okupatsioon f) Suvesõda g) Teine Nõukogude okupatsioon 20. Vasta allikatele ja oma teadmistele tuginedes järgmistele küsimustele! Punaarmee sissemarss Eestisse. Allikas A Pärast kodanliku valitsuse kukutamist avaldas eesti töörahvas soovi, et Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik astuks võimsa Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti töörahva esindajad sõitsid Moskvasse. 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV
· 21. Juuni kogunes Tallinna, vabaduse väljakule meeleavaldus (näiliselt eestlaste poolt), kes hiljem liikusid Toompeale, nõudes Uluotsa valitsuse asendamist. 21. Juuni õhtul kirjutab Päts alla otsusele, millega astub ametisse uus valitsus · Riigi juhtkond asendub Kremli meelsete inimestega ja Eesti võetakse Nõukogude Liidu koosseisu · 1941 aasta 14. juunil toimub massiküüditamine · 22. Juuni 1941 puhkeb Saksamaa ja Venemaa vahel suvesõda, Venemaa kannab suuri kaotusi ja 7.juulil ületavad sakslased Eesti piiri · Saksamaad saadab sõjas edu ja 28.august jätavad punaväelased Tallinna maha · Sõjas löövad Saksamaa poolel aktiivselt kaasa ka metsavennad · 1941 võetakse saksa vägesid vabastajatena vastu, algab saksa okupatsioon · 1942 augustis kuulutatakse välja Eesti SS-leegion · Märtis 1943 algab sundmobilisatsioon saksa armeesse
abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla., narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon, ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik, suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus , leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku loodi 8, siia kuulusid umbes 27000 meest, kellest oli umbes 90% eestlasi.
a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati. f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis. 15. Selgita: Juunipööre - Eesti Töötava Rahva Liit Metsavennad- Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas Suvesõda- toimus Eestis 1941. a. 22. juunist 21. oktoobrini. Punaarmee oli 17. juunil 1940 Eesti okupeerinud. Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks ja Eestis kehtestati verine bolsevistlik terrorivalitsus. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 alustati sõjategevust, lootis enamik Eesti rahvast vabanemist Nõukogude võimu alt. Omakaitse- oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 19171918 ning Saksa okupatsiooni ajal 19411944
märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese. Vastupanutegevus ENSV-s Relvastatud vastupanu Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks 1941. aasta esimesel poolel (Suvesõda), mil metsavendade arv jõudis 10 000 lähedale. Metsavennad tegid koostööd nii eestlastest koosnenud Soome luuregrupiga "Erna" kui lähenevate Saksa vägedega. Nõukogude võimude organisatsioonilised ettevalmistused vastupanuliikumise likvideerimiseks 1949. aasta 28. jaanuaril võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta (märtsiküüditamine). 1949
Ka kultuurirevolutsioon (vabadussõja ausammaste hävitamine, marksismi-leninismi õpetus, raamatute põletamine/sulgemine erifondidesse (,,Nimed marmortahvlil"), kehtestati ülirange tsensuur, osad välaanded suleti täiesti, nõukogude propagandaplakatid jms). Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul). Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis. · Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu. NSVL, Saksa, Soome · Leia kaks erinevust allikates A ja B. Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm,
Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad: eestlaste elu Siberis, küüditamine, rahvad, kes võitlesid oma vabaduse nimel, metsavendlus, 9 eestlaste osalemine sõjas, inimsusevastased kuriteod. Ajakirja numbris 4/2010 on samas rubriigis avaldatud katkend Herbert Lindmäe raamatust ,,Suvesõda Järvamaal 1941". Rubriigis pealkirjaga ,,Elu" on teemasid seinast seina. Olulisimal kohal on persoonilood nii elavatest kui ka surnud tähelepanu väärivatest inimestest. Tihti ilmuvad lood nende kultuuritegelaste juubelite puhul. Samas rubriigis on neljas väljaandes kahest antud ülevaade ühest Saksamaa linnast. Ajakirja numbri 1/2011 samas rubriigis tutvustatakse näiteks aga lätlaste filmi sõjast ja armastusest pealkirjaga ,,Tants kolmekesi". Ajakirja suvenumbri
Enamik trükiväljaandeid suleti, allesjäänud allutati rangele tsensuurile. Toimusid iseseisvusajal ilmunud raamatute massihävitamised – hävitati kõik mis meenutas iseseisvusaega. Massirepressioonid jõudsid haripunkti 14 juunil 1941.a. kui toimus esimene massiküüditamine, millega viidi üle 10000 inimese Siberi laagritesse surema. Kokku kaotas Eesti esimese Nõukogude aastaga 62000 inimest. 1941.a. suvesõda Eestis 22.juunil 1941.a. tungis Saksamaa ennetavalt N.Liidule kallale, kuna Hitlerile sai teatavaks N.Liidu plaan alustada Saksa vastu sõda juulis 1941. Saksa väed olid edukad – 2 nädalaga hõivati Leedu, Läti Valgevene ja Lääne-Ukraina. Nõukogude väed, kes olid sakslaste vastu masendavas ülekaalus nii arvukuse kui relvade osas, sattusid paanikasse ja hakkasid põgenema. Peagi algas Eestis vastavalt Stalini käsule sildade, tehaste, külade jm. hävitamine ning
elumajad riigistati. · Kultuur koolis õpiti marksismi ja leninismi, ülirange tsensuur. Kunstis lubatud riigipeade portreed (LENINka). Nõukogude autorite loomingut kinodes ja teatrites. Hakati sulgema Eesti meelseid seltse. Inimesi vangistati ja hukati. Juuni küüditamisel viidi Siberisse päris palju eestlasi. Mehed lasti maha, ümberasumisele jõudsid naised ja lapsed. 8283 lugeda KODUS!! Suvesõda 1941 aasta suve alguses toimus Suvesõda, mis endast kujutas Saksa ja Vene vägede lahinguid Eesti pinnal. Nõukogude vägede vastu sõdisid ka metsavennad. Mehi sundis metsa minema küüditamine. 22. juunil puhkes sõda saksa ja vene vahel. NSVL oli kasutati Eestis asuvad Punaarmee väed, kuid ka hävituspataljonid eestkätt vabatahtlikest miilitsatest ja sundvärvatutest koosnevad üksused
annaabi.ee 
