Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"8klassi" - 5 õppematerjali

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...

Keemia → Keemia
47 allalaadimist
Vetikate ülevaade
1
odt

Vetikate ülevaade

Vetikad 1. Mõiste · Lihtsa ehitusega · Fotosünteesivad · Sisaldavad pigmente · Vajavad valgust ja niiskust · Vetikad on lihtsa ehitusega organismid, mis fotosünteesivad. Nende kehad sisaldavad pigmente ja nad vajavad eluks valgust ja niiskust. 2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e...

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Eesti sidemed Läänemaailmaga
4
rtf

Eesti sidemed Läänemaailmaga,

loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, hakati tegelema moodsate teadusharudega,...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Aleksei Müürisepp Artur Vader Ministrite nõukogu esimees Valter Klauson 1956 muutused: Siberist naasmine Süsteemiga leppimine Elujärje paranemine Balti soojuselektrijaam Punane Kunda Rahvamajandusnõukogud- kohaliku tööstuse juhtimine Vastupanuliikumine Koolinoorte vastupanurühmad 1970 aastatel- avalik vastupanu Eestlaste korvpallivõistkond Mordva vangilaagris Oktoobrilapsed 7-10 aastased Koolikohustus: 1950ndad- 7klassi 1960ndad- 8klassi 1970ndad- kohustuslik keskharidus Pioneerid 10-14 aastased Kommunistlikud noored al 15 aastased Noorte suvepäevad- kirikliku leeri asemel Kiriku tähtsus ühiskonnas langes Eestisse jõudis närimiskumm Tallinna vana telemast Mootorlaev Vanemuine- 1965 Tallinn-Helsingi Hotell „Tallinn“ Välismaa turist võis ainult Tallinnas ööbida Idabloki nõrgenemine NSVL Brežnev (1964-1982) Stagnatsioon Defitsiit- kauba puudus

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Lahmuse Mõis
23
docx

Lahmuse Mõis

Vallavalitsus otsis paremaid ruume, sest kooli plaaniti laiendada 6-klassiliseks. 1926 a. sügisel loovutasid linatööstuse juhid vastu tahtmist nende kasutuses oleva mõisahoone ja tööd alustas täiskoormusega 6-klassiline kool. 1940 a. lisandus veel üks klass ja kool kasvas veel kuni Suure-Jaanis keskkooli avamiseni 1960.aastal. Selle tagajärjel sai Lahmuse koolist jälle algkool, millele lisandusid abiklassid. 1966 muudeti Lahmuse täielikult abikooliks(8klassi) ja 1977 a. nimetati kool ümber Lahmuse Eriinternaatkooliks. Alates 2006.aastast on kooli ametlik nimi Lahmuse Kool. Mõisa peahoone e härrastemaja ­ ehitatud Berend Johann von Krüdeneri poolt aastail 1837- 1838. Keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitis, mille keskmine osa on kõrgendatud kahekorruseliseks ja mis on kujundatud kolmnurkse frontooni ning toskaana orderis pilastritega. L.Rathlefi ülestähendustest on teada, et täielikult ehitas lõpuni ja laskis ümbruse

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun