Võrdle neid thatcherismiga. Kõrgelt arenenud sotsiaalpoliitika oli vastand thatcerismile. 11. Kes on Konrad Adenauer? Anna hinnang tema tegevusele. Ta oli esimene Saksa Liitvabariigi kantsler ja samuti oli Kristlik-Demokraatliku Liidu juht. Ta ei olnud nõus Saksamaad üheks neutraalseks riigiks liitma. 12. Millal toimus Saksamaa taasühinemine? Millised sündmused Euroopas võimaldasid selle? 1989 lammutati Berliini Müür . 1990. 3 okt. liideti Saksamaa üheks SAKSA LIITVABARIIK. Uue idapoliitika ajamine. Idabloki lagunemine. 13. Seleta mõisted: Hallsteini doktriin, uus idapoliitika Doktriin- Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esinaja. Dip. Suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DV'ga ainsaks erandiks oli NSVL. Uus idapoliitika- sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkiaga, NL ja Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform
*majandusprotsesse ei reguleerita vahetult. Thacherismiga võrdlus: Thatcherism oli palju karmim. Sotsiaalses turumajanduses on kõik pmst vabad. Thacherismis on vabadust küll, aga mitte nii palju. Thacherismis on ka piiratud vabadused. Hallsteini doktriin 1955 selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür - 13. august 1961 betoonist barjäär, mis eraldas Saksa LV'd Saksa DV'st. uus idapoliitika 1960 algul sõlmiti suhete parandamiseks. Suhted Saksa DV'ga muutusid nermaalseks, ei loobutud taasühinemise ideest. Sm taasühinemine 1989- 1990 lammutati Berliini müüd ja Saksa DV ja LV'st sai üks ja ainus Saksa LV. Milles vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika? Hallstein tahtis, et Saksa LV oleks ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Idapoliitika tehtis Saksa LV ja Saksa DV üheks ühendada. Milliste natside tegude eest palus Willy Brandt 1970.a
kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Berliini müür- 1961 ehitatud müür, mis jagas Berliini kaheks, ida- ja lääneosaks, lammutati 1989. Uus idapoliitika- Saksamaa Liitvabariik sõlmis lepingud suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa taasühinemine- ühinemise kiitsid heaks nii 2. MS võitjate riikide juhid kui ka mõlema Saksa riigi juhid, 3. oktoobrist 1990 ainult 1 riik- Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaalne turumajandus- riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, tähtsaim põhimõte on ettevõtjate vaba konkurents.
niinimetatud suure koalitsiooni, milles Brandt sai välisministriks ja asekantsleriks. 1969 kandideeris Brandt kolmandat korda kantsleriks ja seekord võitis valimised. Pärast kolmenädalasi läbirääkimisi väiksema Saksamaa Vaba Demokraatliku Parteiga moodustati valitsus, mida juhtis Brandt. Brandt püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poola ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. Perekond 19411946 oli Brandt abielus Anna Carlotta Thorkildseniga, kes oli Norra isa ja Saksa-Ameerika päritolu ema tütar. Neil oli tütar Nina (sündinud 1940). Pärast lahutust abiellus Brandt 1948 Rut Hanseniga. Nad said kolm poega: Peter (sündis 1948, ajaloolane), Lars (sündis 1951, kunstnik) ja Matthias (sündis 1961, näitleja). Brandt lahutas oma teise abielu 1980 ja sellest ajast kuni surmani ei kohtunud ta Rutiga kordagi.
· Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
1960. a teisel poolel puhkes majanduskriis Sotsiaaldemokraadid arvasid, et riik peab majanduse enda kontrolli alla võtma Tänu sotsiaalsetele turunduslikele ümberkorraldustele algas 1980. a lõpul majanduslik tõus Välispoliitika Saksamaa LV välispoliitilist kurssi aastatel 1950-1960 iseloomustas tihe koostöö USA ja teiste lääneriikidega Saksa LV astus NATO-sse ja sai seal tähtsaimaks liikmeks Keerulised suhted Ida-Euroopaga säilisid Hallesteini diktoriin Uus idapoliitika Saksa riikide taasühinemine Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa http://www.slideshare.net/uhisgum/saksa-liitvabariik Värä Einar, Tannberg Tõnu, 2004, Lähiajalugu II osa, kirjastus Avita Täname kuulamast ja vaatamast
sse ei jõudnud · Narko levik · Võidurelvastumine · Vabaturumajandus · Rassism levis · Marshalli plaan · Algatas Vietnami Sõja · Majanduse areng · Ei vajanud välisabi · Välisabi Inglismaa · Pariisi kokkuleppe · 1970. Aastate keskpaigal sõlmimine 1954. majanduskriis Aastal Saksa · Uus idapoliitika Liitvabariik · Euroopa sõe ja terase ühendus · Euroopa liidu üks algataja riikidest · Immigratsiooni areng Jaapan · USA okupatsiooni alt vabanemine · Jaapani majandusime 1950.-1960. Aastatel · Hea majanduslik olukord · Jaapani majandusime Itaalia
ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid
mõjutas. Põhjendage oma valikut. 32.Kuidas kajastusid kultuurielus ajastu poliitilised sündmused? Tooge näiteid. 33. RICHARD NIXON - Ta oli sunnitud Watergate afääri tõttu 9.augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. WILLY BRANDT - Püüdis parandada Saksamaa Liitvabariigi suhteid Ida-Euroopa riikide, eriti Ida-Saksamaa, Poole ja Nõukogude Liiduga. See nõndanimetatud uus idapoliitika ehk lihtsalt idapoliitika tõi talle 1971 Nobeli rahupreemia. RONALD REAGAN - peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloos. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis Külma sõja. Teda tunnustatakse ka USA konservatiivide juhina riigi majanduse elavdamise eest maksureformide abil. MARGARET THATCHER - Ühendkuningriigi peaminster 1979-1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees 1975-1990. Thatcher oli 20
riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste PaasikiviKekkose joon - Soome välispollitika, mis nägi ette heade suhete hoidmist NSVL-iga Finlandiseerumine nii kutsuti lääneriikides Soome vaateid NSVL-i suhtes Dzaibatsu suurettevõtete liit Jaapanis Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel 1939-1940 ``Uus idapoliitika`` - Saksa LV poliitika, mis kujutas endas suhete parandamist ida euroopa maadega 7. Miks on Jaapani ja Venemaa vahel rahuleping siiani sõlmimata? · Sest Jaapan soovib, et Venemaa tagastaks teise maailmasõja lõpul okupeeritud Kuriili saared, Venemaa ei ole nõustunud neid tagastama. 8. Milleks pidas Adenauer ja SLV idapoolset SDVd? Kuidas seda suhtumist väljendavat poliitikat nimetati? · Hallsteini doktriin 9. Milline oli sõjajärgse Norra,Taani, majandus?
1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus Hallsteini doktriin - mille jrgi saksa lv on ainus saksa riik ning saksa rahva esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- slmiti san fransisco rahuleping, millega lppes USA okupatsioon jaapanis. thtsaimaimaks hiskonna mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati
pärast II ms kuni praeguseni Berliini müür -Jagas kaheks ida- ja lääne Berliini 1961 Põhjamaad -Rootsi, Taani, Norra + Soome, Skandinaavia, Island Trumani doktriin -USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 Berliini blokaad -NSVL plokeerib lääne berliini muust maailmast 1947-49 Pidurduspoliitika -USA välispoliitika suund kommunismi pidurd. 1950-ndad Uus idapoliitika -SLV poliitika 60-ndad, koostöö NSVL ja SDV Sotsiaalne turumaj. -SLV sisepoliitika pärast II ms Vaba-Euroopa -raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945-praeguseni Maailmapank -rahvusvaheline rahandus org. (annab laene, IMF) pärast II ms Makartism -1950-ndad Pingelõdvestus -sõmitakse võidurelvastumist vähendavaid kokkuleppeid 60, 80-ndad Põhjamaade Nõuk. -Põhjamaade parlamente ja valitsusi ühendav org. 1950-ndad
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a
b) Suri palju mehi. c) Riivati ameeriklaste eneseuhkust, mis vähendas nende eneseusku. d) Inimesed hakkasid protestima. e) Tekkis hipi liikumine. f) Keelduti minemast sõjaväkke. Hallsteini doktriin- dokument, mille alusel Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid võis SLV sõlmida ainult nende riikidega , kel ei olnud sidemeid saksa DV-ga nn uus idapoliitika see on 1960-date aastate lõpus alguse saanud poliitika, mille alusel SLV hakkas suhtlema Ida-Euroopa riikidega kaasa arvatud SDV. 4. Miks lõhenes Saksamaa? a) Saksamaa jagati sõja järel neljaks okupatsiooni tsooniks. b) Nõukogude liidu ja lääneliitlaste vahel tekkisid erimeelsused Saksamaa edasise saatuse suhtes. c) Lääneliitlase hakkasid oma tsoone ühendama kõige pealt ühendati USA ja
aastal, kui kuulutati välja Saksa LV põhiseadus. Esimeseks liidu kantsleriks sai Konrad Adenauer. NSVL-i okupatsioonis kuulutati välja Saksa DV. Sotsiaalse turumajanduse tunnused: · Riik reguleerib majandust · Avatud turg · Erakonnad · Raha stabiilsus · Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse
Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika lepingud Poola, Tsehhoslovakkia jne SDV suhete paranemine taasühinemine 1989.a Mõisted: Vietnami sündroom-Vietnami sõjas osalenud USA sõdurid, kes ei saanud sõjakoledustest üle. Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan) IMF-rahvusvaheline valuutafond
teine- ja kolmas maailm- arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). mitteühinemisliikumine, Trumani doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NATO, VLO, Eisenhoweri doktriin, Hallsteini doktriin, raudne eesriie, Praha kevad, Brežnevi doktriin, doominoteooria, uus idapoliitika, SRP-1, SRP-2, Euroopa julgeoleku- ja koostöö- nõupidamine, Tähesõdade programm
Saksamaa lõhenes läänepooleks ja idapooleks. Lääne- Saksamaal korraldati parlamendivalimised ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai kantsleriks Konrad Adenauer. 12. Sotsiaalne turumajandus- Saksa uus majanduskava, mis lähtus põhimõttes, et riik ei sekku vahetult majandusprotsessidesse, ettevõtjate vaba konkurents ja avatud turg. Saksa majandusime- Saksa majanduse kiire kasv. Tänu Marshalli plaanile ja turumajanduse poliitikale. 13. Mis on uus Idapoliitika ja kes on selle esindaja? Eesotsas Willy Brandtiga sõlmiti lepingud suhete parandamiseks ida riikidega( ka NSV ja Ida-Saksamaa). 14. MÕISTED.
Tööpuudust polnud, inimeste elatustase tõusis ning tööstus toimis. Paraku aga kõik hea ei püsi igavesti. 1960. aastate II poolel puhkes majanduskriis. Tuli teha ümberkorraldusi: 1980. aastal sekkus riik majandusellu. Sel ajal oli Saksamaal võimule pääsenud Kristlik-Demokraatlik Liit eesotsas Helmut Kohliga. 2. Kahe Saksa riigi suhted 70.-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam tegi ära Willy Brandt. Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4
ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha. Reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale "Sula" Nikita Hrustsovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades.
1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia. Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema H. Kohl valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Tagas NSVLi toetuse saksamaa ühinemisel. A. Merkel Saksamaa riigikantsler aastast 2005 ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht aastast 2000. D. Cameron Preagune Suurbritannia peaminister, konservatiiv
Suur- Saksamaa jm. natsistlikku terminoloogiat). · keelatud on organisatsioonid ja parteid, mis kasutavad natsi- loosungeid ja põhimõtteid (denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). · kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt okupeerituks). ei tunnustatud SDV idapiire e. Preisimaa, Sileesia ja Pommeri ära võtmist Saksamaalt. Hallsteini doktriin rakendamine - SLV on saksa rahva ainus esindaja. Kõiki riike, kes
Markatism senaator McCarthy 1950.aastate algul algatatud kommunistide- ja juudivastane poliitika Hallstein'i doktriin liit, mille järgi Saksa LV oli ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja.- peale 1955 uus idapoliitika Seda ajasid sotsiaaldemokraadid 1960.aastate lõpul. Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud)
Tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmed töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Ajutiselt kadus tööpuudus, USA-s rajati isegi kinod, kus polnud vaja filmi vaatamiseks autost välja tulla. Hallsteinidoktriin Lääne-Saksamaa välispoliitika lähtus sellest. Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit). Uus idapoliitika 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel.
1946-1954 Indo-Hiina sõda 1954 Genfi rahu, Vietnami jagamine Vietnami sõda II doominoteooria aug 1964 Tonkingi lahe intsident 1964-1973 Vietnami sõda 1972 USA väed lahkusid, sõda vietnamiseerus 27. jaan 1973 Berliini rahu, riik jääb jagatuks Vietnami sõda III jaan 1975 kommunistide üldpealetung 30. apr Saigon kapituleerus 1976 Vietnami Sotsialistlik Vabariik 1975 kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas Pingelõdvendus 1966 SLV uus idapoliitika W. Brandt 1972 Nixon Moskvas, 1973 Breznev USAs 1973 Helsinki tippkohtumine 1975 lõppdokument "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada Piiride tunnustamine, kaubandussuhted, inimõigused OSCE Tuumarelv USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe
Liiduga? Lääne välispoliitika oli jõudnud ummikusse, ei suudetud kommunismi levikut peatada. Oli saadud mitmeid tagasilööke ja majanduslik olukord pold kõige parem, samal ajal kui NSVL paistis tugevnevat. Läänel oli vaja külmast sõjast lühikest hingetõmbehetke ja seepärast parandati suhteid. 3. Kes olid ja milliste sündmustega seotud: Willy Brandt neljas LääneSaksamaa liidukantsler, ametis 196974. 1971 sai idapoliitika eest Nobeli rahupreemia. 1970 idalepingud (Poola ja NSVLiga). 1972 tunnistas Saksa DVd. 1970 Poola visiit kahetsuszest Varssavi ülestõusu ausamba ees. Richard Nixon Usa president (al 1969). Parandas suhteid NSVLiga, SRP1 Moskva visiidi ajal 1972. Leonid Breznev NSVL riigijuht. Praha kevad, Helsingi protokoll, SRP1. 1979 Afganistani sõja algus. Urho Kaleva Kekkonen Soome president (195681). Helsingi protokoll
Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960. Aastail; selle järgi on Lääne-Saksamaa ainuke seaduslik Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür-peale teist maailmasõda tekkinud sakslastele maa jaotus, kurikuulus Berliini müür ida- ja läänesektorite vahel. Uus idapoliitika- 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida- Saksamaaga Saksamaa taasühinemine- 1989. aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksamaa taasühinemise läbirääkimised lõppesid sellega, et ühinemise kiitsid heaks nii Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhid. Miks vastandusid Hallsteini doktriin ja idapoliitika???
Nixoni tagasiastumise. 7) Reiganoomika- Ronald Reagani loodud poliitika, mis vähendas riigi sekkumist ja külmutas ning vähendas sotsiaalprogramme, seetõttu väljus USA majanduskriisist kiiresti ja majandus hakkas uuesti tõusma. 8) Hallsteini doktriin- SLVs doktriin, mille järgi lähtuti suhtlemises SDV-ga kristlike demokraatide võimul oleku ajal (lõpetati suhtlemine riikidega, kes tunnustasid SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine
· Adenaueri ajal lähtuti Hallsteini(W. Hallsteini püstitatud) doktriinist, mille järgi oli ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja SLV. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DVga. Ainsaks erandiks sai NSVL. 12. Kes oli W. Brandt? Tema seos nn uue idapoliitikaga? Mis see on? W. Brandt oli 1960ndatel võimule saanud liidukantsler. Seos seisnes selles, et ta tegi selles vallas kõige rohkem ära. Uus idapoliitika oli välispoliitiline suund, mille ideeks oli suhete parandamine idabloki riikidega. Nii sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ja ka Ida-Saksamaaga. 13. Millal leidis aset Saksamaa taasühinemine? 3. oktoober 1990. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti San Francisco rahuleping? Selle tähtsus? 1951. Jaapani ning USA vahel. Pärast seda lõppes USA okupatsioon Jaapanis. 15. Milline oli jaapani riiklik korraldus?
kaotust, 192 a. e. Kr. Kreekas Termopüülide juures ja 190 a.e.Kr. Aasias. Peale kaotusi oli ta sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. Lepingule eelnesid pikad läbirääkimised Scipio ja Antiochose vahel. Rahulepinguni jõuti alles 188 a.e. Kr. Süürias. Süüria kaotas oma iseseisvuse ja jäi ilma osa oma valdustest. Lepingu üheks tingimuseks oli Hannibali väljaandmine roomlastele. Sellest teada saanud võttis ta mürki. Rooma idapoliitika ja diplomaatia I sajandil Kõige tugevamaks naabriks I sajandil kujunes Parthia impeerium (247 e. Kr.- 224 p. Kr.) - Vana-Pärsia Achaemenidide riigi järeltulija. Rooma ja Parthia huvid põrkusid mitmes küsimuses. Mõlemal riigil oli ligikaudu võrdne sõjaline jõud. Vastuolud tuli lahendada diplomaatia teel. Mõlema suurriigi majanduslikud huvid olid läbi põimunud. Üle Rooma-Parthia piiride kulgesid karavaniteed, mis andsid tulu
2) 1970.aastal sõlmis Lääne-Saksamaa NSV Liidu ja Poolaga nn idalepingud, tunnustades SDV idapiirina Oder-Neisse jõge. 3) 1971 lahendati ära ka Lääne-Berliini küsimus. Lääne-Berliin kuulutati täiesti eraldi Saksamaa osaks 4) 1973 leppisid 2 Saksa riiki ära- mõlemad võeti ÜRO-sse. Brandt lähtus põhimõttest 1 rahvus, 2 riiki. Willy Brandt- sai 1969 Saksamaa etteotsa. 1971 sai Nobeli rahupreemia.Tõi kasutusele uue Idapoliitika- sõlmiti diplomaatilised suhted SDV-ga ja mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeteks. (Miks uus? Varem tugines Saksamaa Liitvabariigi välispoliitika Hallsteini doktriinile. Ühe Saksamaa poliitika. Lähtuti, et ainult Lääne-Saksamaa on riik, selle järgi kommunistlikku Ida-Saksamaad pole olemas) Richard Nixon- oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 1969–1974. 1) USA ja Hiina Rahvavabariigi suhete paranemine- USA lepib Hiina RV olemasoluga.
Otsiti koostööd kommunismiga (Punase impeeriumiga). Prantsusmaa Charles de Gaulle sai peaministsiks ja presidendiks, diktaatorlik valitseja. Oli USA vastu. 1966 lahkub Pr NATOst sõjalisest aliantsist (ei puutu kokku sõjaväega), muidu jääb NATOsse. NKL, Breznev kutsub Gaulle endale külla, sellest said mõlemad kasu. Pingelõdvendus väljendus · Saksamaade leppimine 1955-66 Hallsteini doktriin- Saksade vahelised suhted külmutatud. W. Brandt- idapoliitika, saab SLV peaministriks valimistel. NKLile see meeldis. Idalepingud-Lääne-Saksa ennem Lääne-Poola piiri ei tunnistanud, lepingutega tunnistas. See parandas suhteid NKLi ja L-S vahel. Transpordi lepingud- Lääne-Berliin sai rahvusvaheliseks üksuseks, ent esindab seda L- S. 1972 mõlemas Saksad tunnustavad üksteist diplomaatiliselt. Mõlemad ÜROsse. NKLi ja L-S suhted head, Saksad Breznevi võõrustaja Helmut Schmitd.
Berliini linnapea · 1974-82 kantsler Helmut Schmidt c) 1982-90 kristl.-lib. koalitsioon (KDL+VDP) · 1982-90 kantsler Helmut Kohl 3. Välispoliitika a) Tihe koostöö lääneriikidega · suhete paranemine Prantsusmaaga b) Pingelised suhted I-Euroopaga: · Hallsteini doktriin SLV on ainus Saksa riik ja Saksa rahva esindaja · katkestati suhted riikidega, kes tunnustasid SDV-d, erandiks NSVL c) W.Brandti uus idapoliitika suhete normaliseerimine Ida-Euroopaga: · lepingud Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liiduga · SLV-SDV suhete aluste leping (72) d) Lääne-Berliini küsimuse lahendamine 4 võitjariigiga (71): · L-Berliin ei ole SLV osa vaid iseseisev pol. üksus · taastati maismaaühendus L.-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga
vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.-1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (Willy Brandt oli kantsleriks 1969-1974). SLV vasaktsentristlik valitsus algatas nn uue idapoliitika- valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973 ÜRO liikmeks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni (1969-1974) salajase visiidi
sõjalisi liitlasi, et säilitada võimude tasakaal Euroopas. NATO ja VLO rajamisega olid mõlemad osapooled kujundanud välja omad sõjalised pooled. Külm sõda vaheldus aeg-ajalt pingelõdvestustega. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid suhted kahe Saksamaa vahel, kuna sotsiaaldemokraadid pääsesid valitsusse. Saksamaa Liitvabariik vasaktsentristlik valitsus algatas uue idapoliitika. Valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973.aastal ÜRO liikmeteks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Kui aga Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu suhted paranesid alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi looma kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni visiidi järel Pekingisse 1972.aastal paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960
1520. ja 1530. aastatel laienes Karli impeerium oluliselt, sest seikleja Hernando Cortés alistas Kesk-Ameerikas asteekide riigi. Peagi laienes Hispaania koloniaalimpeerium ka Lõuna-Ameerikasse, kus Francisco Pizarro vallutas inkade riigi Peruus. 1521. aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused Austrias. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus Türgi vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine Böömimaal ja Ungaris. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt. Itaalia sõda (1521–1526) ja Itaalia sõjad), sest François I püüdis endale haarata Põhja-Itaaliat, eriti Milano hertsogkonda, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus 24. veebruaril 1525 Pavia lahinguga Karli 25
Totalitarism tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline reziim Trumani doktriin USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 tsepeliin õhusõiduk Tööerakond Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Uus idapoliitika SLV poliitika 60ndad, koostöö NSVL ja SDV VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni Vabamajandus vaba turumajandus, mis tekkis Hiinas Vabariik kõrgeim võim riigis kuulub rahvale http://www.abiks.pri.ee Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974) Usa ja hiina sõlmivad koostööleppe (minu vaenlase vaenlane on minu
Sotsialistlik Vabariik, pealinnaks jäi Hanoi (Põhja-V). Pingestusid Vietnami ja Hiina suhted. Algas tulevahetus Kambodza (hiinameelne) ja Vietnami piiril.1979. tungisid Vietnami väed Kambodzasse ja kukutasid sealse diktaatori Pol Pothi. Sellele vastas Hiina RV karistusoperatsioonidega Vietnami SV piiril. 28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist. 1971. sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel: 29. Mis olid idalepingud? Miks oli oluline Oder-Neisse jõe joon? 1970 sügisel sõlmis Saksa Liitvabariik NLi ja Poolaga idalepingud, milles tunnistas Saksa Liitvabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge. 30. Millal ja kuidas toimus kahe Saksamaa leppimine? W
Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust samal aastal NATO liikmeks 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga 1972 tunnustati SDV'd ÜHINEMINE 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist müür langes uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks Helmut Kohl liidukantsler ÜHENDATUD KUNINGRIIK
→ Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju → 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust → samal aastal NATO liikmeks → 1957 SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid → 1955 sõlmiti diplomaatilised suhted NSVLiga, kuid Bonni ja Moskva suhted endiselt jahedad. 1960. lõpul muutus Bonni poliitika SDV suhtes → uus idapoliitika SDP liider Willy Brandt → sõlmis idalepinud NSVL ja Poolaga ja suhete aluste lepingu SDVga → 1972 tunnustati SDV’d ÜHINEMINE – 1980. toimus Ida-Euroopa vabanemisprotsess, mis oli üks viimaseid SDV kommunistide võimu tugipunkte → toimusid ulatuslikud meeleavaldused valitseva režiimi vastu → rahvamass tungis takistamatult läbi Berliini müürist → müür langes → uus valitsus hakkas tegema tõsiseid ettevalmistusi ühtse Saksa riigi loomiseks → Helmut Kohl liidukantsler
ettevalmistamisest. Ameerika Ühendriigid tunnustasid SDV-d septembris 1974. Üheks suuremaks probleemiks oli Saksamaa lõhestatuse küsimus. See tuli kuidagimoodi lahendada! Juba 1970. aastate algul hakkasid Saksamaad teineteist tunnustama. Mõlemad astusid ÜROsse, hakkasid omavahel suhtlema, majandussidemed seati sisse, inimesed hakkasid liikuma jne. Saksa LV loobus Hallsteini doktriinist, kujundas uue idapoliitika. 1970. aastal sõlmis SLV nn lepingud Poola ja NSV Liiduga ning 1972. aastal SDV-ga. SLV leppis Teise maailmasõja võitjate poolt paika pandud riigi piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. USA tunnustas SDV-d 1974. aastal. Niimoodi väljuski okupatsiooniriik isolatsioonist ning asus tegutsema maailma areenil. Ida-Berliin jagas abi arengumaadele ja KGB side rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega kulges samuti läbi SDV.
poliitilisest probleemidest. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Vastukaaluks NATO-le, mis oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Lepingu allkirjastas 31.03.1955 Nikita Hrustsov Varssavis. Tegevus lõpetati 1991.a. juulis koos NSVL ja teiste Ida-Euroopa reziimide lagunemisega. Hallsteini doktriin, Breznevi doktriin, uus idapoliitika, Helsingi lõppakt, Berliini müür, strateegilise kaitse algatus. 6. Nimed: Truman Ameerika Ühendriikide poliitik ja president 1945-1953. Trumani doktriin. Samuti andis ta käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Hiroshima ja Nagasaki. Churchill vabamüürlasest Suurbritannia poliitik. Fultoni kõne märts 1946. Oli üks esimesi, kes kutsus looma Euroopa Ühendriike. Eesmärgiks oli kaotada igaveseks Euroopa tõved: natsionalism ja sõjakoledused. Winston Churchill oli üks esimesi ja
Loomulikult kumbki riik ei plaaninud päriselt seda rahu hoida. Kui II maailmasõda oli juba alanud, hakkasid mõlemad riigid tegutsema määratud plaanide järgi. Varsti peale sõja algust juba rikutigi sõlmitud rahutingimusi ja algas sõda ka NSVL´i ja Saksamaa vahel. Küll aga sai Saksa väejuhatusele juba 1941. aasta talveks selgeks, et sõda Venemaaga venib pikale ja sealsetes tingimustes on rinnet raske hoida. Paljud kõrgemad ohvitserid pakkusid välja idapoliitika muutmist, just Baltimaade suhtes, taastades nende iseseisvuse ja andes neile võimaluse oma rahvusliku sõjaväe loomiseks. Saksa julgeolekuteenistus aga eiras neid plaane täielikult. Küll aga algatas julgeolekuteenistuse juht Sandberger 1942. aastal Eesti Leegioni formeerimise idee, millest pidi kujunema Relva-SS väeosa. Tallinna vabastamise aastapäeval, 28. augustil 1942. aastal teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa võimud on andnud loa Eesti Leegioni
1960. aastate keskpaigast alates hakkas NSV Liit aktiivselt pingelõdvendust taotlema, samal ajal taotledes tunnustust Euroopas kujunenud poliitilisele süsteemile. Üheks suuremaks probleemiks oli Saksamaa lõhestatuse küsimus. See tuli kuidagimoodi lahendada! · 1970. aastate algul tunnustasid Saksamaad teineteist. Mõlemad astusid ÜROsse, hakkasid omavahel suhtlema (majandussidemed seati sisse, inimesed hakkasid liikuma jne.). Saksa LV loobus Hallsteini doktriinist, kujundas uue idapoliitika. · 1970 sõlmis Saksa LV nn. idalepingud NSV Liidu ja Poolaga. Lepete sisu: Saksa LV tunnustas Saksa DV ja Poola idapiiri (Oderi ja Neisse jõgi) · 1971 otsustasid USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa, et Saksa LV võib Lääne- Berliini esindada rahvusvahelistes organisatsioonides, kuigi Lääne-Berliin pole Saksa LV osa NB! 1970. aastatel paranesid NSV Liidu ja lääneriikide suhted (visiidid: 1971 Breznev Prantsusmaal, 1972 ja 1974 Nixon NSV Liidus, 1973 Breznev USAs
1) USA ühiskond: sisepoliitika, 2) iseseisvumisjärgsed arengusuunad ja ühiskondlikud liikumised, välispoliitika probleemid 2) Saksamaa Liitvabariigi majanduse 3) J. Kennedy, R. Reagan areng. Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted 4) Vietnami sõja mõju 5) K. Adenauer, W. Brandt, uus idapoliitika 6) sotsiaalne turumajandus 7) Euroopa Ühenduse rajamine, laienemine ja areng 6 Kommunistlikud riigid 1) kommunistliku süsteemi teke kommunistlike riikide poliitika ja 2) NSV Liit: stalinism, sula, majanduse iseloomulikud jooned
1955. a. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust, samal aastal võeti ta ka NATO liikmeks ning 1957. a. oli SLV üks Euroopa Ühenduse asutajaid. 1955. a. sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga, kuid Bonni ja Moskva suhted jäid endiselt jahedaks. Suhted SDV-ga olid madalaimas seisus 1960. aastail, pärast seda, kui Moskva ja Ida- Berliin olid püstitanud Berliini müüri 1961. 1960. aastate lõpul hakkas Bonni poliitika SDV suhtes muutuma. Uue idapoliitika kujundajaks sai SDP liider Willy Brandt, kes oli KDL/KSL ja SDP koalitsioonivalitsuses välisministriks ning 1969-1974 liidukantsleriks. Sõlmides idalepingud NSV Liidu ja Poolaga 1970. a. ja suhete aluste lepingu Saksa DV-ga 1972. a., leppis Bonn tollal Teise maailmasõja võitjate poolt Potsdamis tõmmatud Saksamaa piiridega ja tunnustas SDV-d kui iseseisvat riiki. ÜHINEMINE. 1980. aastate lõpul toimunud Ida-Euroopa vabanemisprotsessis oli Saksa DV
1964 Vietnami sõja algus Hiina lõhkab tuumalaengu Hrustsovi mahavõtmine; Breznevi võimuaja algus - stagnatsioon -------------------------------------------------------------------------------- 1965 sõlmitakse EMÜ, ESTÜ ja Euratomo ühendamise leping ühise katusorganistasiooni Euroopa Ühenduse (EÜ) alla avatakse Tallinn-Helsinki laevaliin: esimene otseside välismaailmaga -------------------------------------------------------------------------------- 1966 Uue idapoliitika algus Saksamaal, Loobuti Hallsteini doktriinist, Suhete parandamine SDV-ga kultuurirevolutsiooni algus Hiina RV-is Eestis minnakse üle 5-päevalisele töönädalale -------------------------------------------------------------------------------- 1968 Praha kevade mahasurumine VLO vägede poolt tegevust alustab Euroopa Ühendus: luuakse tolliliit komsomoliopositsiooni kõrgaeg Tartus -------------------------------------------------------------------------------- 1969
vaheldusid aeg-ajalt teatavate rahunemisperioodidega, mida on hakatud nimetama ka pingelõdvenduseks. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid kahe Saksamaa suhted. See oli seotud sotsiaaldemokraatide pääsemisega valitsusse (Willy Brandt oli kantsleriks 1969-1974). SLV vasaktsentristlik valitsus algatas nn uue idapoliitika- valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973 ÜRO liikmeks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Prantsusmaa - NSV Liidu suhete paranedes alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi kõrgematasemelisi kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni (1969-1974) salajase visiidi järel Pekingisse 1972 paranesid
annaabi.ee 
